[IceyFall]

Hei! Olen uus. Ei osanud kuhugi mujale pöörduda. Niisis lugu järgmine. Olin umb. 5 a. kui ühel hommikul seisis mu uksel 3 veidrat, läbipaistvat naist(sellised ehtsad kummituslikud ja hirmutavad) ning hüüdsid mu nime nagu kutsusid mind endaga. Mul oli selline tunne, et pean vist läbi seina jooksma. Hirm oli suur, arvasin, et lähen segi. Nüüd hiljem on lugu ikka meeles. Nüüd siis põhi probleemi juurde. Viimasel ajal juhtub minuga imelikke asju. Ma ei saa öösel magada kuna keegi koguaeg puhub mu peale. Liikudes majas ringi kõnnib keegi minu taga. Näinud pole, peale nende 3 aastaid tagasi, kedagi. Üks öö jalutasin koju täielikus vaikuses ja täiesti üksi,aga minu ümber oleks nagu mingid naised sosistanud. Ja veel oli üks õhtu, kus ma olin arvuti täiesti välja lülitanud ja ärkasin selle peale, et arvuti läks uuesti sisse(läppakas) nii, et isegi parool oli sisse pandud. Kad võib olla, et keegi on minuga kaasas? Olen kuulnud, et kui käia palju kohtades kus on vaime,siis võib mõni kaasa tulla. Vastab see tõele? Olen väga palju käinud surnuaedaded ja igasugustes sellistes kohtades, kus on mingid legendid jne. Väga kõhe on selliselt elada, et keegi nähtamatu oleks nagu kaasas. Ma ei tea kas see puudutab ka seda teemat, aga vahest on selline tunne nagu mu oma hing astub kehast välja. Selline ebareaalne kõikumise tunne, nagu kukuks kokku, aga mitte päris. Pigem, et viibin kehast väljas aga samas ka kehas sees

[Mannu]

Jube raske on öelda, kas selline aju trikitamine on põhjustatud vaimudest või mingist haigusest (väga kergekujuline epilepsia tuleb siinkohal meelde). Aga leian, et niikaua kui sümptomid ei sega, on targem arstidest eemale hoida, need ravivad asja hullemaks. Aga ainult kuni sümtomid jäävad sellele tasemele, kus nad saab veel vaimude kaela ajada.

Muidu niisama lihtsalt need vaimud nüüd ka surnuaialt ja mujalt kaasa ei tule, omalt poolt peab kas kutsuma, neid mingil viisil ärritama, mingi asja sealt kaasa koju tooma vms. Midagi konkreetsemat peab toimuma ja sellest alates siis hakkavad salapärased asjad juhtuma. Kas on midagi sellist toimunud?

Lapsepõlvenägemus võis küll olla mingi vaimolendite kamp, lapsed näevad neid jah.

Aga ma ei ole ei arst, ei psühhiaater ega ka mitte psühholoog. Niiet lihtsalt ühe suvalise inimese arvamus, mida ei tasu tõsiselt võtta. Vastasin osalt ka sellepärast, et mõned loetletud "nähtused" olid mul endal ka teismelisena.

[IceyFall]

Ei usu eriti, et aju trikitab väga. Pole õudukate vahtija ega loe eriti paranähtuste kohta. Seega ei tohiks mingit jama olla. Arvan, et see on minuga koguaeg olnud, aga nüüd kus elutempo on aeglasem märkan seda rohkem.

[excubitoris]

Aju "trikitab" rohkemgi kui sa arvata oskad. Harju sellega ja ürita neile asjadele vähem tähelepanu pöörata - lähevad kiiremini üle.

[VironShaman]

Üldiselt tulevad vaimud igalt poolt kaasa aga tavainimene ei tunneta neid ega saa nendega suhelda. Kui meedium käib jõukohti kaardistamas siis ei saa ühel päeval mitmes kohas käia, seal kus vestlesid nendega tulevad nad saatma olenemata sellest kas kutsusid või ei kutsunud.
Mul istus Maardu kivikalmest mitu kuud esipuruvanake kööginurgas ja nõudis süüa, alles siis kui olin taibanud sealt järgijäänud ohviannist nisuterad koos pakiga nende hauale toiduks anda ja koduuksel pilpamurdmisrituaali tegin sai rahu majja.
Psühhiaatritega saab neis küll kähku lahti aga satub ka nende vaatevälja, vene ajal olid sellised eriarvel kes vaime nägid.
Oleneb mida tagad edaspidi teha, rahulikku elu või vaimudega vestelda, kui valid vestlemise siis pead joogat tegema hakkama ja sealt enesekaitse selgeks õppima. See kuulub raviosa juurde, et masserijad ravitavate vaime enda külge ei jätaks.

