Kuidas saada emotsioonituks?

Kas on võimalik, saada iseloom või kuidas iganes keegi seda kutsub, nii külmaks ja kalgiks, et sind ei huvita kellegi teise probleemid ega mured.

Ühesõnaga südametuks

Kõik siin maailmas on võimalik - ka SEE.
Aga siis ei ole sa enam inimene ja ei oska seda "nautida".

Emotsioonitust otsid?

Tahaksin kangesti teada miks sellist asja vaja on. Äkki saab lobotoomia asemel psühholoog aidata?

Emotsioonitust

Just täpselt seda, võimatu on elada nii edasi, ma ei hakka pikemalt oma kurba elulugu jutustama see ei huvita nagunii kedagi.
Parem oleks vastused, kuidas see kalgistumine toimuma peaks või mingeid ma ei tea meele harjutusi vms et vaimu tugevamaks saada

(12-11-2012 23:03 )dinmoney Kirjutas:  mingeid ma ei tea meele harjutusi vms et vaimu tugevamaks saada

Soovitan lugeda https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?31277

Emotsioonidel ei tohi lasta end kontrollida, vaid vastupidi. Kui ise oled südames tugev ja paned piirid enda ja teiste elude vahel, muretsed-valutad teiste pärast vähem ja saad enda elule ka ankru. Kalgistumine on selline sodiks pekstud inimese meetod.

(12-11-2012 21:57 )dinmoney Kirjutas:  Kas on võimalik, saada iseloom või kuidas iganes keegi seda kutsub, nii külmaks ja kalgiks, et sind ei huvita kellegi teise probleemid ega mured.

Ühesõnaga südametuks

Ja, on küll. Seda on proovitud, töötab. Hind, on ainult liiga kõrge.

Kui sa tahad, et sinuga samamoodi suhtutaks, siis edu sulle. Karma lööb tugevasti. Miks sa tahad olla südametu ja kalk? See kõik tuleb sulle tagasi ju. What goes around comes around.
See, et sa tunned inimestele kaasa, ei tee sind nõrgaks mitte kuidagi. Sinu teod ei jää märkamatuks, inimesed hakkavad sulle samaga vastama. Kui sa näed kalki inimest, siis see on ainult mask, kodus see inimene nutab patja lihtsalt. Sa võid endale sellise maski pähe panna, kuid olla hea ja lahke inimene. Sinu teod ja ellu suhtumine ei pea muutuma sellega. Olla kalk ja südametu on raske ja üksildane.

hakka riigiametnikuks ja siis ongi....

(13-11-2012 01:32 )shyrlymyrly Kirjutas:  Kui sa tahad, et sinuga samamoodi suhtutaks, siis edu sulle. Karma lööb tugevasti. Miks sa tahad olla südametu ja kalk? See kõik tuleb sulle tagasi ju. What goes around comes around.
See, et sa tunned inimestele kaasa, ei tee sind nõrgaks mitte kuidagi. Sinu teod ei jää märkamatuks, inimesed hakkavad sulle samaga vastama. Kui sa näed kalki inimest, siis see on ainult mask, kodus see inimene nutab patja lihtsalt. Sa võid endale sellise maski pähe panna, kuid olla hea ja lahke inimene. Sinu teod ja ellu suhtumine ei pea muutuma sellega. Olla kalk ja südametu on raske ja üksildane.

Karma ei löö, vaid õpetab. Teiseks ei tule miski sulle "tagasi", Universum ei tundu väiklase kättemaksu põhjal tegutsevat. Vaata, kui paljud lastepilastajad ja muidu pätid muretult elu lõpuni elavad. Ja kui teed head vaid selleks, et teistelt tunnustust saada, siis oled ussike. Südamest peab tulema. See loogika on sama hea, et "Anu Saagim on tegelt kole". Ei ole. Sa tahad uskuda, et teisel on kehvem olla ja et teine nutab patja.

