• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 74
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Eesti majandus ja selle allakäik
#1
Näiteks põllumeeste olukorrast:

on teil aimu mis praegu toimub või hakkab kohe toimuma meie põllumajanduses? Suur pankrottide laine, mis sel sügisel toimuma hakkab viib suure osa eestlaste omanduses olevat maad teadagi kelle kätte... Me kaotame oma esiisade maa, vähemalt osa sellest kindlasti välismaa ülesostjatele. Ja siis on eesti rahva hääbumisele ja segunemisele jälle üks suurem tõuge antud... Ma ei tea kui paljud teist siin on selle valdkonnaga kursis kuid toon mõned illustreerivad näited: hektarile normaalse saagi saamiseks on vaja väetist panna 400-500 kg, kui 2007 a kevadel maksis 1 tonn(1000 kg) kompleksväetist ca 4000 EEK, siis 2007 sügisel 5000 EEK ning praegu maksab 10000 EEK..., 2 kotti väetst maksab 10000 EEK, kujutate te seda ette...??? 400 ha talu ostab ca 200 tonni st 400 sellist kotikest... Kallinenud on veel kütus, taimekaitse, tehnika-KÕIK sisendid. Kuid mis saab talumees oma väljundi eest: piimaliiter makstakse suurtele ning neile väikestele kes ühistutes 4,60 EEK, kuid osadele väikestele makstakse ka alla 3 EEK ja töötlejate plaan on üldse lõpetada alla 20 lehmaga taludest piima kokkuost. Piima liitri omahind aga on juba vähemalt 5 EEK, teraviljakasvatajate olukord hullem veel-need kes on panustanud ainult teraviljakasvatusele ja ostnud oma tarvikud tootmiseks nö sügisese maksmise peale(enamus teevad nii-ostavad väetised talvel/kevadel ning maksavad sügisel viljasaagist lihtsalt ei olda nii rikkad et maksta kohe), siis kui eelmisel sügisel maksti tonni söödavilja eest 3000 EEK+käive ja see oli üle aastate keskmisest kõrgem hind kuid just nüüd kõige kallinedes tänavu sügisel on viljahinnad alla keskmise tasemel, tonni söödavilja eest saab 1800 EEK... ning kokkuostjad ei maksa enam vedu ka kinni nagu eelmisel sügisel oli... Toiduvili küll kõrgema hinnaga ca eelmise aasta söödavilja tasemel kuid selliste sademete tagajärjel toiduvilja Eestist prakt ei tule ning on veel küsmus kui sajud jätkuvad vili lamandub ning läheb peas kasvama (ka põllud võivad enam mitte masinaid kanda) siis ei saa saaki põllult kättegi... On need talumehed siis suured või väiksed tootjad kes siiani püsima jäänud, vaatamata oma suurusele saadi siiani hakkama, aga töö on ka raske-ärge mõelge et suurtalunik sõidab oma maastikuautoga ringi ja sügab kõhtu-tunnen neist väga paljusid ei ole neil üldse kerge jah neil on maastikuautod kuid kuis muidu maal neil teedel üldse liikuda saaks, tööjõud kes on kvaliteetne ning teeb töö korralikult maksab päris palju, et hoida töötajaid Soome putkamast tuleb maksta päris korralikku palka. Nad ise istuvad masinate roolis, künnavad-külvavad, tean ca 800 ha suurusi teraviljakasvatustalusid-sisuliselt on need pereettevõtted, 1-2 abitöölist püsivalt, hooajati paar lisaks. Selleks et ellu jääda ning konkurentsis püsida on väga palju investeeritud tehnikasse, mis ei ole veel lõplikult pankade käest välja ostetud... Toetustest niipalju et ebavõrdsus Euroopaga on ääretult suur, kui nt Soomes saab 500 ha talu meie rahas ainult pindalatoetusi 3 milj EEK(seal investeeringutoetusi pole kuid nemad on end seal juba ära arendanud ja investeerinud...), siis meil saab pindala+investeeringutoetustega kokku 1,5 miljonit....Maailmas tegelikult veel ju praegu rahvaarvu kasv ning toidupuudus aga olukord Eestis just selline praegu on... Eks saame näha kuid Eesti (põllu)majandus variseb kokku vist juba selle aasta lõpus.

Muudetud: 14-8-08 kell 11:36:01 Tom
#2
Ma usun, et pingutad pisut üle. Niipalju, kui mul maainimestega suhtlemist on olnud, ei kurda keegi, et tuleb hambad varna panna.
#3
Põllumajandus on äri. Ja enamikel äriettevõtetel läheb halvasti.

