Psühhopaatia

Aastate eest nägin TV3-e Uudistes väga häirivat videolõiku. See oli minu jaoks nii õõvastav, et see sööbis tahtmatult mu mällu. Mis siis juhtus? Kolm- neli varateismelist tapsid jõhkralt väikese abitu koera, kusjuures nad tundsid sellest mõnu. Nimelt viskas üks nolk sillalt alla maanteele väikese kollase koera. Ülejäänud kaks vaatasid pealt ja üks filmis. Kui siis koerake maanteel agoonias viimaseid hingetõmbeid tegi, oli nalja kui palju. See videolõik tekitas minus tugevat viha ja samas hulgi küsimusi. Mis toimus nende inimloomade peas? Kuidas saavad nii noored lapsed olla juba vaimselt nii väärastunud? Millistest peredest on nad pärit? Mis saab neist edasi? Või õigemini – kelle nad järgmiseks ette võtavad?

Teema tõusis uuesti päevakohaseks, kui juhtusin hiljuti Youtubes nägema videot, kus kamp hulguseid ahistasid ja alandasid üksinda tänaval liikunud turisti. Tekib küsimus – kas on midagi juhtunud, või on inimesed juba aegade algusest sügaval sisemuses nii julmad olnud? Kui vaadata dokumentaalfilme metsikust loodusest, siis võib esmapilgul jääda mulje, et loomad on jõhkrad. Üldjuhul armastatakse ju näidata kuidas lõvid murravad maha nõrgima lüli saaklooma karjast. Aga kui nüüd võrrelda inimloomust metsloomade omaga, siis on kõige metsikum ja julmem ikkagi see nn homo sapiens. Metsloomad murravad ainult kindlal eesmärgil – söögiks, et jääda ellu. Olgu – olen kuulnud anomaaliatest, näiteks lõbutsevast hundikarjast, mis murrab rohkem, kui süüa jaksab, aga need on äärmiselt harvad nähud. Kui nüüd vaadata inimlooma, siis on pilt ikka kole küll. Esiteks sadism – julm põhjuseta oma liigiesindaja piinamine. Pole üldse mõtet rääkida väärnähtudest nagu pedofiilia või nekrofiilia – loom ei tuleks millegi säärase pealegi, ainult inimese väärastunud mõistus saab midagi säärast välja mõelda. Kas selle jaoks me tulimegi puu otsast alla… või õigemini toodi?

Viimati mainitud värdvormid saab ühiskonnast isoleerida, aga palju hullem on olukord inimestega, kes võivad sulle silma vaadata, naeratada, rääkida sõbralikku juttu, mängida hoolivat ja armastavat isikut, aga sisemuses kajab pilkane pimedus. Sääraseid inimesi võime kohata kõikjal – tänavail, tööl ja mine sa tea, võib-olla isegi oma sõpruskonnas. Räägin psühhopaatidest.

Mis on psühhopaatia?

„Psühhiaatria taskuraamat“ defineerib psühhopaatia lihtsalt: psühhopaatia on isiksusehäire puuduliku südametunnistusega ja empaatilise võime puudumisega. Lisaks eelnimetatule iseloomustab psühhopaate moraalitunnetuse puudumine või vähesus. Ent enamik neist suudavad seda tõika oma üldise käitumise ja šarmiga varjata. Psühhopaadile teeb inimestega manipuleerimise ja mängimise eriti kergeks asjaolu, et inimesed kalduvad uskuma, et psühhopaadid ka tegelikult hoolivad teistest. „Neil on nii palju emotsionaalset intelligentsust, et nad on võimelised siiski aru saama, mida teine inimene tunneb, ja selle põhjal temaga manipuleerima,” seletab psühhoterapeut Michael Maccoby. Tavaliselt on psühhopaadid väliselt väga meeldivad inimesed ja nad panevad ümbritsevad inimesed uskuma, et hindavad nende lojaalsust ja sõprust. Tegelikkusest on see ainult mask.