(13-11-2012 03:57 )põlduba Kirjutas:  

(13-11-2012 01:32 )shyrlymyrly Kirjutas:  Kui sa tahad, et sinuga samamoodi suhtutaks, siis edu sulle. Karma lööb tugevasti. Miks sa tahad olla südametu ja kalk? See kõik tuleb sulle tagasi ju. What goes around comes around.
See, et sa tunned inimestele kaasa, ei tee sind nõrgaks mitte kuidagi. Sinu teod ei jää märkamatuks, inimesed hakkavad sulle samaga vastama. Kui sa näed kalki inimest, siis see on ainult mask, kodus see inimene nutab patja lihtsalt. Sa võid endale sellise maski pähe panna, kuid olla hea ja lahke inimene. Sinu teod ja ellu suhtumine ei pea muutuma sellega. Olla kalk ja südametu on raske ja üksildane.

Karma ei löö, vaid õpetab. Teiseks ei tule miski sulle "tagasi", Universum ei tundu väiklase kättemaksu põhjal tegutsevat. Vaata, kui paljud lastepilastajad ja muidu pätid muretult elu lõpuni elavad. Ja kui teed head vaid selleks, et teistelt tunnustust saada, siis oled ussike. Südamest peab tulema. See loogika on sama hea, et "Anu Saagim on tegelt kole". Ei ole. Sa tahad uskuda, et teisel on kehvem olla ja et teine nutab patja.

See karma kontseptsioon töötab minu teada eranditult alati koos taassünniga. Nii et pättidel on aega küll ja küll tagasi saada kõik oma pahandused. Või siis näiteks hauatagustes "seiklustes" saada oma osa, mille hea analoog on näiteks vangla kus sind ümbritsevad pätid, kes sind igal võimalusel röövivad, vägistavad või tappa annavad.... Samuti võib olla hauataguses elus, et satud omasuguste juurde, või siis hoopis sünnid ja astud järgmisse ellu lihtsalt väga kehvades tingimustes.

Aga aru ei saanud, milles on teema algataja sisuline probleem? Kulutad liiga palju aega teiste peale, selle asemel, et oma enda elu joonde saada? Äkki selgitad.

(13-11-2012 03:57 )põlduba Kirjutas:  

(13-11-2012 01:32 )shyrlymyrly Kirjutas:  Kui sa tahad, et sinuga samamoodi suhtutaks, siis edu sulle. Karma lööb tugevasti. Miks sa tahad olla südametu ja kalk? See kõik tuleb sulle tagasi ju. What goes around comes around.
See, et sa tunned inimestele kaasa, ei tee sind nõrgaks mitte kuidagi. Sinu teod ei jää märkamatuks, inimesed hakkavad sulle samaga vastama. Kui sa näed kalki inimest, siis see on ainult mask, kodus see inimene nutab patja lihtsalt. Sa võid endale sellise maski pähe panna, kuid olla hea ja lahke inimene. Sinu teod ja ellu suhtumine ei pea muutuma sellega. Olla kalk ja südametu on raske ja üksildane.

Karma ei löö, vaid õpetab. Teiseks ei tule miski sulle "tagasi", Universum ei tundu väiklase kättemaksu põhjal tegutsevat. Vaata, kui paljud lastepilastajad ja muidu pätid muretult elu lõpuni elavad. Ja kui teed head vaid selleks, et teistelt tunnustust saada, siis oled ussike. Südamest peab tulema. See loogika on sama hea, et "Anu Saagim on tegelt kole". Ei ole. Sa tahad uskuda, et teisel on kehvem olla ja et teine nutab patja.

