[Wilholmensis]

Ei istutata siin midagi juurde, maju ehitatakse juurde, metsad võetakse maha ja müüakse välja.
Ma enda külas pole ammugi rebaseonu, jänkut, ja kitsepere näinud, tänu sellele et üks pidev saagimine ja ehitamine käib ümbruses.
Ma ju näen mis toimub. Suvel sõbraga arutasime selle üle, meil siin kohalik mets kus me mängisime lapsepõlves, see on vähene osa mis on alles veel jäänud, kuid ka seegi on väidetavalt maha müüdud juba ja käivad kõlakad et hakkavad varsti maha võtma. Kohalikud inimesed aga koguvad allkirju, et ei võetaks maha.....
Siis ükspäev läksime ratastega sõitma, terviseradadele, metsa, ja rääkisime et siin ju ometigi metsa maha ei võeta, sai 10 minti sõidetud ja mida me nägime, suur osa maha võetud......

Istutatakse küll, juba seadus nõuab seda ja kes ikka enda maha võetud metsa lagedaks tahab jätta. Pealegi, majandusmetsast peabki vanemad puud maha võtma, et vältida puuhaigusi ja mitte lasta sed majanduslikult kasutuks muutuda.

[igihali]

Mets ei ole ainult puit, see on bioloogiline teineteisest sõltuv kooseluvorm. Praeguse raieviisi puhul võetakse alusmetsa harvesteridega kuumaastikuks muutes ainult müügiks minev puit, oksad ja lagastatud põõsastik jäetakse korrastamata, ja keegi kurat ei lähe sinna songermaale midagi istutama, sest mingit samaväärtuslikku puistut sinna enam tulla ei saa.

[xcad]

Mets ei ole ainult puit, see on bioloogiline teineteisest sõltuv kooseluvorm. Praeguse raieviisi puhul võetakse alusmetsa harvesteridega kuumaastikuks muutes ainult müügiks minev puit, oksad ja lagastatud põõsastik jäetakse korrastamata, ja keegi kurat ei lähe sinna songermaale midagi istutama, sest mingit samaväärtuslikku puistut sinna enam tulla ei saa.

https://www.facebook.com/aveliina/posts/...nref=story
See viide Nõmme raadiost leitud. Teadlased ei tohi enam ise sõna võtta aktuaalsetel teemadel vaid nendele määratakse "kõneisik". Esimesena kehib tselluloosikombinaadi kohta. Kui laiutad lõugu ja räägid asjadest nagu on oled töölt lahti informatsiooni avaldamise pärast. Tselluloosi kombinaat kui tuleb on metsadele viimane piisk kannatuse karikasse, sinna seda ikka läheb! Ka see jutt, et alkoholi aktsiisi tõusu vähendamise raha tuleb RMK "kasumist", 10 milli võtta tähendab reaalselt 10miljoni eest lisaraiet......nii lihtne see äraseletatult ongi. Keegi ei taha taibata, et eesti eelis on puhas loodus, metsad ja murjanite suhteline vähesus. Saksamaal on metsi vaid triibud põldude vahel, tegelikult seda metsaks ei saagi lugeda ja muidugi alpides, mägedes. Murjaneid aga tundub on kõikjal.....isegi mägedes.

[Tulnukinimene]

"Lageraie ületab kordades metsauuenduse mahtu.

Metsa raiumisse on läbi aegade suhtutud nii ja naa. Õnneks Eestis on, mille üle vaielda, sest metsa on meil vähemalt praegu piisavalt.

Kui mets on küps, siis tuleb seda raiuda, sest metsa väärtus hakkab sealt alates pigem kahanema. Teisalt on vaja arvestada sellega, et uue metsa pealekasv võtab aega aastakümneid. Ehk siis tegu on väga pika protsessiga, seda enam, et noored istikud on metsloomadele maiuspalaks ja metsauuenduseks nähtud vaev võib ka tühja joosta.

Statistikassegi on suhtutud nii ja naa, kuid see on vähemalt arvude poolest tihtipeale halastamatu. Kes viitsib vähegi süveneda siinsamas kõrval olevatesse tabelitesse, võib ise veenduda, et Eesti metsades toimuv lageraie ületab mitu korda metsauuenduse mahtu. Ja nii on see olnud kogu 21. sajandi kestel.