Mitte nii osavad näitlejad tunduvad aga väga pinnapealsed, kuna neil puuduvad sügavad tunded. Tunnete puudumine kehtib ka võime kohta tunda hirmu ning see soodustab riskantse käitumise, millega nad oma eesmärkideni jõudmiseks meelsasti riskivad või kasutavad agressiivseid meetodeid. Psühhopaadid vajavad pidevat stimulatsiooni ja otsivad seepärast elamusi nn päriselu mängudest, mida neil oleks siis võimalus võita ja mille käigus saab tunda mõnu võimust teiste üle.

Sageli kiputakse psühhopaatiat segi ajama nartsissistliku isiksusehäirega. Nartsissistlikud isikud on visionäärid, kes peavad ennast maailma nabaks ja tahavad muuta maailma nii, nagu see nende pilgu järgi olema peaks. Nad rakendavad teised inimesed seda visiooni teoks tegema, olles ise samas äärmiselt tundlikud kriitika suhtes ja vähese empaatiavõimega. Näitena nimetatakse siinkohal Bill Gatesi Microsoftist, Steve Jobi Apple`ist ja Jack Welshi General Electricust. Neid eristab psühhopaatidest see, et nad soovivad muuta maailma. Psühhopaate huvitavad vaid nemad ise.

Psühhopaadid ei võta endale kunagi vastutust selle eest, mida nad on teinud. Ja mis kõige tähtsam: nad ei tunne kunagi kahetsust oma halva teo pärast ega haletse kedagi. Neil sõna otseses mõttes puudub südametunnistus. Isegi pärast kõige hoolimatumaid ja julmemaid seaduserikkumisi kaitsevad nad tihti oma tegusid, süüdistavad ohvrit või ütlevad igasugusest vastutusest muul viisil lahti. Robert Hare nimetab psühhopaate „röövloomadeks inimese kujul“.

On enam kui loogiline, et neil on risk lõpetada vägivaldsete kurjategijatena ja arvatakse, et isegi kui vaid üks protsent rahvastikust on psühhopaadid, moodustavad nad 15-20 protsenti kõikidest vanglas olevatest isikutest, ent kui psühhopaadiks peetav isik pärineb rõõmsast ja sõbralikust kodust, tema lapsepõlv on olnud hea ja õnnelik, on tema külge kasvanud võime nö „normaalseid inimesi“ jäljendada ning nõndaviisi igapäeva ellu valutult sisse sulanduda. Eelnevalt märgitud 1% rahvastikust on väga ebamäärane. Kuna psühhopaate on äärmiselt raske kindlaks teha, siis on psühholoogide arvamused nende osakaalust erinevad. Üldjuhul jäävad eeldused ühe kuni kuue protsendi vahele kogu rahvastikust.

Robert D. Hare’i isiksustest

Briti Columbia ülikooli emeriitprofessor Robert D. Hare on välja töötanud testi, mis peaks kindlaks määrama isiksuse psühhopaatilise kalduvusastme. Hare on maailma üks tuntumaid psühhopaatide uurijaid. Väidetavalt ei ajenda teda poolhulle uurima mitte ainult uudishimu, vaid eelkõige vastutustunne inimkonna ees, sest mitte ükski teine isiksuse häire ei tekita kaaskodanikele nii suurt kahju kui psühhopaatia. „Psühhopaadid toovad õnnetust ja ränki probleeme kõigile neile, kes temaga lähemalt suhtlevad,“ selgitab Hare. „Seepärast on väga tähtis neid õigel ajal ära tunda ja takistada neid teistele inimestele kahju tekitamast.“

Tema poolt väljatöötatud nn PCL (Psychopathy Checklist) test kirjeldab tervet rida isiksuse omadusi, mis spetsialistide hinnangul on omased igale tüüpilisele psühhopaadile. Kui küsimustele on antud 75-e protsendi juures jaatavaid vastuseid, on tegemist psühhopaadiga. Enamik uurijaid on veendunud, et psühhopaatia on kaasasündinud ja ravimatu. Kes on psühhopaadina sündinud, see ka psühhopaadiks jääb – sellest teesist peavad kinni ka mõned USA kohtud. Juba ammu kasutavad USA kohtud süüaluse testimiseks Hare’ PCL-testi. Suur punktide summa on aidanud nii mõnegi patoloogilise mõrvari elektritoolile saata.

