[Celtic]

no mina seda teksti ei ole enne näinud... ja lugesin suht soravalt.
ise arvan et... nagu jutuski öeldi... et inimesed ei loe ju tähti eraldi vaid kogu sõna tervikuna... seetõttu registreerib aju tähed seal sõnas... või õigemini tähekujud ning hakkab seepeale raalima oma mälus vastava kujuga sõna. see tõesti toimib suht kiiresti...

[Hallucigenia]

Algselt postitas: encore
Mida arvate sellest ? Osad inimesed arvavad, et inimene suudab seda lugeda kuna ta on selle juba ära lugenud (ja äralugenud asja on ka teinekord lihtsam lugeda).
Teised aga arvavad, et inimese aju teeb peas selliseid matemaatilisi arvutusi,et isegi võimsamad arvutid jäävad kaugele maha.

Väga hea teema, econre ()!
Seda lugedes tekkis mul mõte, et kas ka mitte need "Vead tippimisel", millest kirjutasin (naabertähtede äravahetamine) pole sarnane nähtus (või täpsemalt siis selle pöördnähtus) - et ajule ei lähe sõna "sisetähtede" järjekord eriti korda. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ära vahetuvad tõepoolest sagedamini just sõna sees olevad tähed. Miks see meid aga eriti ei häiri lugemisel? Küllap seepärast, et keeles on mõtet omavaid sõnu märksa vähem, kui on olemas suvalisi tähekombinatsioone. Üks sõna kannab seetõttu endas tegelikult märksa vähem informatsiooni, kui ta informatsiooniteooria järgi kanda võiks - see tagab aga keele "lollikindluse" (sh võimaldab Sinu toodud näite edukat lugemist). Seda loomulike keelte omadust nimetatakse liiasuseks (redundancy). Väidetavalt kannab üks täht ingliskeelses tekstis ühe biti informatsiooni - võiks aga umbes 5, kui kasutusel oleksid kõik tähekombinatsioonid (link). Raamatud võiksid siis olla viis korda õhemad, nendest arusaamine aga oluliselt raskem - iga täheviga lugemisel teeks palju paha.

[fragger]

... aga sa saduud sada ikka leguda imla preelombiedta. Sdea pujheõsl, ...

Jõudsin selle kohani soravalt, kuid jäin selle "sada" kohapeal seisma. Seda sel põhjusel, et tegelikult on see ju valesti kirjutatud, peaks olema sdea. Et kas siis mu aju nö ei leidnud sobivat vastet ja jäi sellepärast seisma seal?

[Wolfgirl]

Õppisin nelja(viie) aastaselt iseseisvalt lugema ja kirjutama, ilma et keegi oleks mind õpetanud. Kuid seda teksti ma tavalise kiirusega läbi lugeda ei suutnud. Alguses torkas pähe mõte, et keegi on tahtnud midagi pi-keele sarnast välja mõelda, mis on minu arvates täiesti tarbetu. Sinna nahka see läks, ei hakanud teksti süvenemagi.

[napoleon]

Wolfgirl, nägid seda teksti para-web's ja vaatasid tõenäoliselt tähti hoolikamalt kui "tavalist" teksti lugedes. Mina nägin sarnast näidet hulk aega tagasi mujal ja suutsin samuti vabalt lugeda aga siin ei saanud samuti kohe pihta.
Mis inimese aju ja arvutite võrdlusesse puutub, siis näiteks objektide visuaalse eristamise ja koordinatsiooni poolest pole ka kõige võimsamast arvutist inimesele vastast. Ka heli tuvastamisel pole arvutid inimese kõrval kuigi edukad. Samas jälle teeb arvuti matemaatilisi tehteid inimesest oluliselt kiiremini. See pole muidugi midagi uut ja huvitavat aga nähtavavasti on inimese aju ja tänapäeva arvuti tööpõhimõtted erinevad. See tekitab omakorda mõtte, miks meie matemaatika on selline, nagu ta on. Arvutid on ju meie matemaatika järgi ehitatud(ok, töötavad kahendsüsteemis kuid seda tehnilistel põhjustel). Palju on 2+2 või mis see 2(siin pean silmas just sellist esitust olgu siis kõnes või kirjas) üldse on, seda teame ju vaid koolis õpitu põhjal. Võibolla suudaks inimese aju mingi muu loogika järgi tehteid tunduvalt kiiremini teha... aga miks sel juhul meie matemaatika just selles suunas on arenenud, kus see praegu on? Või oleme kellegi poolt loodud ja see keegi seadis mingil põhjusel teadlikult ajus piirangu teatud toimingute teostamise kiiruse kohta?
Mis teie arvate?