[põlduba]

Kas sul on selle fenomeni algusega kattuv trauma olnud? Näiteks oled selle ajal olnud sügavas depressioonis, keegi lähedane surnud või midagi suhteliselt negatiivset sinuga juhtunud? Paljud haagivad end siis külge, kui lekid energiat. Hakkavadki "kaasas käima" nagu kirbud või siuksed tolkamid.

Milline on su elamu ajalugu? Eelmiste elanike "vaimud" ehk.

[IceyFall]

Ei ole mingit traumat enda teada. Maja on uus. Perega ise ehitatud.

[põlduba]

Kui pole majaga seotud, siis just sinuga. Et käivad sul kaasas ja tunnetad endal silmi või tähelepanu neilt. Ju oled nende tähelepanu endale tõmmanud kuidagi. Muidugi võib olla ka ettekujutluse vili jne aga ma arvan, et kui siia foorumisse sellest juba kirjutada viitsisid, siis kaalud ka rohkem ebatavalisemaid variante. Mäletad, kuidas need naised täpsemalt välja nägid ja mis neil seljas oli? Inimeselaadsed või haldjalikud vms? Üks võimalus, et lapsena puutusid nendega kuidagi kokku ja nüüd saadavad sind eluaeg, ei tea mis põhjusel. Ehk on veel lapsepõlvest mingeid allasurutud mälestusi, mis tunduvad unenäolised aga tegelt kogemuspõhised? Kõlab, nagu tahavad sind kaasa võtta kuskile, mäe sisse või oma laeva. Nad ei kõla just kõige heatahtlikumalt, kui selliseid lollusi teevad.

[IceyFall]

See on kõige teravam mälestus. Nad olid ikka inimese moodi aga kehatud nagu sellised udukogud. Ja mul on sellest ajast harjumus alati selja taha vaadata sest nagu tunnetaks neid enda ümber. Olen juba mõnef aastad mõelnud,et kuhu pöörduda ning nüüd tegingi seda.

[põlduba]

Seda, et keegi sosistaks või hõikaks su nime, seda on paaril tuttaval kah. Ei saagi aru, mis selle mõte on. Et okei, on mingid olendid ja eeldame, et see pole su psüühika kiiks... siis mis selle nime hüüdmisega on? Ehk on kaitseinglid või head olendid, aga tõlgendad neid teistmoodi? Kas tunned, et need tahavad halba? Ilmselgelt tahavad suhelda sinuga või midagi sinult saada. Vahel võivad läbi unenägude end kah sulle ilmutada, kui nad siuksed on. Aga võõrastega ei tasu nii või naa kaasa minna.

[IceyFall]

Ma otsingi sellele seletust. Ma ei tea mis toimub aga selline asi hirmutab ikkagi. Selline kõhe ja jube on. Jään magama mingi kell 5-6 hommikul. Unenäod ka koguaeg korduvad ja on jubedad. Arvuti läheb ise sisse kuigi kõik võimalused selleks on välistatud. Vahel ka makk läheb ise välja kui sisse panen. Ja see in pigem minuga kaasas kui kodus ainult.

[Eithea]

Hei! Olen uus. Ei osanud kuhugi mujale pöörduda. Niisis lugu järgmine. Olin umb. 5 a. kui ühel hommikul seisis mu uksel 3 veidrat, läbipaistvat naist(sellised ehtsad kummituslikud ja hirmutavad) ..

Ma tahaks ka teada, kes need kolm moori on, kes lapsi külastavad?
Nägin neid natuke nooremana, hirmu ei olnud. Natike teine olukord küll oli, ma mõlgutasin just lastevoodis(varbadega voodi) omi mõtteid, et küll on kuradi igav, mida siin üldse teen, mulle ei meeldi siin ja, et kus ma siis varem olin ja kuidas siia jamasse sattusin ja et, seal oli palju huvitavam jne.. ja et kui läheks õige tagasi sinna kus varem olin... no ühesõnaga, siis need ilmusidki teise tuppa ja oli nagu mingi sähvatused (ukse vahelt oli näha) ja astusid siis kõik ausalt uksest sisse nagu mingid võõrad inimesed ikka. Ma sain aru, et nad on mujalt, sellest eelmisest kohast kus ma olin. Ajasid minuga juttu ka ja tulidki minu juurde. Lahkusid samamoodi.