Hare’ kuulus test annab psühhopaadist väga täpse pildi: psühhopaat on šarmantne nagu George Clooney, valelik nagu Pinoccio, kelm ja aferist nagu Rasputin, võimuahne ja enesekindel nagu Jossif Stalin, mõjutaja ja inimestega manipuleerija nagu Adolf Hitler ja truudusetu nagu Giacomo Casanova.

Loe edasi...

Esimese lõigu kommentaariks kus sa räägid laste julmusest. Mul on tunne, et mingi teatud vanuseni ei väärtusta lapsed elu ega saa aru surmast. Praegu meenutan oma lapsepõlve...nii hullu asja ma ei teinud nagu sa kirjledad kuid näiteks sai teiste lastega konni kõrrega lõhki puhutud...kärbestel ja mutukatel jalgu ja tiibu ükshaaval eemaldatud. Praegu ole mõelnud, et miks ma nii tegin? Ei mäleta, et mingit hullu rahuldust sellest oleks saanud, pigem mingi huvi, et mis ta siis teeb...kui ja mis siis juhtub...kui? Arvan, et tegemist ikkagi puuduliku seletustööga vanemate poolt. Ei pea ennast psühhopaadiks...äkki kasvasin sellest välja? Äkki on kõik meist mingil eluetapil psühhopaadid...oleneb kuidas kellegil see välja lööb ja kui hullusti.

Võib-olla tõesti. Aga vaevalt Sa 14-15 olid, kui konni tapsid? Vanuses 5-10 lapsed tõesti alles õpivad, kuidas mingis situatsioonis käituda; mis on naljakas, mis mitte jne. ... ja siin tulebki mängu kultuur või selle puudumine.

Me võime väikesena küll õppida, kuiidas ühes või teises situatsioonis käituda, ent midagi on ikka ka sünniga kaasa antud. Teadaolevalt ei mina, minu õde ega minu lapsed ole ühtegi väikest elukat, v.a. putukad, jalge alla tallanud või neil kõri keeranud. Kärbseid oleme püüdnud!
Eriti võigas oli ühes TV 3 saates " naljakad koduvideod", kuidas väike laps astus meelega peale n.ö. palki vedavale sipelgale ning last filminud ema naeris rõvedalt. Ma ei taha seda saadet enam vaadata.
Kui laps ei saa aru, mida ta teeb, siis last filminud mutt peaks küll aru saama.
Samuti on väikeseid lapsi, kes murravad lilli, keeravad need kahekorra ja viskavad maha, samas, kui teine laps kõrval ütleb, et nii ei tohi kunagi teha.
Kõik saab alguse ikka sinu iseloomust ja kodust kokku.
Aga psühhopaatia on muidugi lai teema.

Teadlased: poliitikud on võimust sõltuvuses nagu paavianid
(44)
http://www.FORTE.ee
30. aprill 2012 15:20

Teadlased: poliitikud on võimust sõltuvuses nagu paavianid
Foto: AFP
Poliitiline võim mõjub ajule sarnaselt kokaiiniga, mistõttu pole ime, et poliitilised liidrid on sellest nähtavasti tugevas sõltuvuses.

Nähtused nagu demokraatlik süsteem ning seadusandliku võimu ja vaba ajakirjanduse lahususe printsiip on arenenud sisuliselt ühelainsal eesmärgil — kahandada juhtide absoluutsesse võimusõltuvusse mandumise tõenäosust, kirjutab rahvusvaheliselt tunnustatud Briti neuropsühholoogiaekspert Ian Robertson ajalehes The Daily Telegraph.

Võim muudab aju, nõristades nii meeste kui ka naiste organismi täiendavat testosterooni.

