[Digitaria]

Lugupeetud parahuvilised!
Vastu tulles "miljonite" parawebi lugejate tungivale soovile sai tehtud see teema. Siin saab lugeda artikleid ajaloost, energiatest, praktikatest, maailmadest ja paljust muust- kõike läbisegi.

Kadunud hingeaspektide kogumine. Praktika.

Kogemuste saamiseks ükskõik millises reaalsuses monaad( fil. lihtsaim ja jagamatu olemise element, Kõrgem Mina) jaguneb paljudesse aspektidesse (hingedeks , teadvuseosadeks), millest igaüks saab ülesande kogeda mingi kogemuse eriaspekte ja tuua see kogemus endaga kaasa, et rikastada kogu monaadi. See juures iga hing läbib oma õppetunnid erinevates tihedustes, erinevates aegades ja maailmades. Näiteks: Egiptuses, Atlantises, Hüperboreas, Eestis aastal 2017, ülemistes ja alumistes maailmades jne. Läbides situatsioone, kohtumisi, sündmusi, hinged kaotavad oma osi ja energiat, tihti ka määrduvad kogemuste saamise käigus. Monaadi põhiülesanne on inkarnatsiooni protsessi leida üles kaotatud osad, puhastada need ja liita üheks tervikuks, vastasel juhul ta ei saa lahkuda Maalt ja jätkata oma arengut.
Nagu näitasid paljud seansid, hinged kaotavad oma osasid erinevates reaalsustes , täiesti erinevatel põhjustel: need osad võisid olla lihtsalt vangistatud, kaotatud tänu sõjale, nakatumisele hirmuviirusele, illusoorsete maailmade loomisele, reaalsuste kokku sulandumisele või eraldumisele jne. Ka on teada, et mõnedel hingedel on side monaadiga ehk Kõrgema Minaga rikutud( ühenduskanalitel on klapid, peeglid, ummistused) , aga KM ja Hoidjad seda ise ei näe.
Need hinged , kes saavad teadlikuks oma olukorrast, alustavad oma isiklikku kogu kogumisprotsessi , et saa üheks tervikuks oma monaadi ehk Kõrgema Minaga. Kogemuste suuremisel isiklik vastutus ja tegevusstsoon laienevad, kuni mitme mõõtmeslise monaadilise tasemeni s.o. Looja tasemeni välja ja teha saavad seda ainult need kes on omandanud vigadevältimise baasteadmised.

Milles väljenduvad kaotatud aspektid või tõrked sidemetes monaadiga? Need sümptomid ei tarvitse alati viidata kaotatud aspektidele, kui enamatel juhtudel on see just nii:
-depressioon, isikliku terviklikkuse puudumine.
-tunne , et ollakse kaotsi läinud, ei teata oma elueesmärki,( elueesmärgi teadmine
ja selle järgimine teeb inimese õnnelikuks, enamus ongi õnnetud just sellepärast et
nad ei tea oma eesmärki ja tegelevad tont teab millega)
-üksindus, koduigatsus ( inimene tunneb, et ta on võõras selles maailmas ja selles
reaalsuses)
-energiapuudumine, unisus, segadus mõtetes.
-arvukad olendid, ühendused, implantaadid, igasugune väline mõju ( kaitse
puudumine)
-kehv tervis (on säilinud side eelmiste eludega, mõjutamine jätkub, kuigi seda oleks
olnud võimalik vältida, võttes sealt kaasa ainult puhta kogemuse)
- arengu raskused, raskused teadmiste avardamisel ja vaimsete praktikatega
tegelemisel.
-paljud teised ebasobivad ja mittekonstruktiivsed seisundid.

---

Raske on anda ühest soovitust, kuidas ennast uuesti kokku korjata erinevatest reaalsustest, paralleelmaailmadest, sest olukorrad on erinevad nagu ka kogumistingimused. Mõni kord on vaja sõna otseses mõttes tagasi võidelda oma osad, mida kasutakse meie mõjutamiseks siin ja praegu. Mõnikord osad ise juba ootavad millal neile järele tullakse ja nad lendavad ise kohale kohe, kui on esitatud kindel taotlus nende tagasi saamiseks.

Osad võivad olla laiali pillutatud erinevatel põhjustel:
-Ühed kaotati eelmistes eludes asjaolude kokkulangemise tõttu. Need võivad olla psühhotraumad, rasked üleelamised,
sündmused , mis mängisid tolles elus tähtsat rolli ja mis on kaasa tulnud sellesse ellu ja reeglina mõjutavad praegust elu.
-Teised on laiali pillutatud mööda Maa erinevaid ajastuid. See on seotud reaalsustega ja nagu on teada ,siis praegu toimub ka reaalsuste sulandumine.
-Kolmandad on kaotsi läinud osalemisega teadvuse muutmise ja manipulatsiooni programmides osalemisega.
-Neljandatest hinged loobusid ise, et saaksid kehastuda Maal. See puudutab eriti neid,kes on siia kehastunud teatud ülesannete täitmiseks. Täiendavalt on teada, et praegu pole kerge Maale sattuda neil hingedel, kellel on kindel eesmärk ja rikkalikud kogemused ja kelle saavutused võivad ohustada praegu Maal kehtivat korda. Sellised hinged püütakse Maa "läbilaskepunktis" kinni ja saadetakse tagasi.
See Kõik on väga individuaalne ja ükski juhtum pole sarnane teisele. See pole ka lihtsalt teooria, seda kõike on juba korduvalt proovitud praktikas ja kui on tunne, et protsessi käigus on vaja teha midagi teisti -omamoodi, siis tuleb seda teha. Tähtis on aga kogu aeg meeles pidada, et kogu tegevuse käigus oleksite kaitstud.

[Digitaria]

PRAKTIKA.
Ei maksa loota, et kogu universumi peale laiali pillutatud osakesed on kristalselt puhtad, kuigi juhtub ka seda. Parem on ennast kindlustada ja panna enda ümber sfääriline filter. Mitte ainult enda ette, vaid ümberringi, sest on täiesti võimalik, et osad või ka midagi muud võivad kohale lennata igast suunast. Filter paigaldada kindla taotlusega, et peatatakse kinni kõik need osad mis võivad kahjustada, kannavad negatiivset laengut või võivad avaldada negatiivset mõju. Kõlada võib see umbes nii: Kogun kokku kõik oma osakesed siin ja praegu. Palun eraldada minu puhas teadvus ja kogemus, mis ma tookord läbi elasin ja kogesin igasugu negatiivsestest mõjudest ja ja igasugustest lisadest jne. ja anda mulle tagasi kaotatud energia. Sellisel moel läheb kogu protsess ladusalt. Kui visuaalselt kujutada kogumist, siis helendavad osad ,mis on edukalt läbinud filtri, tõmmatakse peenmateriaalsesse kehasse päikese põimiku kaudu. Kõikmis pole vajalik jääb filtri taha ja tarvis on anda taotlus: Palun oma kõrgemaid aspekte, et kõik mis jäi väljapoole filtrit saadetakse Looja juurde ümbertöötlemiseks või formeeritakse ümber puhtaks energiaks.

---

Kogumine sõltub sellest , milliseid osakesi me kogume. Kui kogutakse eelmises elus kaotatud osakesi, siis neile saab vihjeid unedes või meditatsioonis. Korduvalt võib sattuda ühet ja samasse kohta, ühte ja samasse olukorda. Meditatsioonis võib anda ka küsimuse Hoidjale või oma Kõrgemale Minale, et mida sinna on unustatud ja nad juhatavad. Nad võivad näidata olukorda millega on kunagi kokku puutudud ja selle olukorra tagajärgi. Kui on tunne, et sinna on tõesti midagi oma jäänud, tuleb anda taotlus oma osade tagasi saamiseks.
Mõni kord on nii,et osad mis on kaotatud erinevates reaalsustes, mõjutavad praegust elu. kui on tunda negatiivset toimet, aga selle allikat ei suudeta leida, siis tasub mediteerida ja katsuda leida see negatiivse mõju punkt endas ning venitada teda nagu niiti või minna seda niiti mööda. seda ei tasu teha juhul, kui tajutakse ohtu, sel juhul paluda kohe abi Hoidjatelt. Kui kõik läheb hästi , siis kohtute oma teise minaga ja võite oma osad tagasi küsida, või ta ise juba lendab kohtumisele. Kogu selle eufooria juures ei maksa unustada filtreid.
Kõige raskem on kätte saada osakesi, mis on laiali teadvusemuutmise programmides. Reeglina on need osad väga mustad ja neid kätte saada on väga raske. Kui on kindlaks tehtud , et inimene on olnud mõne sihukese programmi ohver, siis on osakeste tagasi saamiseks vaja teha põhjalikud ettevalmistused. Seda ei tehta üksinda vaid kahekesi veel parem kolmekesi. Eelnevalt on vaja esitada palve Hoidjatele ja Kõrgemale Minale selle kogumise tegemiseks. Kui aeg on käes võidakse teile peentasandil anda kristall,mille tahkudele "paigaldatakse" osad. See kristall ei tarvitse olla alus kogumiseks vaid portaal.

Kogumine toimub erinevalt. (Kogumise kirjeldus)
Ühel juhul saadeti mind mulle täiesti tundmatusse aega. Süvenesin meditatsiooni, väljusin kristallportaali kaudu vajalikku kohta ja seal toimisin juba vastavalt olukorrale. Pärast seda kui kõik oli tehtud, osake ise kattis kristalli ühe tahu. Kõik seadistus kristallile, et pärast oleks võimalik kontrollida kas seda saab edaspidi kasutada. Sellega tegelevad juba Hoidjad ja Kõrgem Mina. Kõik osad koos moodustasi täis väärtusliku kristalli, mis venis selle inimese, keda ma aitasin, pea kõrgusele. Ka kristallid võivad olla katkised ja seepärast on vaja anda eraldi taotlus nende kogumiseks.

[Digitaria]

Teisel juhul inimene ise võttis kogumisest osa. Isegi ligilähedaselt ei oska öelda, kui palju me tema osasid kogusime- neid oli ikka väga palju. Puutusime kokku väga vaenuliku keskonnaga, paljude püünistega ja vajadusega paigaldada mitme kihiline filter,sest filtrid lihtsalt ei pidanud vastu ja nõrgenesid. tegevust kordasime viis korda, sellega tegeles neli inimest, kes koos sünkroonselt läksid meditatsiooni ja kordasid kogumist nii kaua , kui kõik osad olid koos. Inimene ise andis taotluse kogumiseks. Minu ülesanne oli üles leida osakesed ja kontrollida kogu toimingut. Ülejäänud toetasid kaitsvat kuplit. Puhtad osakesed ise tõmbusid temasse päikesepõimiku kaudu.
Neid osakesi, mis on ära antud, selleks et kehastuda Maale, saab tagasi kutsuda ainult siis kui ollakse küps selleks. Sellest teatavad Hoidjad ja Kõrgem Mina. Kogu protsess ise võib venida väga pikaks, sest kõik toimub selle järgi ,kuidas koguja ise on valmis. Osakeste omanik on läbinud mingi eluetapi ja teda suunatakse sinna kuhu ta on midagi maha jätnud. Koguja tunneb seda, kui kogumine on õnnetunud.

Pakutud tehnika ei taga täielikku kogumist. See on nagu haigustegi puhul, mõnel juhul saab ise hakkama , mõnel juhul on vaja spetsialisti abi ja mitu korda veel. Kõik sõltub soovitud tulemusest, aga proovida tasub alati.
Energia kadu võib olla minimaalne , kui
-toimus lihtsalt skandaal lähedasega.
- võimas emotsionaalne puhang, ükskõik milline.
-töölt vallandamine või ise ära minemine, igasuguste suhete katkestamine.
-lapsepõlvetraumad, solvumised, hirmud.
Kõigil kirjeldatud juhtumitel on vaja minna tagasi sinna momenti ja võtta tagasi oma energia.
Hingeosade ja energia kadu on tunduvalt suurem kui
-kehastuja hukati, toodi ohvriks, eriti kui ohverdamise eesmärk oli hing siduda maise reaalsusega.(inkvisistsioon, must maagia)
-kehastuja uskus paradiisi ja põrgut ja sattus sinna juba füüsilises maailmas.
-hing sattus reaalsusesse, mis on suures osas või täielikult nakatud hirmuviirusest(hinged, mis on täiesti hõivatud sihukeste maailmade poolt)
-hing tegeles ettevaatamatult musta maagiaga või kasutati tema peal musta maagiat.

Ideaalis, enne kui hakata tegelema kogumisega on hea puhastada ennast ja jälgida,et kõik aspektid ja energiad läbiksid puhastuse. Kui juba on otsustatud sellega tegeleda , siis on hea meeles pidada oma kaitset ja paluda abi Hoidjatelt. Kui ei olda endas kindlad ja ja ei saada kontakti Hoidjatega, siis on mõttekam hirmuviirusega nakatunud maailmadega mitte tegeleda, seda nii kaua kui on omandatud teatud kogemused ja tuntakse ennast kindlalt.
Mitmemõõtmelisi-monaadilisi kogumisi on targem teha grupis, üks juhib kogu toimingut, teine kogub oma osasid ja kolmas kontrollib toimuvat kõrvalt. Selliste praktikatega tegelemisel on kohustuslikud peenkeha puhastamine ja teadmised kaitsemehhanismide toimimisest.

[Teloslane]

Kas soovid saada tagasi kadunud hingeosad, mis aitavad saada õnnelikumaks, tervemaks ja vabamaks?
Killustunud hingeosade tagasitoomise töötuba näitab, kas ja kuhu on hingeosad kadunud.
Ela oma elu täiel rinnal - vabaduses - kõikidest võõrastest hingeosadest terviklikult!

Konstellatsioonimeetodil põhinev praktiline töötuba, juhendab Helena Taska: http://www.taevasjamaa.ee/killustunud-hi...sitoomine/

[xcad]

Teisel juhul inimene ise võttis kogumisest osa. Isegi ligilähedaselt ei oska öelda, kui palju me tema osasid kogusime- neid oli ikka väga palju. Puutusime kokku väga vaenuliku keskonnaga, paljude püünistega ja vajadusega paigaldada mitme kihiline filter,sest filtrid lihtsalt ei pidanud vastu ja nõrgenesid. tegevust kordasime viis korda, sellega tegeles neli inimest, kes koos sünkroonselt läksid meditatsiooni ja kordasid kogumist nii kaua , kui kõik osad olid koos. Inimene ise andis taotluse kogumiseks. Minu ülesanne oli üles leida osakesed ja kontrollida kogu toimingut. Ülejäänud toetasid kaitsvat kuplit. Puhtad osakesed ise tõmbusid temasse päikesepõimiku kaudu.
Neid osakesi, mis on ära antud, selleks et kehastuda Maale, saab tagasi kutsuda ainult siis kui ollakse küps selleks. Sellest teatavad Hoidjad ja Kõrgem Mina. Kogu protsess ise võib venida väga pikaks, sest kõik toimub selle järgi ,kuidas koguja ise on valmis. Osakeste omanik on läbinud mingi eluetapi ja teda suunatakse sinna kuhu ta on midagi maha jätnud. Koguja tunneb seda, kui kogumine on õnnetunud.

Pakutud tehnika ei taga täielikku kogumist. See on nagu haigustegi puhul, mõnel juhul saab ise hakkama , mõnel juhul on vaja spetsialisti abi ja mitu korda veel. Kõik sõltub soovitud tulemusest, aga proovida tasub alati.
Energia kadu võib olla minimaalne , kui
-toimus lihtsalt skandaal lähedasega.
- võimas emotsionaalne puhang, ükskõik milline.
-töölt vallandamine või ise ära minemine, igasuguste suhete katkestamine.
-lapsepõlvetraumad, solvumised, hirmud.
Kõigil kirjeldatud juhtumitel on vaja minna tagasi sinna momenti ja võtta tagasi oma energia.
Hingeosade ja energia kadu on tunduvalt suurem kui
-kehastuja hukati, toodi ohvriks, eriti kui ohverdamise eesmärk oli hing siduda maise reaalsusega.(inkvisistsioon, must maagia)
-kehastuja uskus paradiisi ja põrgut ja sattus sinna juba füüsilises maailmas.
-hing sattus reaalsusesse, mis on suures osas või täielikult nakatud hirmuviirusest(hinged, mis on täiesti hõivatud sihukeste maailmade poolt)
-hing tegeles ettevaatamatult musta maagiaga või kasutati tema peal musta maagiat.

Ideaalis, enne kui hakata tegelema kogumisega on hea puhastada ennast ja jälgida,et kõik aspektid ja energiad läbiksid puhastuse. Kui juba on otsustatud sellega tegeleda , siis on hea meeles pidada oma kaitset ja paluda abi Hoidjatelt. Kui ei olda endas kindlad ja ja ei saada kontakti Hoidjatega, siis on mõttekam hirmuviirusega nakatunud maailmadega mitte tegeleda, seda nii kaua kui on omandatud teatud kogemused ja tuntakse ennast kindlalt.
Mitmemõõtmelisi-monaadilisi kogumisi on targem teha grupis, üks juhib kogu toimingut, teine kogub oma osasid ja kolmas kontrollib toimuvat kõrvalt. Selliste praktikatega tegelemisel on kohustuslikud peenkeha puhastamine ja teadmised kaitsemehhanismide toimimisest.

Kas tuli kasutada ka erilisi tehnikaid nagu CC takkajärgi mäletamise harjutuses? Kirst, või haud ja rütmiline hingamine. Iseenesest ju midagi ei anta isegi peksa mitte, midagi tuleb endal ära teha!

