[Obama]

partei poolt on juba ettevalmistused tehtud - http://www.kuku.ee/?pid=24&nid=10656&jsback=1
kaugel need vagunidki on... leedu jobud kergelt blokivad rsk.

[corporis]

Majanduslikud mõtisklused: allikas oleteadlik.ee



Kuhu kadus Eesti majandusime? Miks ei saanud me rikkaks, nagu meile lubati? Miks rahvas jätkuvalt vaesub? Miks hinnad pidevalt tõusevad? Miks ei leidu enam tööd? Miks on nii, et kõige kõrgemaid palku teenivad need, kes ei tooda mitte midagi?

Miks on Eesti pangadus valdavalt välismaiste omanike käes? Mida see tähendab Eesti majandusele? Kuhu kadus Eesti NSV tööstus? Miks kaotati Eesti kroon ja kes sellest võitis – kes kaotas? Kuidas üldse luuakse raha? Miks ei tulnud Eestisse NSV Liidu lagundes tööstuslikke investeeringuid? Miks tekkis Eestis üks maailma suurimaid kinnisvaramulle?

Miks pidime üldse võtma laenu välispankadelt, et omandada ise-enda kinnisvara ja hävitada siseriiklik ostujõud? Miks on Eesti rahvas kinnisvaralenudega võlaorjastatud välispankadele, et maksta privileegi eest elada omal maal? Miks kehtib Eestis maksusüsteem, mis takistab tööstuse teket, tööhõive kasvu ja soodustab Eestis toodetud kasumi tasuta väljaviimist välisriikidesse?

Kas Eestil on enam mingisugust majanduslikku iseseisvust? Kui mitte, siis kes omab nüüd kontrolli meie majanduse üle? Kuidas töötab rahvusvaheline rahandus ja majandussüsteem? Mis on need tehnoloogiad, mille abil luuakse põhiosa maailmamajanduse lisaväärtusest? Millised riigid neid omavad?

Mis on raha? Mis on majanduskasv? Miks peab majandus pidevalt “kasvama”? Kuidas tekkis globaalne majanduskriis? Kuidas on võimalik, et riigid pankrotistuvad? Miks sunniti Eestit pärast taasiseseisvumist vastu võtma üliliberaalne majanduspoliitika? Kelle huvisid see poliitika teenib ja miks seda poliitikat propageerivad riigid seda ise ei järgi?

Kas Eesti poliitiline establishment on üldse kunagi mõistnud majanduse ja rahanduse tegelikke toimemehhanisme? Kui Eesti majanduse peamiseks ekspordiartikliks on muutnud tööjõud, siis kui kaua kulub veel aega, enne kui riigi sotsiaalmajanduslik keham on pöördumatult hävinud? Kas läbikukkunud majanduse hinda saab mõõta üksnes rahas või ka lõhutud eludes?

Kas kedagi üldse enam huvitab selle riigi majanduse tegelik olukord ja perspektiiv? Kui see on nii, siis miks keegi ei vasta nendele küsimustele? Kui see on nii, siis miks keegi neid küsimusi ei küsi?

[Faraday]

Majanduslikud mõtisklused: allikas oleteadlik.ee

Selle allika saidi omanik on Marco Arak?

[Faraday]

Viis aastat suletud linnahall laguneb, läbirääkimised seisavad, tulevik on ähmane.

Kesknädal 5.mai 2010:

"Kesknädal siiski ootab meedialt tunnustust Keskerakonnale, kes peagi on toomas Eestisse miljardite kroonide eest USA investeeringuid, millega kaasnevad tuhanded töökohad."

[Vesilik]

Maksupettustel on poliitilised juured
"Maksupettused ületavad tõesti igasuguse piiri, ainult käibemaksuga petetakse riigilt MTA andmetel aastas välja üle 200 miljoni euro, aga siia lisanduvad veel ümbrikupalgaga seotud tulumaksu ja sotsiaalmaksu pettused. Riigieelarve augud on tõesti suured.

Nüüdsel kaitseministril Urmas Reinsalul peaks hästi meeles olema, kui Res Publica ärimeeste abiga võimule tuli. Maksuamet lammutati maatasa. Ärimees Palts pandi rahandusministriks ja pankur Rehest sai maksuameti juht. Vabastati või sunniti oma ametikohtadelt lahkuma MA peadirektor ja tema asetäitja."
http://www.ohtuleht.ee/559780/kiri-maksu...sed-juured
Tekib küsimus kas seda riiki on tõesti vaja ainult "seaduslikele varastele",et oma taskuid täita,samas kui suur osa elanikonnast vireleb vaesuse piiril ja lapsed nälgivad.Eestis on loodud omamoodi priviligeeritud paberaristokraatia riigiametnike muust ühiskonnast kunstlikult kõrgemal asetsev seisus kes ei oma mingit poliitilist ega õiguslikku vastutust oma tegevuse ja kahjurluse eest.Nii tekibki olukord kus riigil raha ei ole puudustkannatavatele lastele sest see kulutatakse lihtsalt "valitsemise" peale ära.

