|
Inimmõistus - kas parem kui arvuti ?
|
04-02-2008, 23:55
Tsitaat:Algselt postitas: Alba On emotsioon ja tunded paremuse näitaja? Mida emotsionaalsem ja tundelisem inimene, seda parem? Mida keerulisem seda parem? Hetkel võib aju arvutist paremaks pidada küll ja arvatavasti nii ta ka jääb.. Ma ei usu, et suudetakse kunagi luua tehisintellekt. 
12-05-2008, 09:37
Arvuti ja inimaju? Meile aktuaalne ja äärmiselt huvitav ... Et ikka mis ja miks ja kuidas? Ja millised infomahud millistel infokandjatel on ja olema saavad,kuidas neid mahte efektiivselt kasutada ja milleks? Tõepoolest:arvuti,st kiire infotöötlus MASINA abil,on üsna uus inimtegevuse tulemus - seega alles lapsekingades. Milline saab tulevik olema? Kas "masinad" võtavad võimu? Kas suudame oma "mina" arvutisse kanda ja seeläbi edasi "elada"? Milline ta oleks,see superarvuti koos meie "minadega"? Kuidas toimuks säärases superarvutis info valik ja töötlemine,kuidas otsuste vastuvõtmine? Kuidas peaks säärane superarvuti kaas miljonite integreeritud minadega suhtuma-suhtlema "rumala" elava inimesega?
Oi-oi,SEE on ala,kus fantaasiale on tõepoolest üüratult lennuruumi! Kuni selleni välja,et säärane hüper-super" minamahuti-arvuti" ei ole midagi käegakatsutavat,silmaganähtavat,vaid hoopistükkis madalate ja ülimadalate energiate juhtimisel pöhinev ... ???!!! Kes?
12-05-2008, 13:30
Kusjuures, kui ma Tom'i postitust lugesin, siis alguses ei saanud kiirelt üle vaadates üldsegi aru, et midagi valesti on, aga kui jõudsin sõna "õgie" juurde, siis alles hakkasin aru saama, et midagi on valesti.
Aga muidu oli lihtne lugeda.
12-05-2008, 20:11
Tsitaat:Algselt postitas: TomSobib ilmselt ka selgitamaks, miks üks levinumaid vigu tippimisel on tähtede järjekorra äravahetamine. 
13-05-2008, 17:16
Tegelt on see suht kummaline.
 Ma hakkasin seda lugema, siis ma sain kohe aru, mis see sõna on, nagu olekski tähed õiges järjekorras. See on tegelt päris tore "mäng"  Ja minu arvates loeb ainult inimen eselle välja, arvuti ei oskaks seda ealeski, isegi kui tal oleks sada sõnaraamatut
02-04-2009, 10:18
Väga veider! Mul jäi ainult paar sõna arusaamatuks, lugemine läks kah kiiresti ja selgelt.
Tomi tekst oli veel lihtsam. [Muudetud: 4-2-2009 Para-Mammu] 
02-04-2009, 12:09
Ka mina sain lugemisega suusrepäraselt hakkama. Tvaliselt ei uuda ma tekstides kirja vigu üles leida, ilmselt on põhjus siis selles, samas kui mu kursakaaslane vingub koguaeg kirjavigade pärast (need lihtsalt jäävad talle silma). Mis arvuti ja inimese võrdlusesse puutub siis on arvuti tunduvalt kiirem kui inimene igasuguste asjade analüüsimises, rehkendamises, võrdlemises kuid ta ei suuda ise mõelda see on see milles arvuti inimesest maha jääb. Ja seda mõtlemise asja saab parandada ainult Keerulisemate programmide väljatöötamisega, ehk siis põhimõtselt peab looma isiksuse (tehisintellekti). Ah jaa slle lugemise kohapealt, sellega saaks ka arvuti kiiremini ja paremini hakkama kui ta tunneks vastava keele korrektset lause ehitust ja kõiki selles keeles esinevaid sõnu. Ehk siis peaks aru sama, et lause "täna tuleb karvane ilm ja väljas paistab kasse" on täiesti ajuvaba. Kuid samas peaks vastav programm saama aru kah jutu konstekstist, äkki see lause on ikka nii mõeldud. Hmm.. ei tea kuidas inimene säärast ajuvaba teksti loeks?
