[Celtic]

Kas uskuda jumalat või mitte uskuda. Kas õpetada oma uskumusi teistele või mitte õpetada ja kui õpetada siis kus jookseb piir vaba tahte ja pealesunnitud uskumuse vahel? Just selliste küsimustega on juba tükk aega kokku puutunud Eesti üldsus, leidmata tänaseni ühtset lahendit probleemile - Kas Eesti haridussüsteem vajab usuõpetust või mitte?

Enne kui edasi minna, peaksin mainima paari asja. Nimelt on arutlustes läbi käinud õppeaine nimetused erinevad: usuõpetus, usundiõpetus, religiooniõpetus, religioonideõpetus ning isegi kultuuriõpetus. Viimane neist on eriliselt kahepalgeline nimetus antud õppesuuna kohta. Religioon nimelt ei ole kultuur, ta võib olla paljudes kohtades küll kultuuri aluseks, ent sellest jääb väheks, et teda nõnda särava tiitliga pärjata. Nii palju kui on diskuteerivaid inimesi, niipalju on ka olnud arvamusi erinevate nimetuste kohta - ühed väidavad et religioonideõpetus on hea ent on kategooriliselt religiooni- või usuõpetuse vastu. Tundub, et praeguseks ongi kogu problemaatika pidama jäänud selle väikse lingvistilise eripärasuse taha, mida Eesti keel meile pakub.

Olgu selle usu või usundiga nagu ta on, ent üks asi on kindel - selleks, et meie haridussüsteemi üldse mingi õppeaine lisada, on tarvis õppeainele kava. Ja ainus institutsioon, kes sellega senimaani hakkama on saanud, on EELK. Nende usuõpetuse õppekavaga saate tutvuda SIIN

Nagu näha, räägitakse õppekava tutvustuses küll kultuuride paljususest ning esivanemate päranditest, ent ainekavaga lähemalt tutvudes võib avastada, et see on lihtsalt üks suur häma ja keerutamine - juba algklassidest peale hakatakse tutvustama piiblilugusi ning nende alusel eetikat õpetama, kristlik kultuurilugu, kirikulugu jne.

Pole kahtlustki, et kõlava nimega religiooniõpetus on tegelikult lihtlabane usuõpetus, mille varjus hakatakse juba maast madalast tulevast põlve välja koolitama "kultuurseteks lammasteks." Ainekava prooviversioon on heaks kiidetud religiooniõpetuse ümarlaua poolt ning on enam kui kindel, et kui haridusministeerium annab religiooniõpetusele rohelise tule, läheb käiku just nimelt see, EELK poolt kokku pandud õppekava. Kõige selle juures ei panegi mind enam imestama kiriku plaan Põhiseaduse vastaselt siiski siduda end riigiga, sest antud võiduga suudaks ta allutada väga suure osa senimaani vähemalt nime järgi ilmalikust ühiskonnast.

Usku ja religiooni ei saa mitte mingil moel õpetada. Kindlasse kultuuriruumi mitte kuuludes jäävad meie jaoks tahes tahtmata võõraks sealsed kombed ja uskumused ning neid läbi omaenda kultuuriprisma uurida on sama hea kui seda üldse mitte teha. Seetõttu loobugem ka neist mõttetutest vaidlustest religiooniõpetuse poolt või vastu ning vaadakem parem seda osa, mida religioon enda pärusmaaks kuulutab - moraal ja eetika. Inimeste moraali ja eetilist põhja ei suuda mitte kunagi mitte ükski instants "omastada." Need on miski, mis on juba inimkonna algusaegadest alates inimeste loomupärased omadused, instinktide põhjal arenenud emotsionaalne baas. Moraal ja eetika ongi meie esivanemate pärand, mitte aga nende religioosse kuuluvuse mõõdupuu. Kui me kunagi peaks seda mõistma ning just selle mõistmise tähe all hakkama noori õpetama, siis pole ka enam mõttetuid vaidlusi teemadel religiooniõpetus või usuõpetus.

[postimees]

Eestis kipub EELK vägisi samale positsioonile kus mujal on katoliku kirikud.Ka kohustusliku religiooniõpetuse taga on just luteri aktivistid. Mina pooldan laiendatud ajalooõpetust. Muideks olen alati ette kujutanud ajalooõpikut, kus iga tegelase nime kõrval oleks ka tema usuline kuuluvus sulgudes aga selge see, et sellist õpikut ei anta iialgi välja.

[zepac]

Eestlasele pole religioon tegelikult vaja. See on siia jõuga toodud!