[Hallucigenia]

Algselt postitas: napoleon
Mis inimese aju ja arvutite võrdlusesse puutub, siis näiteks objektide visuaalse eristamise ja koordinatsiooni poolest pole ka kõige võimsamast arvutist inimesele vastast. Ka heli tuvastamisel pole arvutid inimese kõrval kuigi edukad. Samas jälle teeb arvuti matemaatilisi tehteid inimesest oluliselt kiiremini. See pole muidugi midagi uut ja huvitavat aga nähtavavasti on inimese aju ja tänapäeva arvuti tööpõhimõtted erinevad. Võibolla suudaks inimese aju mingi muu loogika järgi tehteid tunduvalt kiiremini teha... aga miks sel juhul meie matemaatika just selles suunas on arenenud, kus see praegu on? Või oleme kellegi poolt loodud ja see keegi seadis mingil põhjusel teadlikult ajus piirangu teatud toimingute teostamise kiiruse kohta?
Mis teie arvate?

Üldiselt Sinuga muidugi nõus ... et aju töötab oluliselt teiste põhimõtete alusel kui arvuti. Ja kui arvuti töötamise põhimõtteid teame me väga täpselt (ikkagi ise tehtud! - kuid suurte arvutite - suurte programmide tööst detailset ülevaadet saada on vist kah võimatu - mingis mõttes ju taoline programm ongi oma lihtsaim ülevaade - sest kui ei oleks, annaks lihtsustada), siis ajust ... me vist kõike küll ei tea. Mõned erinevused on ju teada - et arvutites toimub sünkroonne infotöötlus, aju aga toimib oluliselt asünkroonselt (ei ole taktkella). Kas aga aju töö ongi määratletav jälgitava (teatud määrani ja teatud täpsusega) bioelektrilise aktiivsuse kaudu või on seal kaasatud mingid oluliselt erinevad täiendavad füüsikalised protsessid-põhimõtted ... on ilmselt maa spekulatsioonideks (midagi leiab nt otsides quantum brain). Mis nüüd sissekodeeritud piirangutesse puutub ... arvan, et kõige olulisemalt määrab töökiiruse "raud". Ja selles plaanis (elementide töökiiruse mõttes) jääb bioloogiline aju (nii nagu me teda tunneme ja käsitleme - st ilma nende võimalike täiendavate tundmatute mehhanismideta) kaugelt alla pooljuhtajudele. Aga ... ta tehti ju omal ajal valmis käepärastest vahenditest (bioloogilised rakud) ... miskit paremat lihtsalt tegijatel võtta ei olnud. (Ei hakka siinkohal edasi spekuleerima, et kes need tegijad siis olid). Kas mingi parema softi instaleerimisega (kui see võimalik oleks) saaks bioloogilise aju töökiirust oluliselt tõsta? Ei tea. Minu arvates on kõige olulisemaks inimajuga seotud pudelikaelaks hoopis välise infovahetuse kiirus, seda eriti output-suunal. (No selle teksti mõtlesin ma valmis hulka kiiremini, kui kulus tema sissetippimiseks). Tänud, napoleon, inspireerivate mõtete eest!