Näiteks:
Ehitus valdkonnas (minu eriala): Tallinnas on kokku umbes 2500 uut müümata korterit ja paljudes uuselamurajoonides on sadu müümata maju, mille eest arendajad pankadele sadu miljoneid kroone võlgu. Tallinnast väiksemates linnades on tavaline, et mõned uuselamispinnad on juba 2 aastat müügis. Kinnisvarakriis ei ole mitte Eesti "nokia", vaid haaranud terve Skandinaavia- Norras näiteks on 50000 uut elamispinda, mille ostuootus on olnud juba u aasta.

Alkoholi müük vähenes aastaga näiteks 40% (mis iseeneset on isegi hea).

Uute autode müük on vähenenud 25%.

Eks neid näiteid ole veel ja veel.

Välismaalaste poolt ülesostmist ei ole vaja oodata, see ammu juba siin. KÕIK Eesti pangad on näiteks võõramaalaste omandis - kõik meie laenud, hoiused.
Ja üks tuttav, kes tegeleb pangas äriklientidega, ütles, et ettevõtete koguvõlg on viimase kahe aastaga kümnekordistunud. Ja võla mittemaksmisel(mille lainehari peaks varsti tulema) võtab pank muidugi ostetud vara endale. Ja kellele pangad kuulusidki.... Laugh ?

Lohutuseks aga, peale tõusu tuleb langus ja peale langust tuleb tõus (kui krahhi just ei tule Laugh).

Inimese loomuses on kangesti süüdlast otsida. Huvitav, kelle poole võiks näpuga näidata.

Muudetud: 14-8-08 kell 11:35:08 Tom
#4
Tsitaat:Algselt postitas: Alfar
Ma usun, et pingutad pisut üle. Niipalju, kui mul maainimestega suhtlemist on olnud, ei kurda keegi, et tuleb hambad varna panna.

Tänavusügisesed viljahinnad käidi alles hiljuti välja ning kuuldavasti pidada veel langema-põhjuseks tuuakse et Euroopas rekordsaagid...
#5
Tsitaat:Algselt postitas: Tom
Inimese loomuses on kangesti süüdlast otsida. Huvitav, kelle poole võiks näpuga näidata.
Küllap on Su viimane küsimus, Tom, (vähemasti mõneti ka) retooriline. Sest muidugi võib näidata. Ja seda mõneti põhjendadagi. Ja kindlasti võib see mõnesugust psühholoogilis komforti pakkuda. Aga me ei saa kunagi teada, kuidas oleks olnud siis, kui mingil hetkel oleks teinud midagi oluliselt teisiti. Ühiskonnas toimivad teatud objektiivsed protsessid, mida ka riigijuhid ei saa (päris) oma suva järgi keerata. Teisipidi (ja osalt on see ka eelmise põhjuseks) ei oska me neid aga ka eriti hästi ette ennustada, no vähemasti sama hästi mitte, kui me, teades taevamehhaanikat, oskame kosmoselaeva Marsile saata. Me võime küll aimata-teada teatud üldisi tendentse-seaduspärasusi ("pärast tõusu tuleb langus"), aga oleme pea võimetud ütlema, et kui kiiresti? kui sügavale? Muidugi võib abi küsida ennustajatelt, aga ma kardan, et kõik mis vähegi võimalik, on ka ette ennustatud (Vene-Gruusia sõda nii tuleb kui ka ei tule), seega on poliitik (või kes iganes) jälle raskustes, keda uskuda - keda mitte? Ja ega siin parata polegi midagi. Pisikese Eesti kohta muidugi veel see, et kõik, mis siin toimub, ripub ülitugevasti ära laias maailmas toimuvast - see tõdemus aga ei peaks olema põhjus ei pessimismiks ega ka eufooriaks.

Andku Jumal (või kes iganes seal) meile jõudu muuta asju, mida muuta suudame, meelekindlust leppida asjadega, mida muuta ei suuda ja tarkust nende vahel vahet teha.
#6
Ja siis? Kas siis peavad tarbijad vahe kinni maksma ja hinda kunstlikult üleval hoidma? Tootjad peavad eelkõige ISE hakkama saama ja kui ei sea, siis tuleb pood kinni panna. Kui ei ole tarbimist, siis ei ole vaja ka toota. Ei saa riigilit või ükskõik kellelt (näiteks EL'lt) nõuda, et nad ostaksid kokku turuhinnast kõrgemalt, et poputada tootjaid.