[Digitaria]

Enamuse käes oleva elu kilde saab kokku korjata Castaneda poolt pakutud tehnikaga, mida ta ise nimetab Elu ülevaate tegemiseks.
See on sobiv igasuguste väiksemate sündmuste käigus kaotatud energia tagasi saamiseks. Sündmust tuleb kirjutada lahti. lõpust algusesse tagasi minnes, kuni olukorrani, mis oli enne sündmust. Kes tahab paremat tulemust, võib tagasi kirjutada kogu oma elu, kuni sünnieelse seisundini. Kuna terve elu see on pikk etapp, siis võib selle jagada väiksemateks osadeks, näiteks elukohtade järgi, kui neid on elu jooksul olnud mitu, või eluetappide järgi. Kuidas keegi, see on nii individuaalne. Mida detailsemalt lahti kirjutatakse seda parem saab olema tulemus.
Kirjutamisel jälgida, et kirjutatakse ainult faktide vormis, emotsioonid pole siin lubatud.

Näide:
Praegune hetk, kirjutan ülevaadet.
Kirjutan paberile.
võtsin pliiatsi,
panin paberi lauale,
võtsin paberi,
tõmbasin end tooliga lauale lähemale,
istusin toolile,
tõmbasin tooli lauast eemale,
tulin laua juurde
jne kuni tagasi aja hetke , kust kogu sündmus algust sai,
Täiesti toimib, juhul kui olete tõesti energiat kaotanud ja selle tagasi saate, annab see endast tunda sooja lainena.
Head katsetamist!

[xcad]

Seda kõike ma tean ainult nimetus "ülevaade" ei tulnud meelde. Kas eespool kirjeldatud variant on midagi muud, teisel põhimõttel teostatav?

[Digitaria]

Seda kõike ma tean ainult nimetus "ülevaade" ei tulnud meelde. Kas eespool kirjeldatud variant on midagi muud, teisel põhimõttel teostatav?

Jah.

[xcad]

Seda kõike ma tean ainult nimetus "ülevaade" ei tulnud meelde. Kas eespool kirjeldatud variant on midagi muud, teisel põhimõttel teostatav?

Jah.

Ühele eesmärgile võib olla mitu teed. Šamaan samuti käib üla- ja allilmas hingeosiseid korjamas. Kui on palju kaotatud siis on haigused, depressioon ja muud. Oleneb inimese (configuratsioonist) olemusest, kellel hinge, kellel ihuhädada või mõlemad koos. Kui juba noorelt avaldub on midagi väga valesti, minu ideaalis oleks peale 90-t kohe kõik hädad koos, enne aga võiks terve olla
Alles 3 nädalat tagasi olin terve, ujusin ja liikusin, mingi 20-30km kõndi oli normaalne...olgugi, et pidevalt ei viitsinud ka 10km piisas. Siis aga närvivalu jalas (selgroo kõhre nihkumine), öösiti magada ei saa, kui rohte võtta siis küll, hommikuks peale 12h magamist sombi. Kusagil 30min võtab ärkamine ja taastumine, kui aga ei tarbi siis on kella 8-9ni hommikul virge olek. Mašaasid ja võimlemine, siiani pole aidanud, mis tulevik toob eks näe. Usun, et ka hingeosiste kaotus mängib rolli, kui suurt aga on teadmata. Järsku aga paast mõjus? Peale 12 päevast veepaastu see algas, samas enne on paast alati hästi mõjunud, teinud virgaks, enesetundelt nooremaks ja energilisemaks.
Paastu mõte oli kaalukaotus ja unenägemises edasiminek. Ilma paastuta minul see kohe kuidagi ei õnnestu. Täis kõht hoiab "reaalsuses" ja siis on raske millegile pühenduda.

[Digitaria]

Test needuste kindlaks tegemiseks.

Eesti ja vene allikad on natuke erinevad. Eesti allikad ütlevad, et selle moodusega saab needuse maha võtta, vene allikad väidavad et see meetod on ainult testimiseks milline ja kui kange needus inimese peal on. Siia kirjutan nii nagu ise teinud olen ja seletused-kirjeldused on vene keelest tõlgitud.

Selleks on vaja klaasanumat: purki või joogiklaasi, külma vett ja värsket kanamuna.
Eesti variant: Õhtul enne magama minekut täita klaasnõu umbes 3/4 ulatuses külma veega ja lüüa sinna sisse kanamuna, nii et kollane jääb terveks, öelda : "võta minu pealt ära kõik mis on halb", panna nõu munaga voodipäitsisse öökapile või mis teil seal on ja minna magama. Hommikul on näha mis on toimunud. Olen ise proovinud, toimib küll.
Vene variandis tuleb anumat muna ja külmaveega kolm minutit pea peal hoida. (pole proovinud)

Kirjeldused.
Kui vesi on selge, munakollane sama toores kui õhtul ja munavalge on läbipaistev, siis on kõik korras, mingit negatiivi ei ole.
Kui kollane on terve ja toores, aga munavalge on kalgendunud ja temast on pinnale tõusnud valged niidid nagu ämblikuvõrk või meduusi haarmed, siis see tähendab, et teie peal on mingi negatiivsus. See pole mingi suur needus, põhiliselt on need tehtud või soovitud teie perekonna õnne lõhkumiseks, selleks, et tunneksite end üksikuna ja saaksite valada palju pisaraid. Sihukesed needused kestavad tavaliselt 3-7 aastat ja lahustuvad siis kõiksuses. Kui munavalge on kalgendunud ämblikuvõrgu moodi, siis on needust teinud "asjaarmastaja", kes on kusagilt hankinud informatsiooni musta maagia alal ja nüüd katsetab oma sõprade ja tuttavate peal. Sihuke needus ei kesta üle aasta ja läheb tagasi selle juurde ja annab talle kolm korda suurema löögi. See on seadus.
Oma kogemustest võin öelda, et siin ei tarvitse isegi tegemist olla konkreetselt tehtud needutega, tarvitseb ainult kerjusele kopikas andmata jätta ja tema negatiivne mõte saab kohe saatjaks. Need on sihukesed olukorrad, kus inimene ise ei tajugi, et mingi negatiivsus on saanud tema saatjaks ja sellised mõtted ning viltused pilgud ei ole suuremat asja kahjustajad ka. Teoreetiliselt see munatest peaks peaks pahad soovid kinni püüdma küll.

Kui kalgendunud munavalgel ja niitidel on mullid, siis on tegemist juba tugevama needusega ja tehtud on see kogemustega tegelase poolt. Sihukesed needused tehakse tavaliselt selleks , et ohvrit jälitaks ebaedu, kurnavad haigused, mida on raske diagnoosida ja mis ei taha alluda ravile. Tööle hakkavad nad ootamatult, st et kõik õnnetused tulevad korraga ja ohver ei saagi aru kuidas see võimalik on , sest alles oli kõik hästi.

Kui niitides on mullid ja mustad täpid või on niitides mullid ja muna kollasel mustad täpid, siis on tehtud needus kus on kasutatud mulda surnuaialt või on needus surma peale. Sel juhul see, kes tellis sellise needuse on oma ohvri peale nii vihane , et ainult ohvri surm võib talle leevendust tuua. Tellija võib olla keegi kes lõpmatuseni kadestab, kes tunneb , et ohver on tema tee peal ees või, et ohver on temalt midagi väga vajalikku ära võtnud. Surmaneedus hakkab mõjuma 21 päeva pärast tegemist ja lõpuks viib oma ohvri hauda.

Kui valguniitidel ja munakollasel on punast värvi, siis needus on tehtud verega(inimene,loom. lind). Kui valguniitidel on mullid ja munakollane on äärtest justkui keenud, siis on needus tehtud selle peale, et ohver elaks, aga piinleks terve elu. Sellist needust võivad tähistada rohelised, hallid ja pruunid täpid munakollasel, ilma et oleks valguniite. Kui munavalge on jäänud tavaliseks, aga munakollane on nagu keedetud, siis viitab erilisele needuse liigile. See on piirangute needus, st et ohver ei tunne ennast kusagil hästi, isegi omaenda kodus mitte. Väliselt mingeid piiranguid pole, aga inimene tunneb ennast kätest-jalgadest seotuna.

Kui on valguniidid mullide ja mustade täppidega, munakollase äär on selgelt keenud piiriga ja kollase sisemuses on rohelised või hallid täpid, siis on tegemist kõige hullema needusega- surm läbi suurte piinade. Siin on tellija viha ohvri vastu läinud juba patoloogiliseks. Ta mitte ainult ei soovi koristada ohvrit oma teel, vaid soovib näha ja nautida ohvri piinu.Tellija on keegi ohvri tuttavatest. Enamus needusi on siiski suunatud ohvrite materiaalse ja isiklikku õnne vastu. Needusi surmale tehakse väga väga harva.

Kontrollige kas on needust on või ei ole, kui ei ole visake vesi koos munaga tualetist alla ja peske korralikult anum puhtaks. Kui on needus siis tuleb kõik minema visata. Vene allikad ütlevad, et kogu rituaal tuleb teha akna juures, ideaalne veel sauna akna juures. Eesti allikas ütleb, et enne kui vesi ja muna minema visata, tuleb nad segamini segada. Isiklikult olen kogu värgi segamini seganud, majast välja viinud, natuke eemale,minema visanud muna, vee ja anuma ka. See on nagu individuaalne kõigil, täpselt nii nagu südametunnistus ütleb. Kas just naabriaed see kõige õigem koht on....no ei tea. Aga lõpetuseks tasub igal juhul öelda:" Mingu tagasi selle juurde , kes tema tegi. Aamen!

[jonnipunn]

kõhreprobleeme ravisid vanad eestlased-venelased n6uka ajal zelatiiniga, hakka iga päev lusikatäis zelatiini sööma (loomset) 20 euri kilo, pole vaja mingit needust taga ajada

[Digitaria]

Dr. Jüri Tšindin – lõpetanud St.Petersburgi Sõjaväemeditsiini Akadeemia kirurgi erialal, töötanud meditsiinis üle 40 aasta, viimased 27 aastat tegelenud manuaalteraapia e kiropraktikaga. Lisaks olnud õppejõuks meditsiinialal tuumaallveelaevade meeskondadele ja meditsiinipersonaalile, lektorina töötanud mitmeid aastaid endises Tallinna Meditsiinikoolis nüüdne Tallinna Tervishoiukõrgkool (kuni 1996 aastat).

http://evk-koolitus.ee/
Soovitan soojalt.

[Digitaria]

Sünniprogrammid: oma õiguse tõestamine ja naiseõnne raamid.

Seansil käsitleti programmi, kus hoolelausel oli pidev vajadus tõestada oma õigsust. See programm toimib paljudes peredes, kuid antud juhul oli see aktiveeritud vägagi jõhkral kujul. Algas kõik sellest, et vaatluse käigus avastati hoolealuse õlgadelt "rõngassärk" ja kui hakati otsima, kust kohast see sinna sai siis selgus , et isalt, kes oma korda oli selle saanud oma isalt.
Näiteks: 14-16 aastasele noormehele visatakse õlgadele koorem: tõesta, et sa mees oled. Selliselt kodeeritud poiss, kasvab meheks ja terve elu alateadlikult muudkui tõestab oma õigust, kuni selleni välja, et oma õiguse tõestamiseks satub kalusesse ja saab selle käigus surma. Isa poolt pojale pähe pandud mõttevorm "tõesta" toitus pojast terve elu jooksul ja lõppuks saades pilgeni täis, viis emotsionaalse lõhkemiseni tapmise käigus. Igasugune tugev emotsioon on täide programmidele. Antud juhul on emotsioon- minust ei saada aru, ma ei suuda neile midagi selgeks teha, viha solvajate vastu, suutmatus tõestada oma õigsust. Selle kõige tulemusena mõttevorm laienes mitmele Sugupuu harule ja kinnistus järgmistes põlvkondades, sundides alateadlikult inimesi tegutsema oma algoritmide järgi. Sagedasti on nii , et sihukesed kammitsad pole ainukesed, nende peale pannakse veel teised kihid. Seansside käigus on avastatud veel "pärleid" ja "kette".
1. Soov tõestada oma õigsust - peale "rõngassärgi" oli veel "võrk" kõhu ala osas. Blokeerides energiat ja koosnedes väiksematest osadest, mis igaüks oli üks enesetõestuse intsident. Hoolealusel oli probleemid kõhuga ja veel oli tal tugev isa mõju ja sellest tingitud solvumised.
2. Eneseusalduse puudumine ja sellest lähtuvalt arusaamatu isiklik õigus, aga tõestada on vaja. (tume energia selgroos).
3. Kahtlemine eneseõigsuses (savi seljas, enda kinnitambitud)
4. Magnet edaspidistele kahtlustele ja programmidele ühisväljast.
5. Side kahtlustega teistest eludest( Hoolealune näeb ennast olevat sarnane vaimseõpetajaga , kes jagab teadmisi inimestele, mingil momendil tekivad temas kahtlused: kas inimestele on üldse vaja neid teadmisi, kas need on piisavalt ohutud, võib olla hakkavad nad neid teadmisi kasutama rikkuse ja võimu saamiseks, aga mitte vaimseks arenguks.
6. "Muna peas" sünnitusmajas hallide poolt sisestatud. Need samad kahtlused ja soov ennast tõestada.

---

Enne seanssi hoolealune pöördus selgeltnägija poole, kes konstateeris programmi "naiseõnne raamid" olemas olu, mis tema arvates oli peale pandud ristimise hetkel. See pole fakt.
Kontrollimisel selgus, et "raamid" on vanemate poolt peale pandud oma seadustega, mõtetega, arvamustega ja soovidega teha oma lapsele "head". Sellega kinnistakse "paremat" tulevikku oma lapsele. Sellise programmi mõjul pole inimene kunagi rahul sellega mis tal on, sellisest olukorras on raske leida kaaslast, sest nähakse ainult vigu. Sama kehtib ka töö, õppe, elukoha kohta - kusagil pole hea. Inimene on ilma jäetud võimest hinnata oma võimalusi ja ta pole kunagi rahul.
Selle programmiga on seotud:
-enesetähtsus
-pidev tähelepanu vajadus
-soov tõestada oma õigsust.
Programm aktiveeritakse lapsepõlves vanemate pideva targutamise saatel heast ja halvast, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Teiste sõnadega, vanemad kontrollivad täielikult lapse elu, tema mõtteid, soove, isegi lapse elueesmärk on vanemate kontrolli all. See on armastuse purustav aspekt kõige puhtamal kujul.
Kui minna mööda Sugupuud tagasi programmi algusesse, siis näeme tüdrukut, kelle vanemad andsid tema tahte vastaselt mehele. Tüdruku ema oli kindel, et tema tegu on õige ja rikas mees on parem, kui vaene armastatu. Kogu edaspidise elu elab tüdruk emotsionaalsel fantaasiakiigul - on nii, aga oleks võinud teisti olla. Teisi sõnu, ta toidab korraga kahte reaalsust: ühte kus ta elab ja teist mida ta ettekujutab. Tulemuseks on teadvuse lõhestumine ja terviklikkuse väärastumine peale pandud programmi poolt, mis omakorda täitub emotsioonide, lahusolekute ja rahulolematuse energiaga. Vaja oli tagasi saada tüdruku hingeosad tolles illusoorsest maailmast. Vaatluse käigus selgus, et alternatiivreaalsust, kus tüdruk oleks abiellunud oma kallimaga polnudki. Oli ainult väljamõeldud fantoommaailm. Ilmselt hingel ei jätkunud energiat mõlema maailma jaoks.
Reaalsused on mitmetasandilised ja arvamused on mitmesugused, see siin pole ka absoluutne tõde. Tegelikkus on piiritu ja igal teadvuse tasandil on oma maailm ja oma tasand info töötlemiseks. Õpime eraldama oma võõrastest.

[Digitaria]

Pärilik naisliinikarma ehk kuidas vabaneda programmist "abieluvälise lapse patt".
Kui vanaema lahkus siit ilmast, hakkas ta sagedasti ilmuma minu unenägudesse. paljude aastate jooksul kordus üks ja sama unenägu väikeste erinevustega. Kaua aega olin arvamusel, et see on tema väljaütlemata soov, et hakkaksin tegelema vaimsete praktikatega. Selgus, et see oli alles esimene samm suguvõsa naisliinilt karma maha võtmiseks.
Minu õppetund oli võtta maha minu teadvuse matrixilt piirang, et abieluväliselt sündinud laps on kuritegu. Kunagi väga ammu panin ise selle piirangu endale peale. Seal kauges minevikus, sünnitasin väikese tüdruku ja kartes häbi ning ümbritsevate põlgust uputasin vastsündinud lapse. Sellest ajast peale meie suguvõsa naised ei saanud olla õnnelikes peresuhtes; neid peteti, jäeti maha, peksti vägistati, mehed olid alkohoolikud, bandiid või despoodid. Paljud jäidki vanatüdrukuks. Selles elus sündis minu tütar abieluvälisena, mis tol ajal oli suur moraalinormide rikkumine. Teades, et last tuleb üksi kasvatada ja taluda inimeste põlgust, võtsin kogu vastuse enda peale. Tookord lõhkusin matrixi piirangud, regressioon aitas seda mõista. Nüüd õnnestus täita osa karmaõppetunnist ja puhastada oma suguvõsa naisliin. Suguvõsa Hoidjalt sain kingituseks armastuse, perekonna õnne ja heaolukrooni.