[napoleon]

Output on vahel pudelikael kuid mitte alati. Proovi näteks peast arvutada, palju on 183479^27 ja vaata, palju nõudis aega input/output ja palju arvutamine.
Aju töötab küll asünkroonselt kuid samas erinevalt arvutist toimetab enamasti vist pidevate mitte diskreetsete suurustega, mis peaks jälle eelise andma.
Piirangute juurde viis siiski just mõte, et näiteks pildi töötlemine on arvuti jaoks väga töömahukas ja aeganõudev kuid inimene eristab objektid hetkega olenemata nende asendist kaugusest, taustast, teiste objektide hulgast jne.[1]. Siin tekkiski küsimus, kas tulenevalt aju tööpõhimõtte iseärasustest on teatud operatsioonid aju jaoks lihtsamini teostatavad(st. näit. pildi analüüsimiseks ei tehta meeletult võrdlusi ja arvutusi vaid kasutatakse mingit kavalamat algoritmi) või on kuskil piirang, et kasvõi eespool toodud ülesande lahendamine on aeganõudev.

[1] - oletame, et objekt on ikka nähtav mitte "puu taga". "Puu taga" olevate objektide tuvastamine sobib juba kuhugi teise teemasse

[Hallucigenia]

Algselt postitas: napoleon
183479^27

Kardan, et sellega ei saa ma peast ka kuitahes pika aja jooksul hakkama ... ja seda põhjusel, et minu esivanematele selline võime vaevalt et mingeid eeliseid eluvõitluses oleks andnud. Erinevalt mõne põõsa taga (no pisut ikka läbi paistva) varitseva vaenlase kuju äratundmise võimest. Seega polegi mul midagi "autputtida" ... aga kui ka oleks, oleks see ikkagi miski 142-kohaline arv, milla kirjutamine mõningast aega võtab, samal ajal kui ülesande enda haarab silm "hetkega". Jah, muidugi saab konstrueerida ülesandeid, kus just mingi konkreetne infotöötluse ahela lüli (sisend, väljund, töötlus) võtab lõviosa ajast. Ega see väljundkanali suhteline nõrkus sisendiga võrreldes nüüd ainult puudus kah pole. Sest ega väljundvõimaluste paranemine ainult positiivset kaasa too - pole vist erilist põhjust kahetseda, et muistsed kiviraidurid kõike sarnast, mis siia foorumisse on kokku kirjutatud, marmorisse ei raiunud.
Et kas see kehva "183479^27 - oskus" võiks ka mingi sisseprogrammeeritud kaitseabinõu olla ... et me liiga targaks ei muutuks? Nojah ... kes teab ... aga kui oligi, siis kehvakene - on ta ju arvutite leiutamisega inimeste poolt läbi kukkunud. Ja samamoodi kaitseabinõuna saaks käsitleda ka meie bioorgaanilist konstruktsiooni, mis suudab toimida vaid väga ahtakeses keskkonnatingimuste intervallis (ilma kasukata ei lähe ju talvel väljagi, mis siis veel Kuu või Marsi uurimisest rääkida).

[Metafor]

Ei maksa ära unustada, et aju üksinda ei ole midagi väärt:o
Teadurid ameerikas avastasid uue geeni(PDYN), mille sisselülitumine meie evolutsiooni käigus pani meie ajud tööle just nii, nagu need praegu talitavad.
See geen mängib olulist rolli tajumisel, käitumisel ja mälul.
Kui küsida, mis teeb inimesest inimese, siis just see geen võib olla võtmeks, sellest me siin teemas küll ei räägi, aga huvitav on ikka teada, või mis?
(Artikkel asub siin)

Kui nüüd mõelda, et see on alles esimene geen, mille funktsiooniks avastati aju töö mõjutamine, siis mõelge, ehk tulevik juhatab meile kätte valke ja geene, mis aitaksid paremat arusaama saavutada 0-e ja 1-e kohapealt. Selline geen ei pruugi olla veel aktiveerunud. Meie ajaloo kulgu arvestades tõi meile ühe geeni aktiveerumine kõrgtsivilisatsioonid ja aitas meil seda maailma mõista, mis võiks olla järgmine samm?