Metsa tervise parandamiseks tehtav hooldusraie on hädavajalik ning mulle kui kõrvalseisjale tundub, et sellega on meil kõik enam-vähem korras. Ehkki eks me kõik oleme metsas uidates näinud langenud, kuid paraku koristamata jäänud puid. 2016. aastal toimus hooldusraie 68 794 hektaril, kust mahuliselt saadi 2,18 miljonit kuupmeetrit puitu. Samas lageraiet tehti 49 564 hektaril ja sealt saadud puidu kogus oli ligi 11,05 miljonit kuupmeetrit. Muide, aastal 2007 ehk vaid kümmekond aastat tagasi oli Eestis koguraie maht vaid 6,9 miljonit kuupmeetrit, millest lageraie andis 4,87 miljonit. Lageraiet tehti siis 23 522 hektaril.

Metsa uuendamisel on aastaid olnud põhirõhk kuusel ja männil. Näiteks 2016. aastal tehti riigimetsas istutustöid 6443 hektaril, millest 3033 hektarit läks kuuseistikute ja 2610 hektarit männiistikute alla. Kolmandal kohal oli kask 766 hektariga ja kõigi ülejäänud puuliikide päralt oli vaid 35 hektarit metsa. Erametsa kohta nii täpseid andmeid statistikaamet kahjuks enam 2014. aastast alates ei paku."

Tabeli nägemiseks klõpsa: https://maaelu.postimees.ee/4328265/lage...utm_source

[xcad]

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=80965141
http://petitsioon.ee/tartu-avalik-poordu...hase-asjus
http://epl.delfi.ee/news/faktikontroll/f...d=80982817
Kõik on JOKK ja isegi Tallinna lähiümbruse Keila - Joa & Vääna - Jõesuu parkmetsades on lageraiet tehtud. Kirjutan seetõttu sest see teema on väga vana. Mihkel Aitsam "1905 aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis" lk.85-86 kirjeldab Vormsi saare lageraiet. Õnneks siis saadi pidama ja rahvas just talurahvas astus vahele. 3000 puud jäid metsa 4-5a. mädanema. Peamine aga oli selles, et ükski Vormsi elanik ei läinud metsa maha võtma ja töölised tuli Noarootsist palgata! Kui siis saadi miks enam tänapäeval ei anna aktsiooni korrata! Või tsaaririigis oli "demokraatia" rohkem arenenud kui aastal 2018?
2 linki parandatud

[Nielander]

Üksi su linkidest ei tööta.

[togli]

Üksi su linkidest ei tööta.

Peaks olema see artikkel:
FAKTIKONTROLL Kas riik raiub ohjeldamatult metsa?
http://epl.delfi.ee/news/faktikontroll/f...d=80982817

Võimul laiutavatel punastel värdjatel on viimaste iseseisvuse tagamist kindlustavate väärtuste hävitamisega kiireks läinud. Ilmselt tunnetavad oma lõppu lähenevat ja märatsevad eriti hoogsalt.

Mets oli Eesti Krooni kattevara ja oma raha taastamise vältimiseks on vaja mets maha võtta. Iseseisvus ei sobi uusmarksistide plaanidega.

[Aadu66]

Tsaariaja talumees oli mõtlev, analüüsi- ja järeldamisvõimeline tegudeinimene. Praegune alla35 a inimene on nutitelefonistatud zombi, kellel puudub oma arvamus ja kes on neutraalne ja tolerantne kõigi ja kõige vastu. Ta ei lähe tänavale isegi iseenda raha ja vabadust kaitsma maksude ja pankade vastu, seda vähem huvitab teda mingi mets, mis kuskil siin-seal kasvab, kus on mudane ja kus kunagi Wifit ei ole!
Mida teeb tänapäeva mees, kui kuskil peol keegi nokastanud tüüp tema naise kanni kobama tikub? Ta kas vaatab ükskõikselt mujale, või hakkab nutma ja kaebab kohtusse. Selline mees ei lähe enam iial tänavale!Ja kahjuks Eesti haritud ja alla 30-ne mehed on rõhuvas enamuses just sellised.