Nii on ka meie endi kaluritega, kes vinguvad, et hinnad madalad ja tooteid ei osteta. Ja riik muidugi peab neid aitama. Jumal küll, kas siis riik peab kala nende saamatuse tõttu lattu ostma? Otsigu mõni teine töö. Mina kui maksumaksja küll ei kavatse kellegi hobi üleval pidada.
#7
hmmm asi selles et ostetakse küll, aga mis hinnaga. Nt piimahind on ülejäänud Euroopaga võrreldes Baltikumis madalamal. Viljahinnaga tendents samamoodi. Tootjaid ei mksa süüdistada, nad ongi siiani hakkama saanud aga nüüd lihtsalt tuleb suluseis... tootja käest algprodukti saav töötlev tööstus ei taha oma hiigelkasumitest kuidagi loobuda... Pealegi on paljud sisendid meil veel kallimad kui Euroopas kuna kohapeal tootmist ei ole ning tuleb kalli transpordiga sisse tuua...
#8
Tsitaat:Algselt postitas: Tom
Põllumajandus on äri. Ja enamikel äriettevõtetel läheb halvasti.

Näiteks:
Ehitus valdkonnas (minu eriala): Tallinnas on kokku umbes 2500 uut müümata korterit ja paljudes uuselamurajoonides on sadu müümata maju, mille eest arendajad pankadele sadu miljoneid kroone võlgu. Tallinnast väiksemates linnades on tavaline, et mõned uuselamispinnad on juba 2 aastat müügis. Kinnisvarakriis ei ole mitte Eesti "nokia", vaid haaranud terve Skandinaavia- Norras näiteks on 50000 uut elamispinda, mille ostuootus on olnud juba u aasta.

Alkoholi müük vähenes aastaga näiteks 40% (mis iseeneset on isegi hea).

Uute autode müük on vähenenud 25%.

Eks neid näiteid ole veel ja veel.

Selliste protsentuaalsete näidete toomine on veidi retooriline, kuna tõenäoliselt võrreldakse praegust langust tarbimise kõrgajaga, mil kolmeaastane auto oli juba vana ja suuresti laenurahadega osteti ohjeldamatult, mõtlemata tegelikele vajadustele.
Isiklikult arvan, et praegune kriis on hea, toob inimesed, nii tootjad kui ka tarbijad maapeale, loodetavasti on sama mõju ka Toompea rahvale...
#9
Paar kolm päeva tagasi kuulsin ja lugesin põllumajanduses piima hindade kohta.
Kokku võttes: Piima oma hind on 5.05 EEK ja keskmine poodide kokkuostu hind on 4.20 EEK...
Isiklikult näiteks piima hindade tõusu olen märkand näiteks nii... 1,5 L Aura mahl maksab vähem kui 2 L piim ... Sellise koguse juures see pool liitrit ei ole nii suur maht, et seda märgata oleks.
#10
Hinnad Eestis madalad? Oled sa näiteks kesk-Eurropas käinud? Saksamaa hinnad on nii madald, et tekib tunne, et oled paradiisis (võrreldes Eestiga muidugi)
#11
Tsitaat:Algselt postitas: neoon
Hinnad Eestis madalad? Oled sa näiteks kesk-Eurropas käinud? Saksamaa hinnad on nii madald, et tekib tunne, et oled paradiisis (võrreldes Eestiga muidugi)
Mul kaksikvend on hetkel Saksamaal, ja nagu tema küll sellist asja väitnud ei ole. Rohkem mainind midagi, et kas natuke kallimad, või lähedased.
Muidugi kui ma nüüd saan aru, et sa väidad, et Saksamaal on hinnad odavamad kui Eestis.

Muudetud: 14-8-08 kell 14:39:01 Nazz
#12
Varem sai vähemalt naturaalset toitu , nüüd on ainult lääne sõnnik ja kirve hinnaga. Sedasi saab meist varsti ainult santide armee, keda omakorda lüpsavad juba teised monopolid. Ma saan aru, kui sellest saadav kasu jääks oma riiki. Praegu läheb aga erandlikut kõik välja, kuna siin võimutsevad ja valitsevad lääne monopolid ja firmad. Seda soodustab meie äraostetud valitsus ja nende ametnikud. Sedasi oleme varsti valged indiaanlased omal maal. Mõelge selle üle.
#13
eeh ma mõtlesin madala hinna all seda et hind on madal tootjale kelle käest tööstus toorme ostab, poodides loomulikult meil juba on toidul kõrgem hind kui Euroopas Angry kel viitsimist võib siit lugeda mis toimub...
http://www.eptk.ee/images/stories/konver...t.inst.pdf
lühidalt kuigi nt seesama piimahind tootjale on eelmise aastaga tõusnud 10% aga kasumimarginaalid on tugevalt kallutatud tööstuse ja jaemüügi kasuks...-tööstusest väljamüüghind tõusnud 18% ning kauplustes jaehind 12%
Ning kui me siin veel mõtlme sellele et nt väetised Eestis kallinenud 200% siis.... no comments... ning seal ettekandes ilusti näha kuidas praegu piima kokkuostuhinna võrdlustabelis kolm balti riiki Soomest ja Saksamaast allapoole jäävad...
#14
Põhiline majanduslanguse probleem ongi selles, et tänu pidevale tootmisele ja palkade tõusule, mis vahepeal oli, toimus ületootmine ja -küllastus. Nüüd on inimesed maha rahunenud ja enamik ostujõulisi soetanud kõik selle, mis vajalik. See kõik on loomulik seisak.
Aga ahnus on ju piiritu, ja tootjad ei lepi sellega, et tarbijad enam nii palju ei tarbi. Pole nagu otseselt, kellele toota.