Testosteroon ning üks selle kõrvalsaaduseid, 3-androstanediool, on aga sõltuvusttekitava toimega, suuresti seetõttu, et suurendavad dopamiinieritust aju premeerimispiirkonda, nn mammilaarkehasse (ingl nucleus accumbens).

Ka kokaiin mõjub sama süsteemi kaudu; meie aju premeerimissüsteemi "üle võttes" võib see lühiajaliselt pakkuda äärmuslikku naudingut, põhjustades samas aga pikaajalise sõltuvuse kujunemist koos kõigega, mida see endaga kaasa toob.

Allumise ja domineerimise mõjud avalduvad ajus samade premeerimisahelate kaudu nagu poliitilise võimu ja kokaiini toimed. Hierarhias madalal positsioonil paiknevate paavianide ajude võtmetähtsates piirkondades on dopamiinitase madal, kui neid aga "edutatakse" kõrgemale positsioonile, kerkib sellega koos ka dopamiinitase. See muudab loomad agressiivsemaks ja suguliselt aktiivsemaks.

Võimu juurde pääsenud inimeste organismis toimuvad väga sarnased muutused. Enamgi veel — suurema võimu saavutamine muudab inimesed nutikamaks, kuna dopamiin parendab aju eesmiste sagarate tööd.

Hierarhias allapoole liikumine aga kahandab dopamiinitaset, leevendab stressi ja pärsib kognitiivseid funktsioone.

Liigne võim — ja liigne dopamiin — võivad aga normaalse tunnetuse ja emotsioonid segi paisata, mis toob kaasa ränki valearvestusi ning võimetust riske õigesti hinnata, rääkimata röögatust egotsentrismist ja empaatiavõime kärbumisest.

Kummaline kuidas targad teadlased oskavad asju pea peale pöörata! "Võimust sõltuvad nagu paavianid.. !"
Väga pahatahlik ning tobe suhtumine.. ! Geenid - määravad ära, kas me kanname eneses soodumust võimule
ning selle hoidmisele.
Ülalnimetatud VS. postitus-viide, vaid kirjeldab võimu keemiat.
Sama hästi võiks juba olla pealkirjaks "Seksist sõltuvad nagu paavianid!"

(05-05-2012 13:31 )Ott Sama Kirjutas:  Kummaline kuidas targad teadlased oskavad asju pea peale pöörata! "Võimust sõltuvad nagu paavianid.. !"
Väga pahatahlik ning tobe suhtumine.. ! Geenid - määravad ära, kas me kanname eneses soodumust võimule
ning selle hoidmisele.
Ülalnimetatud VS. postitus-viide, vaid kirjeldab võimu keemiat.
Sama hästi võiks juba olla pealkirjaks "Seksist sõltuvad nagu paavianid!"

Ehh, Ott, see on ju kollane ajakirjandus, kes neid pealkirju välja mõtleb, teadlased tegid lihtsalt uurimustöö, kus võrdlesid inimeste ja paavianide ajude dopamiini tootmise sõltuvust võimuhierarhiast. Pealkiri on aga a la : "Teadlane ütleb, et tulnukad peavad meid idiootideks".

Täitsa nõus sinuga zen faran!
Pagan, hea sööt! - just, kollane ajakirjandus - ma just rihin sinna, et me ei laseks seda "kollast ajakirjandust" endale pükstesse,
vaid taipaksime seda õigel ajal, õiges kohas ming õigel viisil lahendada!
Teadlased on nagu, pahatihti, väikesed lapsed.. kellel tuleb ikka silma peal hoida ning isegi.. mähkmeid vahetada.

(05-05-2012 13:31 )Ott Sama Kirjutas:  Kummaline kuidas targad teadlased oskavad asju pea peale pöörata! "Võimust sõltuvad nagu paavianid.. !"
Väga pahatahlik ning tobe suhtumine.. ! Geenid - määravad ära, kas me kanname eneses soodumust võimule
ning selle hoidmisele.
Ülalnimetatud VS. postitus-viide, vaid kirjeldab võimu keemiat.
Sama hästi võiks juba olla pealkirjaks "Seksist sõltuvad nagu paavianid!"

