Headus vs. Kurjus

(13-11-2012 03:57 )põlduba Kirjutas:  

(13-11-2012 01:32 )shyrlymyrly Kirjutas:  Kui sa tahad, et sinuga samamoodi suhtutaks, siis edu sulle. Karma lööb tugevasti. Miks sa tahad olla südametu ja kalk? See kõik tuleb sulle tagasi ju. What goes around comes around.
See, et sa tunned inimestele kaasa, ei tee sind nõrgaks mitte kuidagi. Sinu teod ei jää märkamatuks, inimesed hakkavad sulle samaga vastama. Kui sa näed kalki inimest, siis see on ainult mask, kodus see inimene nutab patja lihtsalt. Sa võid endale sellise maski pähe panna, kuid olla hea ja lahke inimene. Sinu teod ja ellu suhtumine ei pea muutuma sellega. Olla kalk ja südametu on raske ja üksildane.

Karma ei löö, vaid õpetab. Teiseks ei tule miski sulle "tagasi", Universum ei tundu väiklase kättemaksu põhjal tegutsevat. Vaata, kui paljud lastepilastajad ja muidu pätid muretult elu lõpuni elavad. Ja kui teed head vaid selleks, et teistelt tunnustust saada, siis oled ussike. Südamest peab tulema. See loogika on sama hea, et "Anu Saagim on tegelt kole". Ei ole. Sa tahad uskuda, et teisel on kehvem olla ja et teine nutab patja.

Kust sina tead kuidas need pätid ja lastepilastajad elavad? Äkki tood mingi näite? Varem või hiljem kõik tuleb neile tagasi. Tead, enda karmat võib ise voolida väga hästi, kui oskad ja tead kuidas. Jällegi võtad sa kõike isiklikult ja negatiivselt. Ükski inimene pole sündinud halvana või vihasena, ühiskond teeb meiega seda. Kui sinu ümber oleksid heatahtlikud inimesed, kes ei solvaks ega räägiks taga, siis tasapisi sa muutuksid samasuguseks. Miks? Su südametunnistus ei lubaks nende inimestega halvasti käituda lõppude lõpuks. Anu Saagimi näitest ei saanud eriti aru. Ma olen ise näinud selliseid kalke ja südametuid inimesi, kes peksavad inimesi läbi jala peale astumise eest. Pole nad midagi nii kalgid ja südametud, see on lihtsalt näitemäng, olen näinud selliseid mehi nutmas mitu korda. Keegi pole südametu, see on võimatu lihtsalt. Ma tahaks tõesti uskuda, et kõigil on elu korras ja ilus, et keegi ei nuta ega masetse. Kahjuks on see ebareaalne, kõigil on mingid probleemid ja mured. Mul selline tunne, et sul on midagi isiklikku minu vastu.



Admin: Teema sai splittitud kuna läks väga lailivalguvaks. Siin saate vähe filosofeerida headuse kurjuse teemadel.

(13-11-2012 17:22 )Krt Kirjutas:  Minaelan – kuigi sinu jutus oli täitsa oma point olemas, siis mina ei näe maailma nii idealistlikult, mis samas kuidagi jumaliku fataalsusega maailma mustvalgelt heaks ja kurjaks jagab. Mina näen headust ja kurjust hoopis teise pilguga. Väikelapsel lihtsalt pole veel piisavalt loomulikke kogemusi, juhendeid ja muid vaimseid vahendeid, millest lähtuvalt teisi mõista ja kuidagigi kaasa tunda. Väikelaps ei tee endal ja teistel praktiliselt veel vahetki, tahtes vaid oma piiratud vajadused „arhailise nutukisa“ hinna eest rahuldatud saada. Kui talle tuleb mingil maagilisel ja suht tühisel põhjusel peale paha tuju, siis seda looduskatastroofilist emotsioonidelaviini pole teinekord võimalik ennem peatada, kuni see väsimusest ise raugeb. Teist iseloomu tüüpi lapsed elavad jälle kõik vastupidi enda sisse ja muutuvad vaikselt nukrutsevaks valupuntrateks. Võid vaid kujutada ette seda katastroofi, kui mõni suvaline väikebeebi oleks pilvelõhkuja suurune Godzilla, mida ta oma lõbusas mängutujuhoos kogu linnaga teeks. Sisuliselt ei erine see oluliselt suvalisest täiskasvanud ja end lihtsalt pilve või täistõmmanud mõrvarist, kes on samuti oma empaatiavõimelt kui puhtad lehed. Kui väikebeebidel oleks vaid rohkem vahendeid, siis oleks sel samasugused tagajärjed, nagu mistahes mõrvarite pandel. Arenematus jääb ikka arenematuseks, selles teadmatuses kogu loomulik kurjus minu jaoks valdavalt seisnebki.
Ja kui minnakse vajadusel mistahes võitlusse ja sõtta, siis tuleb võidelda halastamatult kui suur beebi!

Ka sul on väike laps või noorem õde või vend? Oled sa üldse imikuga koos elanud või imikut hoidnud?
Lapsed käituvad vahel halvasti, sest nad tahavad tähelepanu. Ma olen mitu korda märganud seda oma õe lapse juures (ta on 1 aastane). Laps ei mõista mis on hea mis ei ole. Talle võivad vanemad selgeks teha, et inimese tapmine on normaalne ja heategu. Last õpetatakse head ja halba eristama.

Olen küll!
Aga oled sa mõne tõelise retsiga koos elanud, teda kasvatada püüdnud? Ega rets kah tea, mis hea mis halb teistele on, teised teda ei koti, sest tema empaatia on suuresti nagu väiksel lapsel.