Ja ma ei saa aru, miks inimesed toovad pidevalt näiteid, et selles ja selles riigis on see ja see odavam. Eestit ei tasukski võrrelda nt Saksamaaga. Mastaap, rahvaarv jms on ju hoopis teine, isegi palgad. Debiilne hinnavõrdlus.
Või see, kuidas lehed võidu seletavad, et NYs saab kohvi selle ja selle hinnaga, ja ohooo! Tallinnas on sama hind nii ja nii palju. Me ei peaks mitte võrdlema riiki teiste riikidega, vaid kohandama hinnad meie palkadega.

Pealegi on inimesed kogu selle majanduskriisiga nii ära ehmatatud, et sellest tulenevalt ei julge ka paljud enam miskit osta või suuremaid väljaminekuid teha. Kuigi, peaks mainima, et poes käies pole sageli aru saadagi, et Eestis üldse mingi kriis oleks. Korvid kõik puha kaupa täis ja ostetakse asju mõnuga edasi.
#15
Soovitan teil lugeda majandusteemadel.
www.lhv.ee
www.tarkinvestor.ee
Väga humoorikas teema muidu teil siin.
#16
Ma arvan, et kogu probleem on selles, et teemaalgataja tegeleb vale majandusalaga.Kui tema talu on 400 hektarit, siis võiks seda lausa hiiglaslikuks pidada ja tõenäoliselt on tegu siis ühe suurima Eesti taluga.Mis elab kõik majanduslangused ilusti üle, kui just pole mingeid liiga suuri kasumiplaane pidanud ning nüüd seisab ees kokkupuude reaalsusega.

Paraku on reaalsus aga ka see, et kõik tahavad saada asju odavamalt.Seda nii tootjad, tarbijad, vahendajad kui ka lõppkokkuvõttes ostjad ja sellest kõigest tulenevalt ongi olukord, kus kõik rabavad säästupiima, mitte seda kõige kallimat.Paraku on reaalsus ka selline, et sina oma 400 hektariga elad ilusti ära ja ei tahaks küll julmalt öelda, aga sina elad selle majanduslanguse ilusti üle-seda muidugi juhul kui oled teinud majanduslikult õigeid otsuseid.Paljud väiksemad, mingid 14- või 40-hektarilised talud võivadki sisuliselt oma tootmise lõpetada.

Tänapäeva majanduse peamine märksõna on turustamine ehk toodetud kaubale ostja leidmine.Eeldan, et 400 hektari pealt peaksid kogused ikka sadades või ehk isegi tuhandetes tonnides tulema.( Vabandan, kui arvud liiga suured või väikesed said).Juhul kui väiketalu pidada, siis tõesti ei tasu ära, aga kui 400 hektariline talu kaupa jagab ja turundus on tasemel, siis "küpsetate" nii mõnedki väiketalunikud turult minema.Sest poodide ja üleüldse jaekaubandusettevõtete sooviks on leida püsivarustajad ehk siis kui suudad näiteks iga nädal varustada poode kuude kaupa oma toodanguga, siis tellivad poed oma kauba alati sinult.Ja kui näiteks piimaauto saab sinult alati paagitäie, siis on loomulik, et bensiini ja aja kokkuhoiu mõttes neid väiketalunikud ei huvitagi.

