•  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 9
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Psühhopaatia
#26
Kunagi sai Sam Harrise raamatust "Moral Landscape" loetud mõtet, et psühhopaatia on üks kahest edukast strateegiast inimühiskonnas hakkama saamiseks. Üks on empaatia kasutamine grupisiseste sidemete tihendamiseks ja edukale koostööle keskendumine. Alternatiiv on radikaalselt vaid enda eest seismine ja oma huvidega arvestamine.
Idee pole muidugi Harrise oma, ei mäleta kahjuks täpsemalt kellele ta viitas. Ta tõi veel välja selle, et psühhopaadid on edukad anonüümsemas keskkonnas ja neil on väga raske näiteks külaeluga hakkama saamisel, kus kõik kõiki teavad.
Sellega seoses tuli mulle meelde üks paari kuu eest vaadatud video (ingl. k. teema kestab u. 5 min), kus mainiti ära, et tänapäeva tippjuhtide seas on psühhopaate umbes 4 korda rohkem, kui ülejäänud rahvastikus, sest süsteem soosib psühhopaatiat. Asi ei pruugi olla selles, et psühhopaadid suudavad ennast kurja ja geniaalse masterplaniga tippu võidelda. Võimalik et nende (psühhopaatiliste) isikuomadustega inimesi lihtsalt oodatakse tipus.

Vasta
#27
Psühhopaatia kohta on olemas siuke raamat: http://loterii.blogspot.com/2012/10/jon-...-2011.html


"Snakes in Suits: When Psychopaths Go to Work" tundub ka muhe:
As the authors point out, psychopaths rarely take the form of 'Hannibal Lectur', but are much more likely to come in the guise of a slick, fast talking, charismatic high-flyer, who ruthlessly backstabs and manipulates his way into positions of power, for personal gain. Basically, they are invisible to anyone who does not have the knowledge of how they operate (ie: the majority), and this is what makes them so lethal.

Psychopathy is not a 'mental illness', it is a personality disorder, and as such, psychopaths are usually free of the normal quirks and neuroses of normal people, and instead operate under the blinding inertia of unquestioning self-confidence, without a hint of self-examination or internal doubt - for the psychopath, emotions are simply used as a dramatic tool, in order to evoke pity, guilt, fear or self-doubt in others, for manipulation purposes; and are completely lacking in connection to any deeper meaning.
Vasta
#28
Asjalik materjal psühhopaatiast:
Psühhopaatia ja psühhopaadid
Avaleht >> Psühholoogia >> Psühhopaatia ja psühhopaadid