(13-11-2012 17:55 )Krt Kirjutas:  Olen küll!
Aga oled sa mõne tõelise retsiga koos elanud, teda kasvatada püüdnud? Ega rets kah tea, mis hea mis halb teistele on, teised teda ei koti, sest tema empaatia on suuresti nagu väiksel lapsel.

See tänapäeva laste ninnunännutamine teebki lapsi retsideks. Vahest peab normaalse keretäie andma, et saaks ükskord aru.

(13-11-2012 17:53 )shyrlymyrly Kirjutas:  Laps ei mõista mis on hea mis ei ole. Talle võivad vanemad selgeks teha, et inimese tapmine on normaalne ja heategu. Last õpetatakse head ja halba eristama.

Headust ja kurjust ei eksisteeri. Selle illusiooni tekitavad väärtushinnangud ning nende järgi elamine. Kui lapsele ei õpetata empaatiat ja väärtushinnanguid, siis ta käitub põhimõtteliselt looma tasemel. Ehk siis teeb seda mis tahab ja saab.
Loomulikult ühiskond ei oleks enam selline nagu see on kui igaüks hakkaks elama just nii nagu tema ise tahaks.

(13-11-2012 13:13 )shyrlymyrly Kirjutas:  

(13-11-2012 03:57 )põlduba Kirjutas:  

(13-11-2012 01:32 )shyrlymyrly Kirjutas:  Kui sa tahad, et sinuga samamoodi suhtutaks, siis edu sulle. Karma lööb tugevasti. Miks sa tahad olla südametu ja kalk? See kõik tuleb sulle tagasi ju. What goes around comes around.
See, et sa tunned inimestele kaasa, ei tee sind nõrgaks mitte kuidagi. Sinu teod ei jää märkamatuks, inimesed hakkavad sulle samaga vastama. Kui sa näed kalki inimest, siis see on ainult mask, kodus see inimene nutab patja lihtsalt. Sa võid endale sellise maski pähe panna, kuid olla hea ja lahke inimene. Sinu teod ja ellu suhtumine ei pea muutuma sellega. Olla kalk ja südametu on raske ja üksildane.

Karma ei löö, vaid õpetab. Teiseks ei tule miski sulle "tagasi", Universum ei tundu väiklase kättemaksu põhjal tegutsevat. Vaata, kui paljud lastepilastajad ja muidu pätid muretult elu lõpuni elavad. Ja kui teed head vaid selleks, et teistelt tunnustust saada, siis oled ussike. Südamest peab tulema. See loogika on sama hea, et "Anu Saagim on tegelt kole". Ei ole. Sa tahad uskuda, et teisel on kehvem olla ja et teine nutab patja.

Kust sina tead kuidas need pätid ja lastepilastajad elavad? Äkki tood mingi näite? Varem või hiljem kõik tuleb neile tagasi. Tead, enda karmat võib ise voolida väga hästi, kui oskad ja tead kuidas. Jällegi võtad sa kõike isiklikult ja negatiivselt. Ükski inimene pole sündinud halvana või vihasena, ühiskond teeb meiega seda. Kui sinu ümber oleksid heatahtlikud inimesed, kes ei solvaks ega räägiks taga, siis tasapisi sa muutuksid samasuguseks. Miks? Su südametunnistus ei lubaks nende inimestega halvasti käituda lõppude lõpuks. Anu Saagimi näitest ei saanud eriti aru. Ma olen ise näinud selliseid kalke ja südametuid inimesi, kes peksavad inimesi läbi jala peale astumise eest. Pole nad midagi nii kalgid ja südametud, see on lihtsalt näitemäng, olen näinud selliseid mehi nutmas mitu korda. Keegi pole südametu, see on võimatu lihtsalt. Ma tahaks tõesti uskuda, et kõigil on elu korras ja ilus, et keegi ei nuta ega masetse. Kahjuks on see ebareaalne, kõigil on mingid probleemid ja mured. Mul selline tunne, et sul on midagi isiklikku minu vastu.

Sa ise väidad, et pahad inimesed saavad kõik halva endale tagasi ja siis küsid, kuidas mina nende elu tean? Kõigepealt küsiks, kust sinul selline sisevaade "pahade" inimeste maailma? See Saagimi kild oli selle mõttega: paljud väidavad, et "ah eks rikkad polegi õnnelikud ja ka nutavad, need ilusad inimesed ajakirjas on ju tegelt koledad ja et küll need pätid saavad saatuselt oma karistuse". See on ju kibestumus, kus vaatad edukaid ja ilusaid inimesi ja siis proovid end paremini tundma panna mõeldes et neil kindlasti ka *itt olla. See on tigedus ja oma valust tingitud kibestumus, mis paneb sind tahtma teistele halba.

Jutt pole konkreetselt sinust, aga sama arvamusega elavatest inimestest kes ei taipa, et nad on ise emotsionaalselt... nõrgad. Ei oska muudmoodi sõnastada, aga see on lihtsalt vastik suhtumine. Ühest küljest väljendub sealt vajadus saada oma tegude eest tunnustust ja teisest küljest ei suuda näha teiste õnne või rahulolu. Ehk siis ei suudeta leppida sellega, et keegi ei karista neid, keda sinu arust peaks karistatama ("halbu inimesi"). Ma ei näe midagi negatiivselt, vaid reaalselt. Sinu karma versioon tundub lihtsalt eneserahustamisena või kaitsereaktsioonina. Kuna kõlab, nagu su soov head teha tuleb tegelikult egoistlikust soovist silma paista ja tunnustust pälvida, siis on see sisult "satanistlik" tegu: enesekeskne ja teiste abil enda upitamine.