Eesti miinuseks on see, et siin on võimalik saada ainult üks saagikord aastas-seda siis viletsa kliima tõttu.Samas on see aga ka pluss, sest suvel rabele nagu segane, samas aga on umbes 3-6 kuud aastas sügav hingetõmbeaeg.Sõltuvalt muidugi sellest, mida sa kasvatad.Samas võib see miinus aga ka pluss olla, sest kui kaup on turustatud ehk teisisõnu on toodangul ostja olemas, siis võibki jääda ainsaks tööks see, et piima kokkuostjale väravasse vastu minna ja nende lehmade lüpsmine.
#17
Noored ärgem unustagem seda "pisikest" detaili, et meie praegune "majandus" põhineb spekulatiivsel laenuturul mitte väärtuste AUSAL vahetmisel.
#18
Eesti ei ole elatunud kunagi põllumajandusega ,ainult endatarbeks.Riigi põlistulu on olnud transiit ,tänu oma asukohale.Nagu seda oli Hansatee ,Via Baltika jne.Ei ole eriti raske aru saada miks teed Narva on mitmerealised ja lausa valgustatud aga Tartu mnt., seda ei ole.Eesti allakäik algas peale pronksjunni kangutamist kui venelased transiidi kinni keerasid.Enne seda aga suutis Laar tellida topeltollid mis tappis pilguajaga kalatöötlusfirmad rannaäärsetelt aladelt.Miks pronksjunn venelasi solvas siis tegelikkuses on suured hääled Venemaal veteranidelt ja paraku ei ole neist keegi teadnud kes selle sõja võidab ja mille eest ta sõbrad surevad ja ise surma kartma peab.Ja võimuliit lihtsalt pidi reageerima.Kes selle aga tellis ,seda saame ehk teada hiljem.Fakt on see ,et jänki ei kiida heaks Baltiriikide Natosse astumist kuna sellega jahenesid järjekordselt kahe suurriigi suhted.Ehk ei kiida Bushi otsust.Meil ei ole pistmist maailmakrediidikriisiga.Eestlane kes ei ole riigist väljas käinud ei oma õrna aimu ka kuidas teised elavad.Neil ei ole teada kui suur on nende võlg panga ees juba sugupõlvedelt kogunenud.Üks on aga selge ,et võlgu nad on.Meil aga ei ole panka ,meil on pandimajad kes laenavad vaid tagatise vastu.Ehk siis põhimõtteliselt on ostnud eestimaa üles.Nüüd mis toimub sisereiigis.See on samuti isiklik arvamus ja kes ei soovi ei pea ju lugema.Siin ei ole lõhnagi demokraatiast.Samuti ei ole meil poliitikuid.Poliitikuks õpitakse mitte ei sünnita ja sääl valitseb ka mingi eetika.Meil on klannid!Klannid kelle kaltsutada on rahvas.Kui kunagi peaks rahvas vastu astuma siis uskuge mind ,kõik need klannid leiavad kohe ühise keele ja selleks on RAHA mis kooritakse ühiselt maksumaksja taskust.Meie võimustruktuurides tegutsevad inimesed kes on saanud väljaõppe NLiidult.Ka sel ajal elas teatud seltskond hästi aga hirmutundega ja seda Moskva ees.Nüüd kus seda enam tundma ei pea ,ei huvita neid karvavõrdgi mingi rahva tahe(õpitud NLiidult) ja on ainult roheline tuli isiklikule kasumile.Kes rohkem suudab röövida rahvast saab võimu!Seda nimetaksin sotsialismilt üleminekuks kapitalismile.Sest kapitalistlikus ühiskonnas oli kõigepealt maksumaksja ja nad ise tegid endile maksuameti kes majandaks nende heaolu.Meil aga oli enne maksuamet ja alles siis otsiti maksumaksjad.Kõige selle eeskujuks on ametnike paradiis Brüsselis kelle sarnasteks tahetakse saada igal juhul.Ja ükskõik mis hinnaga.Probleemiks ei saa olla miski ,kasvõi valetamine mida samuti õpiti NLiidu plaanimajanduselt.Rahavahetus EUR-le ei ole mingi imerohi vaid on võimupartei osav trikk devalveerida kroon.Mis väärtus saab olla rahal kui puudub majandus ,eksport ja on vaid tohutu töötute armee ja samasuur avalik sektor kes kümne küünega hoiavad oma kohtadest kinni ning külvavad vaid bürokraatiat?Aga see kõik lõppeb!Valed saavad otsa ,tagantselja üle parlamendi astudes, võetud laenurahad samuti ja peale valimisi on meie uksetaga IMF.See mängitakse osavalt maha rivaalist klannile koos rahva vihaga.Mõtlen vaid õudusega mis saab edasi?Üks on aga selge ,et jõuka riigi aluseks on rikas rahvas mitte purupaljaks röövitud riigi elanik.Aga kas meil on kedagi kes saaks sellest aru?Alustada tuleb madalatest maksudest ja üliväiksest avalikust sektorist!
#19
Eesti Panga bilanss jääb pärast eurole üleminekut hulga väiksemaks

Tsitaat:...Praegu on kommertspankade kohustusliku reservi määr 15% kommertspanga kõikidest kohustustest. Euroalas peab kohustuslik reserv olema 2%, /.../ Seega tuleb euroalaga liitudes alandada pankade kohustuslikku reservimäära 13 protsendipunkti võrra...