Lõik failist:
Rääkides
psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi „Voonakeste vaikimine“
peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu.
Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei
piisa, et diagnoosida psühhopaatiat . Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia
tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada
psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset
käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi.
Psühhopaatia mõiste
Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret
ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt
„Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või
ignoreerib sotsiaalseid norme“.(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et
antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse
seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire
diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus,
vastutustundetus,vähene emotsionaalsus, empaatia-, süü- või kahetsustunde puudumine,
patoloogiline valetamine, manipuleerimine ning püsiv sotsiaalsete normide ja ootuste
rikkumine. (Cleckley, 1976; Hare, 1996).
Psühhopaat kui düssotsiaalne isiksus
Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on
isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja
valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik kalk hoolimatus teiste
suhtes, sotsiaalsete normide , kohustuste ja reeglite eiramine ning kalduvus süüdistada
teisi ja enda käitumist õigustada
.(Vasar, 1999). Tavaliselt on aga psühhopaatia
mõistet kasutatud kõikide isiksushäirete kirjeldamisel.
Psühhopaadi iseloomustus
Psühhopaati iseloomustab empaativõime puudumine, vähene kahetsus, valetamine ja
manipuleerimine, vastutustundetus ning sageli vägivaldne ja agressiivne käitumine.
(Traat, 2000). Nad ei suuda mõista teiste inimeste emotsionaalseid seisundeid,
väljaarvatud intellektuaalseid tundeid. Kui tavaline inimene näeb kedagi valu
kannatamas või kurvastuses, siis ta tunneb instinktiivselt kaastunnet ja kurbust.
Psühhopaat aga ei tunne seda kunagi. Seega suudavad psühhopaadid toime panna julme
ja halastamatuid akte, sest neid ei takista ükski ebameeldiv reaktsioon ohvri
kannatamisel. Nad tahavad näidata enda mitteinimlikke tundeid enda ohvritele.
(Ramsland, 2005). Psühhopaadid ei tunne emotsioone nii sügavalt kui tavalised
inimesed, aga nad ei ole täiesti emotsioonitud, lihtsalt nende
emotsioonitunnetus on väga madal. Valu tunnetamine ega süütunne ei kutsu
neis esile emotsioone. Psühhopaatidel puudub hirmutunnetus. See muudab
neid veel eriti julmadeks ja riskivabadeks. Samuti ei tunne nad armastust ning
seetõttu on nad võimetud püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi.(Vasar, 1999).
Üheks oluliseks tunnuseks psühhopaatidel on ka sügavate emotsionaalsete traumade all
mitte kannatamine, näiteks meelheide. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks karistusel
on neile väike mõju, enamjaolt jätab see neid ükskõikseks. Kuritegude toimepanemisel
järel tunnevad nad pigem põnevust kui süüd. Psühhopaatia on elukestev seisund, mida
iseloomustab agresiivsus alates noorukieast, impulsiivsus, isekus ja ebaausus teistega
suhetes ning kõrge promiskuiteedi ja impersonaalsuse tase seksuaalsuhetes ehk
kõikelubavus seksuaalsuhetes.
Robert Hare, kes on maailma tuntuim kriminaalse
psühhopaatia uurijaid on nimetanud psühhopaatia põhitunnusteks lisaks veel
libekeelsuse ja pealiskaudsuse, põnevusjanu ning viletsa käitumiskontrolli.(Traat, 2000).
Psühhopaatia kujunemise põhjused
Psühhopaatia kujunemise põhjuseid on mitmeid, üheks peamiseks põhjuseks loetakse
lapsepõlve traumasid ja häireid. Psühhopaatia kujuneb välja juba noores eas ja avaldub
enam-vähem ühetaoliste joontega kogu elu vältel.(Saarma, 1980). Ühe esimestest
uuringutest psühhopaatide lapsepõlvest viisid läbi Marshall ja Cooke, kasutades
psühhopaatia kindlaks tegemiseks Hare´i poolt välja töötatud psühhopaatia sümptomite
kontrollnimekirja. Nad tegid kindlaks et psühhopaatide lapsepõlves esineb probleeme
perekonnas, näiteks vanemate armastuse ja hoolitsuse puudumist, ükskõiksust nende
suhtes, ebatavaliselt julma kohtlemist, karistamist ning üksindust.(Šlik, 2000)
Nõukogude tuntud psühhiaater O.Kerbikovi järgi defineeritakse kaasasündinud
psühhopaatiat ja omandatud psühhopaatiat .
Kaasasündinud psühhopaati puhul on tegemist, kas geneetiliselt edasiantud
häiretega,looteeas või sünnituse käigus tekkinud häiretega peaaju tegevuses.
Epidemioloogiliste-genealoogiliste uuringutega on leitud, et perekondades, kelle
liikmete seas on vaimuhaigeid, on ka märgatavalt rohkem psühhopaate
. Seega on
psühhopaatia korral ilmselt tegemist geneetiliselt edasiantava üldise eeldusega peaaju
haigestumiseks, selle konkreetne vorm aga sõltub peamiselt elu jooksul toimunud
faktoritest. Esimeste eluaastate jooksul saadud kahjustused (aju- ja ajukestapõletikud,
traumad, mürgistused ja toitumishäired) võivad samuti põhjustada funktsionaalseid
hälbeid peaaju tegevuses ning aluseks olla psühhopaatilise isiksuse kujunemisele.
(Saarma, 1980). Üldjuhul on laps rahutu, kärsitu, nutab sagedasti või ilmneb lapsel
passiivsus, huvi puudumine ümbruse suhtes ja endassesulgumine.(Šlik, 2000). Lapse
küpsemisel avalduvad kõrvalekaldumised üha sagedamini ja põhjustavad
kohastumisraskusi ühiskonnas. Isiku lõplikul välja kujunemisel puberteedieas ilmnevad
psühhopaatilised iseloomujooned juba täielikul kujul.
Omandatud psühhopaatia kahjustuste mõjul on mõningad erinevused. Tegemist võib
olla kas bioloogiliste või psühholoogiliste-sotsiaalsete kahjustavate faktoritega.
Bioloogilised kahjustused, näiteks nakkushaigused, peapõrutused, mürgistused ja
raskemad toitumishäired häirivad peaaju funktsionaalsete süsteemide harmoonilist
arenemist. Sellisel juhul areneb laps esimestel eluaastatel normaalselt,
kõrvalekaldumised tema iseloomus ilmuvad alles kahjustuse järel. Omandatud
psühhopaatia alla kuulub ka last ümbritsev ebasoodus kasvumiljöö:vanemate
alkoholism, kodused konfliktid, jõhker ja julm kohtlemine, hoolimatus, helluse ja
õrnuse puudumine. Kõik sellised asjaolud mõjutavad negatiivselt lapse iseloomujoonte
kujunemist. Aga ka lapse liigne hellitamine ja ülihoolitsus koos lapse iseseisvuse ja
aktiivsuse lämmatamisega moonutavad kujunevat iseloomu. Psühhopaatia kujunemise
põhjuseks ei ole kunagi ainult üksainus faktor isoleerituna, vaid psühhopaatia on
paljude faktorite integreeritud koosmõju tulemus. (Saarma, 1980).
Psühhopaadi aju erinevused
Teadlased on kindlaks teinud, et psühhopaatide ajus on bioloogilised erinevused.
(Psühhopaate toodab pärilikkus, mitte keskkond, 2009)
Psühhopaatide ajus on häiritud
ühendus empaatia ja otsustamisega seotud ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja
teiste ajupiirkondade vahel. Teadlaste läbiviidud uuringus selgus, et psühhopaatidel
olid ühendused ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja ülejäänud
ajupiirkondade, sealhulgas mandeltuuma vahel nõrgemad. Mandeltuum on
oimusagaras asuv närvirakkude kogumik, mis vastutab emotsioonide, mälu ja hirmu
eest...
http://www.annaabi.com/Ps%C3%BChhopaatia...62135.html
Vasta
#29
Hea teema, väärib upitamist.
Psychopath BBC documentary Full Documentary (2007)
Dok. film psühhopaatiast ja psühhopaatidest.
Vasta
#30
Psühhopaatia on keeruline teema. "Imelises Teaduses" 1/2015 kirjutatakse, et:
Tsitaat:Üllataval kombel näitavad katsed, et südametutel psühhopaatidel on tohutu empaatiavõime, kui nad näevad teisi kannatamas. Nende peegelneuronid väljuvad täiesti kontrolli alt. Teised katsed aga on näidanud, et nad ei registreeri teiste valu tunnete tasandil. Selle asemel, et töödelda nähtut hirmukeskuses, tegeleb julmustega mõtlemiskeskus.
Ise tõlgendan asja nii, et mitte taluda oma hullunud peegelneuronite põhjustatud hingelist valu, on psühhopaadid õppinud kanaldama oma emotsionaalset valu mõistusekeskusesse või kõige hirmsamal juhul, hirmu asemel mõnukeskusesse. Või on see omadus neil kaasasündinud. Ühel või teisel põhjusel pole neil oma tunnetest õiget arusaamist.

Kõik psühhopaatiakalduvustega inimesed ei asu mitte teistele kurja tegema: http://visioonid.ee/blog/2014/3/24/51-ps...d-pohjused, vt esimene kommentaar. Blogi ise on kristlik hirmutamispropaganda, kuigi ühtteist õiget on sealgi
Tsitaat:Olles ise kliiniliselt "tõestatud" psühopaat, vöin öelda, et enamus asju on töesed, aga artikli autoril on olnud kokkupuudet vist ainult ühe psühopaadiga, kes on läinud seda halvemat teed, või kes on lihtsalt tiba lollim olnud. On olemas ka neid psühopaate, kel pole empaatiat, tundeid jms, aga üritavad elada nagu normaalsed inimesed, ma olen käinud 3 kontinendi teadlaste ja psühhiaatrite ja psüholoogide uurimise all, ja üldiselt ütlen et enamus see tekst on bullshit...