See kõik on minu arvamus ja arusaam ja ma ei vaidle ses mõttes sinu omadega... aga heatahtlikuks pead muutuma just kõige kurja kiuste, mitte ümbritsema end roosamannaga ja laskma endal samasuguseks muutuda. Kui sa individuaalselt heategusid kurjas maailmas korda saadad, siis peaks just see karma korrastamise kanti minema. Jube kerge on olla taimetoitlane teiste taimetoitlaste seas või patsifist teiste samasuguste seas. See on iseloomunõrkus, kui karja sisse sulanduda tahad. Kui sa juba kõige jubeda kiuste suudad teha head nii, et seda keegi ei hinda ega märkagi, siis on see juba positiivne: sest sa teed seda mingi sisemise põhimõtte pärast MITTE teistele esinemiseks või paituste saamiseks.

Nii et ära tunne end pidevalt mingi rünnaku all, kuna see muutub häirivaks. Mul on tunne, et sul on mu vastu midagi isiklikku su maaliteemas sõnavõtu pärast, kus jaburusi ajasid. Siin teemas siis juba teine kord, kui viitad isiklikkusele aga reaalsuses tegid seda üldse esimesena.

---

(13-11-2012 18:08 )shyrlymyrly Kirjutas:  

(13-11-2012 17:55 )Krt Kirjutas:  Olen küll!
Aga oled sa mõne tõelise retsiga koos elanud, teda kasvatada püüdnud? Ega rets kah tea, mis hea mis halb teistele on, teised teda ei koti, sest tema empaatia on suuresti nagu väiksel lapsel.

See tänapäeva laste ninnunännutamine teebki lapsi retsideks. Vahest peab normaalse keretäie andma, et saaks ükskord aru.

Ja sinu arvamus põhineb millel? Ehk oled kasvatuspedagoog?

(13-11-2012 18:21 )põlduba Kirjutas:  

(13-11-2012 13:13 )shyrlymyrly Kirjutas:  

(13-11-2012 03:57 )põlduba Kirjutas:  

(13-11-2012 01:32 )shyrlymyrly Kirjutas:  Kui sa tahad, et sinuga samamoodi suhtutaks, siis edu sulle. Karma lööb tugevasti. Miks sa tahad olla südametu ja kalk? See kõik tuleb sulle tagasi ju. What goes around comes around.
See, et sa tunned inimestele kaasa, ei tee sind nõrgaks mitte kuidagi. Sinu teod ei jää märkamatuks, inimesed hakkavad sulle samaga vastama. Kui sa näed kalki inimest, siis see on ainult mask, kodus see inimene nutab patja lihtsalt. Sa võid endale sellise maski pähe panna, kuid olla hea ja lahke inimene. Sinu teod ja ellu suhtumine ei pea muutuma sellega. Olla kalk ja südametu on raske ja üksildane.

Karma ei löö, vaid õpetab. Teiseks ei tule miski sulle "tagasi", Universum ei tundu väiklase kättemaksu põhjal tegutsevat. Vaata, kui paljud lastepilastajad ja muidu pätid muretult elu lõpuni elavad. Ja kui teed head vaid selleks, et teistelt tunnustust saada, siis oled ussike. Südamest peab tulema. See loogika on sama hea, et "Anu Saagim on tegelt kole". Ei ole. Sa tahad uskuda, et teisel on kehvem olla ja et teine nutab patja.

Kust sina tead kuidas need pätid ja lastepilastajad elavad? Äkki tood mingi näite? Varem või hiljem kõik tuleb neile tagasi. Tead, enda karmat võib ise voolida väga hästi, kui oskad ja tead kuidas. Jällegi võtad sa kõike isiklikult ja negatiivselt. Ükski inimene pole sündinud halvana või vihasena, ühiskond teeb meiega seda. Kui sinu ümber oleksid heatahtlikud inimesed, kes ei solvaks ega räägiks taga, siis tasapisi sa muutuksid samasuguseks. Miks? Su südametunnistus ei lubaks nende inimestega halvasti käituda lõppude lõpuks. Anu Saagimi näitest ei saanud eriti aru. Ma olen ise näinud selliseid kalke ja südametuid inimesi, kes peksavad inimesi läbi jala peale astumise eest. Pole nad midagi nii kalgid ja südametud, see on lihtsalt näitemäng, olen näinud selliseid mehi nutmas mitu korda. Keegi pole südametu, see on võimatu lihtsalt. Ma tahaks tõesti uskuda, et kõigil on elu korras ja ilus, et keegi ei nuta ega masetse. Kahjuks on see ebareaalne, kõigil on mingid probleemid ja mured. Mul selline tunne, et sul on midagi isiklikku minu vastu.

Sa ise väidad, et pahad inimesed saavad kõik halva endale tagasi ja siis küsid, kuidas mina nende elu tean? Kõigepealt küsiks, kust sinul selline sisevaade "pahade" inimeste maailma? See Saagimi kild oli selle mõttega: paljud väidavad, et "ah eks rikkad polegi õnnelikud ja ka nutavad, need ilusad inimesed ajakirjas on ju tegelt koledad ja et küll need pätid saavad saatuselt oma karistuse". See on ju kibestumus, kus vaatad edukaid ja ilusaid inimesi ja siis proovid end paremini tundma panna mõeldes et neil kindlasti ka *itt olla. See on tigedus ja oma valust tingitud kibestumus, mis paneb sind tahtma teistele halba.

Jutt pole konkreetselt sinust, aga sama arvamusega elavatest inimestest kes ei taipa, et nad on ise emotsionaalselt... nõrgad. Ei oska muudmoodi sõnastada, aga see on lihtsalt vastik suhtumine. Ühest küljest väljendub sealt vajadus saada oma tegude eest tunnustust ja teisest küljest ei suuda näha teiste õnne või rahulolu. Ehk siis ei suudeta leppida sellega, et keegi ei karista neid, keda sinu arust peaks karistatama ("halbu inimesi"). Ma ei näe midagi negatiivselt, vaid reaalselt. Sinu karma versioon tundub lihtsalt eneserahustamisena või kaitsereaktsioonina. Kuna kõlab, nagu su soov head teha tuleb tegelikult egoistlikust soovist silma paista ja tunnustust pälvida, siis on see sisult "satanistlik" tegu: enesekeskne ja teiste abil enda upitamine.