[xcad]

Tsaariaja talumees oli mõtlev, analüüsi- ja järeldamisvõimeline tegudeinimene. Praegune alla35 a inimene on nutitelefonistatud zombi, kellel puudub oma arvamus ja kes on neutraalne ja tolerantne kõigi ja kõige vastu. Ta ei lähe tänavale isegi iseenda raha ja vabadust kaitsma maksude ja pankade vastu, seda vähem huvitab teda mingi mets, mis kuskil siin-seal kasvab, kus on mudane ja kus kunagi Wifit ei ole!
Mida teeb tänapäeva mees, kui kuskil peol keegi nokastanud tüüp tema naise kanni kobama tikub? Ta kas vaatab ükskõikselt mujale, või hakkab nutma ja kaebab kohtusse. Selline mees ei lähe enam iial tänavale!Ja kahjuks Eesti haritud ja alla 30-ne mehed on rõhuvas enamuses just sellised.

Parandasin eelmised lingid, üks vanim jäi leidmata.
http://epl.delfi.ee/news/faktikontroll/f...d=80982817
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=80965141
http://petitsioon.ee/tartu-avalik-poordu...hase-asjus
Inimestel nii linnas kui maal on kadunud ühtekuuluvus tunne. Maal on ainult jaanipäev ja vahel harva ka midagi muud, talud on hävitatud. On suurtalud nagu kunagi olid mõisad ja kolhoosid ja popsikohad, kust käiakse linnas tööl. Kolhooside kaotamise asemel on tulnud "mõisad" kus palgaline vähesearvulise tööjõuga tullakse toime.
RMK müüs 2016a. raieõigust 9,7EUR/tm, 775 töötajaga saavutati 50,576miljonit kasumit s.o töötaja kohta 65259EUR.....pole paha, samas aga see 50milj. eesti eelarves on köömes
http://media.rmk.ee/files/RMK%20Majandus...202016.pdf
ENSV säilitas meile metsad, algas kõik metsavahtide kaotamisega. Metsavaht oli see kes teadis oma metsast kõike kus elavad loomad kus on mets haige, kahjuritest kahjustatud ja raietel võeti seda kõike arvesse. Nüüd aga saab exeli tabelist lähtudes raieid teostada, algul suurte teede äärest (odavaim), siis väiksemate. Kontrollimine reaalselt puudub, kui on siis kallutatud. Tundub, et 15a. jooksul peale uut kombinaati on metsad otsas, see on plaan mida RMK lubab ja garanteerib. Kas see kõik on ainult eesti pugejate teene? Tundub, et mitte, kusagilt on tulnud EU salajane määrus mida teha ja mida mitte. Kui ei ole metsi siis eesti maastik on migrantidele vastuvõetavam, lääne euroopale sarnasem? Muidugi see on puhas vandenõu teooria aga TULEB TÕESTADA SELLE PAIKAPIDAMATUST!
Vähemalt mulle tundub, et "eesti asi" on selle 26a. läinud lootusetult hukka kui mitte öelda P-sssse. Vähegi aktiivsemad on lahkunud, jäänud on lurjused & karjeristid ja mitte aktiivsed & penskarid. Tiit Madisson on seda palju kordi lahti seletanud. Ainult seda tuleks loota, et need halvad asjad aeglustuksid ja ei tuleks lähikümnendil.......kui sedagi. Vaadates Soomet siis midagi head ei ole loota (mitte metsade kontekstis, sealt oleks palju õppida)

[xcad]

http://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-re...koriigist/
Räägib eesti metsadest ja loodusest üldse. 148 mesilaspere hukk oli 100x rapsipõllu mürgitamisel mürgi liigkonsentratsioon. Süüdlane aga ei vastuta millegiga ja kuhu see ülimürgine raps läks? Eks ikka õliks mida me tarbime! Mesinikele soovitatakse vaikida mesilasperede hukkudest, pole vaja teatada......sest midagi ei tehta ja kahjusid ei hüvitata. Juttu on ka võsa arvamisest metsa alla, et saaks näidata paremat statistikat ja põtrade hävitamisest liigse laskekvootide tõstmise tulemusel. Vabariigi valitsuse ja riigikogu ebapädevusest ja ainult majanduskasvust lähtuval juhtimisel ja veel palju muud huvitavat.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=81336829

[Eithea]

Rauli maagia:

Puude taga on mets.

Ma ei nõustu väitega, et eestlane on metsarahvas.

Aegade algusest saadik on mets olnud paik kuhu pageti kui häda maale (loe - inimeste maailma) tuli.
Metsale alternatiivseks pelgupaigaks oli linnus.
Linnus, millest on tulnud sõna Linn, millega me tähistame paika, kuhu inimesed on hulgimal kokku tulnud.
Soome keeles tähendab sõna Linnä lossi (linnust). Kuid sama sõna kasutatakse Vangla kohta.
Meie ajalugu teab Metsavendi... Kuid ei tea Linnavendi...
Hm, mida see ütleb nende inimeste kohta, kes häda eest pagesid metsa ja nende kohta, kes pagesid linna - linnusesse?