Enne seanssi medideerisin kontakti loomiseks Suguvõsa Algenergiaga. Tutvusin Suguvõsa Hoidjaga, Esiemaga ja Esiisaga. Palusin õnnistust Esiemalt ja kaitset ning eeskostet Esiisalt. Suure tänulikkusega võtsin vastu nende annid. Mul polnud aimugi, et Algenergia, tema Jõud ja Võim võivad olla nii reaalsed.
Ülesanne oli töötada algpõhjusega miks meie suguvõsa naised ja ka mehed ei leia õnne perekonna- ja paarisuhetes. Seanss oli väga ebatavaline oma tunnetuse ja emotsioonide poolest ja tema lõpp oli täiesti ettearvamatu.

I osa. Seansi kirjeldus.
Olen kosmoses tantsin koos tähtedega. Nad on minu ümber nagu helendavad kerad ja ise olen ühe sihukese kera sees. Ootan korraldusi tegutsemiseks. Seansijuht teeb ettepaneku puhastumiseks. Küsin kristallilt-navigaatorilt, millele pöörata tähelepanu. Näen, et vasakus ajupoolkeras on kuulike. Kohe jooksevad tugevad impulsid silmadesse, punktidesse kulmude kohal ninalähedal, kõrvade all ja lõualuul. Impulsid on nii tugevad, et ei saa rääkida, iga sõna tekitab krampe lõualuus. Kristall-navigaator rahustab, kõik on korras. Mõne aja pärast hakkas tööle kristall-allikas ja kohe ilmus ka kogu struktuur. Mõlemad ajupoolkerad olid ühendatud kaarega , mille mõlemas otsas olid kuulikesed, umbes nagu kõrvaklapid. Allikast tuli energeetiline impulss neisse "kõrvaklappidesse" ja kandus kohe ka üle kogu keha. See laine oli elus, helendav ja vibreeriv, kogu keha tundus olevat nagu tules. Hakkas tekkima helendav ring ümber silmade ja seejärel silmade sees. Hiljutisel süvenemisel avastasin et pupillidel on võrgud peal. Öeldi, et see on ajutine kaitse teistele inimestele minu silmade kiirguse eest. Ma ei suuda alati kontrollida oma emotsioone ja võin teisi kahjustada. Nüüd on võrgud kadunud ja pupillide ümber on tekkinud ring imepisikestest kristallikestest. Tervet keha kattis helendav võrk, iga rakk säras oma kristallikesega. See oli enneolematu tunne. Nägin oma kujutist just kui võidu märgiks ülestõstetud käega tähtedest helendava inimkontuurina - seal kusagil kaugel tähtede vahel.

II osa. Naiseliku Mina otsingud
Olen uuesti tähepallis. Minu palve peale saadab Esiema mu tagasi sinna kohta, kus tekkis viga minu Naiseliku Mina programmis. Tüdrukute ringmäng. Olen nende keskel. Korraga tekkib minu selja taha Vari, ta ei jää minust maha ja varsti sulandub ta ühte minu kehaga. Pimedus, mu silmadel on side, otsin kedagi, otsin oma saatust, otsin ennast. Midagi juhtus minuga, midagi hirmsat. Jälle pimedus. Kased. Kevad, rõõm ja linnulaul. Olen jõe ääres, kätel vastsündinud laps- tüdruk. Surun teda rinnale, pesen pisaratega, see laps ei pea elama, sel lapsel pole isa. Las parem sureb , kui saab põlatuks. Vesi võtab lapse vastu ja viib olematusse. Minu ees on inimesest kõrgem must moodustis- kõik mis oli kõigu kehastuste jooksul kogunenud naise kehasse. surun ta kookonisse. Minu piimanäärmed paisuvad otsekui Kõigi Emade piimast. Ta on elus- minu uuesti sünd. Tema - minu raev ja vihkamine,armukadedus ja reetmine, vead ja kannatused. Minu elukogemus kingitusega- minu Naiselik Mina.
Ma ei saa teda lihtsalt hävitada. Sädemest tuleb armastuse ja kaastundekiir, enesele andestamise kiir, andestamine kõigile naistele ja Eluõiguse tunnistamine. Sel momendil kaob kogu tumedus. Olen oma Suguvõsa Algenergia keskel. Rõõm ja tänulikkus, emban oma "tapetud" last.Õnn. Esiema paneb mulle pähe valgetest lilledest pärja sõnadega:" Nüüd ja igavesti sulle ja meie soo järglastele".

[Digitaria]

Tervendav voodoo nukk
Läheb vaja valget voodoo nukku - valge on tervendav värv .
Siis kirjutada paberile inimese nimi, kes vajab tervendamist ja veel parem, kui oleks selle inimese juukseid ...
panna koos paberiga nuku külge:
Siis võtta kaks valget küünalt ja võida see Püha õliga. Küünlad asetada mõlemale poole nukku. Nukk ise võida
ka Püha õliga.
Siis süüdata küünlad ja saata sellele inimesele tervist ...
NB!!! Kedagi ilma tema teadmata ei tohi tervendama hakkata!
Ise ei tohi pakkuda! Ainult siis, kui sellist abi küsitakse!
Püha õli. Aleister Crowley retsept.
7 osa oliiviõli - Minerva, T arkuse jumalanna, kingitus
8 osa kaneeli eeterliku õli - Tiphereth
https://en.wikipedia.org/wiki/Tiferet
4 osa mürri eeterliku õli - Binah
https://en.wikipedia.org/wiki/Binah_(Kabbalah)
2 osa galangali eeterliku õli - Kether
https://en.wikipedia.org/wiki/Keter

[cambodia]

Püha õli. Aleister Crowley retsept.

Kui Švejk poodi tuli ja kümne krooni eest piiskopi poolt pühitsetud õli nõudis, ütles peremees sellile:
"Kallake, härra Tauchen, sada krammi kanepiõli number kolm."
Poesell keeras pudelikese paberisse ja ütles Švejkile ehtsa ärimeheliku lahkusega:
"See on kõige paremat sorti õli. Kui teil on vaja pintsleid, lakki, värnitsat - olge lahke ja pöörduge ikka meie poole. Teenime teid alati soliidselt."

"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil"
Jaroslav Hašek

Kui aga tõsisemaks minna, siis Aleister Crowley nimi küll usaldust ei ärata!

Must maag- okultist, vabamüürlusmeister (Šoti riituse 33. kraad, 97. kraad Egiptuse Misraimi süsteemis), pervert- sadist, tegeles laste seksuaalse ahistamisega, kiitles ise, et aastail 1912-1928 ohverdas 150 poisslast. Homoseksuaal- pedofiil ja samas paadunud narkomaan, tegeles droogimaagiaga. Kutsus avalikult ülesse ohverdama inimesi, eriti lapsi. Orgiatel tappis ja piinas loomi, jõi nende verd. Kutsus ennast Metsaliseks 666, jumaldas ja kummardas Baphometi! https://en.wikipedia.org/wiki/Baphomet Tundis nii natsiladvikut, kui ka Winston Churchilli. Mein Kampfis on kopeeritud hulk Crowley ideid ja mõttekäike. II MS ajal Churchilli nõunik okultsetes teemades, just tema käest on pärit too kuulus V- märk! Töötas samas brittide luureametile MI5. Suri heroiini üledoosi tõttu 1.detsembril 1947.
https://et.wikipedia.org/wiki/Aleister_Crowley

[pikksukk]

Ma palun täpsustada võidmise protseduuri. Kuidas võitakse küünalt? Kuidas võitakse nukku? Määrin õliga kokku?, leotan vannikeses kuni on üleni õline või mis?
Küünalde õlitamine tundub üldse natuke tuleohtlik.
Tervise saatmise küsimus.
Kui sõnumiga, siis paberkandjal, telefonis või facebookis? Või nii, et patsient üldse teada ei saagi?
Natuke täpsustamist oleks vaja - hetkel vähe detaile.

[togli]

Ma palun täpsustada võidmise protseduuri. Kuidas võitakse küünalt? Kuidas võitakse nukku? Määrin õliga kokku?, leotan vannikeses kuni on üleni õline või mis?
...

Pühakirjajuht annab järgneva seletuse:

Võidma
Muistsel ajal võidsid Issanda prohvetid õliga neid, kes pidid täitma erilisi ülesandeid, nagu nt Aaron, preestrid või kuningad, kellest said Iisraeli valitsejad. Tänapäeva Kirikus tähendab võidmine seda, et inimesele pannakse erilise õnnistuse osana pea peale üks või kaks tilka pühitsetud õli. Seda saab teha ainult Melkisedeki preesterluse volituse ja väega. Pärast võidmist võib sellesama preesterluse volituse alusel tegutsev inimene võidmise pitseerida ja anda võitule erilise õnnistuse.

EDIT: Pitseerimine
Maa peal preesterluse volitusega tehtud talituste jõustamine taevas. Talitused pitseeritakse, kui need saavad heakskiidu Pühalt Vaimult ehk lubaduse Pühalt Vaimult.

[Digitaria]

Karm tõde - seened õgivad inimest. Klamüüdia, ureaplasma ja mükoplasma tegelik päritolu.

„Seened õgivad inimest.“ Sellise õõvastava järelduseni jõudis Belgorodi kliiniku ülikooliharidusega arst-laborant Lidia Kozmina, kes on terve veerandasajandi uurinud mikroskoobi all oma patsientide erinevaid haigustekitajaid.
Kahjuks on see tõde karm. Asi sai alguse 1980. aastal, kui laboratooriumisse saadeti uuringutele kummaliste haigusnähtudega noor mees. Ilma nähtava põhjuseta tõusis tema kehatemperatuur aeg-ajalt 38 kraadini. Esmapilgul tundus, et nagu polegi midagi tõsist, kuid see kergelt haige inimene ütles laborantidele väga tõsiselt: „Tüdrukud, mul on tunne, et ma suren varsti“. Teda ei usutud, sest raviarst kahjustas vaid malaariat. Haigustekitajat otsiti patsiendi verest tervelt kuu aega, kuid tulemusteta. Meedikutele ootamatult hakkas patsiendi seisund kiirelt halvenema ning siis avastati tal septiline endokardiit – südamelihase infektsioonhaigus millele algul ei pööratud tähelepanu. Noormest päästa ei õnnestunud, kuid Kozmina ei visanud tema vereproove ka ära. Hakates seda veelkord uurima, avastas ta verest imeväikese tuumaga mikroorganismid. Paludes abi teistelt laboritelt, püüdis neid 2 kuu vältel identifitseerida, kuid tulemusteta, ning lõpuks leidis ta vaste Moldaavia autorilt Šroit’ilt

Ta leidis fotod ja kirjeldused kummalistest mikroorganismidest – mükoplasmast, kelledel puudub kõva rakukest. Neid katab vaid õhuke membraan ja seetõttu suudavad nad kergelt muuta oma kuju. Näiteks kerakujuline mükoplasma võib venitada end ussikeseks ning tungida inimraku kitsastesse pooridesse. Selleks pole võimelised isegi mitte kõik viirused, kuigi oma mõõtmetelt on nad veelgi väiksemad. Viimased, muuseas, ei peagi alati toitainete saamiseks tungima raku sisse, ning imevad endale vajaliku läbi pooride välja. Kuid nagu seda teaduses tihti juhtub, tekitab esimene avastus rohem küsimusi kui annab vastuseid.

Šroiti raamatust leidis uurija veel ühe septilise andokardiidi tekitaja, kes nii oma välimuselt kui ka käitumiselt oli mükoplasmale vägagi sarnane spetsiifiline bakterivorm, mis tekib, kui haiget hakatakse penitsiliiniga ravima ja bakter ei suuda oma ümber tekitada kaitsekihti. Algselt arvati, et ilma selleta parasiidid hukkuvad, kuid hiljem selgus, et nad saavad ilma selleta suurepäraselt hakkama ning on suutelised esile kutsuma ka haiguseid, mis on väga ebatavalise kulgemisega ning mida on väga raske diagnoosida. Lõpuks leiti veel kolmaski mõrtsukatiitli pretendent – klamüüdia. Ühed teadlased pidasid teda seene spooriks, teised viiruseks, kuid kõik nad olid ühel meelel, et see mikromaailma härjapõlvlane tungib rakkudesse ning parasiteerib nende sees.

Nii see on – klamüüdia ja mükoplasma põhjustavad haiguseid, milledel on sarnased kliinilised sümptomid ja nende järgi on võimatu öelda, kes neist haiguse põhjustajaiks on – kas membraani- või raku parasiit. Esmased uuringud, mis püüdsid mõrtsukat välja selgitada, sünnitasid 3 uut versiooni, milledest igaüks võis osutuda valeks, kuid õnneks ei olnud need uuringud asjatud. Kui Kozmina leidis analüüse tehes „pisiasju“ millede jälgimist instruktsioonid ja metoodikad ei nõudnud, tõstis ta ikkagi häiret, et arstid ei kordaks viga, mis juhtus õnnetu noormehega. 



Jälle trihhomonaadid.

1981 aastal saadeti laboratooriumisse arusaamatu tekkega palavikku põdev lapseootel naine. Otsida kästi temalt malaaria tekitajaid. Vereproov külvati toitesegusse ning ühedes külvidest avastati Kozminale tuttavad tegelased ning teises külvis, oh õudust, sibasid ringi trihhomonaadid. Needsamad viburlased, kes ametliku meditsiini seisukohalt tohivad tekitada vaid veneroloogilisi haiguseid, kuid põrandaaluste meedikute arvates on tegemist elukatega, kes on väga mitmete tsivilisatsiooni kimbutavate tõbede põhjustajaiks.
Kozmina ajas tagajalgadele kõik Belgorodi spetsialistid, kuid keegi neist ei suutnud analüüsi tulemusi selgitada ja ta sõitis Moskvas asuvasse mikrobioloogia instituuti. Seal kinnitati, et haige veres on mükoplasma, kuid trihhomonaadide olemasolu keelduti kommenteerimast ning ei saadud ka soovitusi, kuidas haiget ravida! See eest aga õpetasid valgustunud mikrobioloogid, kuidas mükoplasmat õigesti analüüsideks külvata. Hea seegi! See andis lootust, et saadud teadmised aitavad paremini avastada ka teisi teadaoleva etioloogiaga haigustekitajaid. Kui aga Belgorodis hakati „külvama“ mükoplasmat, kasvas neist külvidest lisaks välja palju sellist kribu-krabu, mida selle laboratoorse võimekusega polnud võimalik määratleda.
Need mikroorganismid erinesid üksteisest kuju poolest: ümarad, ovaalsed, saabli kujulised, ühe tuumaga, mitme tuumaga, üksikud ja ahelatesse liitunud... Kozmina hankis raamatuid ja asus ennast täiendama. Ühest raamatust sai ta teada, et trihhomonaadid paljunevad spooridena. Kuidas sellest aru saada? Kes vähegi bioloogiat on õppinud, see teab, et spooridega paljunevad seened aga trihhomonaade peetakse ju elusaiks olendeiks. Tähendab, et kui teadlase väited on õiged, peaksid trihhomonaadid inimorganismi moodustama seeneniidistiku – mütseeli? Ja tõepoolest... mõnede haigete proovides oli mikroskoobi all märgata midagi mütseelile sarnast. Algul pani see imestama – mis niidid need siis ometi on? Vatt? Tolm? Imestusel polnud piire, kui ühel hetkel selgus, et niidid koosnevad üherakulistest parasiitidest. Mitte küll trihhomonaadidest aga mükoplasmast. Äkki on nii, et see on ühe ja sama mikroorganismi eri staadiumid? Sel juhul pole põhjust imestada, et trihhomonaadid moodustavad spoore ja mükoplasma mütseeli ja meie organismis kasvabki seeneniidistik.

Ametlik teadus tunnistab küll trihhomonaadide olemasolu, kuid ainult urogenitaalses piirkonnas. Lidia Kozmina aga leidis neid sageli verest, piimanäärmetest ja teistest organitest. Kuidas need mikromaailma gigandid suurusega kuni 30 mikronit, satuvad neisse organitesse suguorganitest, suutmata seejuures läbida erinevaid lõhesid? Võibolla nad tõesti paiskavad endast välja tillukesi spoore, mis ilma igasuguse vaevata tungivad vereringesse ja kanduvad mööda organismi laiali.

Kozmina tunnistab, et varem puudus tal julgus neil teemadel rääkida – öelda uroloogidele, et ametlikult alakehas resideeruv trihhomonaad suudab rännata tegelikult organismis kõikjal ringi. Praeguseks aga on tal selle väite kinnituseks piisaval hulgal tõendusmaterjali, rääkimaks sellest ka erialaspetsialistidele ja mitte ainult sellest. Uroloogid väidavad, et kui trihhomonaadid on ilma viburita, on tegemist juba hukkunud parasiidiga – ravimi toimel on parasiit oma elutegevuse lõpetanud. Kozmina uuringud aga näitavad, et tegemist on vägagi elusate tegelastega, sest neid leitakse patsientide vereproovidest, kellede ravikuur on lõppenud juba mitu kuud tagasi ning organism oleks surnud trihhomonaadid suutnud juba ammugi lagundada. Need tegelased on aga täiesti terved. Ilmselt, kui nad on varem kindlapeale hukatud, siis nad lihtsalt sooritasid surnust ülestõusmise protsessi.

Kuid, vaevalt, et parasiit selliseks imeteoks võimeline on. Tõenäoliselt juhtub nendega seesama protsess, mis medikamentoosse ravi korral toimub bakteritega: välised kehaosad-organid lahustuvad, seesmised aga jäävad alles.


Roosad prillid läksid katki.