Rõõm näha et mõni ei pelgu tagasi ennast avalikult psühhopaatiliseks võimuhulluks kuulutamast,pealegi veel geneetilise pärilikkusega.
Kas tõesti Eesti esimene võimumaniakkidest pervo-psühhopaatide dünastia väljamaa eeskujul nagu D.Icke neid kirjeldab rajatud?

Kui inimene ajab jama ühes pisikeses valdkonnas mida ma täpselt tean, siis miks peaksin arvama, et ta ei aja ka mujal jama?
Kole küsimus, kuid küsin siiski - mis eristab sind paavianist?
Ise küsid ise ka enda kohta vasta.
Poliitikute võrdlus paavianidega aga tuleneb ilmselt sellisest uuringust:
Alfaisased on stressis
Karjahierarhia tipus olemine on kulukam, kui seni arvatud, näitas Princetoni ülikooli paavianide peal tehtud uuring.

Looduslikes paavianiasurkondades on alfaisastel tunduvalt kõrgem stressihormooni tase kui teistel isaspaavianidel. Seda isegi nendel aegadel, kui kogu kari on rahujalal ning võimuvõitlusi ei toimu.

Paavianid on inimesele geneetiliselt sarnased, lisaks elavad nad hästi organiseeritud karjadena, kus igal liikmel on kindel roll.

Princetoni ülikooli ökoloogid on Keenia paavine uurinud pikka aega. Neljakümne aasta jooksul on kogunenud hulk teavet erinevate ahvikarjade ning nende liikmete käitumise kohta.

Laurence Gesquiere uuris koos oma kaastöölistega viie ahvikarja liikmeid. Bioloogid kogusid üheksa aasta vältel roojaproove 125 isasloomalt ning mõõtsid neis testosterooni ja stressihormoon glükokortikoidi taset. Tegemist oli ainulaadselt mahuka andmestikuga, mis peegeldas pikaajalist hierarhiapositsiooni mõju üksikutele loomadele.

Alfaisaste eelis sigimispartnerite leidmisel on üldteada, kuid uurimus tõi välja selle staatuse varjukülje – pideva kõrge stressihormooni taseme kehas. Ka inimeste puhul on teada, et sotsiaalne seisund võib mõjutada mõningaid tervisenäitajaid.

Gesquiere selgitas,et ilmselt on karja juhtisaste suur stressihormooni hulk seotud kehalise pingutusega. Alfapaavianid peavad kulutama kõvasti energiat enda positsiooni säilitamiseks, kaklemine väsitab ja pidev valvelolek on füüsiliselt kurnav.

Psühholoogilised tegurid nii suurt rolli ei mängi. Emased otsisid karvadest parasiite nii alfa- kui beetaisastel. Just selliste poolehoiuavalduste abil hinnatakse ahvikarjades psühholoogilist toetust.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Iga kord kui ajalooõpetaja mainib kellegi hukkamist, on esimene küsimus, et kas sellest JuuTuubis video ka on...

Ted Bundy (sünnipäraselt Theodore Robert Cowell) on USA ajaloo üks kurikuulsamaid sarimõrvareid. Ta oli nägus ja intelligentne. Asjatundjad nimetavad teda psühhopaatia musternäiteks. Aastatel 1974 -1978 langesid tema ohvriteks kümned kaunid noored naised. Täielik ohvrite arv on teadmata. Üles tunnistas ta 30, kuid arvatakse, et tegelik arv võib küündida kuni saja ohvrini.

Tema teod olid jälestusväärsed, kuid sellest mitte rääkimine ei muuda olematuks ei mõrtsukatöid ega ka fakti, et meie hulgas liiguvad ringi psühhopaadid. Seega kuulame, mida sõnas ta päev enne hukkamist. Äkki leidub midagi, mida tasuks kõrva taha jätta.