Ja seda lihtkodanike arvelt priisakavat ametnike poliittankistide elustiili asutakse kaitsma juba absurdsete Ladina-Ameerika korruptiivdiktatuuride banaaniate meetmetega kus tarastatakse presidendilossi ja valitsusasutuste territoorume.
http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=11352

Samas leiavad muidugi mõned foorumites ja kommentaariumites oma piiramatust "vabast ajast" agaralt esinevad vabakutselised uus siionatslikud arvamusliidrid ja elukunztnikud,et:

Krt kirjutas:"Eesti rahvas on peaaegu väljasuremise piiril." Erinevaid eesti murdeid kõnelevaid inimesi oli peale Põhja Sõda järel u. 10 000. Praegu on neid u. miljon. Kas me pole hoopis ülerahvastatuse piiril?

Venemaal ollakse ammu aru saadud et kui rahvastik langeb alla kriitilise piiri ja ei ole enam samas mahus jätkusuutlik kaotab riik oma majandusliku,sõjalise ja geopoliitilise potensiaali,pole enam jätkusuutlik ja kultuurrahvad tulevad ning võtavad territooriumi koos maavaradega lihtsalt üle,mis ongi mängu tegelik eesmärk.Juba 90-ndatel aastatel imbusid LKA-st välja kaardid kus Venemaa territoorium oli jaotatud suurriikide vahel Siber USA-le koos seal leiduvate nafta,kulla ja gaasi maardlatega,Kuriilid japsidele,Euroopa osa erinevate Lääneriikide vahel osadeks jaotatud.Venemaalt on alati tahetud tema territooriumi koos maavaradega kätte saada,lasti Lääne Wall Streeti pankurite poolt põhja tsaariimpeerium,lagundati NõukogudeLiit nüüd uus külm sõda kui on selgunud et endisest sotsialistlikust "kurjuseimpeeriumist" võrsunud varakapitalistlik Venemaa ei tahagi lihtlabaselt olematusse laguneda ja oma territooriumi ja maavarasi käest anda.

Siinsetel eestlastest poliittankistidel on selles võitluses täita ainult etturi roll oma agiitpropagandaga,mida igal pool levitamas käiakse Tsetsheeniast,Abhaasiast,Gruusiast Siberini välja kuhu eestlastest poliitpropagandistidele sissesõit juba keelatigi.
Igasugustes araabia kevade tüüpi usast kordineeritavates oranzides revolutsioonides on kohalikud poliittegelinskid kõvad tegijad olnud,arusaadav ka muidugi Lääne rahad taga.Hänni käis isegi Serbias horvaate ja muslimeid ässitamas ja sai selle eest vist isegi mingi rahuauhinna.

Niiet kogu mäng keerleb ikkagi territooriumi ja sellel asuvate maavarade kättesaamise ümber,eks Eestiski ühteist leidu fosforiiti näiteks.

[Faraday]

Maksupettustel on poliitilised juured
"Maksupettused ületavad tõesti igasuguse piiri, ainult käibemaksuga petetakse riigilt MTA andmetel aastas välja üle 200 miljoni euro, aga siia lisanduvad veel ümbrikupalgaga seotud tulumaksu ja sotsiaalmaksu pettused. Riigieelarve augud on tõesti suured.

Põhimõtteliselt nõus kuid ei mõista miks inimesed on nõus ümbrikupalka vastu võtma. Sellega nad kaotavad oma haigekassa, mingi sendi pensionist ja puhkuseraha. Lisaks siis need kes smuugeldavad ühte-teist maksuvabalt venemaalt siia ja müüvad seda mustalt. Ehk siis see on pigem mentaliteedi küsimus. Mentaliteedi mida juurutas hea hulk aastakümneid nõukogude okupatsioon.

[Tropp]

Ei mõista? Pole hullu, juhtub ka paremates peredes.
Ümbriku vastu võtmisest on pääs ainult rikkamatel või targematel. Rumala asemele lihtsale tööle asub kohe uus.

[Faraday]

Ei mõista? Pole hullu, juhtub ka paremates peredes.
Ümbriku vastu võtmisest on pääs ainult rikkamatel või targematel. Rumala asemele lihtsale tööle asub kohe uus.

Nii huvi pärast, mida Sina oled teinud, et peale nõukogude okupatsiooni lagastamist oleks lõpuks ka kunagi võimalik hakata tegelema eesti majanduse uuesti ülesehitamisega?