Kozmina jätkas oma uuringuid ja leidis üha rohkem ning rohkem ebakõlasid tegelikkuse ja üldkehtivate teooriate vahel. Haigete veres leidus väga sageli samaaegselt 2 haigustekitajat: klamüüdia ja ureaplasma. Haigete hulgas oli väga palju elatanud naisi ning nende organismi ilmusid parasiidid mitte väga ammu, mis tähendab seda, et sugulisel teel nakkuse saamine oli igal juhul välistatud. Kuidas ikkagi ilmusid nende organismi veneroloogiliste haiguste tekitajad?

Uroloogiakliinikute laborandid töötavad sageli kindlasse inimgruppi kuuluvate patsientidega. Mõtiskledes küsimuse üle, kuidas vanaemade organismi sai sattuda klamüüdia ning ureaplasma, uuriti ka nende varasemaid haiguslugusid ning selgus et nende analüüsid näitasid trihhomonaadide olemasolu. Muide, midagi sarnast toimub ka meestega: kunagi uretriiti ravitud meestel leiti ka tunduvalt hiljem analüüsidest tillukesi olendeid, mis meenutasid ilma viburiteta trihhomonaade.
Oli kindel arvamus, et inimesed on ravimite toimel ammu parasiitidest vabanenud – ravim justnagu tegi oma töö ja tappis parasiidid. Analüüsid aga näitasid, et nad jäid ellu ning hoopistükkis muutsid oma vormi ning pugesid peitu, et vältida medikamentoosset rünnakut. Kui aga saabus aeg, kus nad olid täielikult unustuse hõlma vajunud, ronisid nad põranda alt välja ning tekitasid uuesti veneroloogilisi haiguseid – vanuritel häbi kui palju... ja kuidas seda metamorfoosi ikkagi selgitada?

Saladuse lahendusvõtmeks osutus aga huvitav lugu, mis juhtus Tshaadi vabariigis Aafrikas. Kõik ühel aastal sündinud lapsed osutusid ühtäkki entsefalopaatiasse haigestunuteks ja kõikidelt palmidelt pudenesid miskil eriskummalisel põhjusel veel mitteküpsed kookospähklid. See anomaalia hakkas huvitama teadlasi ning nad tegid kindlaks, et nii inimeste kui ka kookospalmide haguse põhjustajaks on üks ja sama parasiit – spiroplasma, mis on suguluses nii müko- kui ka ureaplasmaga. Äsjailmunud parasiit tundis end suurepäraselt nii kookospähklites kui ka laste ajudes ja emade platsentas. Tegemist oli sõna otseses tähenduses universaalse parasiidiga, mis ilma igasuguse vaevata tungis kõikidesse inimorganitesse ja tundis end suurepäraselt ka taimes ja leidis enda jaoks suurepärased elutingimused kõikjal kuhu vaid sattus. Kes ometi on see niivõrd võimekas tegelane?

Lidia Kozmina mõtles selle teema üle väga kaua, kuniks aasta tagasi sai küsimusele ootamatu vastuse. Ei tulnud see mikrobioloogia korüfeede teadustekste lugedes, vaid hoopis lastele mõeldud entsüklopeediat lugedes, mis alles hiljaaegu raamatulettidele jõudis. teises köites, peatükki „Bioloogia“ lugedes, leidis ta artikli limaseentest, mille juures värvirikkad illustratsioonid, kus oli ära näidatud seente seesmine ehitus. Neid pilte vaadates oli hämmastus suur – just selliseid mikroorganisme on ta analüüse tehes leidnud paljude aastate vältel, kuid pole seni suutnud identifitseerida. Siin aga oli kõik väga lihtsalt ja selgelt ära seletatud. Suur tänu toimetajale Maisurjanile (Майсурян) selle artikli eest. Võib tunduda vägagi kummaline, et mida ühist on limaseentel ja Lidia Kozmina mikroskoobi all siputavatel mikroorganismidel? See ühisosa on aga kõige otsesem. Mairusjan kirjutab artiklis, et limaseen läbib oma elutsüklis mitu arenguetappi ja ühes neist etappidest tekivad spooridest amööbikesed ja viburikesed! Nad küpsevad seene limamassis, sulandudes kokku suuremateks mitmetuumalisteks rakkudeks. Seejärel aga moodustub neist limaseene viljakeha - klassikaline jalaga seen, mis kuivades külvab spoore. Ja kõik kordub taas,...

Kozmina keeldus algul oma silmi uskumast. Ta lappas läbi terve paki limaseentest rääkivat teaduskirjandust ja leidis nähtule hulgaliselt kinnitust. Oma välimuselt ning omadustelt olid „amööbikese“ kombitsad äravahetamiseni sarnased ureaplasmale, kahe viburiga zoospoorid sarnanesid trihhomonaadidele ning ilma viburite ja rakukestata kerakesed aga mükoplasmale jne. Limaseente viljakehad olid hämmastavalt sarnased polüüpidele põskkoobastes ja soole-seedetraktis; papilloomid nahal sarnanesid lamerakulisele vähile ja teistele kasvajatele.

Nagu selgus, elab meie organismis limaseen – täpselt samasugune seen, mis eluneb pehkivatel kändudel ja palgijuppidel. Teadlased polnud võimelised seda seent varem ära tundma oma väga kitsa spetsialiseerumise tõttu – ühed uurisid trihhomonaade, teised uurisid mükoplasmat, kolmandad klamüüdiat ning keegi ei tulnud selle peale, et tegu on ühe seene eri vormidega, mida uurisid neljandad teadlased. Limaseeni leidub terve suur hulk (900 liiki). Kõige suurem neist – fuligo ehk puugipask (https://et.wikipedia.org/wiki/Puugipask ) – võib kasvada kuni meetrise läbimõõduga seeneks. Kõige väiksemaid aga on raske isegi mikroskoobi all märgata. Milline neist aga on meie sisse elama kolinud?

Kozmina selgituste kohaselt võib olla neid palju ja tänaseks on ta selgelt määratlenud neist paljudest vaid ühe. See on üks looduses kõige enamlevinuimaid limaseeni - hundipiim e. kratisitt (https://et.wikipedia.org/wiki/Hundipiim ) Talle meeldib olla kändudel, koore ning puidu vahel ja nähtavale pinnale ilmub ta ainult hämaras metsas ja niisketes tingimustes. Botaanikud on teda õppinud isegi kännu seest välja meelitama niiske filterpaberi ja pimendava katte abil – kui kate paari tunni möödudes eemaldada on känd kaetud hapukooresarnase lapiku olendiga.

Teadmata ajast alates on Hundipiim kohandunud eluks inimese organismis ja talle on see soe, niiske, pime ja kahel jalal kõndiv mugav kodu vägagi meeldima hakanud. Selle seene jälgi – spoore ja trihhomonaade- on leitud põskkoobastest, piimanäärmetest, emaka kaelast, eesnäärmest, kusepõiest ja teistest organitest.

See seen oskab väga targalt kõrvale põigelda immuunsüsteemi rünnakute eest. Kui organism on nõrgestatud, ei suuda ta suure paljunemiskiirusega seenerakkude kolooniat ära tunda ja hävitada. Resultaadiks on see, et seen suudab eoste spoorid välja paisata ning need liiguvad verevooluga uude soodsasse kasvukohta ning moodustab seal üha uusi ja uusi viljakehasid.…

Lidia Kozmina ei väida, et on leidnud kõikide „ebaselget päritolu“ inimhädade universaalse tekkeallika . Täna on ta aga kindel, et Hundipiim tekitab papilloome, tüste, polüüpe ja lamerakulist vähki. Tema arvates ei teki vähk mitte muunduvatest inimrakkudest, vaid täiskasvanud limaseene viljakehast. Nad on juba läbinud ureaplasma-, amöboidse-, trihhomonaadse-, plasmoodiumi- ja klamüüdia staadiumi ning formeerivad vähkkasvajat.

Meedikud ei suuda seletada, miks kasvajad mõnikord iseeneslikult lagunevad. Kuid kui vastab tõele, et kasvaja ongi limaseene viljakeha, siis saab kõik vägagi selgeks. Looduses need viljakehad hukkuvad ju igaaastaselt ja tegelikult säilitab seen ka inimkehas resideerides oma loodusliku rütmi. Viljakeha sureb, et valmiksid spoorid ja need spoorid on alguseks uute seente tekkele, moodustades plasmodiume teistes organites. Toimub kõigile tuntud kasvaja metastaseerumine.

Seen ilmneb väga harva üksikisendina. Onkoloogid teavad, et kasvajad tekivad sageli samaaegselt mitmesse organismi piirkonda. Seene elu põhjalikumalt tundes on see mõistatus kergesti seletatav – üks seen tekitab samaaegselt mitu kerakest. On lootust, et nüüd on arstidel ja teadlastel olemas inimkonna ühe bioloogilise põhivaenlase tundemärgid – ebaselge etioloogiaga haiguste universaalne tekitaja. Varem vaatles kitsas spetsialistide seltskond küll sarvi, küll saba küll jalgu eraldi, kuid alles kõigi nende sarvede-sabade kokkusünteesimine võimaldas luua üldpildi superparasiidist ning leida üles tema „Achilleuse kand“. Esmalt püüdis seda teha Kozmina. Kuid ka tema oli üllatunud, et limaseene nõrk koht on ammustest aegadest teada erinevate rahvaste ravitsejatele. Nad oskavad juba ammu ravida paljusid haiguseid, millede tekkimist nende arvates põhjustab lima ( loe - limaseen).


Parasiidid armastavad laiskust ja enesest mittehoolimist

Kui me liigume vähe, sööme-joome-magame palju ja liialdame veel nii mõnegi eluhüvega, siis muudame oma organismi mädanevaks prügimäeks, milles leiavad endale suurepärase elukeskkonna praktiliselt kõik rohkem või vähem tuttavad haigustekitajad-mikroobid. Nad hakkavad meie organeid õgima ja meie keha laguneb mitteorgaanilisteks aineteks. Me muutume sõna otseses mõistes pehkinud kännuks, milledel hakkavad kasvama limaseened. Just nimelt seened mängivad meie organismi lõhkumises peamist rolli… See pole mingi tänane avastus. Seentest-tapjatest teadsid juba keskaegsed arstid.

Gennadi Malahovi raamatus «Целительные силы» on imetlust vääriv jutustus sellest, kuidas armeenia ravitsejad mõistsid haiguste teket ning arengut. Tapetute ja surnud inimeste lahkamisel leidsid nad nende seedetraktist palju lima ning hallitust. Kuid seda ei leidunud mitte kõikidel laipadel vaid neil inimestel, kes oma elu jooksul olid olnud laisad ja kes erinevate eluhüvede nautimisega liiale läksid, saades karistuseks hulga haiguseid.

Ravitsejad olid arvamusel, et kui inimene sööb palju ning liigub vähe, siis tema organism ei omasta kogu toitu. Omastamata toit läheb mädanema ning kattub lima ja hallitusega. Kõhus hakkab kasvama seenemütseel, hallitus paiskab enda ümbrusse spoore – mikroskoopilisi seeneseemneid, mis koos toitainetega satuvad verre ja levivad sealt üle kogu organismi. Nõrgestunud organites hakkavad spooridest kasvama seente viljakehad ja nii saab vähk alguse.

Muistsed arstid arvasid et algul paiskavad seened välja „valget mannat“ – trombid veresoontes ja moodustuvad naastud on valget värvi. Teiseks staadiumiks on „hall manna“: seened moodustavad kasvajaid ja teisi uusmoodustisi, mis on halli värvi. Lõpuks aga tuleb „must manna“, mis vastab selle mõiste tänapäevasele tähendusele otseselt, ning must pole ta seepärast, et vähk ja tema metastaasid on musta värvi vaid tõenäoliselt on tegemist hoopis kahjustatud organite mustavärvilise auraga.

Loomulikult ei sure me kõik vähki, kuigi meie organismist võib leida tohutu koguse spoore. Kozmina arvates ei tekita nad enne kahju kui me hoolime oma tervisest ning püüame seda igakülgselt säilitada. Spooridest hakkavad arenema seened siis, kui meie immuunsus nõrgeneb. Nukrutsemiseks pole mõtet. Ravitsejad teavad ammu, kuidas selle seenega hakkama saada.


Seenele!

Kozmina ütleb, et tema asi pole ravida vähki ja sellele eelnevaid ning kaasnevaid haiguseid. Tähtis on varajane diagnostika. Ta teeb seda kindlasti ühel konkreetsel juhul – kui patsienti ohustab lamerakuline vähk. See on väga levinud tõbi: näiteks 80% kopsude haigustest võib esile kutsuda lamerakulise vähi tekkimise ja seal taga peidab end limaseen Lycogala epidendrum ehk Hundipiim.

Kõik tema arenguetapid on Kozminale väga tuttavad ja ta loodab, et teadusmaailm aitab luua metoodika teistegi haigustekitajate välja selgitamiseks. Ta soovib paljude limaseente seast välja selgitada konkreetsed liigid, mis põhjustavad konkreetseid vähivorme ja teisi heaoluühiskonna haiguseid. miks ta on kindel, et haiguste taga peidavad end seened, mitte aga mingid teised parasiidid. Võibolla seepärast, et tema vaateid jagavad ka need arstid ning ravitsejad, kes oskavad vähki ravida.

Vladimir Adamovitsh Ivanov kirjeldab oma raamatus «Мудрость траволечения» (Санкт-Петербург) puhastusmeetodit sidrunimahla ja oliiviõliga. Kui seda targalt kasutada, siis väljuad maksast ilma igasuguse valuta kolesteroolikorgid ja bilirubiinikivid. Ravitseja arvates on aga kõige parem, kui väljub ka lima. Sel juhul garanteerib ta patsiendile, et lähiajal teda maksa vähk ei ohusta. Sarnaselt keskaegsetele armeenia ravitsejatele arvab ka Ivanov, et lima põhjustab vähki ja parim profülaktika on organismi limast puhastamine.

Temaga on sama meelt Gennadi Malahov, kes peab lima kõikide diafragmast ülalpool tekkivate tervisehäirete põhjustajaks. Tema aga soovitab kasutada uriini ravi. Kui imelik see ka ei tundu – resultaadid on suurepärased.
Kozmina arvates on asjad palju lihtsamad. Paljude „ebaselget päritolu“ haiguste tekitaja on ureaplasma, mis toitub uureast ehk karbamiidist ehk kusiainest. Seda parasiiti on võimalik päikese alla meelitada iga delikatessiga, mis temale mokkamööda on. Kui me näiteks teeme uriiniteraapiat, siis ureaplasma poeb soolestikku ja sealtkaudu lõpuks ka lahkub meie organismist. Mõnikord on võimalik parasiit meelitada ka naha pinnale, tehes haigele kohale uriinimähiseid-või kompresse. Kui aga uriini joomine on ikka väga vastumeelne, võib seda limast tegelast kostitada tunduvalt maitsvama joogiga. Paljud tuntud ravitsejad soovitavad hommikul tühja kõhuga süüa riivitud porgandit ja -peeti või juua nendest pressitud värsket mahla, pidades seda imeravimit väga paljude tõbede tõhusaimaks profülaktikaks.


Kuidas tõbesid välja meelitada?

Lisaks Kozminale on ka väga paljud teised uurijad arvamusel, et seened on sajandi haiguse põhjustajaiks. Tuntud Kiievi ravitseja Boris Vasiljevitsh Bolotov on tulnud sarnasele järeldusele: vähk on taimsete rakkude parasiteerimine inimestel ja loomadel. Taimedel on leeliseline keskkond, loomadel aga happeline, seetõttu on parasiitidest vabanemiseks vaja hoida oma organismi veidi happelisena, tehes sellega taimsete organismide eksistentsi loomorganismis võimatuks. Bolotov soovitab juua naturaalsel teel kääritatud kalja ning süüa soolatud ning hapendatud köögivilju. Temaga on solidaarne ka kuulus Novosibirski arst Konstantin Pavlovitsh Buteiko, kelle arvates muudavad gaseeritud vesi ja õlu verd suurepäraselt happelisemaks. Parim on seda teha aga pinnapealselt hingates – organismis tõuseb süsihappegaasi tase, tunduvalt rohkem, kui suudavad anda gaseeritud joogid. Buteiko väitel kardavad mistahes parasiidid süsihapet nagu tuld ning organism lahustab igasuguse tekkinud lima.

Tunduvalt karmimat meetodit soovitab V. Tishenko Simferopolist. Tema soovitab limaseentest vabanemiseks tarvitada mürgise täpilise surmaputke tinktuuri, kuid mitte seespidiselt vaid välispidiselt, läbi naha ja selleks läheb tarvis porgandi või peedimahlast tehtavaid külmkompresse, mis asetatakse haigele organile või piirkonnale.