Aga peamiselt tahtsin kirjutada kohati väga õõvastavalt mõjuvast raamatust: "Psühhopaadi test", Originaali ilmumisaasta 2011. Autor Jon Ronson, sama mees kes on kirjutanud paranähtuseid skeptiliselt käsitleva "Mehed, kes jõllitavad kitsesid".

Skeptikust autor küll, aga ta jõuab oma raamatus pea samale tõdemusele kui David Icke oma väitega, et inimkonda juhivad kaadritagused südametud ja kurjad reptiloidid. Ainult selle vahega, et reptiloidide asemel on samast liigist inimesed nagu kõik teisedki, ainult et psühhopaadid. Samal teemal on kirjutatud ka raamat "Snakes in Suits: When Psychopats go to Work", autorid Bob Hare ja psühholoog Paul Babiak, teemaks korporatiivne psühhopaatia maailmamajanduses. Ja Jon Ronson lisab veel valdkonna - maailmapoliitika. Aga meie teadsime seda kõike juba varem, eks? Seda, et poliitikas ja majanduses on kõige edukamad südametud psühhopaadid, kes majanduse heaolu nimel sõidavad inimestest teerulliga üle.

Raamatu lõpuosas aga autor näitab, et lihtsustatud lähenemine - selekteerida psühhiopaadi testi abil välja kõik potentsiaalsed psühhopaadid ning isoleerida need ennetavalt ühiskonnast - määrab vangistusse elama ka need psühhopaadid, kes misiganes põhjusel (mina nimetan seda lihtsalt eetikaks või rõhuasetuseks kõrgemale) ei hakka käituma teisi kahjustavalt. Sest mingeid psühhopaadiomadusi on päris paljudel inimestel (me Vesilikuga skooriksime vist ka päris hästi Ph34r2), sellele on pühendatud raamatu algus- ja lõpuosa. Keskosa on selge õudus - sotsiaalmajanduslik darvinism ja poliitika, kuigi julgetakse käsitleda ainult pisikese Haiiti mingit diktaatorit.

Sellepärast rõhutan veelkord - ainuke kriteerium, mille alusel saab juhtival kohal inimest hinnata on tema käitumine oma alluvate ja ka konkurentide suhtes. Muidugi ei peaks ta seejuures laskma pankrotti oma ettevõtet-riiki-maailma, kuid millest koosneb ettevõte-riik-maailm? - inimestest. Sellepärast peaks iga suurema üksuse juhtide puhul olema võimalus rakendada tagasikutsumist. Maailma mastaabis siinkohal tuleb mängu juudiküsimus. Kuna juudid moodustavad väga kokkuhoidva kogukonna ja neid on maailma ladvikus palju, siis on tagandamine raskendatud. Kuid teatav rahvus ja selle ühtekuuluvustunne on nagu kirves, mis iseendast ei ole ei hea ega halb, vaid otsustama peab selle järgi, kuidas seda kasutatakse.

See on muidugi ainult minu nägemus ja ei esinda tõde.
Ja veel: tavaliselt öeldakse, et "püüa mõista, mitte hukka mõista". Aga kui on tegu kuriteoga, siis võib mõista (ja peakski püüdma mõista, sest ainult nii saab tekkemehhanismide jälile) - ja hukka mõista.
Vasta
#31
(06-07-2015, 14:00 )Marina Kirjutas: Ja veel: tavaliselt öeldakse, et "püüa mõista, mitte hukka mõista". Aga kui on tegu kuriteoga, siis võib mõista (ja peakski püüdma mõista, sest ainult nii saab tekkemehhanismide jälile) - ja hukka mõista.

Ainult, et keda hukka tuleks mõista?
Kas psühhopaadiks sünnitakse või kasvatakse?
On küll avastatud, et mõnedel on eelsoodumus psühhopaatiale, ometi ei ole see määrav.
Kellel lasub psühhopaatide vorpimises suurim süü? Riigil? Ühiskonnal? Vanematel? Või siis loodusel?
Halva tee valinud psühhopaadid on näide katki tehtud inimestest. Ja kas on mõistlik ka psühhopaatide vanemaid süüdistada selles, et nad ei osanud last õigesti kasvatada. Nemadki tõenäoliselt ei ole terviklikud hinged. Võib ka katkist ühiskonda süüdistada või riiki, keda juhivad katkised inimesed.
Vasta
#32
(22-01-2013, 19:17 )Elderm Kirjutas: Ted Bundy (sünnipäraselt Theodore Robert Cowell) on USA ajaloo üks kurikuulsamaid sarimõrvareid. Ta oli nägus ja intelligentne. Asjatundjad nimetavad teda psühhopaatia musternäiteks. Aastatel 1974 -1978 langesid tema ohvriteks kümned kaunid noored naised. Täielik ohvrite arv on teadmata. Üles tunnistas ta 30, kuid arvatakse, et tegelik arv võib küündida kuni saja ohvrini.
Video eestikeelsete subtiitritega Vimeos
Video transkript siin
(22-01-2013, 19:45 )Ott Sama Kirjutas: Ja veel - vennikesel on jäänud loetud tunnid surmani ja ometi ta suudab kanda ning esitada silmakirjatseja imalat rolli! Näib, et siiski loodab teiste armule, teiste mõistmisele.
Poliitikutest psühhopaadid krokodillipisaraid valamas ja inimestelt kaastunnet välja lunimas, komPostimees: Rootsi asepeaminister valab pagulaste pärast pisaraid

USAst on hakanud järjepanu ilmuma psühhopaate paljastavaid üllitisi. Üks on jälle eesti keelde tõlgitud: Martha Stout "Sotsiopaadid meie ümber", Ersen 2015. Rõhutamata on seni ainult üks ja ülitähtis asjaolu, nimelt, et võim on pea ainus asi, mis psühhopaate (sotsiopaate) huvitab ja neid on võimuladvikus märgatavalt rohkem kui elanikkonna seas üldiselt. Ja tegutsevad nad inimeste kaastundele rõhudes, head inimest teeseldes. Ja tavalisse inimesse on paraku programmeeritud allumine võimule. Ja nii saab teoks ajuvabalt kuri maailm, mis headuse sildi all kurja teeb. (Kõige selle taustal on muidugi vastupidine tendents ka, see millest Goethe rääkis).
Ja kui satuvad kokku psühhopaat ja raha, ning väga tihti nad just koos ongi, siis on tulemuseks pangajuut. Siioni protokollid ja muud ülepaisutatud vandenõuteooriad on nende jaoks ainult vahend näitamaks seda, et nende vastased on vaimuhaiged. Tüüpiline sadistist perevägivallatseja käitumine, kes kõikide vahenditega näitab, et tema ohver on ise loll ja hull, ja seega peksu ära teeninud. Nad ise lasevad neil teooriail naeruväärseteks paisuda, et siis laps (tõeline vandenõu ehk lihtsalt täielik hoolimatus kellegi teise suhtes peale iseenda ja oma võimu) koos sellega välja visata.