Video eestikeelsete subtiitritega Vimeos
Video transkript siin

Päris huvitav video, Elderm.
Pole kunagi varem näinud, et inimene nii valesti teeseldes, nii palju energiat kulutab. Ja veel - vennikesel on jäänud loetud tunnid surmani ja ometi ta suudab kanda ning esitada silmakirjatseja imalat rolli! Näib, et siiski loodab teiste armule, teiste mõistmisele.

Meil pole vaja kaugelt otsida.

Siin paar lugu ühest Tartu jõhkraimast "kangelasest":

http://www.ohtuleht.ee/318734

http://uudised.err.ee/index.php?06226562

Tsitaat:Süüdistuse järgi sattusid Herne ja Pesur 2009. aasta 3. märtsi hilisõhtul Tartus Descartes’i Lütseumi ja Eedeni keskuse lähistel sõnavahetusse meesteseltskonnaga. Tekkinud rüseluses lõi Herne esmalt noaga rindkerre 20-aastast noormeest, kes jäi ellu vaid tänu õigeaegsele meditsiinilisele abile.

Seejärel haavas Herne noaga Kalda tee 6 asuva maja ees veel 17-aastast ja 28-aastast meest, kes üritasid teda kinni pidada. Tüli tuli lahutama 35-aastane mees, keda Herne lõi mitu korda noaga, samal ajal hoidis Pesur meest kinni. Raskelt vigastatud mees suri sündmuskohal.

Seesuguseid on Annelinnas veel. Paar sealset tuttavat on jutustanud narkarist, kes mistahes joomaseltskonda saabub laksu all olles ja pea alati proovib esimesel võimalusel kedagi lüüa.

Kus on seos psühhopaatiaga? Psühhopaatia ei väljendu vägivallatsemises. See, et keegi purjus peaga kakelda tahab räägib rohkem vast mingist kompleksist.

Ja psühhopaatidel komplekse polegi?

Ma ei tea. Oleneb psühhopaadist?

Mina rääkisin sellest, et purjuspäi tõmblev inimene pole tõenäoliselt psühhopaat.

Täisvereline psühhopaat ei tunne vast juba definitsiooni järgi selliseid madalaid tunge, mis paneksid kaklema. Kalkuleerib ju külmalt mis ja millal mõtekas.

(23-01-2013 00:52 )põlduba Kirjutas:  Ma ei tea. Oleneb psühhopaadist?

Mina rääkisin sellest, et purjuspäi tõmblev inimene pole tõenäoliselt psühhopaat.

Täisvereline psühhopaat ei tunne vast juba definitsiooni järgi selliseid madalaid tunge, mis paneksid kaklema. Kalkuleerib ju külmalt mis ja millal mõtekas.

See on mingi psühhopaate ülistav müüt, et nood on mingid kurjad geeniused, külmalt kalkuleerivad ja targad. Peamine psühhopaadi tunnus on ikkagi empaatiavõime puudus.

Tsitaat:Psychopathy is a personality disorder that has been variously characterized by shallow emotions (including reduced fear, a lack of empathy, and stress tolerance), coldheartedness, egocentricity, superficial charm, manipulativeness, irresponsibility, impulsivity, criminality, antisocial behavior, a lack of remorse, and a parasitic lifestyle.

Allikas: Wiki

(23-01-2013 00:52 )põlduba Kirjutas:  Ma ei tea. Oleneb psühhopaadist?

Mina rääkisin sellest, et purjuspäi tõmblev inimene pole tõenäoliselt psühhopaat.

Täisvereline psühhopaat ei tunne vast juba definitsiooni järgi selliseid madalaid tunge, mis paneksid kaklema. Kalkuleerib ju külmalt mis ja millal mõtekas.

Siinkohal peab küll põldoaga nõustuma.

