Kui sageli küsitakse: „Mis on elu mõte?”, siis Looduspaganlus küsib hoopis: „Mis on terviklik elu?” Sellele küsimusele ei vastata ühe keskse printsiibiga. Looduspaganluse järgi avaldub elu ise Olemisevaimude kaudu viies eksistentsiaalses põhisuunas. Seetõttu annavad viis Vaimu ka viis teineteist täiendavat vastust küsimusele, kuidas elada. Ükski neist pole ainuõige ega moraalireegel. Need on justkui viis suurt akent samale elule ning ühiselt avavad nad inimese terviklikuma kasvamise tee.
Vaikusevaim on kui Kuulatamise ruumisuund. See avab inimese võime häälestuda kohalolule ja õppida lihtsalt olema. Kohalolus saab avada end sellele, milles elutervik muutub märgatavaks. See võimaldab ausalt märgata, kuidas elu hetkel liigub ja kus võib olla vaja taas kooskõla leida. Just see teeb Kuulatamisruumist usaldusväärse keskme inimese kasvule. Kohalolus ei pea elu veel muutuma, kuid sellest võib sündida loomulikum liikumine kõigis Olemisevaimudes.
Võnkevaim on kui Avardamise ruumisuund. See avab inimese võime kogeda uudset maailma. Selle kaudu õpitakse avardama oma kogemust. Samuti õpitakse märkama võimalusi ning avastama ilu, valu, rõõmu, kurbust ja teisi võnkeid, mida elu pakub. Mida avaramaks muutub inimese kogemuseväli, seda rikkalikumaks võib muutuda tema suhe maailmaga.
Väevaim on kui Teostamise ruumisuund. See avab inimese aktiivse teovõime. Selle vaate keskmes on õppida võimalusi tegelikkuseks teostama. Mitte jääda ainult elu kogema või tulevikku kujutlema, vaid tegutseda nii, et võimalustest sünniks midagi väärtuslikku. Sest teostused muudavad maailma kõige konkreetsemalt.
Vormivaim on kui Korrastamise ruumisuund. See avab inimese võime luua püsivamaid struktuure. Elu suund on siin õppida andma oma elule kandvat vormi – korraldada oma elu ja kujundada iseloomu. Tarkus ei väljendu ainult teadmistes, vaid ka selles, milliseid tähenduslikke struktuure inimene oma elule annab.
Vooluvaim on kui Kuulumise ruumisuumd. See avab inimese võime luua ja hoida suhteid. Elu suund on siin õppida elavat ühendust teistega – kuulata, jagada ja suhelda. Ühendus süveneb, kui inimene ei kohtu teistega üksnes rollides, vaid on nendega tõelises ühenduses ja dialoogis.
Need pole lihtsalt viis erinevat eesmärki, vaid viis põhilist eluvoogu, kuidas olend maailmaga suhestub. Nende sees võivad inimese eesmärgid olla väga erinevad. Kuid terviklik elu seisneb selles, et kõik põhivood saaksid inimeses avalduda ja tasakaalus hingata.
Viis põhivoogu on inimeses algselt juba olemas, kuid Olemisevaimude teadlik tajumine aitab neil avaneda ja kasvada. Kui mõni neist jääb unarusse, muutub elu ühekülgsemaks. Erinevad maailmavaated võivad rõhutada mõnda neist suundadest teistest enam. Mõnes tõuseb rohkem esile armastus (Vooluvaim), teises korra väärtustamine (Vormivaim), kolmandas saavutamine (Väevaim), neljandas naudingud ja uued kogemused (Võnkevaim) ning viiendas valgustumine (Vaikusevaim). Need kõik väljendavad olulisi elu tahke, kuid ükski neist ei ammenda tervikut üksi.