Kes Zeitgeisti teist filmi näinud, ehk mäletab raha emiteerimise kohast 10% reservinõuet ehk kommertspankade kohustusliku reservi määra... see 10% oli USA ja Fõderaalresevi näitel. Meil Eestis oli see number siiani 15% (mis kaasaegset maailma arvestades tegelikult suht konservatiivne), kuid euroonud on palju lahkemad, nemad nõuavad ainult kaheprotsendilist reservi.

Sisuliselt tähendab see, et euro on täiesti väärtusetu lepaleht, mis püsib ainult usaldusel. Sama hästi võiks konnakarpides arveldada nagu kunagi ammu Lõuna-Ameerika indiaanlased tegid...
#20

Kuigi selles kirjas räägitakse maailmamajandusest tervikuna, siis käib see siiski ka Eesti kohta.


Kas maailm on metakriisi lävel?

Võib-olla oleme selle kriisi lävel või märkamatult juba sinna jõudnud. Meil võib kriisi algus isegi märkamata jääda, sest ilmselt kestab ta mitu inimpõlve.


Põhjuseks on maailma majandussüsteemi aegumine. Seda võimendab üleilmastumine ja vabakaubandusliku maailmaturu teke. Aastasadu on maailma majandus sõltunud tarbimise kasvust. Praegusest surutisest ülesaamiseks oodatakse taas tarbimise elavnemise märke. Lähikümnendiks võib sellest isegi abi saada, kuid mitmed märgid näitavad selle jõuetust kaugemas tulevikus.


1972. aastal raputas maailma Rooma klubi aruanne, mis pärines Dennis Meadowsi sulest ja kandis pealkirja „Kasvu piirid”. Selle sõnum osutus külma sõja tingimustes väga lihtsaks. Kumbagi vastandlikku unelmat, kommunistlikku ega kapitalistlikku, pole kogu inimkonna jaoks või-malik saavutada. Lihtsalt ei jätku loodusressursse. Heaolu saab osaks vaid osale inimkonnast.


Maailmamajanduse senine areng on neid järeldusi vaid kinnitanud. Riikide arengutaseme erinevus suureneb. Ühiskonnad kärisevad sotsiaalselt ja majanduslikult. Olgu siinkohal nenditud, et jutt ei ole Eestist või näiteks Türgist, vaid vaatluse all on inimkonna seisund tervikuna.


Nagu öeldud, veab maailma majandust tarbimise kasv. Vedajaks on Põhja-Ameerika, Euroopa ja natuke Aasiat. Paraku hakkab hobu väsima. Aastasadu tur-gutas majandust rahvastiku kiire kasv, mis suurendas siseturu mahtu. Arenenud riikide rahvastiku kasvu pidurdumine muutus arengutõkkeks. See andis algul arengueelise USA-le, kus põhja-osariigid aastail 1861–1865 juba varakult kaitsesid verises kodu-sõjas riigi siseturgu killustumise vastu. Tegemist oli ohvriterohkeima sõjaga USA ajaloos. Tapeti rohkem ameeriklasi kui hilisemates maailmasõdades kokku.


Euroopa jäi turu ühendamisega hiljaks. Enne läbiti kaks ohvriterohket maailmasõda, kui asuti EL-i näol ühtsel siseturul tarbijate arvu kasvatama. Kaubad, tööjõud ja kapital pandi vabalt liikuma nagu USA-s. Kuid tarbimisvedur väsib…


Kaht praadi lõunaks süüa ei jaksa, kolme autoga korraga ei sõida, nelja ülikonda selga ei pane. Suurte purustustega sõdu ja loodusõnnetusi pole ammu olnud. Rahvastik ei kasva. Vana maailm on valmis saanud. Eluks vajalikud asjad on inimestel üldiselt olemas. EL püüab majandust elavdada oma uute Ida-Euroopa liikmesmaade jõukuse turgutamisega, ühtlasi kasvatades sellega tarbimisvõimet. Kui muu ei aita, siis pakub vaesematele maadele odavat laenu asjade ostmiseks. Nimetatud suund veab ehk paarkümmend aastat.


Maailma majandus tervikuna on saanud tarbimiseks abiväge juurde Hiinast ja Indiast. 200–300 miljonit tublit tarbijat ehk sealt lähematel aastaküm-netel veel tuleb. Paraku näib sellelgi lõpp paistvat. Hiina järjekindlad marksistid viivad ellu leninlikku nepipoliitikat, kus jõukuse kasvust saab osa vaid 20–25% rahvastikust. Erinevalt Nõukogude Venemaast on Hiina nepp territoriaalne ehk teatud piirkondade eriõigus. Hiina võim piirab üha enam vaeste-Hiina (kommunistliku, „kolmanda Hiina” jne) elanike ligipääsu nepist paisunud õitsengupiirkondadele.



