09-04-2019, 22:14
11. märts 2019
Sõitsin hommikul tööle Jõhvi-Tartu maanteel Tartu suunas. Olin roolis, koer pagassis. Kell oli umbes 6:30 hommikul. Oli külm hommik, taevas täiesti selge ja kergelt roosakas nagu mõnikord külma ilmaga ikka on.
Umbes 6km enne Patastet nägin, et Tartu pool taevas otse minu ees on lennuk õhus. Ta oli nagu väiksemat sorti reisilennuk, nagu need 20 kohalised ja väga selgesti eristatav, sest see helkis hommikuse veel tõusmata päikese käes. Alguses ei pööranud ma sellele muidugi erilist tähelepanu. Ta oli otse vaadates minust umbes 45 kraadi all ja tundus olema nii lähedla, et kui see oleks olnud lennuk, siis oleks võinud juba peaaegu aknaid eristada, aga neid ma ei näinud. Siis aga muutus asi pisut veidraks, sest sellel lennukil puudusid tiivad. Kere oli piklik ja hõbedane. Nina ja ahter olid aga tömbid ja mitte voolujoonelised. Ma üritasin seda ikka pingsamalt vaadata ja korraks tundus nagu tal oleks olnud taga selline suitsune kohev saba nagu langeval tähel, aga see oli ainult korraks ja see suits oli kergelt kollakas ja vaevu aimatav. Võibolla ma nägin seda, sest see oleks olnud loogiline, et lennukil külmal hommikul kerge toss taga on. Asi muutus veel imelikumaks, sest nii madalal lendav lennuk oleks pidanud selle ajaga juba kuskile poole liikuma ka, aga see oleks nagu paigal seisnud. Seejärel ma nägin selle objekti kohal veel kerget sädelust, mis oli ainult hetkeks. Objekt lihtsalt seisis seal. Pataste juures tee keeras veidi vasakule ja järsku oli ta kadunud. Ei leidnud teda enam küljeaknast, ega katuseaknast. Polnud seal roolis aega niheleda ka nii väga.
Minu ees ega taga ei olnud autosid, et keegi teine ka oleks võinud seda näha. Vastusõitjad seal sirge peal mõned olid. Vaatlus kestis umbes 4-5 minutit.
Sündmus on selgesti veel meeles ja kummitab.
Ei otsi vastuseid, lihtsalt jagan oma esimest kogemust.
Mees 29a.
Sõitsin hommikul tööle Jõhvi-Tartu maanteel Tartu suunas. Olin roolis, koer pagassis. Kell oli umbes 6:30 hommikul. Oli külm hommik, taevas täiesti selge ja kergelt roosakas nagu mõnikord külma ilmaga ikka on.
Umbes 6km enne Patastet nägin, et Tartu pool taevas otse minu ees on lennuk õhus. Ta oli nagu väiksemat sorti reisilennuk, nagu need 20 kohalised ja väga selgesti eristatav, sest see helkis hommikuse veel tõusmata päikese käes. Alguses ei pööranud ma sellele muidugi erilist tähelepanu. Ta oli otse vaadates minust umbes 45 kraadi all ja tundus olema nii lähedla, et kui see oleks olnud lennuk, siis oleks võinud juba peaaegu aknaid eristada, aga neid ma ei näinud. Siis aga muutus asi pisut veidraks, sest sellel lennukil puudusid tiivad. Kere oli piklik ja hõbedane. Nina ja ahter olid aga tömbid ja mitte voolujoonelised. Ma üritasin seda ikka pingsamalt vaadata ja korraks tundus nagu tal oleks olnud taga selline suitsune kohev saba nagu langeval tähel, aga see oli ainult korraks ja see suits oli kergelt kollakas ja vaevu aimatav. Võibolla ma nägin seda, sest see oleks olnud loogiline, et lennukil külmal hommikul kerge toss taga on. Asi muutus veel imelikumaks, sest nii madalal lendav lennuk oleks pidanud selle ajaga juba kuskile poole liikuma ka, aga see oleks nagu paigal seisnud. Seejärel ma nägin selle objekti kohal veel kerget sädelust, mis oli ainult hetkeks. Objekt lihtsalt seisis seal. Pataste juures tee keeras veidi vasakule ja järsku oli ta kadunud. Ei leidnud teda enam küljeaknast, ega katuseaknast. Polnud seal roolis aega niheleda ka nii väga.
Minu ees ega taga ei olnud autosid, et keegi teine ka oleks võinud seda näha. Vastusõitjad seal sirge peal mõned olid. Vaatlus kestis umbes 4-5 minutit.
Sündmus on selgesti veel meeles ja kummitab.
Ei otsi vastuseid, lihtsalt jagan oma esimest kogemust.
Mees 29a.