[Alfar]

Selge on see, et meil ei ole inimesi, kes sobiksid seda õpetama. Kõigil meil on omad arusaamad asjadest ja see teeks sellest tunnist teatud ususektide värbamisasutuse. Pealegi.. on õppemahud suhteliselt viimase piirini täis, mistõttu sinna juurde ei mahu lihtsalt järjekordset ainet.

[zepac]

Õppesüsteem on hullem kui põssa junn jah. Mul on käsil lõpuklass, ning koormus kisub üle 40h nädalas. 40:5=8, ehk siis täis tööpäev. Kõik ained segamini.
Aga toredal Saksamaal on 12. klassis keskendutud vaid nendele ainetele, milles õpilane plaanib eksamit sooritada. Ehk siis 30h nädalas, see sisaldab 3-4 erinevat õppeainet.Asja eesmärk on parem ettevalmistus eksamiks. Meil tehakse ju kah eksamitunde- peale koolipäeva 1.5h. Minu jaoks on see kui mõnitamine. Homikul slge peaga õpi, miks siga ei n*ku kägu, ja õhtul, kui pea enam ei võta, ürita mõista Liivi sõja nüanse.
Selle asemel, et koolisüsteem korda teha, käiakse oma titte Riigikogus näitamas... ''Oi-oi kui nummi''. PISS OFF REPS!

[postimees]

Mäletan nädala tagust vestlust Eesti keele õpetajaga, kes seletas, et neid raamatuid mida sina loed võivad su silmaringi avardada aga elus see sulle kasuks ei tule.

Aga kuidas ei tule Su emakeele õpetaja valmistab siis ette laia silmaringiga kasutuid selle
edit: tsitaat



Muudetud: 24-11-06 kell 15:12:12 Flash

[Lenore]

Algselt postitas: encore
Seda mida hetkel õpetatakse on täielik mõtetus osades kohtades.
Üldiselt kasvatavatse teatud liiki inimesi, õpilastel lausa keelates ise mõtlematta.

huvitav, et sa nii kirjutad, sest selles keskkoolis, kus mina käisin oli just vastupidi. õpilaste püüdu ise mõelda ja analüüsivõimet püüti võimalikult arendada..

minu arust kui koolides antaks religiooniõpetust lihtsalt et suurendada õpilaste teadlikkust ja haritust sellel alal ja nende silmaringi avardada
siis ei näe ma selles küll midagi halba..

[Alfar]

Üks asi on, mida üritatakse, teine asi, mis välja kukub. Kuna meie oleme ristiusku riik enamasti ja kogu läänemaailm on ristiusku, siis on suur tõenäosus, et ka õpetaja on ristiusku, mistõttu pühendab ta sellele rohkem aega ja räägib asjast teises valguses, kui näiteks hinduismist.

[Flash]

Aga koolis on piisavalt õpetajaid, kes on usklikud. Ka füüsikuid, keemikuid... Peaksime nad siis vallandama? Ei...
Aga kindel on see, et kooli on vaja midagi, mis õpilasi suunaks. Olgu see siis moraaliõpetus, religiooni õpetus, maausu õpetus, vahet poleks.

[ZusieSmiley]

Arvan, et usundiõpetus oleks väga tähtis, eriti praeguses maailmas, kus on konfliktis kristlik lääs ja islamiusuline lähis-ida. Paljud ei mõista, mis islamiusk tegelikult on ning selle tõttu tekib juba teadmatusest valesid arusaamu. Mind küll huvitaks erinevate religioonide õppimine. Kuna käin 10. klassis, siis minuni see jõustumise korral paraku ei jõua.

Aga kui tuleks usuõpetus, kus räägitakse mulle ainult Jahvest ja Jeesusest ning üritatakse mulle seda peale suruda, siis see mulle kohe kindlasti ei meeldiks.

[zepac]

Meil oli 10-11klass religiooniõpetus. Õpetaja rääkis väga hästi. Mina, kes olen super-ateist, lähen üpris närvi usupropaganda peale. Kuid meie õpetaja suutis väga neutraalselt rääkida. Hakkasin paremini mõistma, mis islami usku inimesed nii lollid on(eurooplase istmelt vaadates)- neil puudub haridus ja pole maailma näinud.

[Lenore]

Algselt postitas: ZusieSmiley
Arvan, et usundiõpetus oleks väga tähtis, eriti praeguses maailmas, kus on konfliktis kristlik lääs ja islamiusuline lähis-ida. Paljud ei mõista, mis islamiusk tegelikult on ning selle tõttu tekib juba teadmatusest valesid arusaamu. Mind küll huvitaks erinevate religioonide õppimine. Kuna käin 10. klassis, siis minuni see jõustumise korral paraku ei jõua.