Tarbitakse ka öösel



Kui asjad on olemas, saab käsile võtta igapäevase tarbimise. Ohjeldamatult, otseselt või kaudselt reklaamitakse söömist. Kõikvõimalikud kokasaated ja toidu allahindluskampaaniad teenivad üht eesmärki. Toiduainete puhul maksab tarbija üha rohkem selle eest, tal on võimalus omandada väiksema tarbimisväärtusega kaupa. Inimkond tarbib üha rohkem piimatooteid, mitte täispiima. Maailmaturul pakutakse rohkesti lihatooteid, mitte liha. Küpsised kipuvad üha rohkem erinema vaid pelgalt värvika pakendi, kaalu ja säilitusainete poolest. Mõistagi on toodete mitmekesisus üks osa tarbimise kvaliteedist. Paraku võib sageli meenutada vana nalja Saksa okupatsiooni aegsest ersatstoidust, kus supp olevat sisaldanud üha vähem suppi, vorst vorsti, liha liha ja raha raha.


Kui asjade ja toidu puhul on piir ees, võetakse tarbimise laiendamiseks käsile tööväline aeg. Tüüpiline on meelelahutustööstus. Teleri või arvuti taga istumine on tarbimine. Huvitavamad ja põnevamad saated on tasahilju nihkunud õhtutundidele. Nii näpistatakse tarbimis-aega ka une arvelt. Ööklubide kultuur teenib sama eesmärki. Kes kannatab öisel uneajal tarbida, tuleb ringlusse tõmmata. Maailma majanduses on jõutud juba (ühe osa) õhu müügini. Rahvusvaheline äri süsihappegaasiga annab ringlusse lastud rahale täiendavat kaubakatet.


Tarbimise kängumine on tänase (eilse) majandusmudeli vaatepunktist kahtlemata õudusunenägu. Milline saab olema tuleviku majandusmudel, seda on raske öelda. Uus areneb alati kiiremini kriisi käigus. Üldfilosoofilises mõttes pole muretsemiseks põhjust. Inimkond kohaneb. Mõne rahvastikuprognoosi järgi on paarisaja aasta pärast maailmas ainult 2 miljardit inimest. Rahvastik vananeb ja see muudab inimkonna jätkusuutlikumaks kui tänapäeval.


Töövõimelise eluea pikenemine ja tänapäevase lääne hea-oluühiskonna pensionisüsteemi kadumine muudab ühiskonna tasakaalustatumaks. Tööks on üha vähem vaja füüsilist suutlikkust, raske töö teevad masinad ja robotid. Olulisemad on teadmised ja oskused. Elu jooksul talletatud vilumusi ja kogemusi kasutatakse paremini. Elukestev õpe tagab uuenduslikkuse. Töötatakse jõukohaselt elu lõpuni. Eakate puhul toimib jõukohase töö ja pensionikindlustuse kombinatsioon.


Naftaajastu lõpp ei tähenda häda, vaid parema uue algust. Kütusekriis toob kaasa energiamajanduse tarviliku uuendamise. Automootorile on naftasaadusi varsti liiga kallis kulutada. Uued tehnoloogiad on energiamajanduses juba praegu olemas, ainult nafta küllus ja odavus pole neid seni turule lasknud. Mageda vee puudus kasvab maailmas kiiresti. Kütuseaktsiisi kui mugava maksustamisviisi asemele astub mageda vee aktsiis. Juba praegu on avalikule sektorile kuuluvate vee-ettevõ-tete kasumil ilmsed maksu tunnused.

EPL/Hardo Aasmäe, Eesti Rooma klubi asepresident 22. juuli 2010

[Muudetud: 7-30-2010 Krayon]
#21
http://www.youtube.com/watch?v=GEzOgpMWn...r_embedded#
midagi üsna põnevat jälle, mida soovitaksin vaadata. Kuigi jutt on Jugoslaaviast ja mitte otseselt eesti majanduskriisiga seonduv aga kui ära vaatate leiame sarnasusi oma praeguse süsteemiga ja ehk on võimalik ka järeldusi siit teha,mis meid ees oodata võib.