Kuid mets on olnud alati väljapool inimeste maailma. Kus kehtivad hoopis teised reeglid ja kus valitseb võimas ja inimeste maailma jaoks võõras ning võimas Vägi.

Vanal ajal kehtisid külakarjasele, kes käis küla karjaga metsas, palju tabusid. Küla noored neiud ja mehele minemise eas neiud pidid temast võimalikult kaugele hoidma. Eelkõige pidid nad vältima karjasega kahekesi jäämist. Sest piisavat ainult karjasele silma vaatamisest, et käima peale saada.
Oldi kindlad, et pidevalt metsas olles on karjane saanud metsa metsiku, viljastava Väe kandjaks.
Ka pidi külakarjane eemale hoidma rasedatest naistest ja tiinetest loomadest. Sest metsa metsik Vägi võis mõjuda liigselt ning see tõttu võisid sündivatel lastel või loomadel esineda igasugu vaevusi.
Kõik liigne mõjub kahjulikult.

Vanal ajal teati, kuidas puid langetada. Enne pidi ikka metsalt ja puudelt luba küsima. Isegi kui sulased tegelesid metsa langetamisega, pidi peremees esimesele langetavale puule kirve silmaga koputama ja luba küsima.
Puude langetamisel peeti veel silmas kuu seisu ja isegi tuule suunda. Ja isegi suund, kust suunast kuhu suunda puid langetates liiguti, oli paika pandud.
Kes eksis, vahet pole kas teadlikult või mitte teadlikult, sellel lihtsalt ei läinud hästi.
Vanal ajal tehti enamik tööriistu ja tarbeesemeid puidust.
Mu vanavanaisa, kes oli metsavaht ja ta naabrimees.
Naabrimehel purunesid kiirelt puidust tööriistad ja tarbeesemed. Või läksid mädanema.
Vanavanaisal sellega probleeme ei olnud.
Naabrimees siis uuris, et kuidas vanavanaisal puidust tööriistad ja tarbeesemed ei purune ega lähe mädanema.
Vanavanaisa vastas, et puid tuleb lõigata õigel ajal, õigest kohast.

Me ei saa metsa vaadata samamoodi nagu eraomandis põldu, mis peab omanikule kindlustama sissetuleku.
Meie geenides on salvestunud esivanemate Teadmine metsast kui esmasest Varjupaigast.
Mis siis juhtub, kui kippuda kallale inimeste turvalisusele?
Inimene hakkab võitlema.
Kõikide vahenditega mida ta valdab.

https://www.facebook.com/HundiVoudouKoda...0A&fref=nf

[xcad]

https://uueduudised.ee/saated/serviti-em...pe-ei-saa/
Juttu ei ole meie presidendist ehk puratiinast (tal kah puupea!) aga eesti metsadest. Miks ikka sellises mahus lageraiet tehakse? Ja kas 1,7m kõrgune võserik on mets (ametlikult on)? Kui võetakse sellised üüratud laenud siis selle puidu hind mis müüakse on olematu. Miks aga tehakse? Selles on küsimus? Kas tahetakse vanale euroopale "järgi jõuda"? Seal ju metsasid pole....

[selgus]

Metsa vähendamine toob kaasa eestlaste maaühenduse nõrgenemise.
Lääne tsivilisatsiooni liikmetel pole maaühendust vaja, seal on popcorn, hollywoodi filmid ja nutitelefonid.
Sinna me ju tahame, lääne riikide hulka.

[xcad]

Metsa vähendamine toob kaasa eestlaste maaühenduse nõrgenemise.
Lääne tsivilisatsiooni liikmetel pole maaühendust vaja, seal on popcorn, hollywoodi filmid ja nutitelefonid.
Sinna me ju tahame, lääne riikide hulka.