[Tropp]

Vastan - foorumis kirunud ja teistele kirujatele toeks olnud.

[excubitoris]

Faraday - kui sina ei saa aru sellest miks inimesed annavad ja võtavad ümbrikupalka siis on sul mingi info osas puudus. Ise hetkel ei saa ega anna, kuid mul on mõtteid miks mõned seda teevad. Siin neid hetkel jagada ei kavatse.

Aga kordan põhi postulaati miks inimesed seda teevad:
Inimesed petavad riiki kuna nad seda ei usalda.

[Faraday]

Inimesed petavad riiki kuna nad seda ei usalda.

Mina arvan, et siiski hoopis teistel põhjustel mida olen ka eelnevalt välja toonud. Ka mina ei usalda riiki kuid see ei pane mind petma ja varastama.

[excubitoris]

Eks igüks hakka vastu omamoodi. Selles on tihti lüüasaamise alus.

[togli]

...
... kuid ei mõista miks inimesed on nõus ümbrikupalka vastu võtma. Sellega nad kaotavad oma haigekassa, mingi sendi pensionist ja puhkuseraha.
...

Mis siin mõista. Ollakse lihtsalt selleks sunnitud. Lihtsaim variant - pangakonto on mingil põhjusel arestitud (100 000 kontot on jälgimise all ehk neilt võetakse midagi sundkorras maha). Aga elada ju tahaks. Näiteks elatisraha võlgu oleval mehepullil peale mustalt teenimise suurt üle ei jäägi, sest kätte jääva kolmesaja eurorubla eest üürikorterit, tööl käimiseks hädavajalikku autot ning ise ennast ülal ei pea. Teine variant on lihtsalt piiritaha kolida ja kodukoht unustada...

[euroruubel]

Põhimõtteliselt nõus kuid ei mõista miks inimesed on nõus ümbrikupalka vastu võtma. Sellega nad kaotavad oma haigekassa, mingi sendi pensionist ja puhkuseraha. Lisaks siis need kes smuugeldavad ühte-teist maksuvabalt venemaalt siia ja müüvad seda mustalt. Ehk siis see on pigem mentaliteedi küsimus. Mentaliteedi mida juurutas hea hulk aastakümneid nõukogude okupatsioon.

Seda mentaliteeti soosib riik ja riigi kaudu omavalitsused: hiljuti võitis Tartus linna poolt antud konkursil kõik pakkumised üks firma, kus on kõigil valdkonnaga seotutel teada, et seal makstakse palka mustalt. Aga linna see ei kottinud, kuna nende pakkumine oli kõige odavam ja võetigi( kui linna poolelt ei teatud, kuidas väljavalitus palka makstakse, siis rahanumbreid vaadates ja tervet mõistust kasutades pidi see selgeks saama). Teised, kes maksavad makse ausalt - ei suuda niiviisi konkureerida.

[excubitoris]

Jõuame ringiga tagasi aga teist teed. Kui riik pole - ei käitu ausalt siis need kes on "rasvasema rinnaga" petavad tagasi või vastu - võta kuidas tahad.

See, et ma asjast aru saan - loodan vähemalt - ja kohe maha ei tee ei tähenda automaatselt seda, et see mulle meeldib. Olen põhimõtteliselt riigi ja maksude poolt, kuid hetkel olen kindel, et riigid (ei tea ühtegi mis poleks hetkel) ei esinda oma kodanikke või rahvaid vaid on kõrgemail tasemel läbinisti korrumpeerunud.

[Faraday]

Ehk siis vaata kuidas tahad - jõuame mentaliteedi, hariduse ja harituse juurde tõesti igasuguseid ringe pidi tagasi. Ehk siis riigivõim sõltub suures osas kodanike haritusest ja mentaliteedist. Riigivõimu on võimalik muuta üsna mitmel erineval viisil. Mõned viisid on radikaalsed ja kiired kuid nende jaoks ei jätku meil ressurssi. Kui isegi jätkuks siis ei muudaks see oluliselt midagi kuna uute riigijuhtide mentaliteet on mitmetel põhjustel tõenäoliselt sama mis vanadel. Aeglased võimalused on alustada KOV idest ja jätkata sealt kõrgemale ronimist. See aga eeldab eelnevat mentaliteedimuutust mis ei toimu üleöö. Ehk siis sulid ei kasva ümber ausateks. Kindlasti jääb alaliselt halama suur hulk inimesi kes tahavad mingit väärtuste ümberjagamist ehk siis püüavad saavutada võimatut. Tundub, et selliste toel püsib meie kõige korrumpeerunum erakond KE. Seega maailmavaateline küsimus millele ei ole maailmas lahendust leitud ja ei ole ka võimalik leida. Inimesed ei ole kloonid ja ei mõista ega mõtle kõik ühte moodi. Kuna ei ole võimalik luua kõigile võrdselt ja võrdseid hüvesid (looduses vaataks mesipuud) siis tuleb sotsiaalteenustele ja abile läheneda kindlasti vajadusepõhiselt.