Aga kui tuleks usuõpetus, kus räägitakse mulle ainult Jahvest ja Jeesusest ning üritatakse mulle seda peale suruda, siis see mulle kohe kindlasti ei meeldiks.

ma olen täiesti nõus..
ja meil oli ka keskkoolis religiooniõpetus
ja kõik olid rahul sellega aga mingit usu pealesurumist küll ei toimunud.
muidugi sõltub see palju õpetajast aga selle taha ei saa minu meelest kinni jääda, sest samuti võiks öelda, et füüsika koolidest ära kuna mõned õpetajad ei ole kõige füüsikaalasega ühel meelel ja äkki siis mõni neist üritab meile ka mõnda oma teooriat peale suruda..
mu sõbra füüsikaõpetaja nt arvas, et on tulnukas ja rääkis ka tunnis väga veidraid asju .D

[kurk]

mul ei oleks midagi selle vastu, kui meil oleks/tuleks/oleks olnud õppeaine, kus räägitakse erinevate rahvaste religioonide eripäradest, ilma, et ühtegi neis võetaks kui seda, mida usku meie peaks olema. mina olen ateist. väga paljud, võibolla isegi enamus noori on ka mitte usklikud. nii paljud, kui mina olen küsind, on öeldud, et nad ei ole usklikud. aga keegi ei teeks tunnis kaasa, kõik naeraks oma üliusklikule õpetajale näkku, kui see hakkks rääkima et 'meie, kristlased teeme seda, seda, seda ja seda veel ka'. selline õpetaja ega teema ei sümpatiseeri neile, kes ei usu sellesse.
samas ei leia ma, et üldisest jutust religioonide kohta jätkuks trveks aastaks rääkida. aga samas kui põhjalikumalt võtta ja kord nädalas, siis vist isegi saaks. mine tea. natuke üldist juttu on ka ajalootunnis.

[Pagan]

Mul on olnud suurepärane võimalus osaleda religiooniõpetuse (meil oli usuõpetus põhikoolis) tundides, kuna need tunnid olid vähemalt minu koolis (kirik on kooli külje all) kohustuslikud (vaene mina). Ma ei leian, et need tunnid ei olnud maha visatud, kuna sain seal tunnis palju uut teada, mis omakorda avas mõne koha pealt silmad, kuigi ma olen veendunud ateist ning jumalapläma eriti ei usu.
Leian, et religiooniõpetus (mitte usuõpetus, mille peamiseks eesmärgiks on tavaliselt kristluse pealesurumine) on vajalik, kuigi see võiks olla mingis raame vabatahtlik (kui inimesele tõesti on asi väga vastu).

[Gunnar]

Olen nõus sellega, et õpilastele peab silmaringi laiendamiseks tutvustama maailma religioone, mingil juhul ei tohi aga ühtegi neist propageerima või teistest rohkem esile tooma hakata. Muidugi erandi võib teha riigi põlisusunditele, näiteks eestlastele võiks rohkem rääkida maausust ja taarausust kuna see aitaks edendada oma maa erilist ja ainukordset kultuuri. Ristiusu propageerimine on aga teada tuntud põhjustel vastuvõetamatu ning seega tuleb seda käsitleda võrdselt islami ja teiste sääraste võõramaiste usunditega.
Siiski ei näe ma mingit mõtet eraldi religiooniõpetuse või usuõpetuse tundideks. Erinevate religioonide tutvustamine sobib väga hästi ajalootunni raamesse. Keegi ei hakka ju loodusõpetusest (bioloogiast) eraldama näiteks putukaõpetuse tundi või taimeõpetuse tundi Väga kenasti on võimalik erinevate usundite ülevaade mahutada ajalootundi. Näiteks käsitledes Euroopa ajalugu võib rääkida kristlusest, Araabiamaade juures aga islamist. Väga hästi on minu arvates põimitud Eesti muinasusundi ülevaade Eesti ajaloo juurde gümnaasiumiõpikus millest ise veel paar aastat tagasi õppisin.

[ruthie]

mul poleks usu6petuse vastu midagi, kui meile tutvustatakse erinevate maade ja erinevaid religioone.Mitte ei hakkataks mingit usu jama p2he ajama ja meid niimoodi m6jutama.
Alati on v6imalus midagi huvitavat teada saada, mitte et seda kohe uskuma peaksin.