Kozmina kinnitab, et on oma silmaga näinud, kui efektiivsed need eelpool toodud meetodid on. Ühel patsiendil tekkis piimanäärme vähilaadne kõva tükk ja uuringud näitasid mükoplasmat ja amöboide. Tähendab – limaseen on hakanud moodustama viljakeha ja naist ähvardab vähk. Kogenud kirurg-onkoloog Nikolai Sirenko soovitas kirurgilise operatsiooni asemel patsiendile kõige tavalisemat antibiootikumi, rinnale aga teha pudruks riivitud peedist kompressi. Ravimist nörritatud limaseen ronis meelitamise peale välja otse läbi naha: kõva tükk muutus järjest pehmemaks ja rinnale tekkis mädane haavand. Teistele arstidele üllatuseks hakkas raskelt haige inimene tervenema.
Kord sattus Sirenko juurde mees, keda teised kirurgid olid juba kaks korda opereerinud, kuid ei suutnud teda mitte millegagi enam aidata, sest vähk tekitas rohkelt metastaase. Arst ei pidanud meest lootusetult haigeks ning andis talle „imelikud“ soovitused, kus kaasaegse meditsiini saavutused olid läbi põimitud rahvaravitsejate kogemustega. Haige läbis igal aastal arstliku töövõimekuse komisjoni ning kümne aasta pärast määrati mees invaliidsuspensionile. Kozmina ja Sirenko, sest arvates oli inimene elus seetõttu, seen inimese kehas oli konserveerunud ning ei moodustanud viljakehasid, mis oleksid organeid kahjustanud ning lõpuks surma põhjustanud. Kozmina arvates oleks õige hooldamise korral saanud edasi elada ka teised patsiendid, kellede kehas andis vähk metastaase praktiliselt kõikjale. Peamine — mitte lasta limaseenel vilja anda ning mitte lasta asjadel areneda „musta vähini“ ning asjad saada kontrolli alla „valges“ ja „hallis“ staadiumis, nagu seda tegid armeenia ravitsejad keskajal.

Belgorodi oblast, Borisovski rajoon, puhkekodu „Krasevo“. Selle asutuse direktor Vasili Lõsjak soovitab reumatoidartriidi raviks kuuri mis koosneb... 17 tünnist, milles ravimtaimedest keedus. Patsiendid ligunevad pikka aega kaelast saadik soojas vees ja kuuri lõppedes on imestus suur, et liigestelt on kõik kühmud ja moodustised, milledest nad polnud aastaid suutnud vabaneda, kadunud.

Lidia Kozmina arvates ronisid neist inimestest välja limaseened – seentele tundus soe taimne keedus tunduvalt meeldivam keskkond, kui haige organism, mida igapäevaselt kangete antibiootikumide ja muu hirmsa saastaga mürgitatakse.
Kui kollitavad soole-seedetrakti haigused siis tuleb tünnitäit vett hakata seespidiselt kasutama. Raviks kasutatakse loomulikult mitte tavalist vett aga mineraalset vett ning loomulikult ei piisa ühekordsest protseduurist. Veeravi edukust seletab Lidia tema loomuliku ja pehme toimega limaseene väljutamisele. kuuri lõppedes väljub patsientidel sageli väga palju lima. peale seda ägenemist hakkab patsientidel koheselt kergem ning kuu-paari möödudes on seisund juba tunduvalt parem, sest vabaneti ju peamisest „kaasaegse elustiili haiguse„ tekitajast. Pole mõtet kurvastada, kui „Narzani“ pole piiramatult saadaval või kui 17 taimse leotise pütti on ületamatuks takistuseks. On veelgi efektiivsemaid rahvalikke vahendeid.
Näiteks fütoterapeut Anatoli Petrovitsh Semenko Belgorodi oblastist, ajab limaseene põskkoobastest välja ühe seansiga. Ta annab patsiendile juua mürgisevõitu harilikust maavitsast valmistatud keedust. Ninna soovitatakse tilgutada alpikanni sibulast pressitud mahla ning seejärel loputada harilikust tõnnikesest valmistatud nastoikaga. Mürk muudab limaseene elu väga ebamugavaks ja ta püüab põgeneda ning avastab end magusast nastoikast. Resultaadiks on see, et polüübid ja isegi tsüstid ronivad koos juurtega välja. Sel ajal hakkab inimene tugevalt aevastama, selliselt, et seenekehad lendavad ninast välja nagu šampusekorgid. Kirurgilise operatsiooni järgi puudub igasugune vajadus!

Meeles peab pidama seda, et kõik ravitsejad soovitavad kasutada ainult värsket mahla värsketest viljadest. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada riknenud taimi või nende osasid. Nagu praktika on näidanud võib sellistel puhkudel oodatava kasu asemel tulla hoopis kahju. Ei mingeid imesid. Juba möödunud sajandil avastasid teadlased mitu limaseeneliiki, mis põhjustavad erinevaid taimehaiguseid. Kartuli ja teiste maavitsaliste vähk, kasvajad kapsa juurtel... Pole sugugi välistatud, et need parasiidid tulevad toiduga inimese organismi ja hakkavad seal võimutsema. Tekitas ju üks ja seesama haigustekitaja Tšhaadis massiliselt haigusi nii kookostel kui inimestel.


Ärge muutuge laisaks.

Seen võib inimese organismis mitte mingeid ebamugavusi põhjustava limamassina elada aastaid. Kui aga tingimused muutuvad soodsaks, on ta suuteline viljakeha moodustama 3-4 päevaga ja siis on temaga võidelda juba väga raske. Seetõttu on ravivate arstide esmaülesandeks õigeaegne lima väljutamine organismist. Limaseen on väga õrn ja pelglik tegelane, kes kardab kõike. Teda saab kerge vaevaga oma elukohast välja ehmatada. Ta on ka väga usaldav – teda saab magusa mahlaga ära petta. Seetõttu pole neid tarvis tappa, vaid hellalt oma peidukohtadest välja meelitada. Kui me hakkame temaga sõdima, on kaotaja ette teada ja see pole limaseen, sest ta on ebameeldivas väliskeskonnas tunduvalt kohanemisvõimelisem kui inimene. Tugev külm, toidu puudumine, suured kiirgusannused ja teised ebamused tekitavad seenes seisundi kus ta muutub kõvaks massiks, milles rakud viibivad justkui letargilises unes. Sellises seisundis, toidu ja veeta, võivad nad püsida aastakümneid. Näiteks on teada juhus, kus fuligo ilutses herbaariumis 20 aastat ja siis ärkas ootamatult ellu. Seepärast ei soovita Kozmina klamüüdia tekitatavaid haiguseid tetratsükliiniga ravida. Need parasiidid küll hukkuvad, kuid teised seene osad jäävad ellu ja ehmatusest moodustavad nad sklerootsiumi. Sama effekti põhjustavad ka paljud teised ravimid.


Sklerootsiume on väga raske ellu äratada, seetõttu pole vaest limaseent tarvis selliste äärmusteni üles ärritada. Pigem tasub temaga mõistlikult käituda ning selgeks teha, et ta pole meie organismis teretulnud. Näiteks võib võib seenele (ka endale) alati pakkuda klaasikese haput veini, viia teda sauna higistama ja seejärel meeldivalt hüva leili soovides temaga hüvasti jätta. Neid sõnu ärge võtke naljana - aegade algusest saadik on inimesed kõiki tõbesid saunas välja ajanud. Räägitakse, et suur väejuht Suvorov soovitas sõduritel kasvõi oma saapad maha müüa, et saunas pokaal viina ära juua. Loomulikult pole vaja seda teha sagedasti ning ilma põhjuseta, kui oled igati tugev ja terve. Kuid kui tõesti mõni tõbi murdma hakkab, siis on põhjust kahtlustada, et limaseen on külla tulnud ning on aeg kasutada Suvorovi või mõne teist rahvaravis soovitatud meetodit.



Retsept mis aitab limaseene põskkoobastest minama ajada:

1) 2 tilka hariliku maavitsa nastoikat segada 50 – 100 ml veega ja tühja kõhuga ära juua.

2) 2 tunni möödudes tilgutada ühte ninasõõrmesse 2 tilka alpikanni sibula nastoikat;

3) 15 minuti möödudes tilgutada teise ninasõõrmesse 2 tilka alpikanni sibula nastoikat;

4) poole tunni pärast loputada põskkoopaid hariliku tõnnikese keedusega
See retsept on paljudel aidanud limaseenest vabaneda.

http://www.heatunde.eu/moodul.php?moodul...ews&id=132

[Digitaria]

Eelmise jutu jätkuks ja lõpetuseks.

Liigeste põletik – see on lümfisüsteemi nakatumine. Et puhastada lümfisüsteemi, peab teadma tema ehitust.

Lümfisüsteem – see on süsteem, mida isegi arstid ei tea. Nad ei ole seda kunagi põhjalikult uurinud. Lümfisüsteem töötab ühesuunaliselt. Kogu lümf voolab alt üles. Kõik massaažid, mida tehakse ülevalt alla, ajavad lümfi vales suunas ja lõhuvad lümfisooni. Massaaž peab kulgema näpuotstest keha poole ja varvastest mööda jalgu üles. Seljamassaaži peab tegema alt üles.

Kahjuks tehakse ka näol meil massaaži valesti. Lükatakse lümf nina peale kokku, aga peaks vastupidi. 80% massaažidest tehakse valesti. Peale massaaži täheldavad inimesed näo paistetust. Väga vähesed massöörid valdavad hispaania massaaži ehk lümfimassaaži.

Peale operatsioone lümfisooni ei õmmelda kokku ja seepärast ongi kaua paistetused. Vahel võib paistetus jäädagi, sest lümfivool on häiritud. Kõik paistetused, mis on organismis, ei ole seotud südameveresoonkonnaga. Tursed jalgadel, kätel, silmadel, ristluudel, liigestes – see kõik on lümf. Organismi satuvad bakterid, viirused või seened. Mida teeb lümf? Lähikonnas leidub kindlasti suurem lümfisülm, näiteks genitaaltrakt. Lümfisõlmed blokeerivad infektsiooni edasise liikumise. Kui mööda organismi liiguks vabalt ringi gonorröa ja sattuks ajju, siis inimesed sureks kohe. Lümfisõlmedest väljuvad lümfotsüüdid, kes patrulleerivad kogu limaskestal, ureetras, tupes. Kui nad seal midagi leiavad, siis nad neelavad selle enda sisemusse ja viivad lümfisõlme. Lümfisõlmes toimub selle kõige lüseerimine ja väljutamine. Põhiliseks lümfi välja viimise kohaks naisterahval on tupp ja ureetra. Kui naisel on valgevoolus või meestel mingi eritis, siis tähendab see seda, et organismis elab keegi ja lümf hävitab seda sissetungijat iseenese hinnaga ning viib välja.

Teine evakueerumise koht asub soolestikus, kus asuvad kümned tuhanded väikesed lümfisõlmed. Kui inimene haigestus düsenteeriasse, siis roe muutus esmalt tumedaks ja siis läks heledaks. Miks? Sest alguses tuli veri, aga pärast palju lima. Lima – see on surnud lümfotsüüdid koos lüseeritud bakteritega. Peale seda, kui organism heidab endast välja kogu rooja, hakkab ta tegelema limaskesta kaitsmisega. Soolestik peab olema tühi, sest kui soolestikus on toidujäätmed, siis leukotsüüdid ei leia üles kõiki düsenteeria tekitajaid. Düsenteeriaga kaasneb tugev kõhulahtisus ja organism kaotab palju vett. Tuleb juua palju vett, et asendada roiskunud vesi ja võimendada kõhulahtisust. Ei tohi kunagi katkestada kõhulahtisust! Kahjuks teevad inimesed vastupidi. Kui lapsel on kõht lahti, siis las ta korralikult pasandab. Andke talle liiter vett. Ka oksendamist ei tohi peatada, tuleb juua vett, sest toimub läbipesemine. Organism püüab vabaneda intoksikatsioonist. Ei tohi võtta iiveldusvastaseid tablette või fermente.

Kui te olete saanud mürgistuse, siis tuleb söögist lahti saada. Kasutada selleks puhast külma vett. Magu tuleb läbi pesta nii kaua, kuni oksendamine lõppeb. Näiteks, sõite hapuks läinud borši või kohupiima ja tundsite iiveldust, hakkas valutama kõht, tõusis temperatuur. Tähendab inimene nakatus kellestki, kes elas rikutud toidus. Organismis toimub infektsiooni paljunemine. Kui oled nakatunud, siis tuleb võtta pigem antibiootikume, mitte fermente. Naturaalsed antibiootikumid on Sipelgapuu koor (Pau D’Arco) ja Küüslauk (Garlic). Kui sõite seeni ja saite mürgistuse, siis antibiootikume võtta ei tohi. Alkohol – ka see on mürgistus. Sellisel puhul on vaja sorbente. Kui tõusis keha temperatuur, siis organism lülitas sisse immuunsuse. Seente vastu temperatuur ei aita – see on puhas mürgistus. Kui sõite pundunud konserve, siis võisite saada botulismi mürgistuse. Tuleb kiiresti otsustada, kas teha maoloputus, võtta antibiootikume, palju juua vett ja millist vett.

Kõiki neid probleeme tuleks kiiresti lahendada. Maoloputust tuleks teha Korallkaltsiumiga – see oleks ideaalne variant. Korallis sisalduvad võimsad sorbendid. Tuleks juua 2-3 liitrit ja võtta sisse viie pakikese pulber. Kui teil on kõhus viis Coral-Mine Korallkaltsiumi pakki, siis mitte mingi mürgistus ei ole ohtlik. Ka seenemürgistuse korral oleks vaja esmalt seened välja oksendada ja võtta peale sorbente. Kui keha tahab oksendada, siis oksendagu niikaua, kuni ta peab seda vajalikuks. Ei tohi oksendust tagasi hoida mitte minutikski. Lastega peab tegema seda sama. Palju lapsi saab hukka sellistes situatsioonides vale käitumise tõttu. Tegu on lümfisüsteemiga – ta ei lülitu enne sisse, kui ei ole lahkunud kahjustav toode.

Mürgituse korral tuleb teha maoloputust ja soolikad läbi pesta. Nakatumise korral läbipesu ei ole vaja teha. Kui te sõite halvaks läinud boršši ja teil iiveldab, siis kähku kaks näppu kurku, kõik välja oksendada, juua kohe pool liitrit vett, sest rohkem ei mahu. Teist korda te enam ei oksenda, sest juba läks asi põletikuks. Nüüd on vaja antibiootikume – Sipelgapuu koor. Halvaks läinud boršis on ju bakterid – stafülokokk, soolekepike või midagi muud.

Munaga mürgitusel on tegu salmonelloosiga. Nüüd ei tohi pikalt magu loputada, vaid antibiootikumid kohe esimesest sekundist. Salmonellal on tuhandeid ripsmekesi ja kui ta jõuab kinnituda, siis veega teda välja ei uha. Kui on mürgistus munade, piima, juustu, hapukoore, kohupiimaga, siis võib tegu olla düsenteeria, salmonelloosi või sooleinfektsiooniga. Tuleb võtta viis kapslit Sipelgapuu koort ja lahustada vees ning ära juua. Tunni aja pärast veel viis kapslit. Päevas võib 15-20 kapslit ära tarbida. Salmonelloos – seal, kus algas, seal ka lõppeb. Soolestiku lümfisõlmed on ülivõimsad ja neil tuleb lasta oma töö lõpuni viia. Selleks tuleb hoiduda söömast paar-kolm päeva. Süüa alles siis, kui on tõesti juba nälg. Kahjuks söödetakse lapsi, kui neil ei ole söögiisu. Organism tekitab kõhulahtisuse, et viia välja kehast mittevajalikku, ja toitu, milles oleks võimalik kellelgi paljuneda. Meie aga söödame talle kanapuljongit, mis on kategooriliselt vastunäidustatud. Võiks anda ehk veega lahjendatud porgandi- või õunamahla.

Kaenlaaluste aukude kaudu väljub umbes 50% hormonaalsetest mürkidest. Kui kaenlaalused poorid sulgeda, siis loomulikult midagi ei välju. Tänapäeval inimesed kasutavad deodorante, mille tõttu nad ei higista 24 tundi. Kaenlaalused ei higista, aga peopesad higistavad. Tehakse lausa kosmeetilisi operatsioone, mille käigus lõigatakse läbi lümfisooni. Otsaesine ei peaks higistama. Kui kaenlaalused ei saa higistada, siis peab higistama terve keha. See räägib teise astme saastatusest ja mürgisest lümfist. Nägu peaks olema suhteliselt kuiv, aga kaenlaalustest peaks higi tilkuma, sest seal asub kõige võimsam higikollektor. Näos higinäärmeid eriti ei ole.

Adenoidid – need on lümfisõlmed. Kõik need, kes hingavad läbi suu, omavad adenoide – suurenenud lümfisõlmed, mis asuvad ninas.

Süljenäärmed – võimsaim desintoksikatsiooni organ. Sülje kaudu väljutatakse kuni pool liitrit toksilist vedelikku. Kui lapsel voolab sülg padja peale, see tähendab seda, et lümfisüsteemis on palju toksiine. Kui täiskasvanu või laps unes higistab, siis järelikult on tal kas ümarussid, lambliad või veel keegi. Lapsed ei tohiks higistada isegi siis, kui neil on 39 kraadi palavik. Neil on veel halvasti välja arenenud higisüsteem. Kui väiksel lapsel on öösel pea märg, siis tähendab, et ta on haige. Lapsel peaks kõik väljuma neerude ja soolestiku kaudu. Täiskasvanul on suur kogus šlakke, mille peale lülituvad sisse higinäärmed. Lapsi tuleks väikesest peale harjutada kerge saunaga.

Kõri. Krooniline larüngiit või farüngiit – need on kurgu ja kõri lümfisõlmede põletik. Selline diagnoos tähendab, et inimesel on krooniline seene või streptokoki infektsioon. Nad mõlemad võivad viia lümfisüsteemi kroonilise haigestumiseni.