Vasta
#33
(26-11-2015, 13:46 )Marina Kirjutas: Poliitikutest psühhopaadid krokodillipisaraid valamas ja inimestelt kaastunnet välja lunimas, komPostimees: Rootsi asepeaminister valab pagulaste pärast pisaraid

Millest saab järeldada, et see asepeaminister psühhopaat on?
Vasta
#34
(26-11-2015, 16:52 )Lorenz Kirjutas: Millest saab järeldada, et see asepeaminister psühhopaat on?

Mõned Asa Romsoni tsidaadid:

Valitsuses on liiga palju valgeid heteromehi! Musti homosi oleks sinna vaja.

Keskkonna kliima vajab femen valitsejaid, sest mehed tekitavad rohkem süsinikdioksiidi kui naised ! Veel söövad mehed rohkem liha, mis on keskkonnale kahjulik


Vasta
#35
(26-11-2015, 13:46 )Marina Kirjutas: USAst on hakanud järjepanu ilmuma psühhopaate paljastavaid üllitisi. Üks on jälle eesti keelde tõlgitud: Martha Stout "Sotsiopaadid meie ümber", Ersen 2015. Rõhutamata on seni ainult üks ja ülitähtis asjaolu, nimelt, et võim on pea ainus asi, mis psühhopaate (sotsiopaate) huvitab ja neid on võimuladvikus märgatavalt rohkem kui elanikkonna seas üldiselt.

Jah, nii see on. Lugesin psühhopaadi välimäärajat.
Antud kirjutises täheldatakse, et tänapäeva ühiskond ongi vormitud psühhopaatide järgi.
Enim kahju suudavad tekitada professionaalsed psühhopaadid.
Ajaloost saab välja tuua mitmeid professionaalseid psühhopaate – Jossif Stalin, Pol Pot, Ivan Julm, Caligula, aga ka J. P. Morgan.

Tavaliselt liiguvad professionaalsed psühhopaadid suurkorporatsioonide tippu kolleegidel alatult jalgealust õnnestades. Kord juba võimupositsioonil, kaob endine sarmikas mask ning algab kaastöötajate ja alluvate ahistamine.
Poliitikas aga annab psühhopaadile tema armutu ja valelik loomus selge eelise teiste ees.
Psühhopaatide väärad väärtused saavad normiks ning kollektiiv omandab olemuslikult psühhootilise käitumis- ning mõttevormi.

http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...lg2kNLhAsY
Vasta
#36
Psühhopaatide-sotsiopaatide üheks tunnuseks väidetakse olevat teiste süüdistamine ja empaatiavõime puudus. Kui uurida tuntud psühhopaate, siis tegelikult joonistub välja kindel muster -- nad on ohvrid. Enamasti mitte-psühhopaatide ohvrid, kes on nende elu algusaastatel tekitanud piisavalt suuri kannatusi-traumat, et kaine mõistus ratsionaliseeriks emotsioonid. Kuna inimesed on reeglina emotsionaalsed ja käituvad vastavalt emotsioonidele ja pahatihti ei suuda oma emotsioone ka kontrollida, on psühhopaatidel tugev eelis -- nad kontrollivad oma emotsioone nii hästi või on need sootuks nii alla surunud, et kogu nende tegevus on kaine ja kalkuleeriv. Kas see on paha, on vaieldav (ise arvan, et mitte), kuid võistlevas maailmas on see kindlasti suur konkurentsieelis. Sestap ka edu erinevates ettevõtmisest.

Ise arvan, et inimkond peaks võtma vastutuse selliste inimeste eest, sest psühhopaatide hüüdlause on ju pea alati: "Ma ei sündinud sellisena, mind tehti selliseks!" ehk inimestevahelised suhted, emotsioonidest ajendatud, on põhjuseks vastava psüühikaga indiviidide tekkeks. Ma kujutan ette, et psühhopaat tunneb kindlasti emotsioone, kuid kaine mõistus on sellest üle. Neil on raske, kui mitte võimatu, suhtuda teistesse soojalt, sest valu, mida teised neile kunagi tekitasid on liiga tugevalt meeles. Seesama valu, ma kujutan ette, on ajendiks kätte maksta, kuid kuna emotsioonid on alla surutud, tuleb kättemaks külm ja kalkuleeriv. Ehk siis täpselt selline nagu psühhopaat selle vajalikuks arvas.

Kuna kannatajad on emotsioonidest pimestatud, mõistavad nad kohe sellised inimesed hukka ega saagi aru, et oma emotsionaalse käitumisega valavad õli veelgi tulle.

On tehtud uuringuid, mis kinnitavad, et psühhopaadid on väärkohtlemise ohvrid. Ma olen enam, kui kindel, et nii mõnigi neist on tegelikult sellise asjade käiguga suhteliselt rahul, sest selline asjade käik on abiks elus. Ja sellised inimesed on heaks näiteks, mis juhtub, kui lastega vääralt käituda.
Vasta
#37
Väide, et psühho- ja sotsiopaate huvitab võim, on natuke vale, ma arvan. Nimelt ei ole psühhopaatide eesmärgiks võim, mille nimel nad vaeva näevad, kuivõrd tegemist on kontrollivajadusega, et vältida taaskordset traumat. Sestap on neil välja arenenud väga hea inimeste lugemis- ja manipuleerimisoskus. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole eesmärgiks kellegile otseselt halba teha, vaid kaitsta ennast halva eest. Kui võtta arvesse, et psühhopaadiks kujundavad sündmused juhtusid varases lapsepõlves, siis on mõistetav, kuidas ja miks on psühhopaadid head manipulaatorid ja inimeste tundjad -- neil on aastatepikkune kogemus.

Psühhopaatidest on kujundatud suhteliselt hirmus pilt -- verejanulised karjeristid, kes ei peatu millegi ega kellegi ees, et saavutada enda tahtmist, võtmata arvesse inimeste tundeid ja soove. Seevastu psühhopaat elab pidevas hirmus, et keegi võib talle järjekordselt halba teha, sestap on ta pidevalt valvel ja hindab olukorda. On manipuleeriv, sest eesmärk on olla kõigile meeltmööda, kes võivad talle haiget teha ning ohutute inimestega on ta julm, sest ta teab, kui julmad võivad olla inimesed. Enamasti peavad nad inimesi saastaks, sest inimesed on ise näidanud neile, kui saastad nad olla saavad ja see traumeeriv kogemus kujundaski neist selle, kes nad on. Kuigi tegemist on enamasti irratsionaalsete tunnetega, peab aru saama, et psühhopaadiks kujunetakse noores eas, kui sõltutakse 100%-liselt teistest inimesest, kui maailm on väga pisike ja kogemused veelgi väiksemad. Arvata võib, et iga negatiivne kogemus on sellises eas maailma kokkukukutav, eriti kui arvesse võtta, et pisikese inimese tutvusringkonnas on väga vähe inimesi ja kui üks neist trauma tekitab on arusaadav, et ematus on piisavalt suur, et hakata negatiivselt nägema kogu inimsugu. Ja kui üles kasvada pidevas hirmus ja teadmisega, milleks inimesed on võimelised... naiivne on uskuda, et sellise kogemuspagasiga inimesest saab humanitaarlane.
Vasta
#38
(28-11-2015, 12:00 )fallenboy Kirjutas: Väide, et psühho- ja sotsiopaate huvitab võim, on natuke vale, ma arvan. Nimelt ei ole psühhopaatide eesmärgiks võim, mille nimel nad vaeva näevad, kuivõrd tegemist on kontrollivajadusega, et vältida taaskordset traumat. Sestap on neil välja arenenud väga hea inimeste lugemis- ja manipuleerimisoskus. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole eesmärgiks kellegile otseselt halba teha, vaid kaitsta ennast halva eest. Kui võtta arvesse, et psühhopaadiks kujundavad sündmused juhtusid varases lapsepõlves, siis on mõistetav, kuidas ja miks on psühhopaadid head manipulaatorid ja inimeste tundjad -- neil on aastatepikkune kogemus.

Psühhopaatidest on kujundatud suhteliselt hirmus pilt -- verejanulised karjeristid, kes ei peatu millegi ega kellegi ees, et saavutada enda tahtmist, võtmata arvesse inimeste tundeid ja soove. Seevastu psühhopaat elab pidevas hirmus, et keegi võib talle järjekordselt halba teha, sestap on ta pidevalt valvel ja hindab olukorda. On manipuleeriv, sest eesmärk on olla kõigile meeltmööda, kes võivad talle haiget teha ning ohutute inimestega on ta julm, sest ta teab, kui julmad võivad olla inimesed. Enamasti peavad nad inimesi saastaks, sest inimesed on ise näidanud neile, kui saastad nad olla saavad ja see traumeeriv kogemus kujundaski neist selle, kes nad on. Kuigi tegemist on enamasti irratsionaalsete tunnetega, peab aru saama, et psühhopaadiks kujunetakse noores eas, kui sõltutakse 100%-liselt teistest inimesest, kui maailm on väga pisike ja kogemused veelgi väiksemad. Arvata võib, et iga negatiivne kogemus on sellises eas maailma kokkukukutav, eriti kui arvesse võtta, et pisikese inimese tutvusringkonnas on väga vähe inimesi ja kui üks neist trauma tekitab on arusaadav, et ematus on piisavalt suur, et hakata negatiivselt nägema kogu inimsugu. Ja kui üles kasvada pidevas hirmus ja teadmisega, milleks inimesed on võimelised... naiivne on uskuda, et sellise kogemuspagasiga inimesest saab humanitaarlane.

Kõlab väga loogiliselt. Aga siinjuures on võimalus, et see inimene otsustab endast sõltuvalt teha tegusid ja olla ning ikkagi olla humanitaarlane, mitte teiste tegude pealt.
Vasta
#39
Humanitaarlane - humanitaarteadus(t)e harrastaja.
Selles telgrami artiklis, kus toodud psühhopaadi välimääraja, on peetud suure tõenäosusega ennasttäis psühhopaadiks ka Ron Hubbardit.

Ron Hubbard lõi saientoloogia.
https://et.wikipedia.org/wiki/Saientoloogia

Aga kas see on religioon, filosoofia, eneseabiõpetus või sihilikult inimeste psüühika mõjutamiseks loodud manipulatiivne ideoloogia, on siiani pidevate vaidluste küsimus.
Seega paistab, et ka rakendusliku filosoofiaga tegelejad saavad olla psühhopaadid.
Humantaarteadusi on nimetatud ka "vaimuteadusteks".
Vasta
#40
(27-11-2015, 15:56 )fallenboy Kirjutas: Ise arvan, et inimkond peaks võtma vastutuse selliste inimeste eest, sest psühhopaatide hüüdlause on ju pea alati: "Ma ei sündinud sellisena, mind tehti selliseks!"

Kõik me oleme pärit lapsepõlvest, seega sedasama: "Ma ei sündinud sellisena, mind tehti selliseks!" saaks iga inimene vajadusel kasutada. Ometi ei tee ta seda, kuna täiskasvanud inimene annab endale aru, et sellist hüüdlauset võib kasutada vaid indiviid, kes on ennast teadlikult taandanud vastutusest.
Vasta
#41
(28-11-2015, 15:07 )Nofretete Kirjutas: Humanitaarlane - humanitaarteadus(t)e harrastaja.
Selles telgrami artiklis, kus toodud psühhopaadi välimääraja, on peetud suure tõenäosusega ennasttäis psühhopaadiks ka Ron Hubbardit.

Ron Hubbard lõi saientoloogia.
https://et.wikipedia.org/wiki/Saientoloogia

Aga kas see on religioon, filosoofia, eneseabiõpetus või sihilikult inimeste psüühika mõjutamiseks loodud manipulatiivne ideoloogia, on siiani pidevate vaidluste küsimus.
Seega paistab, et ka rakendusliku filosoofiaga tegelejad saavad olla psühhopaadid.
Humantaarteadusi on nimetatud ka "vaimuteadusteks".

Võibolla oleks õigem kasutada sõna humanistlik
Vasta
#42
(28-11-2015, 15:54 )pila Kirjutas: Võibolla oleks õigem kasutada sõna humanistlik

See sõna sobib rohkem küll.
Humanistlik - inimsõbralik, inimväärikust austav. Paraku ei ole enamus psühhopaate kuigi inimsõbralikud. Nad ei austa ka inimväärikust.
Seal on toodud teiste hulgas ka niisugune näide:
Psühhopaadi maailmas on kõik, mida ta kohe tahab, hea ning kõik, mida ta ei taha, halb. Kui psühhopaat soovib seksi ning tema kohtingukaaslane seda ei paku, siis on vägistamine hea ja kaaslane halb.
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...lnP-NLhAsa




Vasta
#43
Olen kindel et teatud (tegelikult enamus) usuorganisatsioonid nagu näiteks ekstreemse näitena satanistid toodavad ise tahtlikult psühhopaate juurde.

Psühhopaatide ühiskond (esilekerkimine) toodab neid psühho-sotsiopaate ainult juurde,selles mõttes on sellel fallenboyl õigus,olen ka ise seda mõtet juba kaua vaaginud ja see viib selle "rotikuninga" efektini kus alles saab jääda ainult üksainus.Smile

Sellal on mõningate psühho-sotsiopaatide(sotsiaal-darwinismi esindajad) väide nagu toimiks ühiskonnas looduslik valik väär,sest erinevalt looduskeskonnast kus saavad ellu jääda ainult füüsiliselt ja intelligentsuselt kõige arenenumad,kehtib inimühiskonnas sootsiumi ja seda moodustavate religiooseid ja majanduslikke huve esindavate huvigruppide ringkäendus.

Samas on psühhopaatia mingil moel ellujäämisstrateegia ja moodus mis on küllaltki effektiivne,järeldan et selle hävitava "rotikuninga" effekti tekkimiseks kus kõik hüved hävivad võitluse käigus on intelligentsed psühhopaadid loonud religioonid ja muud ideoloogiad et, inimhulki ohjata olles "hundid lambanahas".
Selles psühho-sotsiopaatide sootsiumis kehtib range hierarhia,mida eriti sellest sõltuvad madalal pulgal asetsevad funktsionäärid kummardavad nagu püha graali.

Selle alla kuuluvad erdamate näidetena Kayoni õpetused,ja kogu see muu möla et kõik tuleb jumalast või on selle emantsioon.
Tsitaat:oleme meie,materiaalne maailm kui ka vaimne maailm kõik eraldised Jumalast.Emantsioon on vist see sõna mida nad kasutavad.
Usuegregorides kasutatakse algtasemel selliseid väiteid sotsiopaat sipelgate kujundamisel,kes alluvad emasipelgale või sotsio-taru taastootjale.
Olles tuttav piisavalt ajalooga ja tänapäevaste usundisüsteemidega väidan,et "jumalate"süsteemi taga seisavad osavad sotsiopaadid kes on selle kujundanud rahvamasside haldamiseks.

Ning kuna ususüsteemid hakkavad nõrkema ning nende zombeeriv effekt lambakarja haldamiseks kokku kukkuma vajavadki sotsiopaadid uusi haldamisvahendid nagu kiibistamine ja nwo,selle hädavajalikuks elluviimiseks on muidugi ka karja arvukuse piiramine võimalike vahenditega.

Nii et esimesed sotsiopaadid,kes vastandusid ühiskonnas sellel ajal kehtivatele normidele olid nii jumal Osiris,kes keelustas inimsöömise Egiptuses ja kelle muumia (järelikult reaalselt eksisteerinud persoon) välja kaevati juba eelmise sajandi 70-ndatel kui ka Seth kes oli ta vastane.

Muide teema tekitas tohutult mõtteid psühhopaaatiast ja selle tekke,tekitamise põhjustest,(mis süüvivad seksuaalvaldkonda,mis on üks põhiinstinktidest),igaljuhul ootan teie mõtteid et viitsiksin teemat edasi arendada.
Vasta
#44
Kui selle telgrami artikli siia tõin, siis mõtlesin eelkõige psühhopaatidest poliitikute peale, keda seal tabavalt kirjeldatud on.
Aga kindlasti toodavad igasugused religioonid (ka satanistid) psüühopaate juurde.
Ka selles artiklis on öeldud, et Kolmandaks sfääriks, kuhu võim hulganisti psühhopaate on meelitanud, on loomulikult religioon. Vähenegi tutvumine religiooni ajalooga näitab meile, mis verise teekonna on erinevad religioonid läbi teinud justkui rahu ja armastuse nimel. Enamik levinumaid religioone on üles ehitatud valedele, professionaalsed valetajad sobivad neisse ametitesse hästi.
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...lnaBNLhAsa
Tõin ka näite selle Ron Hubbardi kohta. Aga neid näiteid on ajaloos väga palju.
Ühesõnaga - Mitte kõik ei ole kuld, mis hiilgab.

Vasta
#45
See viimane raamat, mida mainisin, kirjutab just, et psühhopaatia ei teki laste väärkohtlemisest. Väärkoheldud lapsed, jah, võivad käituda üsnagi sarnaselt psühhopaatidele ja neist võivad saada neist kurjategijad, kuid neis ei ole seda libedat meeldimiseoskust, intrigeerime- ja "enda puhtalt väljarääkimise" oskust. Intelligentne psühhopaat oskab oskab alati korraldada nii, et keegi teine jääb süüdi. Ja enda pattudes kelle iganes peale tema enda süüdistamine on psühhopaatide pea üks kindlamaid tunnusjooni.

Sest - olgu ühiskond, mis ta on, olgu inimesed meie ümber, kes nad parajasti on - alati vastutab inimene oma tegude eest ikkagi ise. Väide, et inimesed on kurjad, kui see oleks tõsi, oleks meie ümber veel rohkem hulle mõrtsukaid ja südametuid karjeriste kui tegelikult on. Aga enamik meist ei käitu hoolimatult, ei talla omakasu nimel teisi jalge alla, ega soorita ka mitte muid kuritegusid.

