Kui enamik filosoofiaid küsib „Mis on elu mõte?”, siis Looduspaganlus küsib hoopis: „Mis on terviklik elu?” Sellele küsimusele ei vastata ühe keskse printsiibiga. Looduspaganluse järgi avaldub elu ise Olemisevaimude kaudu viies eksistentsiaalses põhisuunas. Seetõttu annavad viis Vaimu ka viis teineteist täiendavat vastust elu kohta. Ükski neist pole ainuõige ega moraalireegel. Need on justkui viis suurt akent samale elule ning koos avavad nad inimese tervikliku kasvamise tee.
· Vaikusevaim on kui Kuulatamiseruum. See avab inimese võime häälestuda kohalolule. Elu suund on siin õppida elama lihtsas kohalolus. Avada end sellele, milles kogu elutervik saab nähtavaks. Sest kohalolupeeglis saab ausalt nähtavaks, kas inimese elu on kooskõlas või vajab veel tasakaalustamist. Just see puhas ausus teeb Kuulatamiseruumist usaldusväärse keskme kogu inimese kasvule. Kohalolus ei pea elu veel muutuma, kuid sellest võib sündida autentsem liikumine kõikides Olemisevaimudes.
· Võnkevaim on kui Avastuseruum. See avab inimese võime kogeda. Siin õpib inimene avardama oma kogemust. Märgata kõikvõimalikke sündmusi, võimalusi, ilu, valu, rõõmu, kurbust ja teisi võnkeid, mida elu pakub. Mida avaramaks muutub inimese kogemus, seda rikkalikumaks muutub tema suhe eluga.
· Väevaim on kui Teostuseruum. See avab inimese energilise teovõime. Selle vaate keskmes on õppida muutma võimalusi tegelikkuseks. Mitte jääda ainult elu kogema või unistama, vaid viia oma tahe otsustavalt tegudesse, mõjutades tegelikkust nii, et maailmas sünnib midagi väärtuslikku. Sest ainult teostatud võimalused kujundavad maailma.
· Vormivaim on kui Selguseruum. See avab inimese võime korrastada. Elu suund on siin õppida andma elule kandvat tarkusevormi. Luua tähendusi, mõista seaduspärasusi, korraldada oma elu ja kujundada oma iseloomu. Tarkus ei väljendu ainult teadmistes, vaid ka selles, milliseid vorme inimene oma elule annab.
· Vooluvaim on kui Kuuluvuseruum. See avab inimese võime luua hoolivaid suhteid. Elu suund on siin õppida elavat ühendust teistega. Armastada, jagada, kuulata ja suhelda teiste olenditega. Ühendus tekib siis, kui inimene ei kohtu teistega üksnes rollides, vaid tõelises dialoogis.
Need pole lihtsalt viis erinevat eesmärki, vaid viis põhilist eluviisi, kuidas inimene maailmaga suhestub. Vaikuses õpib inimene kohal olema, Võnkes kogema, Väes teostama, Vormis korrastama ning Voolus ühenduma. Nende eluviiside sees võivad inimese eesmärgid olla väga erinevad. Kuid terviklik elu seisneb selles, et kõik põhivõimed saaksid inimeses kooskõlaliselt küpseda.
Viis ürgvõimet on inimeses algselt juba olemas, kuid Olemisevaimud aitavad neil avaneda ja kasvada. Kui mõni neist jääb unarusse, muutub elu ühekülgsemaks. Huvitaval kombel rõhutavad paljud maailmavaated üht neist viiest eriti tugevalt. Näiteks mõned näevad elu keskmena armastust (Vooluvaim), teised tõde (Vormivaim), kolmandad saavutamist (Väevaim), neljandad naudingut (Võnkevaim) ning viiendad valgustumist (Vaikusevaim). Samas need kõik väljendavad tõelist elu, kuid ükski ei ammenda seda üksi.