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Metavo
Ei maksa ära unustada, et aju üksinda ei ole midagi väärt:o
Teadurid ameerikas avastasid uue geeni(PDYN), mille sisselülitumine meie evolutsiooni käigus pani meie ajud tööle just nii, nagu need praegu talitavad.
See geen mängib olulist rolli tajumisel, käitumisel ja mälul.
Kui küsida, mis teeb inimesest inimese, siis just see geen võib olla võtmeks, sellest me siin teemas küll ei räägi, aga huvitav on ikka teada, või mis?
(Artikkel asub siin)

Kui nüüd mõelda, et see on alles esimene geen, mille funktsiooniks avastati aju töö mõjutamine, siis mõelge, ehk tulevik juhatab meile kätte valke ja geene, mis aitaksid paremat arusaama saavutada 0-e ja 1-e kohapealt. Selline geen ei pruugi olla veel aktiveerunud. Meie ajaloo kulgu arvestades tõi meile ühe geeni aktiveerumine kõrgtsivilisatsioonid ja aitas meil seda maailma mõista, mis võiks olla järgmine samm?

Huvitav info selle geeni kohta ... ehkki seosed geenide ja nende poolt määratletud tunnuste vahel ... osutub, et pole üldsegi mitte lihtsad. See tõdemus on kaasa toonud hiljutise "geneetilise" eufooria olulise kahanemise (huvilistel soovitaks sellekohase eestikeelse materjalina vägagi lugeda Toivo Maimetsa artiklit novembrikuises Akadeemias). Mis aga "järgmisesse sammu" puutub ... üldiselt arvan, et juba mõnda aega enam pole inimese geneetiline evolutsioon progressi mootoriks. No vaatame kas või neid muutusi, mis ühiskonnas viimase saja aasta jooksul aset on leidnud on - vaevalt, et nende taga seisavad mingid muutused inimese genoomis. Ühte ma siiski arvan seoses selle eelneva inputi/outputi jutuga - kui mingite võtetega (olgu need siis geneetilised, elektroonsed või telepaatilised või kõik see kokku) oluliselt suurendatakse inimindiviidi informatsiooni väljutamise võimet - see küll muudab ühiskonna näo teiseks - kuni taolise kogu inimkonda haarava "supermina" tekkeni. Aga kui see ei õnnestu ..., noh ka siis võib see "superolend" tekkida, ainult et meie "rauast" teenrite baasil. Hingedest ja vaimudest ma siinkohal ei rääki - see teeks niigi keerulise asja lootusetult keerukaks ...

[napoleon]

Algselt postitas: Hallucigenia

Algselt postitas: napoleon
183479^27

Kardan, et sellega ei saa ma peast ka kuitahes pika aja jooksul hakkama ... ja seda põhjusel, et minu esivanematele selline võime vaevalt et mingeid eeliseid eluvõitluses oleks andnud. Erinevalt mõne põõsa taga (no pisut ikka läbi paistva) varitseva vaenlase kuju äratundmise võimest. Seega polegi mul midagi "autputtida" ...

Kuitahes pika aja jooksul vast saaks kui enne ära ei sure... tuleb lihtsalt pisut mälu treenida ja harjutada aga see selleks. Võibolla oli kehv näide, sama teeb välja tegelikult 2. või 3. aste.
Rääkides esivanematest... võtame näiteks ülesande "vahemaa on x ja kõrguste vahe y, milline peab olema minimaalne algkiirus, et üle hüpata". Kaua kuluks selle peast arvutamiseks kui kindlamale poole on lubatud 20% eksida kuid teisele poole eksida ei tohi? Meie kauged esivanemad arvutasid selle hetkega kuid vaevalt neil selle käigus meile teadaolevad numbrid ja valemid silme ees jooksid. Mõned muidugi ei arvutanud ja surid välja kuid need pole ka meie kauged esivanemad vaid meie esivanemate liigikaaslased Siit tekkiski mõte, et võibolla oleme oma matemaatikaga natuke valel teel ja mingi muu loogika järgi teeks aju arvutused tunduvalt kiiremini.
Seda teemat on foorumis muidugi pisut teise nurga all juba käsitletud kuid arvan, et hetkel sobib see siiski paremini siia teemasse.