Looduspaganluses ei ole täiuslik elu üks kindel ideaal ega suund, vaid püsimine Olemisevaimude loomulikus hingamises. Kui Vaikus, Võnge, Vägi, Vorm ja Vool saavad inimeses vabalt avalduda, sünnib terviklik ja koosmänguline elamine. Seetõttu ei ole küsimusele „Mis on terviklik elu?” ühtainsat vastust, vaid viis teineteist täiendavat elutahku, mis saavad täielikuks alles nende tasakaalus hingamises. Terviklik elu ei ole sihtpunkt, vaid see, kuidas inimene elab.
Vaikusevaim on kui Kuulatamise ruumisuund. See avab inimese võime häälestuda kohalolule ja õppida lihtsalt olema. Kohalolus saab avada end sellele, milles elutervik muutub märgatavaks. See võimaldab ausalt märgata, kuidas elu hetkel liigub ja kus võib olla vaja taas kooskõla leida. Just see teeb Kuulatamisruumist usaldusväärse keskme inimese kasvule. Kohalolus ei pea elu veel muutuma, kuid sellest võib sündida loomulikum liikumine kõigis Olemisevaimudes.
Võnkevaim on kui Avardamise ruumisuund. See avab inimese võime kogeda uudset maailma. Selle kaudu õpitakse avardama oma kogemust. Samuti õpitakse märkama võimalusi ning avastama ilu, valu, rõõmu, kurbust ja teisi võnkeid, mida elu pakub. Mida avaramaks muutub inimese kogemuseväli, seda rikkalikumaks võib muutuda tema suhe maailmaga.
Väevaim on kui Teostamise ruumisuund. See avab inimese aktiivse teovõime. Selle vaate keskmes on õppida võimalusi tegelikkuseks teostama. Mitte jääda ainult elu kogema või tulevikku kujutlema, vaid tegutseda nii, et võimalustest sünniks midagi väärtuslikku. Sest teostused muudavad maailma kõige konkreetsemalt.
Vormivaim on kui Korrastamise ruumisuund. See avab inimese võime luua püsivamaid struktuure. Elu suund on siin õppida andma oma elule kandvat vormi – korraldada oma elu ja kujundada iseloomu. Tarkus ei väljendu ainult teadmistes, vaid ka selles, milliseid tähenduslikke struktuure inimene oma elule annab.
Vooluvaim on kui Kuulumise ruumisuumd. See avab inimese võime luua ja hoida suhteid. Elu suund on siin õppida elavat ühendust teistega – kuulata, jagada ja suhelda. Ühendus süveneb, kui inimene ei kohtu teistega üksnes rollides, vaid on nendega tõelises ühenduses ja dialoogis.
Need pole lihtsalt viis erinevat eesmärki, vaid viis põhilist eluvoogu, kuidas olend maailmaga suhestub. Nende sees võivad inimese eesmärgid olla väga erinevad. Kuid terviklik elu seisneb selles, et kõik põhivood saaksid inimeses avalduda ja tasakaalus hingata.
Viis põhivoogu on inimeses algselt juba olemas, kuid Olemisevaimude teadlik tajumine aitab neil avaneda ja kasvada. Kui mõni neist jääb unarusse, muutub elu ühekülgsemaks. Erinevad maailmavaated võivad rõhutada mõnda neist suundadest teistest enam. Mõnes tõuseb rohkem esile armastus (Vooluvaim), teises korra väärtustamine (Vormivaim), kolmandas saavutamine (Väevaim), neljandas naudingud ja uued kogemused (Võnkevaim) ning viiendas valgustumine (Vaikusevaim). Need kõik väljendavad olulisi elu tahke, kuid ükski neist ei ammenda tervikut üksi.
Looduspaganluses ei ole täiuslik elu üks kindel ideaal ega suund, vaid püsimine Olemisevaimude loomulikus hingamises. Kui Vaikus, Võnge, Vägi, Vorm ja Vool saavad inimeses vabalt avalduda, sünnib terviklik ja koosmänguline elamine. Seetõttu ei ole küsimusele „Mis on terviklik elu?” ühtainsat vastust, vaid viis teineteist täiendavat elutahku, mis saavad täielikuks alles nende tasakaalus hingamises. Terviklik elu ei ole sihtpunkt, vaid see, kuidas inimene elab.