See kõik on minu arvamus ja arusaam ja ma ei vaidle ses mõttes sinu omadega... aga heatahtlikuks pead muutuma just kõige kurja kiuste, mitte ümbritsema end roosamannaga ja laskma endal samasuguseks muutuda. Kui sa individuaalselt heategusid kurjas maailmas korda saadad, siis peaks just see karma korrastamise kanti minema. Jube kerge on olla taimetoitlane teiste taimetoitlaste seas või patsifist teiste samasuguste seas. See on iseloomunõrkus, kui karja sisse sulanduda tahad. Kui sa juba kõige jubeda kiuste suudad teha head nii, et seda keegi ei hinda ega märkagi, siis on see juba positiivne: sest sa teed seda mingi sisemise põhimõtte pärast MITTE teistele esinemiseks või paituste saamiseks.

Nii et ära tunne end pidevalt mingi rünnaku all, kuna see muutub häirivaks. Mul on tunne, et sul on mu vastu midagi isiklikku su maaliteemas sõnavõtu pärast, kus jaburusi ajasid. Siin teemas siis juba teine kord, kui viitad isiklikkusele aga reaalsuses tegid seda üldse esimesena.

---

(13-11-2012 18:08 )shyrlymyrly Kirjutas:  

(13-11-2012 17:55 )Krt Kirjutas:  Olen küll!
Aga oled sa mõne tõelise retsiga koos elanud, teda kasvatada püüdnud? Ega rets kah tea, mis hea mis halb teistele on, teised teda ei koti, sest tema empaatia on suuresti nagu väiksel lapsel.

See tänapäeva laste ninnunännutamine teebki lapsi retsideks. Vahest peab normaalse keretäie andma, et saaks ükskord aru.

Ja sinu arvamus põhineb millel? Ehk oled kasvatuspedagoog?

Kõige rohkem jääb mulje, et sina oled kibestunud ja pole endaga rahul! See, et sinust ei hooli keegi ja pole sinu vastu sõbralik ja heatahtlik on sinu enda viga. Sind häirivad "head" inimesed, sest sa ei suuda kohata kedagi sellist. Tead kust ma üldse võtan, et halvad/värdjad inimesed on õnnetud? Sest ma elan 1 sellise inimesega. Minu vanaema, kes on kõige värdjam inimene keda ma tean, teda sõimas läbi sugulane, kes karjus, et ta on koletis. Teda ei taha näha ükski sõbranna, tema poeg ja tütar ei suhtle temaga ja vihkavad teda. Tema kolm lapselast vihkavad teda. Ta on üksi ja masendunud. Ja see kõik on tema enda süü.
Väga kerge on kedagi läbi sõimata ja hinge sülitada või nutma ajada. Ürita aga kedagi naeratama panna. Nõrgad pole need, kes julgevad oma emotsioone välja näidata ja hoolivad teistest, nõrgad on need kes ei julge seda teha. Sa teed selliseid inimesi maha, sest sa ise oled nõrk. Sa hoiad kõiki emotsioone enda sees ja pärast lased vihahoos need teiste peale välja. Kõik tänu sellele, et praktiseerid musta maagiat. Edu sulle sellega, lõpetad samamoodi nagu mu vanaema. Ma garanteerin sulle seda!

Arvan, et see mulje jääb ehk ainult sulle. Siin toimub mu arust küll asi, mida psühholoogias "peegeldamiseks" nimetatakse. Ilmselt panin oma tekstiga täppi, et nõnna emotsionaalseks kiskus. Saa oma vanaemast üle ja ela omaenda elu, on mu soovitus.

[/quote]

Kõige rohkem jääb mulje, et sina oled kibestunud ja pole endaga rahul! See, et sinust ei hooli keegi ja pole sinu vastu sõbralik ja heatahtlik on sinu enda viga. Sind häirivad "head" inimesed, sest sa ei suuda kohata kedagi sellist. Tead kust ma üldse võtan, et halvad/värdjad inimesed on õnnetud? Sest ma elan 1 sellise inimesega. Minu vanaema, kes on kõige värdjam inimene keda ma tean, teda sõimas läbi sugulane, kes karjus, et ta on koletis. Teda ei taha näha ükski sõbranna, tema poeg ja tütar ei suhtle temaga ja vihkavad teda. Tema kolm lapselast vihkavad teda. Ta on üksi ja masendunud. Ja see kõik on tema enda süü.
Väga kerge on kedagi läbi sõimata ja hinge sülitada või nutma ajada. Ürita aga kedagi naeratama panna. Nõrgad pole need, kes julgevad oma emotsioone välja näidata ja hoolivad teistest, nõrgad on need kes ei julge seda teha. Sa teed selliseid inimesi maha, sest sa ise oled nõrk. Sa hoiad kõiki emotsioone enda sees ja pärast lased vihahoos need teiste peale välja. Kõik tänu sellele, et praktiseerid musta maagiat. Edu sulle sellega, lõpetad samamoodi nagu mu vanaema. Ma garanteerin sulle seda!

[/quote]

Shyrlymyrly, kuidas selle karmaga siis ikka on ? Oled Sa valmis lugema kunagi sarnast Sinu lapslapse poolt kirjutatuna Sinu kohta? Sa ju usud, et mida külvad, seda lõikad?

ära taha olla südametu, taha olla tugev ja südamlik inimene, jõudu kogu heast ja halvast, mõlemast saab.