[Tutanhamon]

Nagu Hallucigenia siin ka juba mainis - arvutid on eelkõige inimeste looming. See imeline abivahend on meil elu kõvasti lihtsamaks teinud. Seetõttu ületab inimese intelligents kahtlemata arvuti oma.

Kui arvuti lahendaks toodud ülesannet nii, et nelja-tähelise kombinatsiooni puhul genereeriks 24 erinevat tähekombinatsiooni, võrdleks saadud kombinatsioone oma sõnaraamatu-andmebaasiga ning seejärel kuvaks enda parima(d) lahenduse(d), siis inimesel on ülesanne märksa lihtsam - ta oskab mõtelda ja tabada konteksti. Arvuti sattuks ilmselt hätta juba sõnadega "kala" ja "kaal", kuna ei oskaks kumbagi eelistada.

Arvuti probleem on see, et ta vajab juhendamist ja programmeerimist. Kui inimene oskab arvutile selgeks teha, mida temalt oodatakse, siis kahtlemata saab arvuti sellega hiilgavalt hakkama. Selleks aga tuleb kõikvõimalikud situatsioonid enne ära kirjeldada. Seega töötab programm hiilgavalt, kui eesmärgid on selgelt defineeritud. Kui inimene on tulnud lagedale hiilgava definitsiooniga, siis kahtlemata on jällegi inimene see, kes on parem. Üks asi, millega arvuti inimesi üle trumpab ja aina enam sinna püüeldakse, on võimsus. Aju jääb keeruliste ülesannetega jänni, vajab visualiseerimist, abivahendeid.

Seega vastus püstitatud küsimusele seisneb kahtlemata sõna "parem" määratluses

[napoleon]

Algselt postitas: Tutanhamon
Kui arvuti lahendaks toodud ülesannet nii, et nelja-tähelise kombinatsiooni puhul genereeriks 24 erinevat tähekombinatsiooni, võrdleks saadud kombinatsioone oma sõnaraamatu-andmebaasiga ning seejärel kuvaks enda parima(d) lahenduse(d), siis inimesel on ülesanne märksa lihtsam - ta oskab mõtelda ja tabada konteksti. Arvuti sattuks ilmselt hätta juba sõnadega "kala" ja "kaal", kuna ei oskaks kumbagi eelistada.

Eks ta natuke ikka oskab... näide, mis ka kuskil naljanurgas on toodud - pane google otsingusse "lihula ausammas"(ilma jutumärkideta) ja vaata, mis "Did you mean" all soovitatakse(toimib tõenäoliselt vaid siis, kui browseri vaikimisi keel on inglise) Samas inglisekeelsete typode puhul annab suht pädevaid ja asjakohaseid vihjeid.

Arvuti probleem on see, et ta vajab juhendamist ja programmeerimist. Kui inimene oskab arvutile selgeks teha, mida temalt oodatakse, siis kahtlemata saab arvuti sellega hiilgavalt hakkama. Selleks aga tuleb kõikvõimalikud situatsioonid enne ära kirjeldada. Seega töötab programm hiilgavalt, kui eesmärgid on selgelt defineeritud. Kui inimene on tulnud lagedale hiilgava definitsiooniga, siis kahtlemata on jällegi inimene see, kes on parem. Üks asi, millega arvuti inimesi üle trumpab ja aina enam sinna püüeldakse, on võimsus. Aju jääb keeruliste ülesannetega jänni, vajab visualiseerimist, abivahendeid.

Seega vastus püstitatud küsimusele seisneb kahtlemata sõna "parem" määratluses

Arvuti võimsus on samuti suhteline... mõne asjaga saab kiiremini hakkama kuid mõnega jääb just võimsuselt inimesele alla... eelmistes postituses sellest juba kirjutasin ja hetkel midagi olulist lisada pole.