Ega "lääs" tähenda, et metsasid pole! Sakslased, prantslased hoiavad väga metsi....neid mis veel alles. Mägedes on tõesti metsi, võiks öelda, et ainult metsad ongi (saksa ja austria alpid). Seal lihtsalt ei tasu ja pole mõtet raiet teha. Sõidad mööda väiksemaid teid ja iga põllusiilu vahel on kitsas riba metsa või võsa. Metsa HOITAKSE!
Eesti teeniks rohkem jahiturismija turismi pealt kui lageraiega. Juttu on olnud, et "harvesterid peavad end ära tasuma"? Kas on tegemist lauslollusega kui metsnikud ja metsaülemad kaodati? Või on mingi vandenõuteooria? Asi on imelik, sest viiakse välja metsa KÜTTEKS, holland oli vist......siis neil n.n. roheenergiakvoot paigas! Ja sinna läheb ka korralik palk. RMK (nagu enamus eesti "organisatsioone") on inim- ja loodusvaenulik värdmoodustis. Eks osadel kogulastel ole oma erahuvid (altkäemaksud) mängus ja siin pole erakondlikku vahet....kõik korrutavad sama tüüpi mantraid: ürask, see pole lageraie, 1,7m mets on mets ja samas tuuris edasi. Linnud, loomad ja muu ei koti kedagi. Isegi kuulsad loomade viaduktid üle teede on tühjad sest sinna minekuks mets puudub. Neid aga vorbitakse juurde nagu ka kergliiklusteid, se on koššer ja EU-s soositud tegevus. Kas loomi käib või ei käi ei huvita kedagi, peamine, et raha kulutatud. Ühe kergliiklus tee ääres olin camperiga, 3h jooksul käis 2 inimest mööda, ilm ei olnud vihmane oli sügisi vist 2017 või 2018. Pimedas aga tuled põlesid ja (vist) polnud ühtegi "liiklejat". Samuti, et saaks raha paika panna. Seetõttu oma totrustega näiteks pisikesed "pederasti ringikesed" on prantsusmaal päris hull lugu, tehakse ka sirgele teele! EU on NSVL lolluse ja tobeduse mõttes, NSVL-us vähemalt "asjad juhtusid" ja oli 4 põlisvaendlast: kevad, suvi, sügis ja talv. EU-s aga asjad tehakse meelega nihu (kontrollitud lagunemine) ja palju muud EU-le ainuomast lollust. Järsku see lageraie kuulub mingi EU perversse nõude alla? Ja äriga pole siin mingit pistmist.....nagu ka LGBT kogukondade rahastamisega? Lihtsalt tuleb seadust eirata ja lage maa järgi jätta? Huvitav millal Tallinnas Stroomi metsas lageraiet planeeritakse?

[euroruubel]

see pole üldse parateema.

[xcad]

see pole üldse parateema.

Mis on sinu mõistes "para teema"? Vandenõud ei ole tondijutud aga ka nagu liigituksid selle alla. Estonia hukk, noh läks põhja, selge, millest tingitult enam ei oma tähtsust aga miks on salastatud 75a.? VEB fond, noh võeti pappi...kes jätaks juhuse kasutamata, aga samas miks salastatud 75a.? 10 milli lugu ja siin on küsimus miks raha tagasi ei küsita? Väidetavalt peaks siiani võimalik olema?
Ja metsade lugu. Miks need "üraskid" just viimastel aastatel nii aktiveerusid? Et isegi pühad hiied võetakse maha ja looduskaitse enam üldse ei loe? Hiljuti veel oli kui oli kulli pesa või lindude pesitsusaeg siis ei saanud. Nüüd aga saab! Enam ei loe midagi, google kaarti vaadata siis varsti on kõik võetud ja üraskitel vaesekestel polegi enam kasvulava? Järsku ürask punasesse raamatusse kanda?
Vandenõu teooriate peamine argument on arusaamatu tegutsemine mis ei mahu loogika raamidesse. Mälumängurist vunts järsku kohe üldse ei mäleta, COVID-19 on ja ei ole, rail baltika ja nordika ja kadunud estonian air. Auvere "reservelektrijaam", eesti energia utahi "kaevandused". Neid seletamatuid asju on uhe väikese ja vaese riigi kohta liiga palju. Kusasagil oli väide, et 25% riigieelarvest läheb vasakule ehk omadele jopedele? Kas just niipalju aga metsade lugu on minu nägemuses puhas vandenõu teooria! Miks just viimasel 5a. on see raie nii hoogustunud? Kui tead adekvaatset põhjust siis teata ja saab teema lukku panna!

[selgus]

Siin Kuku raadio saates alates 31:30 räägitakse metsa teemal.
Eesti Ekspressi Erik Moora räägib kuidas Keskkonnaministeeriumit metsanduspoliitikat valitsevad metsatöösturid.
Metsanduse arengukava 2010-2020 oli koostatud tööstuslike ja majanduslike huvide järgi, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte kõrvale jättes.

https://router.euddn.net/media.kuku.ee/p...200927.mp3

[VironShaman]

Kes on mets, mets on ökosüsteem ja tema lihidal elavad mainimesed selle ökosüsteemi orgaaniline osa. Metsa kõige suurem sümbiootiline osa on puud ja seened. Üks seeneniidistik võib laiuda mitmesaja ruutmeetrisel alal ühendades puud üheks organismiks ja olles nende maaaluseks ajuks. Proovige metsa seenile miinnes küsida leitud seene käest kus on teised ja ta vastab tirides näitama teisi seeni, sest sa vead ju seentega koos ka spoorid laiali paljunema. Kui raiutakse mets siis surevad nälga ka seened ja kohalikud metsaelanikud, ka inimesed kellele on see kodumets, tunnevad seda väga valulikult. Metsavaimud ei ole seotud ainult üksikute puudega vaid laiemalt metsaga, ka need jäävad toiteta. Kas mets on maagia, jah, mets on päikeseolendite maagia.
Seega ei saa öelda, et pole parateema. Näiteks metsaparunitele saab parimal viisil tappa anda korjates lageraidele minevalt alalt seeni ja selgitades metsavaimudele mida nad peaksid läbi nende seente metsatapjatega tegema. Siis seened avalikult ministeeriumi trepile kõigile arusaamiseks.

[Mannu]

Toon välja, tasub proovimist!

Seega ei saa öelda, et pole parateema. Näiteks metsaparunitele saab parimal viisil tappa anda korjates lageraidele minevalt alalt seeni ja selgitades metsavaimudele mida nad peaksid läbi nende seente metsatapjatega tegema. Siis seened avalikult ministeeriumi trepile kõigile arusaamiseks.

[xcad]

https://leht.postimees.ee/7199561/keskko...V0FDk8tJyU
Nagu koroonaviiruse andmed ka metsaraied muudetakse saljaseks.

[xcad]

https://www.facebook.com/photo?fbid=3835...4448299780
Selliseid pilte avaneb suhteliselt paljudes kohtades. Suuremad metsateed on killustiku või kruusa alla pandud aga edasi tulevad sellised "teed".

[xcad]

https://podcast.ee/lobjakas-vs-vooglaid/
RMK kuritegelikust metsaraiest. Andmed on salastatud.

[xcad]

https://www.postimees.ee/7266823/valitsu...lRlbnpzcAA
Andmete salastamine ka teadlaste eest. Ju on põhjust!

[xcad]

https://epl.delfi.ee/artikkel/94506799/k...iirid-ette
Mõnikord on kliimahullusest ka kasu!

[xcad]

EESTI METSA ABIKS TEGI KOOS TAANI AJAKIRJANIKEGA ÜHISE ÜLLATUSVISIIDI GRAANUL INVESTI TÖÖSTUSKOMPLEKSILE
Meie eesmärgiks oli kontrollida, millisest puidust graanuleid tehakse.
Selle aasta 1. juulil laekus mulle FB postkasti üks ingliskeelne kiri: “Hi, Mati Sepp, I’m a journalist/documentarian who works at danish public service media TV2 Østjylland…” Sellest hetkest hakkas lahti rulluma sisukas koostöö Taani meedia ja Eesti looduskaitsjate vahel.
Avalikult andsime 9. septembril teada, et Taani meedia on Eestisse tulemas: https://www.facebook.com/groups/eestimet...279160296/ Ainult käputäis looduskaitsjaid üle Eesti teadsid, mida täpsemalt filmitakse, millise meediaväljaandega on tegemist ja millal Eestisse tullakse. Saladuse katteloori hoidmine oli vajalik selleks, et metsandussektoril puuduks võimalus omalt poolt ette valmistuda ja vältida enda jaoks võimalikke ohte. Nüüd aga saame kõigest rääkida, 5.oktoobril sai kogu kuudepikkune planeerimine lõpuks teoks.
Valmimas on metsatööstuse pahupoolt kajastav dokumentaalfilm, mis lükkab ümber Taani meedias levinud rohepesu võtted, kus puidugraanuleid turundatakse kui keskkonda säästvat ja süsinikuneutraalset kütteviisi. Taanlaste toasoe tuleb Eesti liigirikastest metsadest ning enamus inimesi ei tea, et nende tuba soojeneb Eesti looduse hävinemise hinnaga.
Sel hommikul polnud päike veel tõusnudki, kui olime Eesti Metsa Abiks esindajatena koos Helena Eenok’iga Peipsi järve kaldal, kokkulepitud kohas, Taani meedia saabumist ootamas. Nende soov oli pühendada üks võttepäev minule ning professionaalsete ajakirjanikena andsid nad ette ka teatud reeglid - võtetele tohtis kaasa tulla lisaks minule veel ainult üks inimene.
Ma olin juba varem kogu päevateekonna paika pannud ja nendega eelnevalt selle ka kooskõlastanud. Plaan oli, et alustame filmivõtetega Ida-Eestimaa lageraiete keskelt ja lõpp-punktiks jääb Graanul Investi tehas Lõuna-Eestis.
Taanlaste võttemeeskond koosnes neljast inimesest, režissöör ehk saatejuht, kaks operaatorit, kellest üks oli naisterahvas ja lisaks veel üks ajakirjanik. Tehnika oli viimane tase, profikaamerad, mikrofonid, droon, fotokad ja kõik muu vajalik lisaks. Kohe alguses sai selgeks, et taanlased ei tulnud Eestisse lihtsalt “jalga kõlgutama”, kogu meeskond töötas profilt ja väga ühtses rütmis.
Varajastel hommikutundidel avaldati veel vaimustust Eestimaa looduse üle: “Everything is so beautiful and Estonians have so much forest”, kogu arvamus põhines enamjaolt mööda maanteid sõites autoaknast nähtu põhjal. Kuid lisati, et kohati oli näha ka lagedaks raiutud lanke, mis riivasid silma. Ma ei tahtnud küll nende õhulosse ilusast Eestimaa loodusest kohe kokku kukutada, aga pidin neile siiski hoiatuseks ütlema, et see mis toimub väljaspool suuri maanteid, võib jalust nõrgaks võtta. See massiivne hävitustöö, mida me nüüd filmima hakkame, muudab ilmselt teie arusaamu Eestimaa looduse käekäigust. Esimene maastik, kus filmimisega alustasime, oli suuremalt jaolt viimase 25 aastaga vanast metsast maatasa tehtud ja me räägime tuhandetest hektaritest metsamaast, mida on väga jõuliselt lageraietega majandatud. Taanlased soovisid peale esimesi võtteid seal piirkonnas näha, kas mujalgi on sarnast laastamistööd tehtud ja kuna Graanul Investi tehasesse oli sõita oma 150 km, asusime teele mööda väiksemaid metsateid. Andsin teada, et me sõidame oma autoga ees ja kui soovite teha peatuse, siis andke märku. Mida enam me Lõuna-Eestisse, Graanul Investi tehase poole jõudsime, seda selgemini said nad aru, mis Eesti metsadega tegelikult toimub. Põhimaanteede trasse mööda liikudes tekkinud illusioon kaunist Eestimaa loodusest kukkus kolinal kokku ja vajus väga sügavale “traktori rööpasse”. Ma näitasin seda, mida metsamehed nimetavad metsakasvatamiseks, see kõik mõjus ikka korraliku šokina – lageraiete meri laius üle metsamaa, ükskõik kuhu ka ei läheks.
Graanul Investi tehase juurde jõudes avanenud vaatepilt šokeeris neid veelgi enam ja oli ka minule suuri üllatusi pakkuv. Taani ajakirjanikud seletasid meile, et Taanis on seadusega keelatud ümarmaterjalist tehtud graanulite põletamine ja NEPC olevat isegi dokumentidega tõestanud, et graanuleid tehakse ainult okstest ja tööstuslikest jääkproduktidest. Seega olid nad üsna kõhklevad, kui metsas olles kogu aeg rääkisin, et märkimisväärne osa ümarmaterjalist jõuab Eestis Graanul Investi tehastesse ja liigub sealt edasi näiteks Taani. Kuna nad olid tutvunud dokumentidega, mis väitsid vastupidist, olid nad minu jutu osas alguses natuke kahtlevad. Kuid kui nad nägid Graanul Investi tehase laoplatsil tuhandeid tihumeetreid ümarmaterjali, siis nad said isegi aru, mis tegelikult toimumas on. Ma ütlesin, et ega keegi kontrollimas ei käi, millest graanuleid tehakse või kust kohast tooraine täpselt pärineb - dokumentidesse saab kirjutada igasugu huvitavaid asju.
Minu jaoks oli suur üllatus, kui maantee pealt keeras kasepaberipuu koormaga reka otse Graanul Investi tehase territooriumile. See tundus kahtlane ja ringi vaadates oli näha, et kaugustes laiusid meeletud ümarmaterjali virnad, millest hakatakse graanuleid tegema. Läksime siis asja lähemalt uurima, et millise ümarmaterjaliga tegemist on. Selgus, et seal oli suurtes kogustes kaske (kasepaberipuud) kuuske ja mändi. Osa sellest materjalist tundus isegi väga korralik olevat ja sobilik tooraine ka 300 meetrit eemal asuvale palgitööstusele. Lisaks oli seal saart või tamme, täpset puuliiki ei suutnud kaugustest tuvastada, palju haavapuitu mis on jällegi paberipuu alla kuuluv materjal - seda kõike suurte virnade viisi. Hämmatav oli see, et hall leppa polnud pea üldse näha, kuigi seda peetakse Eestis peamiseks küttepuuks. Mõistagi olid seal ka hiiglaslikud hakkehunnikud, mille kohta ütlesin, et selliste hunnikute puhul ei tea keegi, mis seal metsas hakkurist läbi on lastud. Taanlased olid kõigest nähtust šokeeritud.
Mõistagi ei jäänud meie saabumine kellelegi märkamatuks, suured profi TV-kaamerad tehase lähistel tekitasid ilmselt nii tehasepersonalis kui ka rekajuhtides suurt ärevust. Üks rekajuht kaotas ka enesevalitsuse ja sõimas välisajakirjanikke “ilusas” eesti keeles. Kui taanlased küsisid viisakalt, kas ta saaks oma sõnumit ehk inglise keeles edastada, kuna nad ei saa temast aru, lõi rekajuht käega, keris akna üles ja sõitis ära.
Taanlased soovisid väga ka tehase territooriumile pääseda ning Helena koos naisterahvast operaatori ja saatejuhiga läksid uurima, kas meid lastakse ehk koos saatjaga territooriumile ning Graanul Invest saaks ka omalt poolt selgitada, mis siin nüüd toimub. Saime aga väravas selge vastuse, et tehase territooriumile meid ei lasta kuna kedagi polnud kohal, kes oleks saanud meiega tegeleda - paluti helistada Graanul Investi üldnumbril ning uurida sealt. Üldnumbrilt suunati kõne juba, juhatuse esindajale, kes kinnitas, et nad on valmis omalt poolt küll kommentaare jagama, kuid tehase territooriumile kahjuks ei ole võimalik meid siiski lubada. Helenal õnnestus siiski Graanul Investi veenda, et nad oleksid nõus Taani ajakirjanikega Tallinnas kohtuma ja kõikidele küsimustele vastama. Juhatuse esindaja rõhutas ka seda, et sellistest külastustest võiks ikka ette teatada ja siis saaks kõike ilusti näidata.
Taanlaste üllatusvisiit Graanul Investi tuli ettevõtte juhtivatele inimestele vist sama suure šokina kui taanlastele Eesti metsades toimuv laastamistöö.
Väike lootus on, et see novembrikuus avalikkuse ette jõudev dokumentaalfilm aitab ära lõpetada Taani ahjudes Eesti metsade põletamise.
Ma loodan siiralt, et see töö, mida Eesti Metsa Abiks ja kõik teised Eesti looduse eest seisvad inimesed teevad, toob lõpuks lahendusi. Ning edastan palve ka Eesti poliitikutele. Tulge vahelduseks Toompealt alla ja tutvuge päris eluga. Mis on see materjal, millest Eestis tehakse puidugraanuleid? Kui inimesed on võimelised tulema Taanist siia kohale asja uurima, siis Toompealt on veidi lühem maa. Eesti Metsa Abiks on valmis tutvustama poliitikutele metsas toimuvat ja ehk leiame lõpuks ka ühised lahendused.
Mõistan sügavalt hukka, et kõik poliitilised erakonnad Toompeal peale sotsiaaldemokraatide, hääletasid metsast tuleva puitbiomassi ahju ajamise poolt. Loodan, et Eesti president taipab seda seadust mitte vastu võtta ja see saab tagasi lükatud.
Tänan kõiki, kes seisavad Eestimaa metsade püsimajäämise eest, võimalusel palun toeta EMA tööd: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/