Ehk siis mitte nii nagu tegid suure tsirkuse tarvis sotsid kes tahtsid, et lastetoetust tuleks kõigil võrdselt tõsta x tugrikut vaid vajadusepõhiselt. Näiteks kui palk on > 1000 tugrikut siis ei ole seda toestust vaja ja kogusumma jagatakse nende vahel kellel kellel on sissetulek väiksem. Seega abivajajad saavad abi kordades rohkem. Samuti näiteks Tallinna tasuta ühistranspordiga. Selle raha võib jagada toetusteks abivajajatele alates mingist tugrikupalga numbrist allpool olevatele kodanikele. Selliseid näiteid võib tuua palju....
...see ei olnud kiitus parempoolsetele erakondadele vaid minu arusaamine majandamisest.
Silmitseme veidi ka valitsuses olevaid parteisid. Ehk siis kuna mentaliteediga on halvasti nii opositsioonil kui ka koalitsioonil siis on võimalik üsna vaikselt lasta hääbuda suurtel sigadustel nagu Riiklik Veb Fond, Autorolo, venemaa ja ämma raha jne. Ehk siis viimase puhul suur ühisosa kõikidel erakondadel. Siia sai ainult kaduvväike osa pikast kõiki erakondi puudutavatest ...
Seega Eesti majanduse taastamiseni on käia pikk ja raske tee. Nagu öeldud korduvalt - lõhkuda võib ruttu aga taastamine võtab aega inimpõlvi.

Ennist jäi meelega mainimata maksumaksja kulul olev venekeelne haridus. Sellele ei tohiks kulutada mitte ühtegi tugrikut maksumaksja raha. Kui tahetakse venekeelset haridust tasuta - palun väga kui keegi maksab. Olgu see siis erakapital või vene riik. Ja siit läheks edasi ka piirilepingu juurde. Olen endiselt veendunud, et Paet ei peaks minema seda alla kirjutama Moskvasse. Meil on allkirjastatud piirilepe millelt Venemaa allkirja tagasi võttis. See on nende huvi ja nende soov saada lepingut. Meile ei ole seda tarvis. Meile on see isegi kahjulik. Siin kohal ei pea ma silmas umbes Saaremaa suurust tükki mis on meilt läinud venemaale võrreldes Tartu rahulepingu järgse piiriga. Ajad on muutunud ja läbi aegade ka riikide piirid. Sellega, et see maatükk on kadunud tuleb leppida ja mitte tahta seda tagasi. Jah. Just. Meil ei ole sellega midagi peale hakata kuna saame juhul kui see antakse meile tagasi olematu infrastruktuuri, umbkeelsed inimesed kes nõuavad oma emakeelset haridust ja liitumist venemaaga ning oluliselt suurema kuritegevuse...
... ja kas meie jõud hakkab hetkel sellele peale? Kardan, et ei.
Küll aga tuleb enne allkirjastamist saada tagasi Presidendi raha ja Tartu Ülikooli varad. Olen kindel, et kui allkiri oleks seotud nende väärtuste tagastamisega siis need varad oleks meil tagasi juba järgmise kuu algul. Venemaa vajab eluliselt seda lepingut erinevalt meist. Seni kuni pole seda lepingut pole ka venemaal lootust EL iga viisavabadusele. Ehk siis mina nõuaks eelpooltoodud väärtustele ka hüvitist nõukogude okupatsiooni poolt tehtud kahju eest. Paet ja RE aga tundub olevat kellelgi pihus. Kajuks.

[excubitoris]

Faraday - see pikk jutt on ju põhimõtteliselt õige aga kes ja kuidas seda mentaliteeti muutma hakkab? Seni kuni "toompea ja kadriorg" (koos rahastajatega) oma negatiivselt aktiivse panuse annavad saab muutuse aeg olema pikk ja vaevaline. Küsimus võib isegi seista kas meid "integreeritakse" enne sellesse uude euroopasse kui mentaliteet muutuda jõuab?

[Faraday]

Kas oled kindel, et tead mida tähendab sõna mentaliteet? Seda lugedes jääb mul mulje, et üks meist teab selle sõna tähendust valesti. Võimalik, et see olen ka mina kes teab selle sõna tähendust valesti. Fakt on aga see, et me mõistame seda sõna erinevalt.
Kui loed hoolega siis rõhk oligi just aja pikkusel ja lühidusel. Mis on võimalik, mis ei ole. Mis on reaalne, mis ei ole.