(13-11-2012 17:22 )Krt Kirjutas:  Arenematus jääb ikka arenematuseks, selles teadmatuses kogu loomulik kurjus minu jaoks valdavalt seisnebki.

Siis on küll inimestel kehva sinuga kohtuda kuna on võimalik saada kohe kurja tegijaks, sest võib selguda, et teine pool on madalamal arengutasemel ja ei tea kõike sinust.

Järjekordne sonasoda,pysige kurat votaks teemas ka ykskord!

Kui emotsionaalne inimene manipuleerides ründab, siis on raske teemas püsida ja ratsionaalseks jääda.

Kõige rohkem jääb mulje, et sina oled kibestunud ja pole endaga rahul! See, et sinust ei hooli keegi ja pole sinu vastu sõbralik ja heatahtlik on sinu enda viga. Sind häirivad "head" inimesed, sest sa ei suuda kohata kedagi sellist. Tead kust ma üldse võtan, et halvad/värdjad inimesed on õnnetud? Sest ma elan 1 sellise inimesega. Minu vanaema, kes on kõige värdjam inimene keda ma tean, teda sõimas läbi sugulane, kes karjus, et ta on koletis. Teda ei taha näha ükski sõbranna, tema poeg ja tütar ei suhtle temaga ja vihkavad teda. Tema kolm lapselast vihkavad teda. Ta on üksi ja masendunud. Ja see kõik on tema enda süü.
Väga kerge on kedagi läbi sõimata ja hinge sülitada või nutma ajada. Ürita aga kedagi naeratama panna. Nõrgad pole need, kes julgevad oma emotsioone välja näidata ja hoolivad teistest, nõrgad on need kes ei julge seda teha. Sa teed selliseid inimesi maha, sest sa ise oled nõrk. Sa hoiad kõiki emotsioone enda sees ja pärast lased vihahoos need teiste peale välja. Kõik tänu sellele, et praktiseerid musta maagiat. Edu sulle sellega, lõpetad samamoodi nagu mu vanaema. Ma garanteerin sulle seda!

[/quote]

Shyrlymyrly, kuidas selle karmaga siis ikka on ? Oled Sa valmis lugema kunagi sarnast Sinu lapslapse poolt kirjutatuna Sinu kohta? Sa ju usud, et mida külvad, seda lõikad?


[/quote]

Kuule, ära räägi sellest mida sa ei tea. Kas sinu vanaema sõimab sinu ema li*siks? Peksab sinu õde panniga vastu pead? Seda inimest ei kannata välja isegi oma poeg ja tütar, rääkimata lastelastest. Ta peitis kõik minu ja mu õe mänguasjad enda tuppa, et me ei saaks nendega mängida. Ma sain oma barbie kätte alles 2 kuud tagasi, kui ta sattus haiglasse ja isa otsustas tema toa üle vaadata. Isa sõimas teda mõrraks. Kui ta nägi esimest korda minu õde hällis, ta ütles emale, et mis koleduse ta sünnitas. Mida mina pean siis temast arvama? Mina võtan temast õppust ja käitun hästi oma lastelastega. Ta on tõeline nõid, isegi kõik mu sõbrad teavad milline ta on.

(13-11-2012 19:56 )shyrlymyrly Kirjutas:  

(13-11-2012 19:35 )olematu Kirjutas:  

Kõige rohkem jääb mulje, et sina oled kibestunud ja pole endaga rahul! See, et sinust ei hooli keegi ja pole sinu vastu sõbralik ja heatahtlik on sinu enda viga. Sind häirivad "head" inimesed, sest sa ei suuda kohata kedagi sellist. Tead kust ma üldse võtan, et halvad/värdjad inimesed on õnnetud? Sest ma elan 1 sellise inimesega. Minu vanaema, kes on kõige värdjam inimene keda ma tean, teda sõimas läbi sugulane, kes karjus, et ta on koletis. Teda ei taha näha ükski sõbranna, tema poeg ja tütar ei suhtle temaga ja vihkavad teda. Tema kolm lapselast vihkavad teda. Ta on üksi ja masendunud. Ja see kõik on tema enda süü.
Väga kerge on kedagi läbi sõimata ja hinge sülitada või nutma ajada. Ürita aga kedagi naeratama panna. Nõrgad pole need, kes julgevad oma emotsioone välja näidata ja hoolivad teistest, nõrgad on need kes ei julge seda teha. Sa teed selliseid inimesi maha, sest sa ise oled nõrk. Sa hoiad kõiki emotsioone enda sees ja pärast lased vihahoos need teiste peale välja. Kõik tänu sellele, et praktiseerid musta maagiat. Edu sulle sellega, lõpetad samamoodi nagu mu vanaema. Ma garanteerin sulle seda!

Shyrlymyrly, kuidas selle karmaga siis ikka on ? Oled Sa valmis lugema kunagi sarnast Sinu lapslapse poolt kirjutatuna Sinu kohta? Sa ju usud, et mida külvad, seda lõikad?


[/quote]

Kuule, ära räägi sellest mida sa ei tea. Kas sinu vanaema sõimab sinu ema li*siks? Peksab sinu õde panniga vastu pead? Seda inimest ei kannata välja isegi oma poeg ja tütar, rääkimata lastelastest. Ta peitis kõik minu ja mu õe mänguasjad enda tuppa, et me ei saaks nendega mängida. Ma sain oma barbie kätte alles 2 kuud tagasi, kui ta sattus haiglasse ja isa otsustas tema toa üle vaadata. Isa sõimas teda mõrraks. Kui ta nägi esimest korda minu õde hällis, ta ütles emale, et mis koleduse ta sünnitas. Mida mina pean siis temast arvama? Mina võtan temast õppust ja käitun hästi oma lastelastega. Ta on tõeline nõid, isegi kõik mu sõbrad teavad milline ta on.