Mandlid – kõige võimsam elukeskkond erinevatele bakteritele. Streptokokk läheb alati läbi mandlite – angiinid, reumatism. Stafülokokk ei esine läbi mandlite, vaid läbi nina. Haimoriit – see on lümfisüsteemi haigestumine, mitte hingamissüsteemi. Ninas ei ole midagi peale avause ja membraani, mille paksus on üks mikron. Kõik muu on seal mäda. Kust see mäda pärineb? Kõhust, lümfist, verest, rakkudevahelisest vedelikust, aga väljub kõik nina kaudu. Stafülokokil on oma tee. Seen ei tule kunagi läbi nina – ta väljutatakse lähimate organite kaudu. Kui tegu on jalaga, siis sealt ta väljutataksegi ja nahk lõheneb. Mitte kunagi ei hakka lümfisüsteem vedama seent läbi kogu organismi ninna, sest teel jalast ninna ummistaks seen kõik lümfisõlmed. Lümfisüsteem avab lihtsalt naha ja eemaldab seene koos lümfivedelikuga, näiteks varvaste vahelt. Luude lümfisõlmed ei laseks kunagi seent edasi.

Kui seenest on nakatunud kogu keha, siis algab seentest tingitud bronhiit. Kaasatakse bronhide süvalümfisõlmed ning inimesel areneb välja bronhiaalastma. Bronhiaalastma – see on segu seente ja bakterite infektsioonist. See ei ole allergiline patoloogia. Lümf sisaldab suurt kogust lima, aga lima ise koosneb surnud leukotsüütidest. Viimane etapp on kopsupõletik ja sellele järgneb surm.

Liigeste põletik – see on lümfisüsteemi nakatumine. Kõik millegi pärast arvavad, et paistetus jalgadel on tingitud südamest või neerudest. Paistetus võib olla tingitud ainult lümfist. Süda on kurnatud ja ei suuda verd ringi pumbata. Jalgades jääb pidama mitte veri, vaid lümf. Elevantsus – see on lümfi häire, kui inimesel on ummistunud kubeme lümfisülmed ja lümf ei saa edasi ülespoole liikuda. Kui paistetavad käed, siis järelikult on ummistunud kaenlaalused lümfisõlmed. Paistetus silmade ümber näitab seda, et ummistunud on lõualuualused ja näo lümfisõlmed. Kaudselt räägib see neerude halvast tööst. Kui neerud eraldavad kehast vähem vedelikku kui vaja, siis jääb teda rohkem organismi alles. Sellest annab tunnistust põletikuline protsess näos.

Selleks et puhastada lümfisüsteemi, peab teadma tema ehitust. Rahvusvahelise ülikoolilümfoloogia kateedri juhataja, professor Levin, töötas välja lümfisüsteemi puhastamise meetodi.

Meil on rakkudevaheline vedelik. Igasugune organ (maks, neerud, süda) on üles ehitatud põhimõtteliselt ühtemoodi. Lümfisüsteem liigub ülespoole iga organi juurest. Rakkudevahelist ala nimetatakse interstitiaalseks, kudedevaheliseks, ja ta võib olla kahes olekus – tihkes(geel) ja vedelas.

Levin tõestas, et rakkudevaheline vedelik võib muutuda. Et see võib olla nii tihke kui vedel. Kõik sõltub temperatuurist. Saunas rakkudevaheline ala “sulab üles” ja hakkab voolama. Kui te hüppate basseini, siis kõik sulgub taas ja enam midagi ei voola. Jälle saun ja jälle voolab. Saun – see on lümfisüsteemi treening. Levin selgitas välja, et osa aineid on suutelised rakkudevahelist ala vedeldama ja osad ained tihendama. Kui me tahame puhastada lümfi, siis tuleb seda vedeldada, et ta liiguks kiiresti ja viiks kehast välja mürgid ning samas täieneks puhta vedelikuga.

80% mürkidest ei asu mitte maksas, neerudes, soolestikus, vaid rakkudevahelises vedelikus, sest seda on organismis umbes 50 liitrit. Kui inimene tahab ennast puhastada, siis selleks ei tuleks puhastada maksa, neerusid, soolestikku, vaid tuleks avada väljutuslüüsid. Enda puhastamine tähendab lasta endast välja kõik hapendunud vesi, milles elavad seened, bakterid ja surnud rakud. Kui te selle ära teete, algab rakkudel uus elu.

Lümfisüsteemi ehk siis rakkudevahelist ala, võib läbi pesta 10 päeva jooksul. Meenutage seda ülesannet, mida te lahendasite lapsena matemaatikatunnis. Suurde akvaariumisse, kindla läbimõõduga vooliku kaudu, valatakse vedelikku. Samal ajal, sama läbimõõduga vooliku kaudu eemaldatakse ka vett. Kui mitu päeva läheb selleks aega, et kogu vesi asenduks? Selleks peab kuluma minimaalselt kaks kuud, et kogu vedelik voolaks ära. Me eritame ööpäevas poolteist liitrit vedelikku, aga meil on seda 65 liitrit. Selleks et asendada 65 liitrit, tuleb poolteist liitrit puhast vett peale kallata ja poolteist liitrit eemaldada. Kuid samal ajal tuleb hästi ja õieti toituda. Arvestuste järgi kolme kuu pärast peaks inimesel olema vahetunud kogu rakkudevaheline vedelik ja ta peaks tervenema.

Selline tegevus aitab iga haiguse korral, välja arvatud viimase staadiumi vähi korral. Korallivett tuleks juua minimaalselt kolm kuud, et asendada rakkudevaheline vedelik. Peale Korallvee midagi muud juua ei oleks soovitav. Ära tuleks jätta tee, kakao, õlu, mahlad. Kui te joote poolteist liitrit mahla, siis kas te siiralt usute, et saate vitamiine? Tegelikkuses saate sidrunhapet, janu tugevdajat, keemilisi konservante, stabilisaatoreid, kunstlikke värvaineid ja nii edasi. Juues poemahlasid kogu rakkudevaheline vedelik muutub mülkaks, mis mädaneb ja pulbitseb koos värvainetega. Kui inimene on terve, siis veel võib juua, mida tahab, aga kui jäi haigeks, siis peale vee ei tohi midagi juua.

Värskelt valmistatud mahlad peavad olema koos viljalihaga. Me teeme suure lolluse, kui viskame viljaliha minema. Mingit rohelist teed ei ole vaja. Tsitruseliste mahlad meile ei sobi, sest meil ei ole neile geneetilist mälu. Kaheaastasele lapsele ei tohi anda apelsinimahla, sest see on võimas hape. Proovige koerale sisse joota apelsinimahla. Mitte üks loom ei joo mingit mahla. Nad ei loe raamatuid, neil ei ole mõistust, kuid neil on geneetiline mälu. Happelises keskkonnas toimub organismi täielik ümberhäälestamine. Kui inimene jõi klaasitäie lahjendatud porgandimahla, siis see on normaalne.

Kui nüüd inimene joob Kolo-Vada ajal tühja kõhu peale liiter grefruudimahla, siis see ei ole enam normaalne. Albert Zer’il ei olnud mingit mahla, seal oli ainult puhas vesi. Kui te muidu ei saa, siis jooge mida tahate. See on teie probleem. Kui neli päeva juua mahla tühja kõhu peale, siis võivad tekkida tüsistused. Kolo-Vada ei tekita mingeid tüsistusi. Võib juua aprikooside leotusvett. Soovitav on aprikoosid purustada hakklihamasinas, valada peale keev vesi ja lasta jahtuda. Kolo-Vada ajal ei tohi süüa mustsõstart, sest nälgimise ajal toimub atsetooniline kriis. Nälgimise ajal inimene hapendub tugevasti, aga teie üritate anda hapet lisaks. Võib võtta 100 g mahla, lisada savipulbrit ja ära juua. Pärast juua peale 250 g Korallivett.

Lümfisüsteemi stimuleerivad mustsõstraleht, lagritsajuur, raudrohi, kibuvits, kaer ja vesi.

Kui inimene võtab kaks kapslit Coral Lagritsat (Coral Licorice Root), siis toimub lümfi vedeldamine väga kiiresti. Kõik teavad, et röga muutub vedelamaks, on kergem välja köhida, tõuseb immuunsus, tekib kõhulahtisusevastane ja antispasmolüütiline toime. Kuna lümfivedelik muutub vedelamaks, siis hakkab lümf liikuma kiiremini läbi lümfisõlmede. Esimesel lümfisüsteemi puhastumise etapil võib inimene võtta 1-2 Lagritsajuure kapslit, mis on lahustatud soe-kuumas vees. Soovitav eelnevalt tabletid purustada. Hea oleks juua see kolm tundi enne sauna. Sauna ajal seda juua oleks hilja, sest vedelik imendub mitte maost, vaid jämesoolest. Levin täheldas, et kõik mis siseneb kehasse, temast ei välju.

Ta korraldas sellise katse. Kui me tahame endast eemaldada mürgid, siis peame võtma sisse aineid, mis ei lahustu, kuid haagivad mürgid enda külge. Seda teevad sorbendid: Savipulber (Colo-Vada Mix), Kelp (pruunvetikas), Coral-Mine pulber, Lutsern (Alfa-Alfa). Sorbente võetakse tühja kõhuga kaks tundi enne sööki või kolm tundi peale sööki. Kui inimene võttis kaks tabletti Lagritsa juurt pooleteist liitri soekuuma veega, siis lümf läks liikvele ja vulises soolestiku lümfisõlmedesse. Seal hakkab toimuma filtratsioon. Kui sellel momendil soolestikku siseneb sorbent, siis kogu rämps, mis oli peas, rinnanäärmetes, südames, aga nüüd asub soolestikus, absorbeerub sorbendi külge või sisse. Kui inimene hakkab seda tegema veel kolm korda päevas – lümfitsirkulatsioon + sorbent – 12 päeva jooksul, siis kogu lümfisüsteem läheb liikvele ning kõik toksiinid ja mürgid hakkavad väljuma. Ja justkui läbi filtri, läbi soolestiku lümfisõlmede, toimub filtratsioon. Sisemusse jääb puhas vedelik ja mürgid väljutatakse.

See on terve süsteem: Lagritsajuur, peale seda Kelp, võib ka Kelp koos Lutserniga, võib ka Kelp koos Lutserni ja savipulbriga (Colo-Vada Mix). Kasutatakse kahe- või kolmekordset sorbenti, sõltuvalt organismi saastatuse astmest. Need oleks kaks lümfisüsteemi etappi. Võtta Lagritsajuurt, tunni pärast sorbent, ja kahe tunni pärast alles süüa. Lapsele üks kapsel Lagritsajuurt ja üks kapsel Kelpi, täiskasvanule kahekaupa. Kuuri pikkus 14 päeva.

Arvestades seda, et sorbent viib organismist välja mineraale ja vitamiine, tuleb kindlasti lisada toidule Aktiviin, samuti kasulikud bakterid, sest ka need võtab sorbent kaasa.

Kui teil on maksaga probleeme (koletsüstiit, hepatiit, allergia), siis söögi ajal oleks soovitav väljutada sappi. Sorbent võtaks sapi kaasa. Sapi panevad liikuma Letsitiin, Artišokk, aga võib ka soojendada maksa piirkonda 15 minutit soojakotiga. Kui teil on sapikivid, siis need preparaadid on keelatud. Lambliate korral tuleb esmalt vabaneda neist parasiitidest. Mõttetu on puhastada lümfi, kui maks on täis lambliaid.

Lambliatest vabanemise programm kestab vähemalt kolm kuud ja tarvitatakse Sipelgapuu koort ühe kapsli kaupa 4-6 korda päevas. Aaloemannanit kolm kapslit päevas, Letsitiini 2-3, Artišokki 4, Musta pähkli lehte 4, Küüslauku kaks kapslit kolm korda päevas. Artišokk oleks hea kapslist välja raputada ja teha sellest teelaadne jook. Programm peaks kestma minimaalselt kuu aega, kuid selle ajaga lambliad veel ei lahku. Musta pähkli lehte tuleks neelata. Juua sooja Korallvett. Toitu tarbida kolm korda vähem. Antibiootikume tarbida parem peale sööki. Kui inimesel on lambliad, siis ta teeb kuuajalise kuuri, annab sappi või rooja uuringuteks. Kui lambliad ei ole veel lahkunud, siis tuleb kuuri korrata. Kui tarvitate keemilisi antibiootikume, siis neid võtate vaid seitse päeva, aga pärast ravite kolm kuud maksa. Trihopol paneb maksa hirmsasti valutama ja teeb kahju sapipõiele. Lümfisüsteemi puhastuse võib hüvitada Kolo-Vadaga. Lihtsalt lisada Lagritsajuur ja Kelp.

Lümfisüsteemi puhastusel puuduvad vastunäidustused. Kuid Kolo-Vadat ei tohi teha inimesed, kellel on sapikivid, soolestiku kasvajad ja kui lümfisüsteemi puhastamisega ei kaasne nälgimist ega parasitaarset puhastust. Sorbentidest valida aktiveeritud süsi, savipulber, Ensoral, Enterosgel, mida võite osta eraldi. Parim sorbent on valge savi. Lümfipuhastus teha peale Kolo-Vadat ja õrnemal reziimil, sest Kolo-Vada koosneb ka antiparasitaarsest programmist ja nälgimisest. Kui tarbida kaks tabletti Lagritsajuurt ja kaks tabletti Kelpi, siis võib sättida paika ka hormonaalsüsteemi.

Raamatust “Tervise Saladused. Olga Butakova loengute põhjal”.

Olen ise lugenud seda raamatut ja pean mainima, et kirjutatud kaunis segaselt nagu oleks põlve peal konspekteeritud. Siin on sama jutt enamvähem arusaadavalt. Mis puutub artiklis nimetatud toodetesse, see neile reklaami ei tee, ütlen ainult nii palju,et mõnesid tooteid kasutan ja olen rahul.
Linki ka ei pane,sest see oleks reklaam teatud vahendajale. Kel huvi otsib ja leiab ise.

[Sekhmet]

Mina olen üks miljon vähemalt ja leian mõne veel.
Digitaria leitud või tõlgitud asjad on ainsad mida ma siin üldse loen, sest 80% siinsest foorumist on üksteisega kemplemine ja ärapanemine.
Kui teil on närvid haiged ravige neid aga mitte siin.

[Punahabe]

Mina ka toetan Digitaria õigust postitada omaenda algatatud teemasse. Lihtsalt hämmastav on kuidas mõnel olendil pole muud teha kui millest iganes probleeme tekitada. Minge varem magama ja jooge vähem. Hommikul ärkate ilma peavaluta ja maailm paistab kaunim paik.

Lisaks: Hüperboliseerima- liialdama
Tuleneb kreeka keelsest sõnast hyperbole ja on kirjanduses väga laialt kasutusel.Ehk siis kui Kristus ütles et ennem läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas saab taevariiki ei mõelnud ta seda sõna-sõnaliselt vaid et see on vähe tõenäoline.
Seega siis vastutulek "miljonite "soovile ei tähenda siin kindlasti midagi muud kui et nii mõnigi oleks huvitatud.
"seleta nagu oma lastele."

[Sekhmet]

väga huvitav jutt mida võiks ka siin jagada

Järgnevad lood selles kirjas on ühel kindlal põhjusel. Paar aastat tagasi, kuulates Peterburis akadeemik N. Verhovtsevi loengut, ütles ta järgnevat – „Nõukogude ajal olid sünnitushaiglates ametis spetsiaalse väljaõppega, selgeltnägijad-meedikud, kelle ülesandeks oli vigastada, sandistada või isegi ... lapsed, kellede aurad olid erilised ehk siis lapsed, kellele oli looduse poolt kaasa antud erilised võimed… Indigod hakkasid Maale sündima aga juba 1948. aastal…“ Seda esmakordselt kuuldes, tundus kogu lugu äärmiselt võigas. Tänaseks on minuni jõudnud informatsioon hakanud looma suuremat pilti ning üha rohkem tundub, et genotsiid, kui selline on tegelikkuses suunatud just hoopis valge nahavärviga inimeste suunas. Selle loonud kuri geenius on varjanud selle silmakirjalike suurkorporatsioonide, farmaatsiatööstuse, meditsiini, demokraatia, tolerantsuse, korporatsioonide huvide eest seisvate valitsuste ja muu säärasega. Parasiidid elavad meie sees ja meie ümber ja tuleb välja, et nad ka valitsevad ja mõjutavad meid läbi kõiksuguste nähtavate ja nähtamatute (toidu)ahelate. Õnneks tõde tõuseb ja vale vajub.
Loodan südamest, et loomulikkus ja teadlikkus jõuab iga päevaga üha rohkemate inimesteni. Olles teadlik, et sellised asjad maailmas toimuvad või on toimunud, saame me vastu võtta otsuseid ja teha valikuid. Kui oled teadlik - oled relvastatud.
Nõuka-ajal sündinud on meie seas veel suur hulk ja ega need esimesed loomulikud sünnitusedki kohe vabariigi väljakuulutamisega alanud. Ma loodan, et see artikkel läbi loetuna aitab nii mõnelgi hädalisel leida teed kraniosakraalterapeudi või osteopaadi juurde, et seeläbi kogunenud suurt hulka tervisehädasid leevendama hakata.