Ei tea, kuid mulle jälle näib, et tegutseb küll nn "kättemaksu" põhjal.
Ja spe et universum armastab või mis iganes armastab tasakaalu vähemasti siin maa peal.
Umbes nagu, et rõõmusta ka vaikselt, mõttes "pill tuleb pika ilu peale" vanarahvas ei ole asjata teinud seda vanasõna.
Konkreetne näide: Sisenen bussi, üks vaba koht, liigun sinna ja kõrval istmel istuja paneb oma kaabu istmele, noh mul kasukas seljas ju siis arvas, et võtan palju ruumi. Ok, ma ei tunne midagi (kaabuomanik on skandaali ootel ja hiljem hämingus), võtan asja rahulikult ei mingeid emotsioone, ( mõistan kellegil oli energiat vaja) ja ootan huviga, mis järgmiseks, kusagilt võtab see oma energia. Ja kohe enne uste sulgumist kargab peale prükkar, suundub vabale kohale jaa...istub kenasti kaabule. Mul on tükk tegemist, et mitte emotsioneeruda ja olla rahulik. Edasi algataja (kaabu omanik ise maksab energiaga), prükkar võtab asja marurahulikult ja annab kanni alt peakatte. Kaabuomanik muidugi on sunnitud ise sellelt istmelt lahkuma.

Tsitaat:Vaata, kui paljud lastepilastajad ja muidu pätid muretult elu lõpuni elavad.

Minu arvates elavad pätid nii head elu spe ohvrid tegelevad(enese teadmata) nende karma ümbertöötamisega ja eneste energeetika vibratsioonide alandamisega, mõttes mõeldes, kruttides ja sajatades selle inimese tegu.

Ei oma "tõemonopoli", seega igale tema arvamus.

Midagi sarnast on nö "enda meelte kontrollimine", mida harrastavad paljud selgeltnägijad, et ennast "normaalsena hoida".

Siin on raskuskese sellel, et sa ei hakka analüüsima teiste "mustust ja probleeme", st lased teistel elada nende elu, kuna sa ei saa seda niikuinii muuta - see on aga hoopis midagi muud, kui olla külm ja kalk - ehk sa ei blokeeri mitte infovoolu endasse, vaid ei lase sellel infovoolul oma tahte abil endas võimenduda.

Näide1: Purjus joodik sõimab sind valimatult - sa küll kuuled tema sõimamist, kuid ei hakka seda lahti mõtestama, mõeldes "mis sest purjus joodiku mölinast ikka analüüsida, ta ei tea isegi mida räägib: see ju vaid sõnamölin, mitte aga lubadused" - ehk sa küll lased info endasse, kuid ei hakka seda analüüsima.
Kui sa aga oleks vaid "külm ja kalk", siis üritaks sa seda joodiku sõimamist mitte kuulda - ehk sa ei laseks infot endasse.

Näide2: Teiste inimeste olemuse, eluraamatu ja karmaliste tegude selgeltnägemine - st sa näed kõike seda, kuid ei hakka seda kõike muutma, kuna see on igaühe enda elu ja valik kuidas ta elada tahab - ehk sa küll lased info endasse, kuid ei hakka seda analüüsima.
Kui sa aga oleks vaid "külm ja kalk", siis üritaks sa endas selgeltnägemise võime maha suruda - ehk sa ei laseks infot endasse.

Mu meelest see karma õpetus või karma kättemaks on ühe ja sama asja kaks otsa. Oma asi kas võtad õpetust või näed ainult kättemaksuna. Kui ta muud ei õpeta, siis vähemalt end ja oma õnnetusi neutraalse kõrvaltvaatajana vaatlema ja selle põhjalt tegutsema. Vb see ongi üks vähestest asjadest, mida õppida tasub, sest iga hinna eest "hea olemine" ei ole mitte hea, kuigi seda propageeritakse palju.

(13-11-2012 11:11 )Marina Kirjutas:  Mu meelest see karma õpetus või karma kättemaks on ühe ja sama asja kaks otsa. Oma asi kas võtad õpetust või näed ainult kättemaksuna. Kui ta muud ei õpeta, siis vähemalt end ja oma õnnetusi neutraalse kõrvaltvaatajana vaatlema ja selle põhjalt tegutsema. Vb see ongi üks vähestest asjadest, mida õppida tasub, sest iga hinna eest "hea olemine" ei ole mitte hea, kuigi seda propageeritakse palju.

Öeldakse, et "karmakeha" asub vasakul, üle õla...

Tsitaat:Öeldakse, et "karmakeha" asub vasakul, üle õla...

Huvitaval kombel ma tunnetan oma "neutraalset kõrvaltvaatajat", mida ehk annaks ka "tõeliseks minaks" nimetada, just sealsamas ...
Mine võta nüüd kinni, mis on mis ja kes on kes ja mida see kõik tähendab.

(13-11-2012 11:53 )Marina Kirjutas:  

Tsitaat:Öeldakse, et "karmakeha" asub vasakul, üle õla...

Huvitaval kombel ma tunnetan oma "neutraalset kõrvaltvaatajat", mida ehk annaks ka "tõeliseks minaks" nimetada, just sealsamas ...
Mine võta nüüd kinni, mis on mis ja kes on kes ja mida see kõik tähendab.

Jaa, ja veel öeldakse et surm asub ka seal, mis on otseselt seotud selle "karmakehaga", mine tea jha.

Lapsed on sündides ikka suht halvad. Kui neil vaid jõudu ja võimu rohkem oleks, siis oma egokeskses mänguhoos laamendaksid kõik maatasa nagu suured looduskatastroofid. Olgu elu su ümber kuitahes hea ja ideaalne, esimesest klassist peavad alustama kõik. Pole ka ühtki inimest, kes armukadedusega poleks kunagi maadelnud.

---

Põldubal olid ka minu meelest mõned täitsa huvitavad mõtted.

(13-11-2012 14:45 )Krt Kirjutas:  Lapsed on sündides ikka suht halvad. Kui neil vaid jõudu ja võimu rohkem oleks, siis oma egokeskses mänguhoos laamendaksid kõik maatasa nagu suured looduskatastroofid. Olgu elu su ümber kuitahes hea ja ideaalne, esimesest klassist peavad alustama kõik. Pole ka ühtki inimest, kes armukadedusega poleks kunagi maadelnud.[

Kas ikka on?
Pigem on nad nagu puhtad lehed, kaasas vaid annus vere ja geenide kaudu saadavaid soodumusi. Mida on võimalik ületada.
Kui laps midagi instinktiivselt teeb – lööb, armukadetseb vms, siis oleneb kõik sellest, kes ja kuidas talle selgitab sellise käitumise vajalikkust, põhjust ja tagajärgi.
Kui temast ei tehta väljagi, ning ta saavutab mingi „võidu“, või veel hullem, utsitatakse millegagi takka või „ostetakse“ ta millegagi ära, siis see kujundabki teda ka tulevikus sellisele käitumismudelile toetuma.
Kui kohe selgitatakse, et miks pole löömine hea või miks me ei saa seda praegu osta jne, ning et tuleb teisele teha seda, mis endale soovid ja seda kõike lihtsalt ja lapsele mõistetavalt ja peamine - austusega selgitada, siis ta kasutab ise ka tulevikus sellist teisi austavat käitumismudelit.

Sest seda me teame kõik, et lapse loomus kujuneb esimese seitsme aasta jooksul. Vahepeal ta jõuab olla sõprade mõju all, aga täiskasvanuna ta hakkab ikkagi meenutama ja tuginema oma käitumises oma esimestele juurdunud õpetustele ja kogemustele.
Need on mu enda ja mu laste kogemustest .

Seega ei ole meist keegi ei halb ega hea, meis on kõik energiad olemas. Mida me toidame, millele jõudu anname, see domineerima meis hakkab - kas armastus ja hoolivus või kurjus ja kõrkus.
Isegi koduse ja ühiskonna/kaaskodańike vägivalla poolt kujunenud isikutel on olemas nii head kui halvad iseloomuomadused, aga viha, pettumus ja lootusetus teevad inimeste elu raskeks nii endi kui teiste jaoks.

Minaelan – kuigi sinu jutus oli täitsa oma point olemas, siis mina ei näe maailma nii idealistlikult, mis samas kuidagi jumaliku fataalsusega maailma mustvalgelt heaks ja kurjaks jagab. Mina näen headust ja kurjust hoopis teise pilguga. Väikelapsel lihtsalt pole veel piisavalt loomulikke kogemusi, juhendeid ja muid vaimseid vahendeid, millest lähtuvalt teisi mõista ja kuidagigi kaasa tunda. Väikelaps ei tee endal ja teistel praktiliselt veel vahetki, tahtes vaid oma piiratud vajadused „arhailise nutukisa“ hinna eest rahuldatud saada. Kui talle tuleb mingil maagilisel ja suht tühisel põhjusel peale paha tuju, siis seda looduskatastroofilist emotsioonidelaviini pole teinekord võimalik ennem peatada, kuni see väsimusest ise raugeb. Teist iseloomu tüüpi lapsed elavad jälle kõik vastupidi enda sisse ja muutuvad vaikselt nukrutsevaks valupuntrateks. Võid vaid kujutada ette seda katastroofi, kui mõni suvaline väikebeebi oleks pilvelõhkuja suurune Godzilla, mida ta oma lõbusas mängutujuhoos kogu linnaga teeks. Sisuliselt ei erine see oluliselt suvalisest täiskasvanud ja end lihtsalt pilve või täistõmmanud mõrvarist, kes on samuti oma empaatiavõimelt kui puhtad lehed. Kui väikebeebidel oleks vaid rohkem vahendeid, siis oleks sel samasugused tagajärjed, nagu mistahes mõrvarite pandel. Arenematus jääb ikka arenematuseks, selles teadmatuses kogu loomulik kurjus minu jaoks valdavalt seisnebki.
Ja kui minnakse vajadusel mistahes võitlusse ja sõtta, siis tuleb võidelda halastamatult kui suur beebi!

(13-11-2012 19:12 )põlduba Kirjutas:  Arvan, et see mulje jääb ehk ainult sulle. Siin toimub mu arust küll asi, mida psühholoogias "peegeldamiseks" nimetatakse. Ilmselt panin oma tekstiga täppi, et nõnna emotsionaalseks kiskus. Saa oma vanaemast üle ja ela omaenda elu, on mu soovitus.

Sa ise peegeldasid ennast, mina lihtsalt konstateerisin seda fakti. Minu ümber on väga palju inimesi kes hoolivad minust. Ma ei muutunud emotsionaalseks, ma pöörasin lihtsalt sinu jutu sinu enda vastu ja tõin näite enda elust. Ma olen ammu juba oma vanaemast üle saanud ja ei suhtle temaga. Sina oled lihtsalt ignorantne inimene kes naudib masendust ja negatiivsust enda ümber.

(13-11-2012 19:22 )shyrlymyrly Kirjutas:  

(13-11-2012 19:12 )põlduba Kirjutas:  Arvan, et see mulje jääb ehk ainult sulle. Siin toimub mu arust küll asi, mida psühholoogias "peegeldamiseks" nimetatakse. Ilmselt panin oma tekstiga täppi, et nõnna emotsionaalseks kiskus. Saa oma vanaemast üle ja ela omaenda elu, on mu soovitus.

Sa ise peegeldasid ennast, mina lihtsalt konstateerisin seda fakti. Minu ümber on väga palju inimesi kes hoolivad minust. Ma ei muutunud emotsionaalseks, ma pöörasin lihtsalt sinu jutu sinu enda vastu ja tõin näite enda elust. Ma olen ammu juba oma vanaemast üle saanud ja ei suhtle temaga. Sina oled lihtsalt ignorantne inimene kes naudib masendust ja negatiivsust enda ümber.

Kui nii arvad.