[/quote]

Loe enda teksti noor daam kümne aasta pärast.
Huvitav on see, et selle niinimetatud kurjuse vastu võideldes ei pane inimesed tavaliselt tähelegi, kuidas nad ise osaks sellest kurjusest saavad.

Jaa, kohe näha kust see must maagia tal tuleb.

(13-11-2012 20:15 )alar Kirjutas:  Para-Web on üks igavesti lahe koht. Inimene küsib, kuidas emotsioone ohjeldada ja saab vastuseks hullu emotsionaalse paugutamise. Para, mis para.

Kui see just eesmärgiks polnud.

(12-11-2012 21:57 )dinmoney Kirjutas:  Kas on võimalik, saada iseloom või kuidas iganes keegi seda kutsub, nii külmaks ja kalgiks, et sind ei huvita kellegi teise probleemid ega mured.

Ühesõnaga südametuks

Vaevalt sa emotsaioonituks peaks muutuma või üle oma varju hüpates sootuks külmaks ja kalgiks.
Tõenäoliselt peaksid sa hoopis enda sisse vaatama ja leidma üle selle mida sa ise tegelikult tahad. Kui see selge, siis tead ka kus suunas liikuda. Kuni sa elada aga teiste elu ja lahendad teiste "probleeme" pole sul aega enda elu elada. Kunagi ehk see isegi meeldis sulle. Nüüd siis tunned, et võõrad mured on sulle koormaks ja sa ise oled end teiste muredesse ära jõudnud kaotada.
Hirm, et kui sa hakkad ise elama, kukuvad kõik abisoovijad kokku ja hakkavad kõva häälega kisama, taksitab sul enda soove järgida.

Ei emotsioonitus ega ka kalkus aita selles olukorras. Kuidas sa siis ilma emotsioonideta tulevikus rõõmu suudad tunda asjadest, mis sulle rõõmu teevad ja kuidas sa külma ning kalgina saad teha seda, mis sulle rõõmu pakub.

Mis sellisel juhul tulemus oleks? Ei tunne rõõmu endast ega teistest.

(13-11-2012 20:07 )olematu Kirjutas:  

(13-11-2012 19:56 )shyrlymyrly Kirjutas:  

(13-11-2012 19:35 )olematu Kirjutas:  

Kõige rohkem jääb mulje, et sina oled kibestunud ja pole endaga rahul! See, et sinust ei hooli keegi ja pole sinu vastu sõbralik ja heatahtlik on sinu enda viga. Sind häirivad "head" inimesed, sest sa ei suuda kohata kedagi sellist. Tead kust ma üldse võtan, et halvad/värdjad inimesed on õnnetud? Sest ma elan 1 sellise inimesega. Minu vanaema, kes on kõige värdjam inimene keda ma tean, teda sõimas läbi sugulane, kes karjus, et ta on koletis. Teda ei taha näha ükski sõbranna, tema poeg ja tütar ei suhtle temaga ja vihkavad teda. Tema kolm lapselast vihkavad teda. Ta on üksi ja masendunud. Ja see kõik on tema enda süü.
Väga kerge on kedagi läbi sõimata ja hinge sülitada või nutma ajada. Ürita aga kedagi naeratama panna. Nõrgad pole need, kes julgevad oma emotsioone välja näidata ja hoolivad teistest, nõrgad on need kes ei julge seda teha. Sa teed selliseid inimesi maha, sest sa ise oled nõrk. Sa hoiad kõiki emotsioone enda sees ja pärast lased vihahoos need teiste peale välja. Kõik tänu sellele, et praktiseerid musta maagiat. Edu sulle sellega, lõpetad samamoodi nagu mu vanaema. Ma garanteerin sulle seda!

Shyrlymyrly, kuidas selle karmaga siis ikka on ? Oled Sa valmis lugema kunagi sarnast Sinu lapslapse poolt kirjutatuna Sinu kohta? Sa ju usud, et mida külvad, seda lõikad?

Kuule, ära räägi sellest mida sa ei tea. Kas sinu vanaema sõimab sinu ema li*siks? Peksab sinu õde panniga vastu pead? Seda inimest ei kannata välja isegi oma poeg ja tütar, rääkimata lastelastest. Ta peitis kõik minu ja mu õe mänguasjad enda tuppa, et me ei saaks nendega mängida. Ma sain oma barbie kätte alles 2 kuud tagasi, kui ta sattus haiglasse ja isa otsustas tema toa üle vaadata. Isa sõimas teda mõrraks. Kui ta nägi esimest korda minu õde hällis, ta ütles emale, et mis koleduse ta sünnitas. Mida mina pean siis temast arvama? Mina võtan temast õppust ja käitun hästi oma lastelastega. Ta on tõeline nõid, isegi kõik mu sõbrad teavad milline ta on.

[/quote]

Loe enda teksti noor daam kümne aasta pärast.
Huvitav on see, et selle niinimetatud kurjuse vastu võideldes ei pane inimesed tavaliselt tähelegi, kuidas nad ise osaks sellest kurjusest saavad.




[/quote]

Sa pole mitte keegi, et mind hukka mõista, sina ei pidanud sellist elu elama nagu mina. Sa ei tea minust midagi. Mõned teod ja sõnad ei vääri andeks andmist. Loe ise uuesti üle see tekst ja mõtle mis normaalne inimene (vanaema) teeks nii räigeid asju oma lähedastele inimestele. Mina ei ole juba ammu osa sellest kurjusest. Vaatamata sellele, mida mu vanaema tegi meie perele, mu ema hoolitseb ikkagist tema eest. Ka mina aitan teda, kuid mitte näiliselt (pesen tema nõusid jne), vaatamata sellele et ma ei suhtle temaga. Enne seda, kui ta tahtis mulle kuldketi anda, ma koristasin tema tuba iga nädal ja käisin poes talle toitu ostmas. See mida ma kirjutasin, on alles väike osa sellest kõigest mida ta teinud on.