Psühhopaat võib olla ka täiesti ebaintelligentne kuju, ainult tal on teistest inimestest suva, kaasa ei tunne, inimelul pole tema jaoks sama väärtust kui tavalisel ühiskonnas kasvanud inimesel. Minu meelest platnoide kultuurile alusepanijad ja edasiviijad on ikka parajad psühhopaadid.
Ja kui mingid tüübid heast peast nelja inimest pussitavad, siis minu meelest näitab see olematut empaatiat.

Joodikute ja narkomaanidega on muidugi natuke teistmoodi, neil muudavad tarvitatud ained ajukeemiat niimoodi, et hakkavad käituma ebanormaalselt.

"See on mingi psühhopaate ülistav müüt, et nood on mingid kurjad geeniused, külmalt kalkuleerivad ja targad. Peamine psühhopaadi tunnus on ikkagi empaatiavõime puudus."

Kuidas see ülistav on? Edukas ja tark psühhopaat on normaalsest inimesest eristamatu, kuna oskab sisse sulada. Empaatiavõime puudus ja kõrge intelligents aitab neil olla korporatsioonijuhid, riigiliidrid ja muudel juhtivatel kohtadel. Kuna neid kaastunne jne ei sega, siis suudavad resursse tõhusamalt juhtida.

Jutt käib siin ikkagi täisverelistest psühhopaatidest. See on peaaegu teine liik, vb mingi evolutsiooniline eelis? Igatahes pole pussitajad seotud psühhopaatiaga, vaid lihtsalt hetkeimpulsist kannustatud emotsionaalse inimesega. Kuna inimene on vallatud irratsionaalsetest impulssidest, siis võib ta olla tihti purjus, sõltuvuses või emotsionaalselt sassis. Selline inimene annab nuga ja teda ei koti tagajärg. Psühhopaat arvestab ja kalkuleerib välja ja teeb selle ära vaikselt ja läbimõeldult.
Tundub, et sa zen räägid lihtsalt rahvalikust mõistest "psühhopaat", mina jällegi psühholoogiaalase mudeli koha pealt.

Ja joodikud v narkomaanid pole ebanormaalsed selles mõttes, et igasugune emotsioon mõjutab ajukeemiat või täpsemini - meie ajukeemia mõjutab meid. Kui lähed magama, tuleb sul ajukeemia muutus ja kui võtad lonksu limonaadi, muutub ajukeemia. Mingit normaalseisundit pole elus veel tuvastatud.

(23-01-2013 18:52 )põlduba Kirjutas:  Kuidas see ülistav on? Edukas ja tark psühhopaat on normaalsest inimesest eristamatu, kuna oskab sisse sulada. Empaatiavõime puudus ja kõrge intelligents aitab neil olla korporatsioonijuhid, riigiliidrid ja muudel juhtivatel kohtadel. Kuna neid kaastunne jne ei sega, siis suudavad resursse tõhusamalt juhtida.

Jah, Eldermi videot vaadates paistis mulle, et kui Ted Bundy (või mis ta nimi oligi) poleks tapma hakanud, oleks tast väga edukas poliitik saanud.

Kusjuures Bundy-le ennustatigi tema igapäevaelus poliitilist karjääri... seda siis enne, kui tema iha hakkas ülekäte minema.

Psühhopaatia alla käib ka Charles Manson'i kultus. Kes huvitab, siis siin tõlgitud pikem artikkel Vabamõtlejas.

(23-01-2013 18:52 )põlduba Kirjutas:  Kuidas see ülistav on? Edukas ja tark psühhopaat on normaalsest inimesest eristamatu, kuna oskab sisse sulada. Empaatiavõime puudus ja kõrge intelligents aitab neil olla korporatsioonijuhid, riigiliidrid ja muudel juhtivatel kohtadel. Kuna neid kaastunne jne ei sega, siis suudavad resursse tõhusamalt juhtida.