Selle viimase raamatu andmeil on psühhopaatia 50% ulatuses pärilik. Lihtsalt ajus on neil midagi teistmoodi. Kodusest kasvatusest eriti ei sõltu. Palju psühhopaate on pärit turvalisest ja üsna jõukast kodust. Ja et selliseid inimesi on kogu aeg olnud. Kuid ühiskond siiski mõjutab selliste kalduvuste väljalöömist. Ühiskond saab neid mõjutada oma tungidest üle olema ja kõigest hoolimata normaalse südametunnistusega inimese kombel käituma. Traditsioonilises ida ühiskonnas (budistlikus nt) on psühhopaate väga vähe, sest ühiskonna üldine aura on risti vastu individualistlikule ainultenesesthoolimisele. Aga lääne (USA eriti) ühiskonnas paraku on see lausa et soovituslikult. Ja see on toonud kaasa kasvanud psühhopaatia avaldumise. Aga et selle taha varjudes psühhopaadid hakkaksid kaaskodanikelt haletsust lunima ja karistusest pääsema, see toob kaasa veelgi suurema kavalate julmurite juurdekasvu. Keegi meist ei ole ingel ega pühak, oma "must külg" on meis kõigis olemas - küsimus on ainult selles, et seda musta külge kontrollida. Enamik seda suudavad ja üsna lihtsalt, aga psühhopaatidel on see raskem. Kuid nad on seni sellega hakkama saanud, traditsioonilise külaühiskonna valvsa pilgu all. Nüüd aga saavad nad varju pugeda ühiskonna anonüümsuse taha. Kuid nad suudaksid end ikkagi kontrollida, kui nad ainult tahaksid. Kuid neile jah, nagu Fallenboy kirjutas meeldib kontrollida teisi ja kontrollida olukordi, aga mitte iseennast.

Fallenboy - kõige suurem võit on võit iseenda üle.

Ja energeetilises plaanis on psühhopaatial suur kattuvus päikese tüüpi energiavampiiridega.
Vasta
#46
(28-11-2015, 15:40 )Sinis Kirjutas: Kõik me oleme pärit lapsepõlvest, seega sedasama: "Ma ei sündinud sellisena, mind tehti selliseks!" saaks iga inimene vajadusel kasutada. Ometi ei tee ta seda, kuna täiskasvanud inimene annab endale aru, et sellist hüüdlauset võib kasutada vaid indiviid, kes on ennast teadlikult taandanud vastutusest.

Lihtne on targutada, kui Sind ennast ei ole väärkoheldud lapsepõlves sellises mastaabis, et terve maailm muutub mustaks. Oled sa elanud 16 aastat pidevas hirmus, et inimene, kellest Sa sõltud, tuleb Sind ahistama, peksma, vägistama? Oled Sa 14 aastat elanud pideva hirmu all, et kui Sa näitad välja, mida tegelikult tunned, võivad kasuvanemad Sind minema saata, aga Sul pole mitte kusagile minna? Kujutad Sa ette, missuguseks muutub inimese mõttemaailm, kui ta oma väljakujunemiseas sellise mõttemalliga elab?

Keegi siin mainis, et võit enda üle on kõige suurem võit. Nõus. Sellisel juhul on psühhopaadid võitnud, sest nende kontroll enda üle on kordades parem, kui tavalisel inimesel -- enamik inimesi arvab, et kontrollib ennast, kuigi see on vale. Käitumine teistega sarnaselt ei ole kontrollimine, sootuks vastupidine. Ei tasu unustada, et psühhopaadid ei usalda miskit-keskit peale enda ja seetõttu kontrollivad ise kõike (ja kõiki), sest see on ainus viis, et ennast kaitsta. Kordan, et seda ei tehta, et teistele kannatusi tekitada, vaid selleks, et ennast kaitsta emotsioonides kõikuvate ja ennast mittekontrollivate inimeste eest, kes neile on põhjustanud nii tugeva trauma, et nende usk inimestesse kadus.

Mis puutub religiooni ja sektidesse, siis siingi ei tasu omistada psühhopaatidele erilisi oskusi -- suhteliselt lihtne on panna inimesi enda tahtmist mööda tegutsema, kui aru saada, mis inimesi motiveerib. Nagu korduvalt maininud, siis psühhopaati ei sega emotsioonid, küll aga nende ohvreid. Hea inimestetundjana suudavad psühhopaadid mängida inimeste emotsioonidega nagu karjus suudab manipuleerida lambakarja leivatükiga. Siinkohal küsimus -- kas selles on süüdi psühhopaat või inimmass, kes ei viitsi oma peaga natukenegi mõtelda ja jookseb alati teistega kaasa? Hitler võis küll välja käia idee, et juudid tuleks populatsioonist eraldada ja hävitada, aga kes selle ellu viisid? Mõtlemisvõimetud lambad, kes läksid hüüdlausega kaasa, ise sekunditki mõtlemata. Sarnane olukord eestlaste küüditamisel, kui teised eestlased näitasid näpuga, keda tuleks küüditada. 2007 hõikusid paljud inimesed, et oleme finanstkriisi äärel, meil on kinnisvarabuum, ärge ostke ülehinnatud kinnisvara, kuid jällegi -- kui paljud inimesed kuulasid? Kõik ostsid ja kõik tegid sama, mida tegid teised. Ja pärast kannatasid ja süüdistasid teisi. Hetkel on meie hulgas paljud, kes põhimõttekindlalt vihkavad Venemaad, pagulasi. Ratsionaalne, kaine-kalkuleeriv enesekontroll? Kaugel sellest. Keda süüdistada? Ega psühhopaadid väevõimuga kedagi enda sektidesse, pankadesse ei sunni...

Kui vaadata kuulsaid psühhopaate, siis neil kõigil on probleemne lapsepõlv, läbivalt probleemid vanematega -- nad on kas maha jäetud (emotsionaalselt või füüsiliselt) või väärkoheldud. Seda kinnitavad ka uuringud. Ma ei julge vaielda, kuid isiklikult arvan, et väited kaasasündinud vigadest (psühhopaatia, homoseksuaalsus) on pelgalt vastutuse mittevõtmine.

Võib-olla oleks meil kõigil psühhopaatidelt midagi õppida? Kõik me tahame olla elus edukad, kuid paljud ei saa sellega hakkama, põhjuseks ikka ja jälle enesekontroll. Selle asemel, et fokusseerida ennast mingile ülessandele, leiame põhjuse, et vaadata, mis Facebookis toimub. Selle asemel, et enda kaalu kontrolli alla saamiseks minna jõusaali ja ennast liigutada, otsime Delfist imedieete. Selle asemel, et enda vastu aus olla ja tunnistada, et meil on probleem enesekontrolliga, leiame vabandusi, mis lükkavad vastuse meist eemale. Me võiksime olla nagu psühhopaadid -- kui vaja midagi ära teha, siis lükkame emotsioonid kõrvale ja teeme ära. Sest psühhopaadid võivad küll teisi süüdistada selles, miks nad nad midagi tegid, kuid nad ei eita kunagi seda, et nad tegid. Paljud meist ei suuda teha midagi. Kui vingumine välja arvata.
Vasta
#47
Psühhopaatia on ikkagi haiglaslik hälve keegi ei tahaks elada ühiskonnas mida psühhopaadid absoluutselt kontrollivad see ongi ju kiibistamine ja nwo,mis paljudele ju ei meeldi.Psühhopaadid ja psühhopaatlik ühiskond toodavad psühhopaate juurde see on õigus aga see on oma vigase vaimu ja meelehaiguse levitamine,Vanaküla järgi oma veapunkti edasiandmine,paljundamine sellest vabaneda püüda asemel.
Hea artikkel:
Tsitaat:Religioon on kõige efektiivsem tööriist, et kontrollida populatsiooni vaimsel tasemel. Seda selle pärast, et enamus inimestest on sätitud uskuma, et religioon on tugevalt mõjutatud looja või jumala sõnade poolt. Selleks, et Kontrollijad saaksid meie üle võimu, peavad nad nõrgestama meie seesmist vaimset jõudu, mis annab meile mõtlemise, teadvuse ning intelligentsuse ehk hinge.

Tsitaat:Kui te tahate teada, kes on paljude sõdade ja planeedil toimuva hävituse taga, jälgige, kuhu liigub raha, ning see viib lõpuks välja religioossete asutusteni. Vaadakem kasvõi ristisõdasid.
- See more at:
http://www.telegram.ee/nwo/kuidas-kasuta...lrKLHYrLq5
Vasta
#48
(29-11-2015, 11:51 )fallenboy Kirjutas: Lihtne on targutada, kui Sind ennast ei ole väärkoheldud lapsepõlves sellises mastaabis, et terve maailm muutub mustaks. Oled sa elanud 16 aastat pidevas hirmus, et inimene, kellest Sa sõltud, tuleb Sind ahistama, peksma, vägistama? Oled Sa 14 aastat elanud pideva hirmu all, et kui Sa näitad välja, mida tegelikult tunned, võivad kasuvanemad Sind minema saata, aga Sul pole mitte kusagile minna? Kujutad Sa ette, missuguseks muutub inimese mõttemaailm, kui ta oma väljakujunemiseas sellise mõttemalliga elab?

Keegi siin mainis, et võit enda üle on kõige suurem võit. Nõus. Sellisel juhul on psühhopaadid võitnud, sest nende kontroll enda üle on kordades parem, kui tavalisel inimesel -- enamik inimesi arvab, et kontrollib ennast, kuigi see on vale. Käitumine teistega sarnaselt ei ole kontrollimine, sootuks vastupidine. Ei tasu unustada, et psühhopaadid ei usalda miskit-keskit peale enda ja seetõttu kontrollivad ise kõike (ja kõiki), sest see on ainus viis, et ennast kaitsta.

Aga selle inimese elus pole midagi muutunud, sest tema tegusid suunab hirm. Hirm oli lapsepõlves ja hirm teiste ees täiskasvanuna paneb kõike kontrollima nagu sa kirjutasid.

Vasta
#49
Jah, Pila, see on tõesti nii. Kui elada terve elus hirmus, siis tegelikult ei teadvustata endale, et ka teisiti on võimalik, sest võrdlusmoment puudub. Siinsamas ja üldse elus mõistetakse hukka teistsuguseid inimesi, enamasti on hukkamõistjad inimesed, kes arvavad, et absoluutne õigus on neil, nende si** ei haise jne -- ehk inimesed, kes ei ole jõudnud veel arusaamani, et ka teisiti on võimalik, et maailm ei ole mustvalge, ei ole vaid minu viis või vale viis vms. Neil on samasugune mõtteviis, kui igasugustel *paatidel, kuid kuna naaber on samasugune ja kolleeg on samasugune, arvataksegi, et ollakse nn õige inimene. Täpselt nagu hitleriaegsel Saksmaal arvasid kõik, et täiesti õige on juute taga kiusata, sest teised tegid ka. Sarnane olukord hetkel Eestis Venemaa suhtes, kus inimesed arvavad, et "õige" on pidada Venemaad pahakas ja USA-d heaks, endalt küsimata "miks?". Enamasti käituvad nii rumalad inimesed -- need, kes kukuvad religiooni, reklaami lõksu. Head ohvrid psühhopaatidele Smile

Vesilik tõsi välja, et psühhopaadid juhivad maailma. Ja siis? Psühhopaate on võrreldes muu inimkonnaga kaduvväike protsent, kuid ometigi teevad kõik täpselt nii nagu psühhopaadid tahavad. Me arutleme siin, et pankurid on pahad, tööandjad on pahad, valitsus onpaha jne, aga kui aeg on midagi teha, siis kaovad kõik vaikselt kusagile ära. 1-4% inimestest juhivad 96-99% inimesi! See on ju absurd! Kui me poleks nii kuradi lollid, mõtlemisvõimetud lambad, siis ei saaks ju keegi meid juhtida. Me võime küll kiruda psühhopaate aga olgem ausad -- me oleme ise piinlikult lollid, et laseme seda kõike endaga juhtuda.
Vasta
#50
Enda säästmise nimel teistele haiget tegemine on alatu tegu. Ma võin seda mõista, aga ma mõistan selle ka hukka. Sest see hoiab käigus sedasama haigetsaamise-tegemise ahelat, mille all sa Fallenboy, kannatasid ja kannatad praegugi. Kas sa tõesti tahad selle jätkumist, nt oma laste peal?
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 9
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
5 külali(st)ne

Expand chat