Looduspaganluses ei ole terviklik elu üks kindel ideaal ega suund, vaid püsimine Olemisevaimude täielikus hingamises. Kui Vaikus, Võnge, Vägi, Vorm ja Vool saavad inimeses vabalt avalduda, sünnib terviklik ja kooskõlaline elamine. Seetõttu ei ole küsimusele „Mis on terviklik elu?” üks vastus, vaid viis teineteist täiendavat tõest vastust, mis saavad täielikuks alles ühtses hingamises. Terviklik elu ei ole sihtpunkt, vaid see, kuidas inimene elab.
· Vaikusevaim on kui Kuulatamiseruum. See avab inimese võime häälestuda kohalolule. Elu suund on siin õppida elama lihtsas kohalolus. Avada end sellele, milles kogu elutervik saab nähtavaks. Sest kohalolupeeglis saab ausalt nähtavaks, kas inimese elu on kooskõlas või vajab veel tasakaalustamist. Just see puhas ausus teeb Kuulatamiseruumist usaldusväärse keskme kogu inimese kasvule. Kohalolus ei pea elu veel muutuma, kuid sellest võib sündida autentsem liikumine kõikides Olemisevaimudes.
· Võnkevaim on kui Avastuseruum. See avab inimese võime kogeda. Siin õpib inimene avardama oma kogemust. Märgata kõikvõimalikke sündmusi, võimalusi, ilu, valu, rõõmu, kurbust ja teisi võnkeid, mida elu pakub. Mida avaramaks muutub inimese kogemus, seda rikkalikumaks muutub tema suhe eluga.
· Väevaim on kui Teostuseruum. See avab inimese energilise teovõime. Selle vaate keskmes on õppida muutma võimalusi tegelikkuseks. Mitte jääda ainult elu kogema või unistama, vaid viia oma tahe otsustavalt tegudesse, mõjutades tegelikkust nii, et maailmas sünnib midagi väärtuslikku. Sest ainult teostatud võimalused kujundavad maailma.
· Vormivaim on kui Selguseruum. See avab inimese võime korrastada. Elu suund on siin õppida andma elule kandvat tarkusevormi. Luua tähendusi, mõista seaduspärasusi, korraldada oma elu ja kujundada oma iseloomu. Tarkus ei väljendu ainult teadmistes, vaid ka selles, milliseid vorme inimene oma elule annab.
· Vooluvaim on kui Kuuluvuseruum. See avab inimese võime luua hoolivaid suhteid. Elu suund on siin õppida elavat ühendust teistega. Armastada, jagada, kuulata ja suhelda teiste olenditega. Ühendus tekib siis, kui inimene ei kohtu teistega üksnes rollides, vaid tõelises dialoogis.
Need pole lihtsalt viis erinevat eesmärki, vaid viis põhilist eluviisi, kuidas inimene maailmaga suhestub. Vaikuses õpib inimene kohal olema, Võnkes kogema, Väes teostama, Vormis korrastama ning Voolus ühenduma. Nende eluviiside sees võivad inimese eesmärgid olla väga erinevad. Kuid terviklik elu seisneb selles, et kõik põhivõimed saaksid inimeses kooskõlaliselt küpseda.
Viis ürgvõimet on inimeses algselt juba olemas, kuid Olemisevaimud aitavad neil avaneda ja kasvada. Kui mõni neist jääb unarusse, muutub elu ühekülgsemaks. Huvitaval kombel rõhutavad paljud maailmavaated üht neist viiest eriti tugevalt. Näiteks mõned näevad elu keskmena armastust (Vooluvaim), teised tõde (Vormivaim), kolmandad saavutamist (Väevaim), neljandad naudingut (Võnkevaim) ning viiendad valgustumist (Vaikusevaim). Samas need kõik väljendavad tõelist elu, kuid ükski ei ammenda seda üksi.
Looduspaganluses ei ole terviklik elu üks kindel ideaal ega suund, vaid püsimine Olemisevaimude täielikus hingamises. Kui Vaikus, Võnge, Vägi, Vorm ja Vool saavad inimeses vabalt avalduda, sünnib terviklik ja kooskõlaline elamine. Seetõttu ei ole küsimusele „Mis on terviklik elu?” üks vastus, vaid viis teineteist täiendavat tõest vastust, mis saavad täielikuks alles ühtses hingamises. Terviklik elu ei ole sihtpunkt, vaid see, kuidas inimene elab.