Järgnevate lugude jagamiseks on mul täna rohkemgi põhjust. Ma käisin oma isikliku atlasega Peterburis, seal on kliinik, mis atlaslüli paika sättimisega tegeleb. Kuigi seansist on möödunud vaid mõni päev on jagamiseks põhjust küllaga, sest ma ei tunne enam oma keha ära - muutus oli tunda juba siis, kui kliiniku välisuks mu järel kinni vajus - jalad ei käinud enam nii nagu ma harjunud olin, selg ei olnud enam selline nagu ma harjunud olin ja üleüldse oli kogu maailm veidi teistsugune kui ma harjunud olin. Kui purjus olles kipub pea väga raske olema ja siis tuleb tema kõiksuguseid suunamuutusi jalgsi järgida siis nüüd püsis pea raudselt paigal aga jalad käisid nagu kaheksaid väntav ratas. Siis aga harjusid minu all olevad jalad minuga uuesti ära ja edasi suutsin juba sirget vagu ajada. Esimest korda elus kadus pinge-valu peast siis kui ma vett jõin. Teine ahhaa-efekt tabas mind siis kui sain aru, et mida rohkem ma kõnnin, seda selgemaks läheb pea.
Kõik need enda kogetud ahhaa-efektid on lahedad ja neid tuleb ilmselt veelgi, sest taastumisprotsess võib kesta kuni poolteist aastat. Ilmselt võib olla ka selliseid probleeme, mis jäävad, sest aastakümneid valesti töötanud skelett on mõne koha pealt juba "paika loksunud". Kindlasti peaks paranema organite töö - väidetavalt on atlase nihkumisega seotud rohkem kui 200 diagnoosi...
Seoses kõigega, mis eel- ja järelpool öeldud, ootaks ma sellele kirjale tagasisidet: kui palju oleks siin potentsiaalseid kliente, kes seda teenust sooviksid?
Seanss tehakse üks kord ja selle läbiviijaks on eriväljaõppega arst, kes enne seanssi ka inimest veidike uurib ning igasuguste traumade ja muude asjade kohta pärib. Seanss ise tehakse spetsiaalset vibratsiooni tekitava aparaadiga ja selle protseduuri hind Venemaal on 15 000 rubla (ca 220 meie raha). Seansi ajaks oleks hea suust eemaldada kõik loksuvad ja muud lahtised kehaosad või panna suhu veidi hambapastat siis ei pea õhtul enam hambaid pesema. Vibratsioon on jõuline, surve kaela punktidele halastamatu ent talutav. 4-5 päeva on valulikkus kuklas veel täiesti normaalne. Võnkesagedus lõõgastab atlast hoidvad pinges lihased ja keha ise sätib atlase õigesse asendisse. Arsti kinnitustmööda ükski massöör atlast hoidvatele süvalihastele ligi ei pääse. Mingit kondiragistamist ja murdmist ei toimu.
Kui arvestada kokku kõik kulutused toitumisnõustajatele, -massööridele, -kondiväänajatele, -arstidele, -ravimitele, -nõidadele, -toidulisanditele ja -kaardimooridele, kellede poole me oma ihuhädade leevendamiseks viimases hädas pöörduma hakkame, siis tegelikult on see summa tühine. Ma ei taha siinkohal isegi mõelda sellele, mis maksab hooldekodu... Seega odavam on end selleks ajaks töökorda saada kui pensioni aeg kätte jõuab... njahh siin on nüüd kohustuslik naeru koht... sest tõenäoliselt kaotatakse selleks ajaks kui minule see aeg kätte hakkab jõudma, selline asi Eestis üldse ära - vaata ise kuidas end kirstu juurde lohistatud saad. Eluiga muudkui pikeneb... Tervena elatud aastad vähenevad...
Minu teada... on parlamendis arutusel ka seadusemuudatus, millega kehtestatakse maksude alampiir (feisspuukis keegi rääkis, et 2000 eurot kuus), sest muudmoodu polevat enam võimalik Eesti eelarvet täis saada ja need, kes piisavalt meie riigikassat maksudega ei täida, saadetakse riigist välja. Võibolla Lätimaale. Lätlastele pidavat aga eestlased juba isegi meeldima, mis sest, et hetkel veel suhteliselt vähe maksavad. Üks piiriäärne tuttav rääkis veel seda, et külas, kus ta elab, hakatakse juba praegu sinu peale viltu vaatama, kui sa Eestis poes ja bensukas käid... Noh, et oled äkki kutseline pealekaebaja või maksuameti spioon... A mis teil seal lõunas viga.. mida aga meie siin Talinas tegema peame? Hinnad on kõikjal sellised, et isegi müüjal on piinlik. Helsinkis pidi ka vist juba odavam olema? Ühesõnaga odavam on iseennast ja omale lähedased inimesed igasugusteks tulevasteks üllatumisteks ette valmistada - no ja siis ei ole nii valus ka... Aga noh, nõuka aja karastus on veel kõva - siis polnud ka midagi saada ja ikka sai kuidagi hakkama.
Kui kogu sissejuhatus kokku võtta siis.. kui sa oled nõus enda tervisesse investeerima, siis anna märku. Kui järelkontrolli lähen siis tahan konkreetse numbri kaasa võtta ja küsida, kas üldse ja, mis tingimustel nad oleksid nõus Eestisse tulema.
Muideks, kui inimene ei hädalda ega ohi oma tervisele kulutatud rahasumma peale siis töötab saadud teenus kordades efektiivsemalt. Sama kehtib ka preparaatide puhul - mõne väga hea toote võib liigne rahale keskendumine täielikult ära nullida.
Kliiniku koduleht:
http://mcatlant.ru/departments/vosstanov...ma-atlant/


Atlase vabadus ehk kuidas vastsündinutel kaelad murtakse.

Vanas roomas murti orjataride vastsündinud lastel teadlikult kaelad selleks, et nad kasvaksid üles allasurututena, pidurdatutena ja vaegarenguga. Spetsiaalse väljaõppe saanud inimene tuli orjatari lapse juurde ning õpetatud metoodika alusel murdis tema kaela. Mis toimub meie päevil ja meie maailmas?
Alates 1950 aastatest juurutati ka Nõukogude Liidus sisse sünnitusabi metoodika, mis väga sageli tekitab vastsündinutel kaelalülide traumasid.
Väljavõte neuroloog A.J Ratneri monograafiast «Поздние осложнения родовых повреждений нервной системы» (Närvisüsteemi hilised sünnitraumade järgsed kahjustused)
(Kaasani ülikooli väljaanne, 1990).
Lk.15: «Üldises sünnitusabi protsessi praktikas pööratakse loote pead ja sellega põhjustatakse kalalülidele ülemäärast pinget. Just sellel hetkel on tavaliselt kuulda raginat ja murdumise häält.»
«Juhendis mitte kirjas olev, kuid praktikas sagedasti kasutatav võte, mille puhul on vältimatu loote peast tõmbamine, selleks, et ka keha saaks välja tulla, kujutab endast ohtu selgroo arterile»
Esimene kaelalüli — Atlas – on traumeeritud enam kui 90% inimestel. Valesti paiknev Atlas surub arteritele, seljaajule ning närvidele ja sunnib kogu keha seaduma vastavalt sellele, kuidas pea on asetunud. Käivitub tugi-liikumisaparaadi kompenseeriv moondumine. Surve arteritele takistab aju verevoolu, põhjustab tähelepanu hajumist, teadlikkuse langust, mäluhäireid. Tekib peavalu ja pearinglus. Lastel täheldatakse tähelepanu vähesuse sündroomi ning hüperaktiivsust.
Nagu näitavad statistika ja uuringud, siis esmane Atlase nihestumine toimub sünnitusmajas, sünnitusprotsessi käigus. Sünnitusel osalevate jõudude disbalanss põhjustab ülemäärast survet selgroole ja seeläbi lähevad nihkesse selgroo kõhrestruktuurid ning avaldatakse survet seljaajule Edasises elus aga mistahes tekkiv trauma vaid süvendab Atlase asendi muutust. Isegi keisrilõikega sündinud lastel täheldatakse Atlase traumaatilist blokeeringut ja kesknärvisüsteemi kahjustusi.
Vanas roomas murti orjataride vastsündinud lastel teadlikult kaelad selleks, et nad kasvaksid üles allasurututena, pidurdatutena ja vaegarenguga. Spetsiaalse väljaõppe saanud inimene tuli orjatari lapse juurde ning alusel murdis tema kaela. Seetõttu polnud Roomas ülestõuse. Ülestõusu organiseeris vaid Spartacus, kes sündis vabana, sest tema kael polnud murtud!
Täna kujutavad enamus naisi ette vaid sünnitusmajas sünnitamist…
Proovige hankida sünnitusmajade sünnitustraumade statistikat ja siis proovige saada veel sünnitusmajas infektsioonidesse nakatumiste statistikat ja siis veel vaktsineerimiskahjustuste statistikat… Te ei saa seda. Enne avaldatakse mõni sõjasaladus kui see statistika. See on salastatud statistika. Nende statistiliste numbrite avaldamine, mis sünnitusmajades toimuvat rassi-rahvuse hävitamist kajastab, paiskaks inimesed õudusesse.
Perestroika-aastate alguses, kui sünnitusmajad olid praktiliselt tühjad, rääkis üks naine mulle järgmise loo: oma lapsega sattus ta lastehaigla vastsündinute palatisse ning sinna toodi neljandast sünnitushaiglast vastsündinu diagnoosiga: kaelalülide kahjustus. Laps pandi voodile ning tema kaela alla asetati kahjustatud lülide fikseerimiseks spetsiaalne tugi. Tunni möödudes toodi samast haiglast järgmine laps ja sama diagnoosiga; kolme tunni möödudes veel üks keisrilõikega sündinud laps ja diagnoos ikka sama. Veel tund ja veel üks laps – voodi, kaelatugi ning samas astus sisse üks arst küsimusega: „Kas see on ka neljandast sünnitushaiglast?“ - „Jah, on küll…“ – «Teda ei pane siia palatisse, tal on kopsupõletik!“ Kõik oli väga lihtne – kui neljandast haiglast, tähendab, et kaelatrauma… ning alles hiljem selgus, et see laps kaelatuge ei vaja, sest tal on kopsupõletik!!! Mitte keegi arstidest ei tõstnud häiret, et mis põrgu teil seal neljandas sünnitushaiglas toimub, kui sealt nagu konveierilt tuleb vigastatud kaeltega lapsi!? See oli üks päev selles lastehaiglas, ainult need fikseeritud juhtumid ja ainult see, neljas haigla! Mitu last sellest haiglast saadeti koju, ning kellede kaelakahjustus polnud nii selgelt väljendunud? Pärast aga hakkab pihta: vale kaelalülide asetuse tõttu ei saa aju piisavalt toitu ja hapnikku, soolestik ei tööta nagu peab, kopsuprobleemid, koliidid, arengus maha jäämine jne.
Kas märkasite: kaelatrauma oli ka keisrilõikega sündinuil! Kuidas neil selline asi juhtuda sai??? Keegi käis kaela murdmas…?
Mulle rääkis üks manuaalterapeut, et kui tema hallata antaks üks sünnitushaigla, siis ta garanteerib, et selles haiglas ei sünni ühtki tserebraalparalüüsi diagnoosiga last! Muide, diagnoosi „laste tserebraalparalüüs“ alla aastastele lastele ei panda!!! Vastuabinõud on aga tarvis kasutusele võtta koheselt – ainult sellest on reaalne abi! Mulle on silma jäänud numbrid: Jaapanis ravitakse terveks 97% laste tserebraalparalüüsi juhtudest, Venemaal jääb 97% juhtudest ravita… Milles asi, kas puudub raha, et inimesed Jaapanisse õppima saata või hakkab sellest mõne tippametniku äri kahju kannatama, kui inimesed terved on?
Tuttav „kondiväänaja“ rääkis kurvastusega sellest, et sünnitushaiglates puuduvad sellised spetsialistid nagu „kondiväänajad“, ent kunagi olid nad ju olemas - külatargad-baabad - kes sünnitust vastu võtmas käisid, oskasid kohe ka kaela uuesti paika panna. «Mina ju NÄEN, kuidas vastsündinul on olukord pea ja selgrooga… Ma näen kohe ära selle, mida on tarvis teha“, – need sõnad on „kondiväänaja“ suust, kelle juurde minu nähes toodi kanderaamil inimene ning tagasi koju kõndis ta juba omal jalal. Vot see on SPETSIALISTI arvamus! Selliseid spetsialiste kahjuks sünnitusmajades ei tööta ja seetõttu sünnitusel tekkivad kaelatraumad jäävad märkamata (kui muidugi pole tegu silmnähtava moonutusega)!!! Niisiis on situatsioon järgmine: sünnitusabi metoodika viib vastsündinute kaelatraumade tekkimiseni, kuid MITTE KEEGI SEDA EI NÄE, sest puuduvad vastavad spetsialistid. Samuti ei näe keegi sellekohast statistikat, sest see on sõjasaladus, see on selle sõja saladus, mida peetakse omaenda rahva vastu…


Sünnitrauma
D.D Sokolov
Töötades 80ndate aastate algul kuurorti polikliiniku rehabilitatsiooniosakonna juhatajana, osalesin Nõukogude Liidu neuropatoloogide seminaril, mis peeti Balneoloogia instituudis. Seal pidas loengu ka tol ajal kõige noorem professori tiitliga teadlane, Kaasani Ülikooli arstide täiendõppe laste neuroloogia kateedri juhataja Aleksander Jurjevitš Ratner.
Täna on tegemist maailmanimega teadlasega. Tänu temale ja tema koolile on vene neuroloogiateadus saanud üheks eesrindlikumaks kogu maailmas. Tollel seminaril käsitles tema ettekanne sünnitusel tekkivaid kaelatraumasid. Nii N. Liidus, kui ka välismaal oli tegemist praktiliselt tundmatu maaga. Konverentsil ja oma esimeses raamatus «Шейный остеохондроз» (Kaela osteokondroos) rääkis professor Ratner sellest, et peavalud, pearinglus, nägemis- ja kuulmishäired, valud südames, arteriaalse vererõhu tõus ning paljud teised haigused on seotud selgroo kaelapiirkonna osteokondroosiga ning sünnituse käigus saadud kaela traumaga.
Tema ettekanne tekitas minus šoki ning määras kogu minu edasise professionaalse tee. Konverentsi vaheaegadel toimus midagi seni olematut. Kired olid üles köetud ja need olid tõsised. Keegi ei tahtnud uskuda, et probleemide põhjus ei peitu mitte peas, vaid kaelas. Teadlased jagunesid kolme leeri. Nooremad mõistsid, et Ratneril on õigus. Teised, kes Ratnerist aru said, vaikisid, kuna sellise lähenemisnurga tõttu oleks tulnud hüvasti jätta tuhandete peaaju patoloogiat käsitlevate töödega, milledele oli juba eelarvest raha eraldatud. Kolmandad olid aga kategooriliselt kõige vastu, mida Ratner ütles, sest oleks ju tulnud kogu maa senine sünnitusabi süsteem tunnistada suutmatuks või lausa kahjulikuks.
2001. aastal ilmus G.P. Samaratski brošüür. «Причина болезни – родовая травма» (Sünnitustrauma – haiguse põhjus). Sellest on näha, et Ratneril oli 100% õigus. Ta toob välja tapva statistika: piisab 10-15 minutilisest aju hapnikuvaegusest, sellest, et tema funktsioneerimine saaks kahjustatud. Neuroloogiliselt terveid lapsi pole olemas. 70-80% lastest on häired seljaaju kaelapiirkonnas ja 35-40% on häired rinnaku ja vööpiirkonnas. Praktiliselt väljendub see aga tuleviku-peavaludega ning lapse 8-9. eluaastaks põhjustab märgatavaid patoloogilisi muutuseid tema erinevates organites.
Lastel tekivad raskused õppeprogrammide omastamisel, neil on probleeme kuulekusega ja nad kalduvad käituma mitteadekvaatselt. See aga pole enam tööpõld õpetajatele ning psühholoogidele. Neid lapsi peab ravima, mitte kasvatama. Tõin välja vaid osa kõige enamlevinumatest kaebustest, mille põhjustajaks on selgroo kaela piirkonna patoloogiad. Kui kahjustada on saanud vöö-piirkond, kaasnevad sellega probleemid soole-seedetraktiga. Tekkida võib väljaheidete pidamatus, lampjalgsus, puusaliigeste düsplaasia jne.
Kui kasvõi veidikene on kahjustunud mõlemad selgroo piirkonnad, mida ka praktikas sageli näha on – siis on kõik…! Sekeletilihaste ebasümmeetrilise arengu tõttu kannatab rüht ning tekib skolioos. 1991. aastal uuriti 3000 last ning 98% juhtudest avastasime me tugi-liikumisaparaadi kahjustused. See langeb praktiliselt kokku sellega, millest on kõnelenud ka professor Ratner. Kas teadsite, et lapsepõlve enurees = meestel varajane impotentsus ja naistel varajane frigiidsus. Lastel tekkiv sagedane nina verejooks on omalaadne „väljalaskeklapp“, mis tekib selgroo kaelapiirkonna kahjustusest tekkiva ajusisese rõhu tõusu tõttu.
1972. aastal juhtis Ratner laste neuroloogia kateedrit. Läks aastakümneid, enne kui tema ideed hakkasid spetsialistide ringkonnas laiemalt levima. Tänaseks on väga paljudele saanud selgeks, et vigane sünnitusabi süsteem on üheks väga oluliseks inimeste haiguste põhjustajaks.
Zamaratski raamatus leidub järgmine tekst: Homerose poeemidest saab lugeda, et Apollot sünnitades laskus tema ema Latona põlvili maha ning võttis mõlema käega palmipuust kinni. Asteegid kirjeldavad oma sünnitusjumalannat naisena, kes kükitab.
Samast raamatus on ära toodud ХIХ sajandi ühe väljapaistvama akušööri Ernst Bumm’i sõnad: «Normaalsed füsioloogilised tingimused kaasnevad õnneks praktiliselt iga sünniga ehk siis loote väljutamine toimub loodusjõudude kaasabil ning kõige täiuslikumal viisil. Seal kus loodus on asjad ette näinud, on kunstliku jaoks kohta vähe. Tarvis on vaid protsessi jälgida, et õigeaegselt märgata normist kõrvale kaldumist, hoolitseda selle eest, et oleksid täidetud üldised nõuded ning sisendada sünnitajasse reipust, hingejõudu ning usaldust oma tegutsemise suhtes. Halb on akušöör, kes ei malda oodata looduse säästvat taktikat, ning tahab, et sünnitus kulgeks kirurgilistest põhimõtetest lähtudes ja haarab esimesel võimalusel tangide ning teiste instrumentide järele. Mida aktiivsem on sünnitusabi seda ohtlikum on see lootele. Kannatamatus ja rabelemine toob ainult kahju.
http://econet.ru/uploads/pictures/234827...net_ru.gif