[Nazz]

Minu arust võiks olla usuõpetus valikaine, sest kui hakkata vägisi kellegile usku peale toppima, siis tõstaks mina küll kisa. Sest inimesel peaks olema ikka valik, et millist usku ta tahab olla, ja kui üldse tahab.
Kuigi samas on vailkainete selline saast lugu, et osa nendest osutuvad kuidagi ikka sunniviisiliseks. Kui on koolis liiga vähe valik aineid, siis tuleb ikkagi välja, et need ei olegi nii väga valikulised. Vaid pead võtma, et oma tundide arvu täis saada.

[HUGOTH]

Kõik meile sisse toodud on omamoodi võõrleegion , mis teenib teatud kildkonda . See on rohkem loodud kohalikelt materiaalsete väärtuste väljapumpamiseks . Võite neist infot ajakirjanduses aeg ajalt lugeda . Nende aju pesust oli juba eelnevalt juttu . Samuti on erinevad usulahud loodud inimeste omavahel tülliajamiseks , kui ka omavahelisteks taplusteks eri uskude vahel. Sedasi on massi kerge. m valitseda .M ida hallim mass seda kasulikum neile . Edasi võite ise mõtelda.....mis tuleb edasi .

[kulfing]

Usuõpetus jäägu vastavate religioonide pühapäevakooliks. Koolides võiksolla usundi ehk religioonide õpetus, seda alles keskkoolides ja valikainena.
Selle aine andjad peavad suutma suhtuda kõikidesse religioonidesse eelarvamuseta. Alles siis saavad õpilased objektiivse (mis on üldse objektiivne?) ülevaate.
Põhiastmes saavad õpilased oma esimese tutvuse ajaloo tundides, sest kõiki tähtsamaid usundeid käsitletakse 5.-7.kl. õpikutes.
Olen ise andnud religiooniõpetust 90.aastate algul, siis ei toimunud veel sellist poleemikat. Ka ajalugu õpetasin 16 aastat.

[Ton]

Heaks näiteks, mis saab kui usk muuta kohustuslikuks on USA. USA-s on riigiusk. On küll erinevate nimede all erinevad kirikud aga valik on inimesel ainult millist sekti uskuda ja teenida, mitte selles kas olla vaba või usklik. Isegi seadused alluvad kiriku reeglitele.

Tahate sama läbi teha?
Ilmselt tahtsid juudid katsetada kahe erineva mudeliga enne kui kõik rahvad ühte auku ajada- tehti ju tiblade venemaa ja kontsernide ameerika. On erinevused aga neid on juhtinud ikka samad tüübid. Kui Harry Potterist väljendit laenata, siis Need-Keda-Ei-Tohi-Nimetada!

Muudetud: 4-1-08 kell 09:35:50 Ton

[Ton]

Tegelikult oli see väga ilus kokkuvõte Celticu poolt teema alguses. Väga hästi kokku võetud probleemi olemus ja küsimuse püstitus.
Nõus.
Ja nagu eile pühade puhulgi telekast korduvalt toonitati, et oma vabadust peame kaitsma iga päev. Nii nagu mugavaks ja hooletuks muutume- on ta niuhti kadunud..
Religioon on samasugune oht vabadusele ja isegi suurem oht kui relvaga venelane piiri peal. Relvaga vaenlasele saad avalikult vastu astuda, kui julged aga religioon ja muu tahtejõudu halvav manipulatsioon ajuga ründab meie ühiskonna kõige kaitsetumaid liikmeid - lapsi, noori.

Kui laseme oma lapsed ära rikkuda, siis pole ka rahvusel enam tulevikku.

[kulfing]

Tegelikult on meil riigiusk olemas. Hea näide on 24. veebruaril toimuv kaitsejõudude paraad. Näiteid on veel: usupühadel erinevates kirikutes peetav jumalateenistus, mida läbi riigitelevisiooni näidatakse jne.
Mida siin imestada. Me oleme ju Maarja Maa! Isegi lipuvärvid on Neitsi Maarja omad.

[Hope]

Igas koolis peaks olema vabavalik, et õpilased saaksid ise valida.. Võtta osa usuõpetusest või siis mitte.

[Celtic]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=20342153

Palju õnne, mustakuuemehed

[yar]

Arvan samuti, et usuõpetus peaks olema inimese vabavalik, eriti veel koolides. Ajusi ''kompostitakse'' niikuinii igal võimalikul moel ja, kui nüüd ei saa koolinoor oma usuliste tõekspidamiste eest ise otsustada, siis on tõesti see ebaloomulik. Usundeid koolis õpetatakse ja tutvustatakse erinevid religioone, kuid kui määravaks saab üksainus USK, siis on see ''vägistamine''.