Jutt käib siin ikkagi täisverelistest psühhopaatidest. See on peaaegu teine liik, vb mingi evolutsiooniline eelis? Igatahes pole pussitajad seotud psühhopaatiaga, vaid lihtsalt hetkeimpulsist kannustatud emotsionaalse inimesega. Kuna inimene on vallatud irratsionaalsetest impulssidest, siis võib ta olla tihti purjus, sõltuvuses või emotsionaalselt sassis. Selline inimene annab nuga ja teda ei koti tagajärg. Psühhopaat arvestab ja kalkuleerib välja ja teeb selle ära vaikselt ja läbimõeldult.
Tundub, et sa zen räägid lihtsalt rahvalikust mõistest "psühhopaat", mina jällegi psühholoogiaalase mudeli koha pealt.

Ja joodikud v narkomaanid pole ebanormaalsed selles mõttes, et igasugune emotsioon mõjutab ajukeemiat või täpsemini - meie ajukeemia mõjutab meid. Kui lähed magama, tuleb sul ajukeemia muutus ja kui võtad lonksu limonaadi, muutub ajukeemia. Mingit normaalseisundit pole elus veel tuvastatud.

Kui sa räägid psühholoogiaalase mudeli koha pealt, siis peaksid sa teadma, et intelligentsil (mis on aluseks edukale kalkuleerimisele ja strateegiatele) pole psühhopaadiks olemisega suurt midagi pistmist. Tsiteerin:

Tsitaat:Hare and Neumann (2008) state that a large literature shows that there is at most only a weak association between psychopathy and IQ. They consider that the early pioneer Cleckley included high IQ in his checklist due to selection bias since many of his patients were "well educated and from middle-class or upper-class backgrounds" and state that "there is no obvious theoretical reason why the disorder described by Cleckley or other clinicians should be related to intelligence; some psychopaths are bright, others less so."

In addition, studies indicate that different aspects of the definition of psychopathy (e.g. interpersonal, affective (emotion), behavioral and lifestyle components) can show different links to intelligence, and it can also depend on the type of 'intelligence' assessment (e.g. verbal IQ, creative, practical, analytical). Those scoring high on psychopathy measures may tend to score lower on verbal IQ.

Allikas: wiki

Kaastunne ei ole inimesele "segav faktor" ressursside juhtimisel - kaastunne aitab inimesel ühiskonda sulanduda. Olla tundetu pole eelis, vaid peaaegu et puue. Psühhopaatide hulgas on intelligentseid ilmselt sama palju kui intelligentseid üldse kogu ühiskonnas... Aga nemad ei hoia nii kramplikult kinni ühiskonna reeglitest ja seetõttu lendavad ka kergemini kinni. Mõnel targemal psühhopaadil ehk õnnestub see tundetus enda kasuks positiivsel viisil tööle panna. Ja mõned kurioossemad ning õudsamad näited jõuavad meediasse nagu Ted Bundy ja muud sellised. Aga missugune on psühhopaatide enamus?

Miks ei peaks olema psühhopaatidel hetkeimpulsse? Nagu minu poolt välja toodud definitsioonist eelmises postituses võis lugeda, on nad just nimelt impulsiivsed ja ka vähese stressitaluvusega. Ja nad kardavad vähem. Seega kartmata karistust näiteks pussitavad kedagi. Neil on emotsioonid, aga need keerlevad kõik psühhopaadi oma ego ümber. Näiteks tüüp haletseb vaid ennast, teistest on kama. Teiste suhtes nad teesklevad vaid emotsioone, et sulanduda.

Joodikud ja narkommanid on ebanoormaalsed just nimelt ühiskonna normide järgi. Selle tõttu et nad kujutavad endast ohtu nii endale kui teistele inimestel - et nad on võimetud joobes olles situatsioonidest ja teistest inimestest aru saama.

Psühhopaat seostub mul pigem sellise inimesega kes plaanipäraselt ja teadlikult tegutseb ning midagi teost saab (näiteks naudingu) mitte ennast täis tõmmanult kontrolli kaotanud inimesega. Muidu tekivad psühhopaadid iga nurga peale ja Ted Bundy sugused tuleks eristuseks ultrapsühhopaadiks vmt nimetada.