10-05-2010, 10:04
Veel üks inimese aju imepärane võime:
virtuaalne juuksur Seda klippi tuleb kuulata kõrvaklappidega ja suletud silmadega, muidu efekti pole! Inglise keelest arusaamine pole vajalik. Mida ma tahan rõhutada on see, et kui inimese ajusse tuli siinkohal ainult helisignaal, aga aju ise miksib kokku väga reaalse visuaalse ja kombitava pildi. Antud klipi puhul just eriti kombitava ehk puutemeelele ja ruumitajule põhineva pildi, mis klipi lõpuosas võtab lausa külmajudinad ihule. Ja kujutage nüüd ette, kui ajusse siseneb mingi tundmatu signaal, mille jaoks meil otseselt ühtegi meelt välja arenenud pole, mis seetõttu tundub kirjeldamatult kummaline ja seega (igaksjuhuks ka) õudne - kas pole siis mitte võimalik, et sel puhul hakkab inimese aju talle "ette mängima" kohtumist tulnuka, haldja või kellegi muu sellisega?! Ja hoopis iseasi on see, et sellist tundmatut signaali võikski nimetada tulnukaks, haldjaks, vaimuks - see sõltub ju maailmakirjelduse mudelist, mida keegi parajasti kasutab. Ja mingi osa nägemustest on küllap ka puhtalt aju enda looming, ilma mingi sisendinfota. Paduskeptikud väidavad, et 100%. 
03-03-2011, 08:09
Ja veel üks inimese aju imepärane võime:
Mõttejõul juhitav auto on Saksamaa teadlaste töö tulemusena saanud reaalsuseks. http://www.e24.ee/?id=396382 Tekkis ainult üks küsimus - kui mina saan oma mõttega seda autot suunata, siis on see ju armas. Aga kui selliseid autosid on tänaval tuhandeid ja siis selgub, et keegi teine veel peale meie saab neid suunata... 
22-11-2011, 12:13
Ustest sisse ja välja käimine paneb asju unustama
On üsna levinud olukord, et minnes ühest toast teise midagi tegema, tooma või otsima, on kohale jõudes meelest läinud, mida ikkagi vaja oli. Notre Dame ülikooli psühholoog Gabriel Radvansky on leidnud, et ajutise mälukao põhjus on vahepeal ustest sisse ja välja käimine, vahendab Physorg.com. Radvansky sõnul töötab ukseava peas otsekui sündmuste lahterdajana, mis tõstab juba tehtu aktiivsest kasutusest ära. Radvansky avaldas oma uuringu ajakirjas Quaterly Journal of Experimental Psychology, olles teinud kolm katset nii päris elus kui virtuaalmaailmas. Katses osalesid tudengid, kes pidid lahendama mäluülesandeid, minnes ühest toast teise või kõndides lihtsalt läbi toa. Esimeses eksperimendis pidid katsealused liikuma ühest toast teise virtuaalmaailmas, kus tuli valida laualt üks ese ja vahetada see teisel laual oleva asja vastu. Sama ülesannet täideti arvutis ka lihtsalt läbi virtuaalse toa kõndides, uksi kasutamata. Tuli välja, et läbi ukseava käies unustasid katseisikud palju sagedamini, mida teises toas teha tuli, kui lihtsalt toas liikudes. Sellest järeldas Radvansky, et sündmuste lahterdajana toimiv ukseava takistab mälul teises toas tehtud otsuste üles leidmist. Teises katses tuli katseisikutel tegutsed päris elus. Ülesanne oli sama, mis virtuaalkeskkonnas. Ainult esemeid tuli ühelt laualt teisele viia karbis. Tulemused olid samasugused, kui eelmises katseski: ukseavadest läbi käimine tegi katsealuste mälu tühjaks. Viimane katse pidi kontrollima, kas ukseava töötab ka tegelikult sündmuste lahterdajana ning kas võime asju meelde jätta sõltub tõepoolest keskkonnast. Varasemad uuringud on näidanud, et keskkond mõjutab mälu küll. Korra meelest läinut on kergem meenutada, kui minna tagasi sinna, kus unustatut meelde jätta püüti. Selles eksperimendis tuli katseisikutel läbida palju ukseavasid, et jõuda tagasi ruumi, kust alustati. Paraku ei paranenud nende mälu ka siin. Seega väidab Radvansky, et ukseavad toimivad tõepoolest sündmuste lahterdajatena, mis paigutavad ühes ruumis otsustatu teise jõudmise ajaks juba eest ära. http://teadus.err.ee/komment?id=5737&cat=12&pgk=1
14-01-2018, 21:43
Vene filmirežissöör Nikita Mihhalkovi mõtisklus interneti, nutitelefonide, selfide ja inimkonna tuleviku teemal:
http://www.kiirgusinfo.ee/nikita-mihhalk...rsonaliks/ Eestikeelsete subtiitritega. (14-01-2018, 21:43 )Viimne Roomlane Kirjutas: Vene filmirežissöör Nikita Mihhalkovi mõtisklus interneti, nutitelefonide, selfide ja inimkonna tuleviku teemal: Vanameister hakkab lolliks minema küllap teda paluti kooli esinema kindlal teemal ja ta siis esinebki. Aga no seostada selfie (eest keeles "enekas") nartsissismiga... No kamoon. Tsitaat sellest samast videost. Kas keegi saab nüüd aru mida ja mis eesmärgil ta räägib? "Lapsed, inimkond muutub teenindavaks personaliks. "Kuldne miljard" ei ole muinasjutt ega vandenõuteooria. See on väga selge asi - need lapsed hakkavad kirjutama pliiatsiga, lugema raamatuid, magama, vaatama vaid seda, mis neile on vaja. Nad hakkavad eksisteerima vaid neis inimese arengu parameetreis, millised lubavad tal saada selleks, kes võib lõpptulemusena valitseda kõikide teiste üle, kes istuvad iphones. " 
15-01-2018, 04:34
Selfie ehk enekas on nartsissismi ilming - küsi või mõni psühholoogi käest.
Kuni teatud hulgani ajaühiku kohta ei ole see aga eriliseks probleemiks. Eeldan, et Mihhalkov pidas silmas üliinnukaid tegijaid kes teevad ühe eneka isegi päevasel potitamisel. 
Ei maksaks vanameistrist kinolegendi suhtes nii kriitiline ka olla! Vahepeal kergelt justkui "hakkis", kuid oma ideed- mõtted suutis kenasti ühtseks tervikuks vormida ja kuulasjaskonnale suurepäraselt edasi anda!
Nartsissism tähendab enesearmastuse, -imetlemise ja enda veetlusjõu suunamist iseendale. Üldisemas tähenduses peetakse selle all silmas ikkagi nartsissistliku isiksushäiret! Sellele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähene empaatiavõime... Mis siin arusaamatut on? https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissis...h%C3%A4ire https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissism Kuldne miljard: Praegu elab maailmas seitse miljardit inimest, millest üks on kuldne miljard - arenenud ühiskond, kuhu meie kuulume. Ülejäänud kuus miljardit on üks suur hädaorg... http://www.sekretar.ee/uudised/2011/11/0...ainult-uks Samas ma olen päris veendunud, et valdaval enamusel noorema aastakäigu kaasmaalastel, elik siis tollel ajupehmenemise-nartsissismi all kannataval "eneka-selfie" generatsioonil, pole õrna aimugi, kes too Nikita Mihhalkov üleüldse on? Rääkimata tema loomingu tundmisest! Eneseimetlemisest ei jää lihtsalt aega üle ja ka vaimselt küllaltki kurnav... Nikita Sergejevitš Mihhalkov (Никита Сeргеевич Михалков; sündinud 21. oktoobril 1945 Moskvas) on vene filmilavastaja, -näitleja, -stsenarist, -produtsent ja ühiskonnategelane. Nikita Mihhalkovi isa Sergei Mihhalkov oli lastekirjanik, Nõukogude Liidu ja Venemaa hümni sõnade autor. Ta põlvnes aadlisoost. Ema Natalja Kontšalovskaja oli maalikunstniku Pjotr Kontšalovski tütar ja Vassili Surikovi lapselaps. Nikita Mihhalkovi vend Andrei Kontšalovski on samuti tuntud filmirežissöör... https://et.wikipedia.org/wiki/Nikita_Mihhalkov PS! Arvan, et kaasfoorumlase positiivse (varjunimi pikksukk), negatiivne- halvustav hinnang, on seotud hoopis Nikita Mihhalkovi poliitiliste vaadetega! Tegemist siis tuntud nn. vene marurahvuslasega. Muuseas pooldab Venemaa presidendi Vladimir Putini 2005. aastast pärit seisukohta, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof, ning, et Gorbatšovi ja Jeltsini poliitika tuleb ametlikult kuritegelikuks kuulutada... (15-01-2018, 05:14 )cambodia Kirjutas: Kuldne miljard: Praegu elab maailmas seitse miljardit inimest, millest üks on kuldne miljard - arenenud ühiskond, kuhu meie kuulume. Ülejäänud kuus miljardit on üks suur hädaorg... Kummaline kas pole? Mihhalkov idealiseerib nn "kuldset miljardit" ning halvustab iphone, ent iphoned (ning mõistagi enekad) on "kuldsel miljardi" vaat et sünnijärgne privileeg aga arengumaade jaoks edu, jõukuse sümbol "Mobiilinartsissismist" ei ole mõtet kõnelda Minu meelest teeb enekaid inimene, kes on enesega ajahetkel piisavalt rahul, et seda jagada teistega. Ülejäänu on maitseküsmus.(15-01-2018, 05:14 )cambodia Kirjutas: Ei maksaks vanameistrist kinolegendi suhtes nii kriitiline ka olla! Vahepeal kergelt justkui "hakkis", kuid oma ideed- mõtted suutis kenasti ühtseks tervikuks vormida ja kuulasjaskonnale suurepäraselt edasi anda! Ei olnud seal ideed ega mõtteid. Tavaline tellimusloeng lastele. Las ma resümeerin: "Lehekülje keeramise on vahetanud välja hiireklikk. Ma leian vastuse momentaalselt ilma vaevata. Saan info valmis kujul. Mul ei saa tekkida huvi otsida vastuseid. Mul ei tekki vajadust omada isiklikku arvamust läbi vastuste otsimise. Kõik see on osaliselt õige st see ei ole vale Kahtlemata. Pealegi jääb küsimus, mis saab siis, kui elekter välja lülitatakse. Aga ilmselgelt elab ätt maailmas, kus teadmised olid üksikute privileeg. Selles maailmas kus Darwin tegi oma avastused.
15-01-2018, 18:46
Mihhalkovil jooksis mõte ilmselt kiiremini, kui edasiantav sõnaline- verbaalne osa. Sellest siis ka mõningane "kinnijooksmine". Samas ei mõista, milleks on üldse vajalik siinkohal midagi monoloogi kontekstist välja kiskuda? Üldpilt, edasiantav info, täiesti arusaadav.
Esineja rääkis konkreetselt tehnika vidinate- nutiseadmete kasutamise piiramisest, mitte keelamisest! Keelamist pidas ta täiesti ühemõtteliselt rumalaks. Tulevikumaailmas, on otsustajad just need inimesed, kelle lapsepõlves nutiseadmete tarbimist mõistliku tasemeni vähendatakse. Teadlikult. Kellel säilub iseseisev analüüsi- mõtlemis- sünteesimisvõime. Kuus miljardit...teenindav personal. Seni on Ameerika Pediaatrite Akadeemia ja Kanada pediaatrite ühenduse arstid leidnud, et lapsed vanuses 0-2 ei peaks moodsa tehnoloogiaga üldse kokku puutuma ning 3-5-aastaste puhul tuleb tehnoloogia kasutust tugevalt piirata. Nii noorte normiks on üks tund päevas. 6-aastased ja vanemad lapsed võivad tehnoloogiale lastearstide kinnitusel pühendada maksimaalselt kaks tundi päevas. Kui neid piiranguid ei jälgita, siis ohustab see tõsiselt lapse arengut. Pediaater Chris Rowan koos mitmete teistega leiab, et lapsi peaks võimalusel moodsast tehnoloogiast eemal hoidma koguni kuni 12. eluaastani. Põhjuseid on sellele mitmeid. Takistab arengut Hilisem areng Ülekaalulisus Unetus Psüühikahäired Vägivald Digitaalne dementsus Sõltuvus Kiirgus https://tervis.postimees.ee/2724006/uhek...d-kasutada Nutiseadmete kasutamise võimalused ja riskid väikelaste arengus: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10...sAllowed=y Nutitelefonid zombistavad lapsi ja pärsivad nende arengut: http://minupere.com/pereblogid/merje-mot...e-arengut/ Uuring: digisõltuvus pärsib lapse arengut: https://audentes.ee/meedias/uuring-digis...e-arengut/ Elektroonilised vidinad arsti ja uuringute vaates: http://www.taveco.ee/wp-content/uploads/....-pptx.pdf Ekraanide lummuses ehk miks Steve Jobs oma lastele iPad-i kasutamise keelas: https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevi...ise-keelas PS! Materjali ülekülluses. Siin ei ole isegi millegi üle arutleda. 2013. aastal Ameerika lastearstide ühenduse avaldatud aruande kohaselt veedavad 8-10-aastased lapsed iga päev 8 tundi erinevate digitaalse meedia väljundite seltsis, samas kui teismelised veedavad ekraanide ees keskmiselt 11 tundi. Kõik need iPadid, nutitelefonid ja Xboxid on digitaalsete uimastite vormid. Hiljutised ajupiltide teemal tehtud uuringud näitavad, et sellised seadeldised mõjutavad eesajukoort - mis kontrollib tegevuste organiseerimist, sealhulgas ka mõtete koordineerimist - täpselt samal moel nagu kokaiin. http://alkeemia.delfi.ee/tervis/vaimne/d...d=76930200
Tuleb tunnustada lugupeetuima võimet põgusale monoloogile sisu juurde mõelda.
Ja jutt jumala õige. Mihhalkovi pingutused kuldsesse miljardisse lapsi juhatada on tõepoolest kiiduväärt. Aga. Parem eksida kiites kui eksida hukka mõistes. Mihalkov on oma jutuga 20 aastat hiljaks jäänud.
15-01-2018, 19:17
(15-01-2018, 18:59 )pikksukk Kirjutas: Tuleb tunnustada lugupeetuima võimet põgusale monoloogile sisu juurde mõelda. Kui tegemist ainult põgusa monoloogiga, millest siis ometigi on tingitud positiivse järjest kasvav ärevus? Samas on näha ka üleloomulikku võimet, Mihhalkovi esinemisele hoopis uus värving- dimensioon leida!
Kahtlemata peab lapsi kaitsma äärmustesse langemise ja ületarbimise eest.
Kas Mihhalkov räägib sellest? Ta ülistab "kuldset miljardit" (NB! seesama "kuldne miljard" kuhu kuulub, õigemini, mille moodustabki peamiselt kõdunev Lääs?) ja peab äravalitute sekka pääsemise tingimuseks iseseisvat mõtlemist. Viimase saavutamiseks aga on tema hinnangul raamatute lugemine parim lahendus? Ilmselgelt ei ole raamatud kättesaadavad kõikidele, nende tootmine on kulukas ja ebamugav. Ilmselgelt on raamat eilne päev (aga ei kao kuskile lähemas tulevikus) ja nii laia silmakaarega inimene nagu Mihhalkov, mõistab seda väga hästi. Iseäranis Venemaa päästaks lollusse langemisest e-raamat ja internet ning neid peaks julgustama KRIITILISELT kasutama. Aga Mihhalkov kõneleb seejärel enekatest.
"Kui tõmmata paralleele televisiooni ja videoga, siis need ei asenda kino. Nad tõstavad kino kultuurilist ja ärilist väärtust. Sama on ka raamatutega. Inimesed võivad lugeda rohkem tekste ja vaadata pilte läbi interneti, kuid see ole siiski sama. Raamatuid trükitakse rohkem kui kunagi varem. Massiteabevahendite ajalugu ütleb meile, et uus meedia ei asenda tihti vana. Nad laiendavad vana meedia haaret."
Cope, B., Phillips, A. (2006). The Future of the Book in the Digital Age Tänapäeva kiirelt areneva infotehnoloogia kontekstis on raamat vana ent väga levinud andmekandja. Raadiol kulus 50 miljoni kasutajani jõudmiseks 38 aastat. Televisioonil kulus 50 miljoni kasutajani jõudmiseks 13 aastat. Internet jõudis sinna 4 aastaga. Facebook saavutas 50 miljonit kasutajat kõigest 2 aastaga. Samas, e- raamatuga paistab aega minevat... Elektrooniliste tekstide tekkelugu sai alguse juba Gutenbergi projektist, millega alustati 1971. aastal ning eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud jm väärt tekstid elektroonilisel kujul. https://fi.wikipedia.org/wiki/Gutenberg-projekti Marek Tamm https://et.wikipedia.org/wiki/Marek_Tamm on toonud välja ka tugevad vastuargumendid vaadates asjale nii kirjastaja kui ka lugeja vaatenurgast: E-raamat on küll odavam kui paberraamat, ent suurem osa traditsioonilisi kulusid jäävad kirjastusele ka e-raamatu ajastul alles. Samas soovivad suuremat vahendustasu nii e-raamatu levitajad kui ka müüjad, samuti kasseerib riik e-raamatult suuremat käibemaksu kui paberraamatult. Seega kokkuvõttes on rahaline võit väiksem, kui tihti eeldatakse; praegused e-raamatu soodsad hinnad on võimalikud eeskätt seepärast, et kirjastus on paberraamatu müügiga osa kuludest juba tagasi teeninud (või teenib). Hinnad tõusevad üsna võrreldavale tasandile, kus nad on praegu paberraamatute puhul. Enamik inimesi loeb aastas läbi vaid mõned raamatud ja seega ei ole neil suuremat võitu sellest, et e-raamatu formaat võimaldab neil igapäev taskus kaasas kanda sadu raamatuid. Kuigi paberraamatutele kulub loodusvarasid, siis on märkimisväärne ka lugerite, iPadide, mobiiltelefonide jms. ökoloogiline jalajälg. Pealegi on raamat taaskasutatav, mida aga tehnilised lugemisvahendid ei ole. Rääkimata sellest, et raamatut pole vaja laadida, see ei lähe naljalt katki ega jookse kokku; samuti pole võimalik korraga ilma jääda kogu oma raamatukogust (v.a. tulekahju korral), mis lugerite puhul on aga märksa tõenäosem (vargused, kapitaalsed tehnilised rikked). E-raamatu lugemine eeldab ühekordset suuremat investeeringut Raamat on esteetiline ese, mis täidab ühtlasi olulist sotsiaalset funktsiooni. Raamatu kujundusel, formaadil, palendusel, trükikvaliteedil on oma mõju selle sisu vastuvõtule. E-raamatul see mõõde suuresti puudub. Raamatuid vahetatakse omavahel, see on sotsiaalsesuhtluse objekt; raamatud teostavad samuti teatavat mnemotehnilist funktsiooni – konkreetne teos toob tihti meelde situatsiooni, mille käigus see soetati või saadi, kandes seega edasi teatavaid mälestusi... ¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤ Loomulikult on meil häid põhjusi kõhklemaks enne interneti kasutamist, enne kui kasutame informatsiooni, mille õigsuse eest ei vastuta keegi. Kõik muutub nii kiiresti. Näiteks, kodulehekülg, millele saame täna viidata, on homme võib olla kadunud või on tema sisu sootuks teine. Kõik katsed internetti korrastada või tsenseerida näivad liiva jooksvat, sest internet on loomult anarhiline. Sellepärast kasutavad inimesed raamatukogusid, sest sealne info on korrastatud, kontrollitud, parandatud ja heaks kiidetud. Samas kui informatsioon internetis on kaootiline, kontrollimata, selle õiguses ei saa kindel olla ning puudub vastutaja. Heimir Pálsson Islandi Pedagoogikaülikool PS. E-raamat versus traditsiooniline raamat. Tõmbame jällegi paraleeli... Kaks võimalust. Istun Leningradi töölisaguli ühisköögis, joon pohmellis toanaabriga viina. Viin on odav ja seda on ohtralt! Teine võimalus: Sankt-Peterburg, Nevski prospekti kauneim juugendhoone... Läheduses paistmas Kaasani katedraal. Esimesel korrusel asub linna parim raamatupood. Astun läbi, valin kvaliteetse teose, seejärel sean sammud otsejoones kohvik Zingerisse. Suurepärane sisearhitektuur, sisu, miljöö, tükk kooki, tass teed ja raamat... Stiilne ja nauditav. Mina valin teise varinandi!
16-01-2018, 15:31
(16-01-2018, 15:10 )cambodia Kirjutas: Teine võimalus: Sankt-Peterburg, Nevski prospekti kauneim juugendhoone... Läheduses paistmas Kaasani katedraal. Esimesel korrusel asub linna parim raamatupood. Astun läbi, valin kvaliteetse teose, seejärel sean sammud otsejoones kohvik Zingerisse. Suurepärane sisearhitektuur, sisu, miljöö, tükk kooki, tass teed ja raamat... Stiilne ja nauditav. Muidugi. Mainisingi Darwinit just seetõttu, et väikesele seltskonnale on sedasorti eneseharimine ehk kättesaadav. Paljudes Venemaa külades aga makstakse pensioni kanalisatsioonikaevu ümmarguse betoonplaadi peal, sest kohalik postkontor suleti elektri ning kütte puudumise tõttu.
16-01-2018, 18:06
(16-01-2018, 15:31 )pikksukk Kirjutas:(16-01-2018, 15:10 )cambodia Kirjutas: Teine võimalus: Sankt-Peterburg, Nevski prospekti kauneim juugendhoone... Läheduses paistmas Kaasani katedraal. Esimesel korrusel asub linna parim raamatupood. Astun läbi, valin kvaliteetse teose, seejärel sean sammud otsejoones kohvik Zingerisse. Suurepärane sisearhitektuur, sisu, miljöö, tükk kooki, tass teed ja raamat... Stiilne ja nauditav. Ma jään tagasihoidlikult siiski oma teise variandi juurde! Dom Knigi (House of Books) - St Petersburg https://www.youtube.com/watch?v=dARWLsN7mwI Акционерное общество «Зингер» / House of "Singer" - 1914 https://www.youtube.com/watch?v=ey307-b13_A
Mihhalkovi teema lõpetuseks sobivamat pilti leida on vist võimatu. "Kuldse miljardi" enekas
![[Pilt: kyDvS9a.jpg]](https://i.imgur.com/kyDvS9a.jpg)
Mihhalkov kutsub üles noori ühinema "kuldse miljardiga"? Arusaamatu selle marurahvuslase jutt, kui Venemaa tippvaimulik Aleksandr Iljašenko kutsub üles vene tüdrukuid sünnitama 17. eluaastast ja loobuma kõrgharidusest, et päästa riik väljasuremisest. Haridust ei ole meil niikuinii kellelegi vaja, arutleb vaimulik.
Mihhalkovi jutt ei kannata kriitikat, head sõbrad. Või ei kannata kriitikat vaimuliku jutt? Mõlemad on "marurahvuslased" ja Putini toetajad. |
| Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: |
| 1 külali(st)ne |