Meie juurde satuvad erineva vanusega sünnitustrauma saanud lapsed. Me teeme nendega ravitööd vanuseni, kus lõpeb nende füüsiline areng ning sellise ravi efektiivsus on kõrge.
98% täiskasvanute patoloogiatest, millede all nad kannatavad, on märgatavas osas seotud sünnil saadud traumaga. Haigused ning probleemid, mis sageli saadavad inimest kogu elu vältel, ei teki kunagi juhuslikult, lihtsalt niisama. Nad kõik on organismi ühe patoloogilise protsessi teineteisele järgnevad etapid, mis ilmnevad erinevatel perioodidel erinevate haiguste läbi. Iga järgnev haigus on eelmise põhjustatud ja sellega seotud. See on üleüldine erinevatest patoloogiatest koosnev protsess, millel on üks algus – esmane rakkude elutegevushäire, millel on kolm peapõhjust ja, mis viivad väga erinevate haigusteni kuniks saabub lõpp.
Näiteks: vale rüht juba puberteedi eas põhjustab hüpotoonilist tüüpi veresoonte düstooniat. Iga hüpotoonik on tulevane hüpertoonik. Keskeas asendub madal vererõhk kõrgenenud rõhuga kuni vahetub hüpertooniliseks düstooniaks, mis omakorda võib lõppeda finaaliga, mille finišijoonel on ootamas insult ja infarkt…
Enne aga kui tekib hüpertoonia, kannatab haige koliitide, koletsüstiitide, bronhopneumooniate jne. käes. Ühest hetkest algavad peavalud, mis asenduvad pearinglusega ning haigel halveneb nägemine. Kõik need loetletud haigused ei teki spontaanselt, vaid on seaduspäraselt kulgevate patoloogiate kogum, millele on väga suures osas pandud algus läbi sünnitrauma. Paljud uurijad on praegu arvamusel, et südame-veresoonkonna haigused ja halvaloomuline rakkude vohamine omab ühiseid juuri. Algus sellele protsessile pannakse juba sünnitusel ja esimesel eluaastal.
Lapse selgroog on ülimalt tundlik mistahes mehhaaniliste koormuste suhtes, mis sünnitusprotsessiga kaasas käivad.
Trauma tõenäosus suureneb kui:
• sünnitustegevust stimuleeritakse;
• kasutatakse mehhaanilisi abivahendeid;
• sünnitus toimub keisrilõikega;
• sünnitus on enneaegne;
• vastsündinu kehakaal on liiga väike (alla 3000g);
• vastsündinu kehakaal on liiga suur (üle 4000g).
Viimasel puhul toimub kaelalülide- või sideaparaadi kahjustumine koos sellele järgnevate tagajärgedega praktiliselt igal juhul.
Oht seisneb selles, et need, hetkel pealtnäha ebaolulised ning märkamatud kaelalülide- ning neid ühendavate sidemete nihked põhjustavad:
• surve arteritele põhjustab vähenenud verevoolu ajju;
• isegi kõige tühisem selgrooarterite venitus või kokkusurumine tekitab arteriaalse veresoonkonna spasmi vertebro-basilaarses piirkonnas;
• kolju piirkonna venosse vere äravoolu häirumist;
• koljust liikvori äravoolu häirumist
Kõik eelpool kirjeldatu aga tõstab koljusisest rõhku.
econet.ru
https://www.youtube.com/watch?time_conti...3aK32t-gpM
https://www.youtube.com/watch?v=eEwWZWhSvKM
https://www.youtube.com/watch?v=zBIAyKLeUZE


Orgasmiline sünd – kõige suurem saladus!
Enamikule naistest seondub sünd valuga, paljud tunnevad selle sündmuse ees hirmu, ning lepivad arstiga anesteesia osas juba varem kokku ning mõned nõuavad kasvõi operatsiooni, et vältida… Mida siis ikkagi tahetakse vältida? Võimalik, et tahetakse vältida kõige võimsamat naudingut, milleni naine omas elus jõuda võib – orgastiline sünnitus.
Sünnitus on loomulik protsess ja naise organism saab sellega suurepäraselt hakkama! Sünnitusega kaasnevat orgasmi on aga tõenäoliselt kogenud vaid mõned üksikud naised. On see sellest, et ootamegi tuhude tekkimisel ainult valu ning alateadvuses hakkame varakult häälestuma miinimum sellele, et see kõik on vähemasti ebamugav.
Kuid orgasmiline sünnitus on täiesti reaalne. Kuidas selleni jõuda? Mida peab muutma endas või lähikondlastes, et sünnitusekstaas saaks toimuma? Kas on olemas keegi, kes on sellise sünnituse tunnistajaks?


Kõige suurem saladus
Jaanuaris 2009 tuli New-Yorki teleekraanidele dokumentaalfilm „Orgasmiline sünnitus – kõige suurem saladus“. (vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=wPc-BA7cvHo). Filmi direktor Debra Pascali-Bonaro (http://www.debrapascalibonaro.com/) on 26 aastase staažiga rahvusvahelise tasemega loomuliku sünnituse juhtivekspert ja doula-õpetaja. Ta on viie lapse ema, kelledest kaks on lapsendatud. Sünnitus on Debara kirg.
Esimesed videovõtted tegi ta 2002. aastal reisides mööda Uus-Meremaad, Mehhikot, Suurbritanniat ja USA-d, kus ta käis pidamas oma sünnitoetajate ehk doulade õppeseminare. Film sai suure tähelepanu osaliseks ning tekitas mitmeid tõsiseid debatte, sest selles avatakse sünnituse intiimsus, räägitakse igal päeval juhtuvatest imedest. Filmis demonstreeritakse sünnitust kui protsessi, kus naisele lubati tunnetada tõelist sündi kuni lõpuni välja. See on elu tähtsaim hetk.
See dokumentaalfilm paneb vaatajaid üle vaatama kõike seda, mida nad tänini on sünnitusest teadnud ja nad saavad teada tohutust potentsiaalist, mis sellesse on kätketud.
Sekkumisvaba sünnitus on naise seksuaalsuse lahutamatu osa. See on inimõigus, mida enamikel juhtudel rikutakse. Filmis jagab paar oma kogemust, arutleb hirmude üle ning kuidas nad tulid selleni, et sünnitada oma lapsed armastuse-, ilu- ja ekstaasi atmosfääris.

Filmis sõnab akusöör Aina May Guskin normaalse sünnituse kohta järgmist: «Ekstaas sünnituse ajal on täiesti võimalik – tegelikult on see mulle teada olevalt loomuliku naudingu kõrgpunkt. See seisund saavutatakse kui naine on täiesti teadlik sellest, mis toimub ja mida ta teeb. Tal puudub muu võimalus saamaks teada, kuidas tema keha tegelikult töötab, sünnitus aga annab selleks võimaluse. Teile võivad olla väga üllatavad muutused, mis toimuvad sünnitusprotsessi käigus – te tunnete endas midagi väga võimsat ja väekat, te tunnete, et olete suuteline kõigeks! See miski „ere ja kirglik“ muudkui kerkib ja kasvab. See on just see tunne, mille tahame igas emas avada!»

Aina tegi oma sünnitajate seas uuringu, mille käigus selgus, et 151'st naisest 30, keda ta sünnitusel aitas, koges lapse sünni ajal vähemalt ühel korral orgasmi. Kuigi see uuring pole statistkareeglite järgi esitamiskõlbulik, annab ta kinnituse sellele, et orgasmiline sünnitus on võimalik. Kahjuks akušöörid enamikel juhtudel rasedatele sellest ei räägi.
Miks?
Üheks põhjuseks on see, et sünnitusala professionaalid pole valmis rääkima sünnitaja seksuaalsetest tunnetustest ja sünnitusel toimuvast sünnitaja seksuaalkäitumisest. Teine põhjus on see, et naised, kes sünnitusel on orgasmi kogenud, ei jaga seda kogemust teistega, kuna meie kultuuris peetakse seda temaatikat liialt isiklikuks. Kolmandaks ei taha akušöörid provotseerida naiste ootuseid liialt kõrgeks, kes tunneksid end petetuna, kui nad naudingut ei koge. Ja veel üks fakt – kui sünnitus toimub mistahes ravimeid või anesteesiat kasutades, on orgasmi tekkimine praktiliselt võimatu.

Edasi käsitleb film teemasid kuidas meditsiinilisest sünnitusse sekkumisest saab alguse suur hulk probleeme, sünnitusjärgne depressioon sealhulgas. Puudutatakse ema ja lapse sünnitusel tekkida võivat surma. Üks filmis kõnelevatest ekspertidest meditsiinidoktor, naturaalteaduste magister, akušöör ja paljde raamatute autor Marsden Wagner räägib, et sünnitajate ja vastsündinute kõrge suremuse põhjuseks USA-s on kodu-akušööride puudus. Ta toob välja järgmised numbrid: USA haiglates on 40 000 akušööri ning 5000 kodu-akušööri. Suurbritannias aga vastavalt siis 1000 haigla-akušööri ja 35000 kodust ja nad kaotavad vähem lapsi ja sünnitajaid kui ameeriklased.

Valu, endorfiinid, komfort sünnitusel, vesi, epiduraalanesteesia, doulad – film räägib erinevates tingimustes sünnitamisega kaasnevatest riskidest.
Veel üks ekspert — meditsiinidoktor Cristiana Nortrap – kirjeldab jõudu, mida loomulikku sünnitust kogev ema tunneb:
«Kui naised saavad aru, mis on neile sünnitusel kättesaadav – tema kehas peituv looduse vägi ja orgastiline jõud - ei anna nad ennast enam kunagi „ekspertide“ meelevalda. Kui te kohtate naist, kes on sünniekstaasi kogenud, pole teda mitte kunagi enam võimalik veenda kasutama tema organismi kahjustavaid ravimeid. Talle pole mõtet rääkida emaka eemaldamisest, mida ta ei vaja. Teda pole võimalik veenda pidama mõnd teisejärgulist dieeti. Ta teab, milleks tema keha on võimeline ja ta tuleb koju tagasi omas kehas. Ta armastab oma keha ja keha vastab talle samuti armastusega. Pole midagi, mis sarnaneks sünnitusel kättesaadavale transformatsioonile — see kingib emale selginemise, et just naine on elu kandja kõikides tema vormides».

Filmi kangelaste lood kinnitavad ülemaailmselt läbi viidud uuringute tulemusi: parim ja ohutum vastsündinu eest hoolitsemine tuleb läbi ema käte, nahk-naha vastu kontakti, rinnaga toitmise, täiskõhu- jaturvatunde…
Kuidas kogeda orgasmilist sünnitust?


Väljavõtted Elizabeth Davise raamatust „Praise for Orgasmic Birth: Your Guide to a Safe, Satisfying,and Pleasurable Birth Experience“ Raamatu autor on 30 aastase staažiga professionaalne akušöör ja sertifitseeritud naise tervise ning naturaalmeditsiini ekspert, kes on olnud organisatsiooni Midwifery Education Accreditation Council (MEAC) president ja Californias asuva National Midwifery Institute asutaja.

«Orgasmiliseks sünnituseks valmistumine on sama individuaalne ning unikaalne nagu ka tee orgasmini seksuaalsuhtes. Paljud selle seisundi komponendid on samad. Mõelge peamistele seksuaalakti osadele: selleks läheb tarvis energiat, elujõu varusid, kontsentreerumist ja lõdvestumist.
Teiseks seksuaalse rahulduse saamise aspektiks on privaatsus. Sünnitusele avaldavad mõju need samad hormoonid, mis ka seksuaalset aktiivsust mõjutavad ja privaatsusel on selles äärmiselt tähtis roll.
Veel üks tähtis moment — ekstaatiline sünnitus vajab romantililist õhkkonda.
Paljud naised unistavad koduse sünnituse intiimsusest ja õdususest, kuid hirmu tõttu, et miski läheb valesti või mitte nii nagu peab, valivad ikkagi sünnitushaigla. Samas ei saada aru sellest, et haiglaprotseduurid kutsuvad esile stressi, mis sünnitushormoonid maha suruvad. Just see viib sageli terve sekkumistekaskaadini, mis teevad orgasmilise sünnituse vägagi ebatõenäoliseks ning sageli muudavad ka vaginaalse sünnituse suhteliselt küsitavaks.
On naisi, kes planeerides haiglasünnitust, mõtlevad, et lihtsalt on tarvis olla tugev ning otsusekindel, et nad lihtsalt ei luba mingit meditsiinilist sekkumist. See on võrreldav aga seisundiga, kus armatsemise ajal oled alalises, tähtsa telefonikõne ootuses.
Orgasmilise sünnituse võtmeks on pehmus, plastilisus ja nõtkus nagu ka seksuaalsuhtes saadava orgasmi puhul.
Naine peab olema õiges kohas ja tema juures peavad olema õiged inimesed, kes teda austavad ja talle vajaliku intiimsuse tagavad.
Oksüdotsiin — see on hormoon mida keha sünteesib eelmängu-, orgasmi ja rinnaga toitmise ajal. Ta tekib ka siis, kui mõelda armatsemisele, -rinnaga toitmisele ja kui laps nutab. Seetõttu teda nimetataksegi armastuse hormooniks…
econet.ru
Tõlge: Mati Rebane

[cambodia]

Paar aastat tagasi, kuulates Peterburis akadeemik N. Verhovtsevi loengut, ütles ta järgnevat – „Nõukogude ajal olid sünnitushaiglates ametis spetsiaalse väljaõppega, selgeltnägijad-meedikud, kelle ülesandeks oli vigastada, sandistada või isegi ... lapsed, kellede aurad olid erilised ehk siis lapsed, kellele oli looduse poolt kaasa antud erilised võimed…

Nõukogude Liidu meditsiiniteenuste- arstiabi olematus tasemes (tavainimesele) ei maksaks kahelda. Sellele lisaks, paljuski ka meedikute ebapädevus, arrogantsus, käitumiskultuuri puudumine, lihtlabane ülbus. Palju asju aeti korda altkäemaksudega + vajamineva tehnika, tehnoloogia puudumine...
Usun, et keskealistel või vanematel on siinkohal kõigil oma lugu jutustada.
Siinkohal meeldetuletuseks üks vanem leheartikkel:
https://www.ohtuleht.ee/176133/oleks-kur...el-lihtsam
Tähelepanu tasuks pöörata ka artikli kommentaaridele. Õhtulehe kohta kummastavalt kvaliteetne materjal.

PS! Samas jääb mulle täiesti arusaamatuks antud akadeemiku poolt väidetavalt öeldu!
Riik, mis pindalalt üks kuuendik planeedist. Ja igas sünnitushaiglas eriväljaõppega meedik- mõrtsukas- sadist, lapsi noolimas, sandistamas?
Huvitav, kuskohas antud seltskonda välja õpetati? Ja milleks?
Nõukogudemaa vajas terveid, tugevaid, eesrindlikke kommunismiehitajaid, sõdureid, korrakaitsjaid, töölisi, põllumehi, kaevureid...
Motiiv?

Niisiis, ebareaalne või siis lausa totakas- kuritegelik väide!
Antud naiivne- lapsik soga on nii jabur, et ma ei võta isegi vaevaks selle paika pidamatust siin analüütiliselt- loogiliselt rohkem tõestama hakata!

Siinkohal tasuks meenutada Stalini viimast paranoiat:
Nõukogude Liidu kompartei häälekandja Pravda esiküljel ilmus 13. jaanuaril 1953 artikkel “Alatud spioonid ja mõrtsukad arstide-professorite maski all”.
Elik siis totaalne nõiajaht juudi meedikutele.
http://ekspress.delfi.ee/kuum/arstid-mor...d=69091585
Põhjalikumalt antud teemast siis:
Joshua Rubenstein, „Stalini viimased päevad“
http://epl.delfi.ee/news/martinson/raama...d=76907570

Nõuka-ajal sündinud on meie seas veel suur hulk ja ega need esimesed loomulikud sünnitusedki kohe vabariigi väljakuulutamisega alanud.

Vanusjaotus:
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli oli alaealisi (vanuses 0–14) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 15–64) 865 124 ehk 66,84% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 2000. aastal olid vastavad osakaalud 15,1%, 68,2% ja 16,7%.
Jah, on tõesti suur hulk. Lausa enamus!

[Tyto Alba]

Digitaria - ei maksaks unustada, et NLiidus ei käinud propaganda ja reaalsus käsikäes.
Pealegi - igas paranoias on ka kübeke tõtt - iisraeli meedia tänapäeval eriti ei varja, et NL-i ajal
ja isegi nüüd tegelevad juudist arstid valge elanikonna (ja mitte ainult) kallal millega iganes.
Toredad artiklid neil teemadel liigevad Haarezi ja muude (ka inglise keelsetel) kodukatel.
On üks aga - kaovad nad sealt väga kiiresti.