[crv]

inimene lõi arvuti ,inimene > arvuti

[Hallucigenia]

Algselt postitas: crv
inimene lõi arvuti ,inimene > arvuti

Saades aru, et ">" tähendab "targem, intellektuaalselt võimekam" võib ju mingis mõttes ka nii öelda. Aga siis tuleb ka öelda, et Einsteini vanemad ja õpetajad olid targemad kui Einstein ja uskuda, et inimene ise ei suuda kunagi midagi uut välja mõelda ja ennast arendada - võib vaid korrata seda, mida õpetajatelt kuulnud. Ometigi räägitakse "iseõppivatest" arvutitest ja programmidest ...

[crv]

Algselt postitas: Hallucigenia

Algselt postitas: crv
inimene lõi arvuti ,inimene > arvuti

Saades aru, et ">" tähendab "targem, intellektuaalselt võimekam" võib ju mingis mõttes ka nii öelda. Aga siis tuleb ka öelda, et Einsteini vanemad ja õpetajad olid targemad kui Einstein ja uskuda, et inimene ise ei suuda kunagi midagi uut välja mõelda ja ennast arendada - võib vaid korrata seda, mida õpetajatelt kuulnud. Ometigi räägitakse "iseõppivatest" arvutitest ja programmidest ...

> = suurem,targem
Aga jah, Su jutus on mõte sees.

[reaalne]

praegu on inimmõistus arvutist targem kuid mõnekümne aasta pärast lootusetult maas.
Kõik muutub pärast kvantarvutit ,jääb vaid loota et tulevikus arvutil kui targemal on piisavalt inteligentsust ja kaastundlikust et inimesele(oma loojale) armu anda ,kuigi lapsuke võib kontrolli alt kergelt väljuda.

[Auron]

Inimese aju on ikka tunduvalt arenenum kui arvuti oma ja seda ei suudeta kyll veel nii pea järgi teha. See, et masinad võivad olla paremate instinktidega või paremini varustatud/tugevamad, ei täjenda, et ad meist targemad on. Kui vaadata filmi terminaator, kus inimene on masinate tootmisega piiri yletanud ja nad inimesele vastu hakkavad, siis seal(kui ma õieti mäletan) on masinad yhenduses interneti või peaarvutiga. Aga kui see välja lülitada jäävad nad lolliks?

[reaalne]

ma pidasingi silmas arvuti arvamist ja intuitsiooni kui toorest musklit liitmisel või lahutamisel,kvantarvuti saab olema bioloogilisele inimajule kõige lähedamal ehk edaspidi ei pea arvuti enam ülesande pärast kõiki oma võimalusi proovima vaid arvuti teab juba vastust kuna vastused on olemas.Isegi kõige kõrgemalt krüpteeritud koodid leitakse kiirelt ,vanakooli arvutitega oleks tuhandeid aastaid läinud ,küsimus on pigem selline et millal tal teadvus tekib?

[hypocrates]

Hiljuti mainiti kuskil meediaväljaandes, et inimese aju mahutab kuni 2 terabaiti infot (2000GB). Selles osas on veel arvuti kõvakettad veidikene maas. Hiljuti jõudis müüki 1 terabaidine kõvaketas ja eks neid valmistatakse lähiajal suuremaidki.

[kurk]

ma lugesin seda teksti kunagi inglise keeles. link on alles muidu. algul paar sõna vaatasin et wtf a pärast lugesin normaalselt ja imestasin kui tuli see koht et tähed sassis on.

[Hallucigenia]

Veel mõnest võimekast:
Kui palju aega kuluks teil 13nda astme juure võtmiseks järgmisest 200(!)-kohalisest arvust:
85877066894718045602549144850158599202771247748960878023151390314284284465842798373290242826571823153045030300932591615405929429773640895967991430381763526613357308674592650724521841103664923661204223 (vabandust, et ühte ritta ei mahu).
Või mis ma ikka pärin, kui eespool juba ühte võrratult lihtsamat tehet keeldusin peast arvutamast. Aga Alexis Lemaire kulutab (peast!)rehkenduseks vaid veidi üle minuti: 77,99 sekundit. Ja 100-kohalise arvu juurimiseks kuluks tal aega alla 4 sekundi!
Võiks siia lisada siis ka viite ühele teisele Inglise "imemetslasele" - autistist Daniel Tammetile, kelle saavutuseks on arvu "pii" mäletamise Euroopa rekord (22514 kümnendkohta). DT perenimi ja huvi eesti keele vastu viitaksid nagu selgelt eesti juurtele, selle kohta mul aga andmed puuduvad.

[paat]

Vääga huvitav teema on ülesse kerkinud...

Hallucigenia, sa tõi hea näite sellest, kuidas hallollus on suuteline tegema masina tööd...

Neuronvõrgustike algoritm on hea näide sellest, kuidas masinad on võimelised täitma aju funktsioone, näiteks silmapilkset objektide äratundmist pildil. Ja sama moodi võib arvuti tunda ära kiskja põõsas, kui teda pisut õpetada...

Eelnevast võib järeldada, et tulemusi annab infosüsteemi ülesehitus. See, kas raud on orgaaniline või elektrooniliine on juba teise järgu küsimus... muuseas kas keegi on proovinud uue arvutiga DOS'i näppida? Masendav ju

Muudetud: 31-7-07 kell 19:26:30 paat

[Alba]

Hetkel on inimmõistus tõesti targem kui arvutid +arvutil puuduvad tunded ja emotsioonid. Inimaju on ju ka ehituselt tunduvalt keerulisem kui arvuti.

[troodon]

Algselt postitas: Hallucigenia
Veel mõnest võimekast:
Kui palju aega kuluks teil 13nda astme juure võtmiseks järgmisest 200(!)-kohalisest arvust:
85877066894718045602549144850158599202771247748960878023151390314284284465842798373290242826571823153045030300932591615405929429773640895967991430381763526613357308674592650724521841103664923661204223 (vabandust, et ühte ritta ei mahu).
Või mis ma ikka pärin, kui eespool juba ühte võrratult lihtsamat tehet keeldusin peast arvutamast. Aga Alexis Lemaire kulutab (peast!)rehkenduseks vaid veidi üle minuti: 77,99 sekundit. Ja 100-kohalise arvu juurimiseks kuluks tal aega alla 4 sekundi!
Võiks siia lisada siis ka viite ühele teisele Inglise "imemetslasele" - autistist Daniel Tammetile, kelle saavutuseks on arvu "pii" mäletamise Euroopa rekord (22514 kümnendkohta). DT perenimi ja huvi eesti keele vastu viitaksid nagu selgelt eesti juurtele, selle kohta mul aga andmed puuduvad.

Altoodud pilt on Daniel Tammeti raamatust "Sündinud sinisel päeval". See näitab, kuidas tema arvusid ja tehteid näeb. Tsiteerin: "... illustratsioonil korrutan ma 53 131-ga. Näen mõlemaid numbreid unikaalsete kujunditena ja sean nad ruumiliselt üksteisega vastasseisu. Nende kahe kujundi vahele tekkinud ruum loob kolmanda kujundi, mida pean uueks arvuks, 6943-ks, ülesande vastuseks."

Vapustav!!!!!!!! Kas see ei näita seda, et me ikkagi näeme maailma täpselt nii, nagu oleme õppinud seda nägema. Nagu Don Juan CC suu läbi väidab. Matemaatikat ja arvude maailma on võimalik ka nii näha.

Väga huvitaks mind, kuidas näevad-kuulevad-tunnetavad arve teised imearvutajad? Võibolla meie, tavalised inimesed, läheme lihtsalt ringiga, kuigi on olemas ka otsetee?

Ja kui on võimalik arve nii erilisel viisil näha, siis kuidas on lood muu maailmaga ? Või mis?

Ise olen ma erakordselt saamatu peastarvutamisel.


Taniel Tammet on eestipärase perekonnanime endale ise võtnud, kuna eesti ja soome keel on tema meelest väga ilusad keeled. Mis muuseas üldsegi ei välista ka eesti juuri.

Link ka , juhul kui fotot muidu näha pole.

Muudetud: 2-2-08 kell 17:16:38 troodon

Muudetud: 3-2-08 kell 20:18:26 troodon