Karma, njah, karmaga on paar küsimust:
Eisteks kui inimene ei mäleta, mis ta eelmises elus korda saatis, siis kuidas ta teab millest õppida? See on nagu pidevalt esmakorde kogemuse saamine ju, mitte et astud ämbrisse ja järgmine kord oled targem...
Teiseks, mis loogika see on, et kui sul läheb kehvasti, siis muutud sa sellest paremaks inimeseks ja "õpid"? Sellele räägivad vastu kasvõi kõigi nende kiusatute teod, kes võtavad kiusajate vastu püssi ja lõpetavad eluaegse karistusega vanglas. Nende kannatus ei lunasta neid, vaid toob veel suuremat kannatust nii neile kui nende ohvritele.
Või siis teise näitena need väikesed lapsed, kes juba nii noorelt piinavatesse haigustesse surevad, et ei saa sellest mingeid mõistlikke järeldusi teha...

Aga peateemast niipalju, et kalgiks pole mõtet ennast püüda teha, sest see loob lihtsalt kalke inimesi juurde. See tekitab omakorda uutes inimestes vajaduse olla "tugevam", kuni elatakse lõpuks maailmas, kus üldse ei tahaks nagu elada. Samas oma tundlikkust tasub aeg-ajalt lihtsalt välja lülitada, sest kogu maailma hädadega ei jaksa keegi 24h rinda pista. Lihtsalt väike meditatsiooniseanss ajab ka asja ära ja annab võimaluse ennast nö laadida.

---

(13-11-2012 19:56 )shyrlymyrly Kirjutas:  Kuule, ära räägi sellest mida sa ei tea. Kas sinu vanaema sõimab sinu ema li*siks? Peksab sinu õde panniga vastu pead? Seda inimest ei kannata välja isegi oma poeg ja tütar, rääkimata lastelastest. Ta peitis kõik minu ja mu õe mänguasjad enda tuppa, et me ei saaks nendega mängida. Ma sain oma barbie kätte alles 2 kuud tagasi, kui ta sattus haiglasse ja isa otsustas tema toa üle vaadata. Isa sõimas teda mõrraks. Kui ta nägi esimest korda minu õde hällis, ta ütles emale, et mis koleduse ta sünnitas. Mida mina pean siis temast arvama? Mina võtan temast õppust ja käitun hästi oma lastelastega. Ta on tõeline nõid, isegi kõik mu sõbrad teavad milline ta on.

Kui sa usud karmasse (jumalasse) siis miks sa ei arva, et su vanaema on teie perekonna halva karma kehastus? Et ta on saadetud teid piinama, kuna te eelmistes eludes olete midagi väga valesti teinud? Võib-olla eelmistes eludes olete te piinanud hoopis teda? Kui kõik on jumalas, siis ei saa olla miski sellest väljaspool, k.a siis sinu perekond ja sa ise.

(13-11-2012 21:29 )zen faran Kirjutas:  Karma, njah, karmaga on paar küsimust:
Eisteks kui inimene ei mäleta, mis ta eelmises elus korda saatis, siis kuidas ta teab millest õppida?

Tsiteeriks siin Vadim Zelandi: "Selle asemel, et karistada eluajal tehtud pattude eest, lükkab Jumal nende tasumise millegipärast edasi, kuigi - mis mõte on karistada inimest selle eest, mida ta ei mäleta."

(13-11-2012 21:29 )zen faran Kirjutas:  Karma, njah, karmaga on paar küsimust:
Eisteks kui inimene ei mäleta, mis ta eelmises elus korda saatis, siis kuidas ta teab millest õppida? See on nagu pidevalt esmakorde kogemuse saamine ju, mitte et astud ämbrisse ja järgmine kord oled targem...
Teiseks, mis loogika see on, et kui sul läheb kehvasti, siis muutud sa sellest paremaks inimeseks ja "õpid"? Sellele räägivad vastu kasvõi kõigi nende kiusatute teod, kes võtavad kiusajate vastu püssi ja lõpetavad eluaegse karistusega vanglas. Nende kannatus ei lunasta neid, vaid toob veel suuremat kannatust nii neile kui nende ohvritele.
Või siis teise näitena need väikesed lapsed, kes juba nii noorelt piinavatesse haigustesse surevad, et ei saa sellest mingeid mõistlikke järeldusi teha...

Aga peateemast niipalju, et kalgiks pole mõtet ennast püüda teha, sest see loob lihtsalt kalke inimesi juurde. See tekitab omakorda uutes inimestes vajaduse olla "tugevam", kuni elatakse lõpuks maailmas, kus üldse ei tahaks nagu elada. Samas oma tundlikkust tasub aeg-ajalt lihtsalt välja lülitada, sest kogu maailma hädadega ei jaksa keegi 24h rinda pista. Lihtsalt väike meditatsiooniseanss ajab ka asja ära ja annab võimaluse ennast nö laadida.