Film on inglise keeles.
Head vaatamist.Smile
#22
President nimetas valitsuse ametisse

Uude valitsusse kuuluvad peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, justiitsminister Kristen Michal, kaitseminister Mart Laar, keskkonnaminister Keit Pentus, kultuuriminister Rein Lang, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusminister Jürgen Ligi, regionaalminister Siim Valmar Kiisler, siseminister Ken-Marti Vaher, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja välisminister Urmas Paet.

http://www.postimees.ee/?id=414121
#23
sellel temal on veel üks külg ,nimelt kas riiki mis ei suuda vajadusel oma rahvast ise äratoita saabki veel nimetada iseseisvaks ?mis siis saab kui meil ei õnnestu kõikke vajalikku enam sisse osta ? hakkame põllumajandust nullist rajama? aga mida rahvas vahepeal teeb elab õhust ja armastusest? nii et minu arust ei ole põllumajandus üksnes äri see on ka riigi kui sellise püsimise küsimus... aga see on muidugi ainult minu tagasihoidlik arvamus
#24
(06-04-2011, 09:05 )hekate Kirjutas: sellel temal on veel üks külg ,nimelt kas riiki mis ei suuda vajadusel oma rahvast ise äratoita saabki veel nimetada iseseisvaks ?mis siis saab kui meil ei õnnestu kõikke vajalikku enam sisse osta ? hakkame põllumajandust nullist rajama? aga mida rahvas vahepeal teeb elab õhust ja armastusest? nii et minu arust ei ole põllumajandus üksnes äri see on ka riigi kui sellise püsimise küsimus... aga see on muidugi ainult minu tagasihoidlik arvamus
Miks nii mornid? Kas teile tõesti ei lähe korda valitsuse ja ketti pandud meedia kiidulaul, kuidas meil ikka kõik hästi on ja kuidas meie majandus ja elujärg orjade liidus kõige kiiremini tõuseb? Kas te kahtlete selles või koguni eitate seda? Smile Tegelikult ma arvan teadvat, kust see majanduse esirinnas tõusu väärarusaam on tulnud. Ilmselt on Statistikaameti asjapulgad lihtsalt segi ajanud majandusaruanded ja perearstide andmed inimeste vererõhu mõõtmistulemuste kohta. Inimeste vererõhk tõuseb Eestis tõesti kiiresti.

Palju on räägitud päikese aktiivsusest ja sellest tulenevalt elektri ja infokandjates sisaldusva info kadumisest. Elektri ajutine kadumine oleks tänapäeva ühiskonnas parajaks põntsuks (piisab nädalast, et kaos tekkiks), aga info ja andmete kadumine oleks tõsine kollaps. Näis, kes või mis meie ühiskonda ja elukorraldust varem suudab mõjutada, põhja lasta.

#25
tegemist majanduse ja varade ülevõtmise skeemiga.
Lihtne näide, kreeka ja teiste vanade eu riikide põllumehed saavad eult 4 korda rohkem põllumajandusubsiidiume kui eesti, samas võib näit saksa põllumees oma maal põllud sööti jätta ja saada selle eest riigilt kompendatsiooni suurusjärgus millega võib siin kokku osta 10 korda rohkem põllumaad kui saksamaal ja tootes siin saada subsiidiume saksa reeglite järgi ehk 4 korda rohkem kui eesti põllumees. Kui see pole uute liikmesriikide majanduse ülevõtmisskeem siis kuidas seda veel nimetada.
Kogu maailma suur slämm algas ju Maddofi hiigelpüramiidskeemist, millega oli suur osa Ameerika pangandusest tühjaks kanditud teistele arvetele ja siis tuli pankrotilaviin mis põletas tervete riikide rahavarud ja pangad. Nüüd oli aeg kõrvalekanditud rahad mängu panna ja parimad palad maailmamajandusest kokku omale osta ja kõik ainult ühe mehe, kellest arvatavasti tehakse tulevikus rahakiriku pühak, kinnimajja mineku hinnaga.
Sellesse auku kukkus ka eesti, muidugi lisaks veel siin kinnisvaramull mille organiseerisid oma 90ndate rootsi kinnisvaramulli lahendamise kogemuse najal rootsi pangad, mille tulemusel on suur osa eesti kinnisvaradest nüüd nende omandus ja hulk rahvast maksab surnud vasikat ei vara aga ainult võlg pangale mitmekümneks aastaks.
Miski ei ole põhjas, praegu võetakse eesti varasid lihtsalt pankrotihinnaga üle õigetele omanikele pangakirikust. Kogu see majandustõusude languste süsteem on üles ehitatud võõra raha põletamisele ja oma rahaga languse põhjast pankrotipesadest järjekordsete pärlite omandamisele ilma eest rahakiriku liikmetele.
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 74
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Eesti keel ja rahvas on välja suremas ... villu 66 53,095 25-03-2017, 13:28
Viimane postitus: xcad

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat