Iidne tarkus elust ja loodusest on eri aegadel ja kultuurides saanud erinevaid vorme. Seda on nimetatud maagiaks, vaimsuseks või esoteeriliseks teadmiseks. Käesolev käsitlus ei püüa seda paigutada ühte ajastusse ega traditsiooni. Oluline on hoopis see, et viit Olemisevaimu saab õppida tajuma ning nende avaldumist märgates oma tegevust teadlikumalt häälestada.
Maagiat võib eri traditsioonides mõista väga erinevalt: kaitse, viljakuse, arengu, tahte, võimu, tehnilise või manipulatiivse mõjutamise kaudu. Kuid antud käsitlus keskendub ühele kõige sügavamale tasandile – Ürgjõudude alusmaagiale. See tähendab lihtsate riituste kaudu teadlikku häälestust ja oskuslikku toimimist üldises elu kulgemises. See ei tähenda maailma painutamist tahte järgi, vaid iseenda häälestamist sellele, mis Eluvoos juba toimub.
Iga inimese Elumaatriks kannab endas Loodusallikast lähtuvate jõudude avaldumist. Probleem pole rütmi puudumine, vaid selle moondumine. Jäigad valikud ja Elu summutavad mõjutused võivad inimese loomulikust Ringvoost üha kaugemale tõugata.
Paljud keskenduvad ennekõike kas tahte- või võimumaagiale, ilma alusmaagiat teadvustamata. Kõigil suundadel saab olla oma koht, kuid ilma alusmaagia mõistmiseta võib kaasneda oht – inimene võib märkamatult hakata maailma liigselt oma tahtmise järgi allutama, mis kipub muutuma kõrgiks ja ülemäära manipulatiivseks kannatuste põhjustajaks. Nii kujuneb inimeses tasapisi välja Tehismaatriks, mis ei kanna enam Ürglooduse rütmi.
Seega, alusmaagia ei ole minakeskne manifesteerimine, vaid tundlikult kuulatav praktika, mis aitab tabada, millal elu kutsub muutuma. See pole elu sunniviisiline ümberkujundamine. Samuti ei ole see jäikade normide ja rituaalide mehhaaniline järgimine, vaid esileilmuvate jõusuundade teadlik tajumine ja vastav enesehäälestus. See võib toetada psüühilist puhastust, enesehoidu, taastumist ja arengut. Mitte seepärast, et midagi “välja manatakse”, vaid et inimene asetub tagasi loomulikku ürgrütmide voogu.
Alusmaagia ei eelda dogmaatilist uskumist. Hoopis tuleks tunda Loodusmaatriksi algtarkust ja tajuda, kuidas Olemisevaimud toimivad. Selles võivad abiks olla Ringrist ja Ristik kui sümbolskeemid. Ringrist ja Ristik ei ole siin kohustuslikud sümbolid, vaid korrastatud kujundid – kaardid, mille abil märgata viie Olemisevaimu koostoimet endas. Need on omamoodi kasulikud tööriistad, mis toetavad olendit tema loomulikus Elumaatriksis püsimisel, mitte ei kehtesta jäika usurituaalide kohustust.
Loodusmaatriksit on kõige lihtsam mõista meie Planeedi aastaringi peegelduse kaudu. See aastaring ei ole kindlasti ühetaoline korduste jada ega jäik rituaalide kalender. Samuti inimesed ei loo aastaringi rütme ise – nad sünkroniseeruvad nendega. Seetõttu pole alusmaagia kontrollitud juhtimine, vaid resonantsi loomine kosmilise Ringvooga.
Loodusmaatriks saab lihtsalt selgeks läbi järgmiste analoogiate:
* Kevad ja suvi / Võnge ja Vägi kui avardumise ja teostuse aeg.
* Sügis ja talv / Vorm ja Vool kui korrastumise ja kuulumise aeg.
Ja nende vahel, pööri- ja võrdsusaegades, kõneleb Vaikusevaim kui nähtamatu vaheala, kus ühe jõu ülekaal annab ruumi järgmisele. Ehk Vaikus on siin nagu kreeka metaxy – keskne vaheolu, mis justkui ei tee midagi, kuid mille kaudu saab suund muutuda.
Need pole täiesti iseseisvad jõud, vaid ühtse ringi järjestikused ülekaalud. Olles nagu kosmiline meri, mille rõhud vaid lainetuses vahelduvad. Samamoodi ei vahetu aastaajad lihtsalt mehhaaniliselt, vaid nende ülekaal nihkub järkjärgult ringiratast edasi. Ühe Olemisevaimu esiletõus ei tähenda, et teised parajasti kaovad. Kõik viis Vaimu on alati potentsiaalselt kohal – lihtsalt üks on ajutiselt rohkem esil.
Ürgriituse üks oluline osa on teadlik avanemine sobivale jõuvoole. Elu avaruses tärkamine (Õhk kevadel / hommikul), teostuses küpsemine (Tuli suvel / päeval), korrastuses valmimine (Maa sügisel / õhtul), kuuluvuses jagamine (Vesi talvel / öösel) ja kohalolus vaikimine (Vaikus pöördeaegadel) püsivad ühtses koosmängus siis, kui hoitakse loomulikku häälestust ja jõusuundade hingavat ringjärjestust.
Alusmaagias ei püüta ühes faasis toimimist kunstlikult endale "ette manada". Vastupidi – riitus häälestatakse juba enam esil olevale Olemisevaimule. Seega, loomulikus rütmis sobiv riitus toetab Eluvoos liikumist. Sobimatu riitus võib aga sünnitada ebakõla ja takistusi.
Kokkuvõttes ei sunni alusmaagia elu ega juhi seda. Ta õpetab märkama, millal elu liigub ja kuidas selles liikumises häälestunult osaleda. See ei ole vägisi läbisurumine, vaid äratundmine; mitte kontroll, vaid resonantsis tegutsemine. Inimene ei valitse Ürgloodust – ta saab sellele avaneda. Nii leiab ta taas tee keskse Vaikusevaimuni, mille kaudu loomulik Elu võib end uuesti meenutada.
Maagiat võib eri traditsioonides mõista väga erinevalt: kaitse, viljakuse, arengu, tahte, võimu, tehnilise või manipulatiivse mõjutamise kaudu. Kuid antud käsitlus keskendub ühele kõige sügavamale tasandile – Ürgjõudude alusmaagiale. See tähendab lihtsate riituste kaudu teadlikku häälestust ja oskuslikku toimimist üldises elu kulgemises. See ei tähenda maailma painutamist tahte järgi, vaid iseenda häälestamist sellele, mis Eluvoos juba toimub.
Iga inimese Elumaatriks kannab endas Loodusallikast lähtuvate jõudude avaldumist. Probleem pole rütmi puudumine, vaid selle moondumine. Jäigad valikud ja Elu summutavad mõjutused võivad inimese loomulikust Ringvoost üha kaugemale tõugata.
Paljud keskenduvad ennekõike kas tahte- või võimumaagiale, ilma alusmaagiat teadvustamata. Kõigil suundadel saab olla oma koht, kuid ilma alusmaagia mõistmiseta võib kaasneda oht – inimene võib märkamatult hakata maailma liigselt oma tahtmise järgi allutama, mis kipub muutuma kõrgiks ja ülemäära manipulatiivseks kannatuste põhjustajaks. Nii kujuneb inimeses tasapisi välja Tehismaatriks, mis ei kanna enam Ürglooduse rütmi.
Seega, alusmaagia ei ole minakeskne manifesteerimine, vaid tundlikult kuulatav praktika, mis aitab tabada, millal elu kutsub muutuma. See pole elu sunniviisiline ümberkujundamine. Samuti ei ole see jäikade normide ja rituaalide mehhaaniline järgimine, vaid esileilmuvate jõusuundade teadlik tajumine ja vastav enesehäälestus. See võib toetada psüühilist puhastust, enesehoidu, taastumist ja arengut. Mitte seepärast, et midagi “välja manatakse”, vaid et inimene asetub tagasi loomulikku ürgrütmide voogu.
Alusmaagia ei eelda dogmaatilist uskumist. Hoopis tuleks tunda Loodusmaatriksi algtarkust ja tajuda, kuidas Olemisevaimud toimivad. Selles võivad abiks olla Ringrist ja Ristik kui sümbolskeemid. Ringrist ja Ristik ei ole siin kohustuslikud sümbolid, vaid korrastatud kujundid – kaardid, mille abil märgata viie Olemisevaimu koostoimet endas. Need on omamoodi kasulikud tööriistad, mis toetavad olendit tema loomulikus Elumaatriksis püsimisel, mitte ei kehtesta jäika usurituaalide kohustust.
Loodusmaatriksit on kõige lihtsam mõista meie Planeedi aastaringi peegelduse kaudu. See aastaring ei ole kindlasti ühetaoline korduste jada ega jäik rituaalide kalender. Samuti inimesed ei loo aastaringi rütme ise – nad sünkroniseeruvad nendega. Seetõttu pole alusmaagia kontrollitud juhtimine, vaid resonantsi loomine kosmilise Ringvooga.
Loodusmaatriks saab lihtsalt selgeks läbi järgmiste analoogiate:
* Kevad ja suvi / Võnge ja Vägi kui avardumise ja teostuse aeg.
* Sügis ja talv / Vorm ja Vool kui korrastumise ja kuulumise aeg.
Ja nende vahel, pööri- ja võrdsusaegades, kõneleb Vaikusevaim kui nähtamatu vaheala, kus ühe jõu ülekaal annab ruumi järgmisele. Ehk Vaikus on siin nagu kreeka metaxy – keskne vaheolu, mis justkui ei tee midagi, kuid mille kaudu saab suund muutuda.
Need pole täiesti iseseisvad jõud, vaid ühtse ringi järjestikused ülekaalud. Olles nagu kosmiline meri, mille rõhud vaid lainetuses vahelduvad. Samamoodi ei vahetu aastaajad lihtsalt mehhaaniliselt, vaid nende ülekaal nihkub järkjärgult ringiratast edasi. Ühe Olemisevaimu esiletõus ei tähenda, et teised parajasti kaovad. Kõik viis Vaimu on alati potentsiaalselt kohal – lihtsalt üks on ajutiselt rohkem esil.
Ürgriituse üks oluline osa on teadlik avanemine sobivale jõuvoole. Elu avaruses tärkamine (Õhk kevadel / hommikul), teostuses küpsemine (Tuli suvel / päeval), korrastuses valmimine (Maa sügisel / õhtul), kuuluvuses jagamine (Vesi talvel / öösel) ja kohalolus vaikimine (Vaikus pöördeaegadel) püsivad ühtses koosmängus siis, kui hoitakse loomulikku häälestust ja jõusuundade hingavat ringjärjestust.
Alusmaagias ei püüta ühes faasis toimimist kunstlikult endale "ette manada". Vastupidi – riitus häälestatakse juba enam esil olevale Olemisevaimule. Seega, loomulikus rütmis sobiv riitus toetab Eluvoos liikumist. Sobimatu riitus võib aga sünnitada ebakõla ja takistusi.
Kokkuvõttes ei sunni alusmaagia elu ega juhi seda. Ta õpetab märkama, millal elu liigub ja kuidas selles liikumises häälestunult osaleda. See ei ole vägisi läbisurumine, vaid äratundmine; mitte kontroll, vaid resonantsis tegutsemine. Inimene ei valitse Ürgloodust – ta saab sellele avaneda. Nii leiab ta taas tee keskse Vaikusevaimuni, mille kaudu loomulik Elu võib end uuesti meenutada.