[Faraday]

Kummalisel kombel hakkab VEB Fondi asi huvitavaks minema
-
Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon pöördus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole, et see selgitaks käekirja põhjal välja skandaalse VEB fondi kirja autorid, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal.
"Üks on allkirjastatud kiri, aga meil on ka sellest kirjast mustandeid ja numbrilisi arvutusi. Samuti on meile komisjoni töö käigus esitatud dokumente, mille ehtsust me soovime kontrollida," rääkis komisjoni esimees Rainer Vakra.
Vakra ütles, et komisjonil on kavas üle kuulata veel 5-10 inimest, nende hulgas ka Eesti Panga ekspresidenti Andres Lipstokki. Ka on plaanis kutsuda uuesti selgitusi andma Vahur Kraft. Seni on uurimiskomisjoni ees käinud ütlusi andmas 37 inimest.
VEB fondi uurimiskomisjon uurib, millistel asjaoludel saatis Eesti Pank 1995. aastal Venemaa Välismajanduspangale valeandmeid sisaldanud kirja ja milliseid toiminguid tehti sellega seoses hiljem.
-
Tähendagu see siis mida iganes.

[Eithea]

Kummalisel kombel hakkab VEB Fondi asi huvitavaks minema
-

Huvitav jha, järgnevas väidab Hardo Aasmäe, Vaba Mõtte Klubi 28.01.2014 , et ka Projekt: "Riigikogu töö salastatakse 30 aastaks" on samuti seotud VEB Fondi materjalidega.

Parlamendi liikmetele võidakse kehtestada vaikimiskohustus.
Riigikogu põhiseaduskomisjon peab eelmisest aastast debatti, kas ja kuidas piirata info levikut parlamendi töö kohta.
Vaidlused toimuvad detsembris valminud projekti üle, mis näeb ette riigikogu töö- ja kodukorra seaduse muutmist.
Projekti kohaselt kuulutataks riigikogu komisjonide istungite helisalvestised ja üleskirjutused 30 aastaks juurdepääsupiiranguga infoks.
Kui komisjon soovib, võib istungi üldse salvestamata jätta. Salvestise ja selle üleskirjutuse võib soovi korral ka hävitada.
/-/

Käsi ette salastamisplaanile
/-/
Demokraatiast totalitarismi. Muidugi ei tohi põhiseaduskomisjoni plaan salastada riigikogu komisjoni töö tegelikkuseks saada – kuid sääraseid mõtteid ei peaks ühegi demokraatliku riigi poliitikute peas üldse tekkimagi. Et need tekivad ja et neid tõsimeeli arutatakse, ilmutab poliitilise eliidi soovi legitimeerida poliitiliste otsuste langetamine avalikkuse eest varjatult, muutes selle normiks, millel on seaduse tugi.
Tõsiasi, et suur osa poliitilisi otsuseid sünnib avalikkuse eest varjatult praegugi, ei saa toimida selle olukorra seadustamise soovi aktsepteeritava põhjendusena.
/-/

[euroruubel]

http://e24.postimees.ee/2680374/homme-po...arpemasina

Vähemalt saab Ligi väita, et ei hoiatanud....

[Faraday]

Paistab, et meile püütakse saata mõttetut tööjõudu....
...kui uskuda spordiuudiseid.

[kukoc]

Päris huvitav artikkel Eesti majanduse kohta Delfis

Peavoolumeedia on kuni viimase ajani aastaid žongleerinud valitsuse poolt ülekorrutatud faktidega Eesti majandusnäitajate paranemisest. Välisinvestoreid on koheldud kui prestiižseid filantroope ja šikke välispankureid kui eduka Eesti nurgakive. Ometi rügab kohalik palgatööline ja väikeettevõtja rasket tööd, aga toime tuleb vaid vaevu, tihti kopsaka laenukoormaga või maksudest kõrvale hiilides. Alternatiivina ta lahkub Eestist.

Välisfirmad makse ei maksa

Viga ei peagi tikutulega otsima. Kehtiv tulumaksuseadus võimaldab seaduslikult siin tegutsevatel tütarettevõtetel laenata teenitud kasum maksuvabalt välismaal asuvatele emafirmadele. Seda võimalust ka kasutatakse, ja palju. Ametlikult tuleb laen tagasi maksta, kuid millal, pole seaduses täpsustatud. Seni pole ükski ettevõte laenu tagasi maksnud. Ei valitsus ega ka maksu- ja tolliamet ei pea tulude kadumist maksuauguks vaid loomulikuks rahade vooluks.

Maksuamet oletab, et riigist haihtuv summa jääb aastas 6,6 ja 11 miljoni euro vahele. Investeerimispanga Gild 2010. aastal koostatud Eesti ettevõtluse aruandes hinnatakse summat suurusjärgus 160 miljonit eurot aastas. Tegelikku vastust ei tea täpselt ilmselt keegi, osalt seetõttu, et seda ei tahetagi teada. Summa ei oleks rõõmus avastus siin üle tosina aasta süsteemi juurutanud võimuseltskonnale.

Maksuameti 2011. aasta kampaania "Maksmata maksud jätavad jälje" deklareerib, et puudu oleva maksutuluga saaks luua sadu mängufilme ja lasteaedu. Kampaania ei olnud suunatud välisinvestoritele vaid toimetuleku piiril töötavatele Eesti väikeettevõtjatele. Rahahädas riik leiab kõikvõimalikke lahendusi, et Eesti inimestelt liigsed mündid kätte saada, kuid pigistab silma kinni kõige ilmselgema ja õõvastavama maksuaugu ees.

Välismaale kaduva oletatava 160+ miljoniga saaks üleval pidada kogu kultuuriministeeriumit (2014. aasta eelarve 170 miljonit). Sama summa kataks kõik kõrgharidusele ja õppetoetustele eraldatud vahendid (2014. aastal 159 miljonit). Kui väljaviidav summa oleks maksustatud kas või tavalise tulumaksuga suurusjärgus 21%, teeniks Eesti riik aastas rohkem ligi 34 miljonit eurot. Selliste vahenditega võiks pidada üleval teist valitsust, mille eelarve on 2014. aastal 31 miljonit eurot.

Kommertspankade üüratu võim ja kümnis

Eesti Panga statistika kohaselt on pangad alates kehtiva maksusüsteemi juurutamisest 2000. aastast kuni praeguseni teeninud 2,6 miljardit eurot maksustamata tulu, makstes keskmiselt tulumaksu vaid 2.3%. Kurbi fakte on veel: käesoleva aasta jaanuari Äripäev kirjutab, kuidas Eestis tegutsevad pangad on kasumlikkuses Euroopa Liidus suisa esimesel kohal - 2012. aastal moodustas siinsete pankade puhaskasum 14,2% omavarast, skandinaavlased lubasid enda pankadel teenida poole vähem. Kui Eesti maksuametini välispankade tulu ei jõua, siis Rootsis tasuvad meil populaarsed krediidiasutused, Swedbank ja SEB, tulumaksu kohusetundlikult, suurusjärgus 24% igal aastal.

Igalt makselt, kaubalt, teenuselt, loodusvaralt, töötunnilt, pensionifondilt, maalapilt ja pangalaenult võtab otseselt või kaudselt lõivu välismaa, eelkõige Rootsi kommertspank. Juba teenustasudest teenivad pangad miljoneid. Välispankades hoiab riigihanketa oma vara ka Eesti riik, nagu selgus hiljutisest TÜ magistritööst majandusteadlase Andro Roosi juhendamisel TTV vahendusel.

Riigi jaoks maksab pangaülekanne välispangas 6 senti. Eesti Panga enda arvelduskeskus võimaldab ülekandeid teha 3 sendi eest, kuid seda võimalust ei kasutata. Märkimisväärne on, et välismaiste krediidiasutuste serverid sisaldavad infot kogu Eesti, sealhulgas riigi, rahade liikumisest.

Pankade monopol kapitali üle pole kehtiva süsteemi ainus nõrk koht. Suurpangad mängivad Eesti majandusküsimustes ideoloogilise autoriteedi rolli ning on pühitsetud meedia poolt majandustrendide kompassiks. Swedpanga 2012. aasta aruandes seisab: "Swedbank tegi kogu aasta jooksul tihedat koostööd valitsuse, keskpanga ja kapitaliturgudega, et edendada finantsstabiilsust ja suurendada usaldust." Mainitud eesmärgid on täidetud, raha liigub stabiilselt välja ning riik, rahvas ja meedia usaldab toimuvat.

Rahaga koos lahkub riigist kvaliteetne tööjõud

Nagu mainitud, on välismaa korporatsioonid osanud oma tegevuse nii korraldada, et Eestis nad tulumaksu sisuliselt ei maksa. Kohalikud ettevõtjad tasuvad pigem dividendide eest tulumaksu, sest nende eluliste huvide keskus on Eestis ning dividendid on maksustatud madalamalt kui palgatulu. Seega kehtib Eestis sisuliselt astmeline tulumaks, kus kõige vähem maksavad makse jõukaimad välismaalased ja enim kõige vaesemad ehk palgatöölised.

Poliituuringute keskuse Praxis 2010. aasta kehtivat maksusüsteemi puudutava uuringu aruandes öeldakse: "Maksureformi aluseks oligi lootus, et efektiivse maksukoormuse vähendamisest ettevõtetele jäänud täiendav kasumi osa reinvesteeritakse, mis koos võimaliku välisinvesteeringute juurdevooluga loob head eeldused tööhõive suurendamiseks."

Kas pole ilmne, et kuna välisomanikel on võimalus tulumaksu mitte maksta, siis on nad huvitatud siia investeerima ainult nii palju, et kohalikku kapitali maksimaalselt välja viia? Seetõttu tasustatakse siinset töötajat võimalikult vähe ja tagasi investeeritakse vaid sellesse, mis n-ö kasumikaevanduse töökorras hoiab. Vaadates ainuüksi pankade poole, ei näi investeeringutena ei sularahaautomaatide ja kontorite likvideerimine ega ka pidev teenustasude tõus.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles 2013. aasta märtsi Postimehes: "Süsteem soodustab seda, et sa paned hirmsa raha masinatesse ja rajatistesse, kus töötaks inimesed, kellel oleks väga madal palk." Praeguses olukorras konkureerib kohalik ettevõtja väliskorporatsioonide ja nende agressiivsete kauplemistavadega.

Kõrgelt maksustatud palgatööline teeb välisfirmade kasuks robotlikku ja madalapalgalist tööd ja loob väärtusi, mis kodumaale tagasi ei jõua. Eestlase töö on sisuliselt välisinvestorile kandikul ette kanda oma aeg ja tervis. Rahaga ühes suunas liigub välja ka kohalik kvaliteettööjõud. Võib arvata, et praegune nõiamaja on siiski võimeline vaaruma kanajalgadel, kuni ajutised rahavood, eurotoetused ja saastekvoodid lõppevad.

Mis toimub lookas maksusüsteemi autorite peades?

Rahandusminister Jürgen Ligi arvates on peamised nõuded maksudele stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus. Ta ei täpsusta, et need kriteeriumid pole mõeldud eestlastele vaid eelkõige siit tulu teenivatele välisfirmadele. Kas härra Ligi jätab hommikuti tööle minnes oma koduukse lukustamata, et korterivaras pääseks tema seifi kallale stabiilselt, lihtsalt ja läbipaistvalt? Võib küsida: kui kapitalil pole rahvust, pole seifil vaja ka lukku? Võtab see, kellel pikemad näpud.

Maksuameti endine peadirektor Enriko Aav kirjutas 2011. aasta juuni Postimehes: "Tuleb tõdeda, et praegune maailmamajanduse korraldus on loonud võimsa edumaa suurtele korporatsioonidele ja pärsib võimalusi ehitada keskmisele ja väikeettevõtlusele rajanevat elujõulist, paindlikku ja dünaamilist majandust. See on objektiivne paratamatus ja Eestil tuleb õppida selles olukorras toime tulema."

Sisuliselt ütleb härra Aav, et oleme teid korporatsioonidele maha müünud, teie peate selle eest raske töö ja rasvaste maksudega tasuma ning aitab ainult hoo juurde andmine.

Müstilise küsimärgina jääb õhku rippuma, kas poliitikud ja ametnikud tõepoolest usuvad kogu kummalise mängu juures, et teevad Eesti rahvale head? Olenemata vastusest on selge, et liidrid, kes peavad üleval jätkusuutmatut, ikkest kaldus süsteemi, on kas ideoloogiast pimestunud, vastutustundetud oma rahva ees või ära ostetud. Võimalik, et kõik korraga.

Ürg- ja koriluskogukondades pidid juhid olema grupi kõige arukamad ja selgema maailmapildiga inimesed. Mis tahes põhjusel omade vastu tegutsevaid juhte ei saadud endale lubada, sest vastasel oleksid kogukonnad välja surnud. Tänapäeval saab aga kummi raha, suhtekorralduse ja meedia abil pikaks venitada, kuid kibedaid vilju peab oma rahvas maitsma siiski.

Saame ise hakkama

Eestis on praeguseks välja ehitatud toimivad infrastruktuurid, kommunikatsioonisüsteemid, veevärk ja transpordivõrk. Meil ei ole vaja olla atraktiivne sihtpunkt välismaistele suurtööstustele, mille toodete loomises me pole oodatud osalema.

Meil puudub vajadus olla madalapalgaline hammasratas suures Babüloni masinas, investoritele, kes käsitavad meid ja meie maad kui ressursi, mille abil oma kontoarvel digitaalset numbrit suurendada. Meil ei ole vaja investorile soodsat kliimat vaid puhast kliimat.

Roy Strider kõneles 2013. aasta Kogukondliku Poliitika Konverentsil: "Kõige rohkem on puudu tänapäeval puhtast õhust, puhtast toidust, puhtast keskkonnast, puhtast loodusest, mis tekitab puhtama tervise, puhtama mõtlemise, puhtamad inimestevahelised suhted."

Miks ei võiks Eestis olla riigi poolt toetatud laenuühistu, kus suunataks kapitali kohalikku majandusse tagasi? Miks ei võiks riik käibele tuua alternatiivse valuuta, mis soodustaks kohalikku tarbimist? Mis takistab paigutamast maksimaalseid vahendeid ökopõllumajandusse, jagada vähese hinnaga omavahel omalt maalt kaevandatud elektrienergiat või arendada kesksõlmest sõltumatute energiatehnoloogiate kasutuselevõttu? Mis on see, millega eestlane ise hakkama ei saa?

Meil ei ole vaja nüristavaid muttertöökohti, kust väsinuna televiisori ette langeda, et sealt teada saada, millist sümpaatset vuntsi tulevastel valimistel valida tuleb. Puudu on keskkonnast, kus meie põhitegevus – töö - valmistaks meile rõõmu ning tasust, mis oleks selle töö eest vääriline. Alustuseks on vaja selge pilguga juhte, kes oskavad seista sirge seljaga trooni kõrval, palaganita, kahjulike ideoloogiateta, kirjude kikilipsudeta ja oma rahva poolel.

[BleedingOutMyEyes]

http://www.ohtuleht.ee/564683/kallis-kal...ja-kosuvad

Väga lahedalt kirjutatud artikkel Eesti ja Saksamaa hindadest, elatustasemest jne.

[Eithea]

Päris huvitav artikkel Eesti majanduse kohta Delfis

Peavoolumeedia on kuni viimase ajani aastaid žongleerinud valitsuse poolt ülekorrutatud faktidega Eesti majandusnäitajate paranemisest. Välisinvestoreid on koheldud kui prestiižseid filantroope ja šikke välispankureid kui eduka Eesti nurgakive. Ometi rügab kohalik palgatööline ja väikeettevõtja rasket tööd, aga toime tuleb vaid vaevu, tihti kopsaka laenukoormaga või maksudest kõrvale hiilides. Alternatiivina ta lahkub Eestist.

Välisfirmad makse ei maksa

/-/

Pankade monopol kapitali üle pole kehtiva süsteemi ainus nõrk koht. Suurpangad mängivad Eesti majandusküsimustes ideoloogilise autoriteedi rolli ning on pühitsetud meedia poolt majandustrendide kompassiks. Swedpanga 2012. aasta aruandes seisab: "Swedbank tegi kogu aasta jooksul tihedat koostööd valitsuse, keskpanga ja kapitaliturgudega, et edendada finantsstabiilsust ja suurendada usaldust." Mainitud eesmärgid on täidetud, raha liigub stabiilselt välja ning riik, rahvas ja meedia usaldab toimuvat.

Miks ei võiks Eestis olla riigi poolt toetatud laenuühistu, kus suunataks kapitali kohalikku majandusse tagasi? Miks ei võiks riik käibele tuua alternatiivse valuuta, mis soodustaks kohalikku tarbimist? Mis takistab paigutamast maksimaalseid vahendeid ökopõllumajandusse, jagada vähese hinnaga omavahel omalt maalt kaevandatud elektrienergiat või arendada kesksõlmest sõltumatute energiatehnoloogiate kasutuselevõttu? Mis on see, millega eestlane ise hakkama ei saa?

Meil ei ole vaja nüristavaid muttertöökohti, kust väsinuna televiisori ette langeda, et sealt teada saada, millist sümpaatset vuntsi tulevastel valimistel valida tuleb. Puudu on keskkonnast, kus meie põhitegevus – töö - valmistaks meile rõõmu ning tasust, mis oleks selle töö eest vääriline. Alustuseks on vaja selge pilguga juhte, kes oskavad seista sirge seljaga trooni kõrval, palaganita, kahjulike ideoloogiateta, kirjude kikilipsudeta ja oma rahva poolel.

" Mainitud eesmärgid on täidetud, raha liigub stabiilselt välja ning riik, rahvas ja meedia usaldab toimuvat", teisisõnu need ongi need investeeringid mis Eetisse on voolanud ja voolavad.

http://www.ohtuleht.ee/564683/kallis-kal...ja-kosuvad

Väga lahedalt kirjutatud artikkel Eesti ja Saksamaa hindadest, elatustasemest jne.

Tõesti huvitav...

Meie pidu on ligi kuus korda kallim

Edasi arvutame hinnasuhted protsentides ning ka suhtelise hinna ehk selle, kui kallis on kummaski riigis see kaup sissetulekuga võrreldes. Võtame aluseks EUROSTATi statistika, mille järgi oli Eesti keskmine kuunetosissetulek 2012. aastal 613,20 eurot ja Saksamaal 2 232,59 eurot. Arvutame vahe kordades ja leiame, kui palju on üks või teine toode võrreldes keskmise sissetulekuga kummaski riigis odavam või kallim. Vaatame tulemust, mis on toodud kõrvalolevas tabelis.