Mina näiteks, pean üle saama oma egost selles elus. Tõesti, ma olin väga ego, isegi kui väike laps olin, kõik oli savi, isegi Rootsi reisil kuninga nägemine tõi ainult vingumist ja rahulolematust. Sain õpetajalt sõimata isegi. Alati oli selline üleolev käitumine. See on see, et mõni ei õpigi oma vigadest, sest nad lihtsalt ei märka neid. Keegi ei analüüsi ennast põhjalikult, keegi ei mõtle, et peaks ennast muutma, et mul on see ja see viga. Arvavad terve elu, et teised on imelikud ja ei mõista lihtsalt teda. Siis juhtubki midagi väga halba, et inimene saaks aru, mõtleks üle kõik oma teod ja käitumise.
See, et poisid lähevad püssidega tapma, on juba ühiskonna ja vanemate süü. USA's müüakse WalMart'is püsse ja padruneid. Televisioon on ka vägivaldne ja surma ei suhtuta kurbusega vaid selle üle naerdakse. Need poisid olid selles plaanis nõrgad, et nad ei kannatanud seda ära ja neil oli käepärast relvad. Kui vanematel poleks relvi, poleks nad ka kedagi tapnud.
Haiged lapsed... Ma ei oska selle koha pealt midagi öelda, kuid karma läheb ka üle järgmisesse ellu, seda ma tean. Juu siis teenisid välja. Halb on nii öelda, aga teie näete ainult haigeid lapsi, te ei tea mis nende peas ja hinges toimub. Igal inimesel on oma õnn ja kurbus, mõnel rohkem, mõnel vähem. (Jälle religioon, aga mul savi.) Mu ema läks kirikusse, läks batjuška juurde, ta ütles mu emale: "Ooo, sul on raske elu, aga tänu sellele sa saad päästetud." Ta ei tundnud teda, nägi esimest korda.

Võibolla tõesti. Pean tunnistama, et mõnes mõttes ma olen talle tänulik. Tänu temale ma olen tugevam ja parem. Ma arvan, et keegi ei suuda mind enam murda. Tänu temale ma hakkasin Jumalasse uskuma.

(13-11-2012 21:29 )zen faran Kirjutas:  Karma, njah, karmaga on paar küsimust:
Eisteks kui inimene ei mäleta, mis ta eelmises elus korda saatis, siis kuidas ta teab millest õppida? See on nagu pidevalt esmakorde kogemuse saamine ju, mitte et astud ämbrisse ja järgmine kord oled targem...

Sama küsimus tekib, kui näiteks inimene pidevalt ühtedesse ja samadesse "ämbritesse" astub.
Ehk siis, kas see mälu alati aitab. Lihtsalt mustrid korduvad seni, kuni me oskame neid ära tunda ja n.ö midagi muuta, et see enam ei juhtu.

Muidugi karma puhul tihti öeldakse, et eelmise elu mõrtsukas sünnib uues elus ohvrina, et justkui kogeda seda mida ta tegi.
Mina nii drastiliselt asju ei vaataks. Aga mine tea, äkki ongi nii.
Kunagi oli ühes seltskonnas just see viimane teema arutusel. Sealt ma mäletan, et palju hullem kui sündida ohvrina, on näiteks sündida mõrtsuka emana. Vähemalt minu kui inimese jaoks. Näha kõrvalt seda kõike, kuid mitte nii kaugelt, et see mind isiklikult ei puudutaks.
Selles arutelus sündis n.ö uus teooria. Ehk ongi nii, et uus kehastus on see, mis eelmist olukorda kõige valusamini nägema läbi elama sunnib. Mis tähendab, et iga ühe puhul on see erinev.

Mind isiklikult huvitab hoopis see, et mis sunnib inimest tahtlikult neid tegusi tegema. Vahet pole, kas ta siis sünnib uuesti või mitte, kas toimub tegu tagajärg süsteem.
On ju ometi olemas inimesed, kellel ei tule pähe ka mitte, tahtlikult midagi halba korda saata ja inimesed, kes teevad halba olles ise teadlikum tegevuse tagajärgedest.
Minu jaoks ongi see tahtlik ja täie teadvuse juures millegagi hakkama saamine müsteerium. Isegi kõige parema tahtmise juures ei suuda ma sellest kuidagi aru saada. Millest see ikkagi tuleb. Selleks peab olema sellel inimesel mingi eriline "programm", et tal tekiks selline soov. Arvan seda seetõttu, et on inimesi, kellel ei tule isegi selliseid mõtteid pähe, rääkimata, et nad neid teostaks. Kõik saab ju alguse ideest.
Mis on see mis sunnib inimesi selliseid mõtteid mõtlema ja mis on see, mis paneb sellised ideed idanema.
Väga suur vahe on teadmatusest tehtul ja täie teadlikkusega korda saadetul. Kusagilt kunagi lugesin, et avastati n.ö kuritegelik geen. Mis see siis tähendab? Karma seisukohalt, mida võis inimene eelmises elus teha, et nüüd kehastub kuritegeliku geeniga kehasse.

(13-11-2012 21:49 )shyrlymyrly Kirjutas:  Mina näiteks, pean üle saama oma egost selles elus.

Selleks sobib see foorum sulle küll ideaalselt.
Iga kord kui kellegagi ütlemiseks läheb, võid mõelda selle peale

(13-11-2012 21:53 )zen faran Kirjutas:  

(13-11-2012 21:49 )shyrlymyrly Kirjutas:  Mina näiteks, pean üle saama oma egost selles elus.

Selleks sobib see foorum sulle küll ideaalselt.
Iga kord kui kellegagi ütlemiseks läheb, võid mõelda selle peale

Mmhm. Selline tunne on küll jäänud.

Tsitaat:Eisteks kui inimene ei mäleta, mis ta eelmises elus korda saatis, siis kuidas ta teab millest õppida? See on nagu pidevalt esmakorde kogemuse saamine ju, mitte et astud ämbrisse ja järgmine kord oled targem...

Sellele küsimusele unustasin vastata. Ja nii ongi muide, nii kaua oled siin Maal kinni, kuni saad oma õppetunni, sellepärast ongi nii palju inimesed õnnetud. Nad unustavad oma hingelised probleemid, unustavad ära miks nad üldse sündisid siia. Seda ütles muide Pythagoros, matemaatik, numeroloog, filosoof ja ta veel uskus Jumalasse.