(13-11-2012 17:22 )Krt Kirjutas:  Minaelan – kuigi sinu jutus oli täitsa oma point olemas, siis mina ei näe maailma nii idealistlikult, mis samas kuidagi jumaliku fataalsusega maailma mustvalgelt heaks ja kurjaks jagab. Mina näen headust ja kurjust hoopis teise pilguga. Väikelapsel lihtsalt pole veel piisavalt loomulikke kogemusi, juhendeid ja muid vaimseid vahendeid, millest lähtuvalt teisi mõista ja kuidagigi kaasa tunda. Väikelaps ei tee endal ja teistel praktiliselt veel vahetki, tahtes vaid oma piiratud vajadused „arhailise nutukisa“ hinna eest rahuldatud saada. Kui talle tuleb mingil maagilisel ja suht tühisel põhjusel peale paha tuju, siis seda looduskatastroofilist emotsioonidelaviini pole teinekord võimalik ennem peatada, kuni see väsimusest ise raugeb. Teist iseloomu tüüpi lapsed elavad jälle kõik vastupidi enda sisse ja muutuvad vaikselt nukrutsevaks valupuntrateks. Võid vaid kujutada ette seda katastroofi, kui mõni suvaline väikebeebi oleks pilvelõhkuja suurune Godzilla, mida ta oma lõbusas mängutujuhoos kogu linnaga teeks. Sisuliselt ei erine see oluliselt suvalisest täiskasvanud ja end lihtsalt pilve või täistõmmanud mõrvarist, kes on samuti oma empaatiavõimelt kui puhtad lehed. Kui väikebeebidel oleks vaid rohkem vahendeid, siis oleks sel samasugused tagajärjed, nagu mistahes mõrvarite pandel. Arenematus jääb ikka arenematuseks, selles teadmatuses kogu loomulik kurjus minu jaoks valdavalt seisnebki.
Ja kui minnakse vajadusel mistahes võitlusse ja sõtta, siis tuleb võidelda halastamatult kui suur beebi!

Olen beebidega väga palju tegelenud, seega tunnen neid kindlasti sinust palju paremini. Sain neid alati kiiresti rahulikeks kas siis tissi otsa tõstes või lihtsalt nendega rääkides/mängides.
Olen kindel, et juba emaüsas olles hakkab tema loomus ja emotsioonid välja kujunema - oleneb sellest kui oodatuna ta ennast tunneb, millised on ema mõtted ja tunded last kandes jne.
Samas olen lugenud ja mõelnud, kuidas loomad, näiteks hundid ja lõvid oma kutsikaid kasvatavad.
Ja seda, et kui inimest kasvatab mingi loom saatuse tahtel, millised emotsioonid ja väärtushinnangud tal siis välja kujunevad ( kas me Tarzanit või Mowglit saame näiteks võtta? ).
Kipun arvama, et tänapäeva inimene ongi loodud KASVATAMISE ja ÕPETAMISE abil üles kasvama. See on Allika/Kõiksuse eksperiment meie suhtes momendil. Kes teab.

Ma mõtlen seda, et kui poolteist aastat tagasi 1-kuuse kassipoja leidsin ja selle pereliikmeks võtsin, siis oli väga põnev jälgida teda, kuidas ta kõik asjad omandas - söömise, oma väljaheidetele liiva pealekraapimise, enda pesemine, mängimise, ronimise jne. Ja seda väga kiiresti ja kergelt, kuna see on tal geenimälus olemas ja omandatav.
Meile, inimestele aga tuleb kõike õpetada, seega on eriliselt tähtis , kes ja kuidas last õpetab.
Vaadates aga lihtsalt linnas ringi jalutades mõningaid lapsevanemaid, kes lapsi käest tirivad, tema peale karjuvad, teda avalikult häbistavad, siis pole imestada, et nii palju haavatud hingega inimesi meie ühiskonnas on.

(13-11-2012 19:22 )shyrlymyrly Kirjutas:  Sa ise peegeldasid ennast, mina lihtsalt konstateerisin seda fakti. Minu ümber on väga palju inimesi kes hoolivad minust. Ma ei muutunud emotsionaalseks, ma pöörasin lihtsalt sinu jutu sinu enda vastu ja tõin näite enda elust. Ma olen ammu juba oma vanaemast üle saanud ja ei suhtle temaga. Sina oled lihtsalt ignorantne inimene kes naudib masendust ja negatiivsust enda ümber.

Vanaemast üle saamine ei tähenda seda, et temast peab igas teises postituses kirjutama.