---

Arvuti läheb ise sisse kuigi kõik võimalused selleks on välistatud. Vahel ka makk läheb ise välja kui sisse panen. Ja see in pigem minuga kaasas kui kodus ainult.

Ah sp ära küll muretse, selliseid inimesi on küll, kelle läheduses elektroonika jamama hakkab või rikki läheb. Kui nad õpivad end käsitlema, saavad isegi arvuti progedega või millega iganes kontakti, kuni koodide(PINide jms) lahti muukimiseni välja jne...

[põlduba]

Võib-olla tahavad läbi elektroonika ühendust võtta: nende eksistents siin reaalsuses on nii nõrk ja napp, et ei suuda sinuni niisama jõuda. Siis proovivad ehk läbi staatika või sellise sulle mingeid teateid edastada. See on muidugi suhteliselt nõrk seletus...
Osadel ehk hinged mujalt, kui taassünnist ja siis elate inimestena aga samas hinged on... kust iganest teiselt tasandilt ja nad üritavad teile meelde tuletada või kontakti otsida. Võtavad hinge kehast välja ja viivad sinna tagasi korraks ja seletavad teile mis toimub. Eriti on eelmise elu ja selle reaalsuse mälestused tugevamad ja värskemad lapsena: kasvades surutakse sind kultuurinormidesse ja tehakse selgeks mis peaks olema reaalsus ja mis mitte.

Ehk kui neid ise kutsuda, siis tulevad tugevamini? Samas on aalti halb olnud, kui siuksed olendid su nime teavad ja vastuhüüdmine ei pidavat kõige parem mõte olema. Nimes on ikkagi jõudu.

[IceyFall]

Eks ma pean võib-olla püüdma ignoreerida? Samas ma tean, et pole ainuke sarnase juhtumiga. Mu sõbrannal on suhteliselt sama lugu ainult, et tal on kummitav vana maja.

[excubitoris]

Puhas ignoreerimine lõppeb tavaliselt kurvalt - see tekitab juba kliinilisi probleeme.
Püüa neid võtta kui osa oma elust - stiilis, et "nohh jälle te kooserdate siin".
Kui nad otseselt ei sekku siis suhtu neisse kui mööblisse.

[Sussch]

@excubitoris: Äkki ongi põhjused pigem teistes kihtides, st. et aju ei trikitagi?

Ma ei tea kas see puudutab ka seda teemat, aga vahest on selline tunne nagu mu oma hing astub kehast välja. Selline ebareaalne kõikumise tunne, nagu kukuks kokku, aga mitte päris. Pigem, et viibin kehast väljas aga samas ka kehas sees

See paistab, et on üsna tavaline nähtus, kui veidi rohkem mediteerida ja "hetkes elada". Seostub natuke nelja- või viiemõõtmelises ruumis loksumisega.

Arvuti iseeneslikku sisselülitumist olen ka vahel juhtunud kogema. Arvan, et olen seni iseendale seda tonti mänginud.

Ükskord unes tegutsesin millegagi, võtsin ja istusin siis arvuti taha, et midagi veebist järgi otsida .. ärkasin heli peale üles, et läpakas lülitus sisse.

Ükskord unesegaduses vaatasin ühe toakaaslase läpakat ja mikskipärast arvasin, et tal see ööseks sisse jäetud et torrenteid tõmmata. Vajun magama tagasi, mõne minuti pärast ärkab tüüp heli peale, et läpakas lülitus sisse. Paras kolin läks lahti selle peale, pimedas kobades lendas tal hiir üle toa. Tal ei olnud arvuti kunagi varem nii iseenesest ärganud.

Kas see öösel peale puhutav õhk on pigem külm?

Ehk õnnestub nendelt küsida, mis neil plaanis ja kas saad neid kuidagi aidata.

[IceyFall]

Jah, see õhk on jahe. Ükski aken pole lahti ega pole ka mingit ventilaatorit. Ma ei tahaks hakata jamama ühenduse võtmise või üldse millegi selllisega. See on ju üsna riskantne

[Sussch]

Nad ei tundu väga pahatahtlikud olevat.

Kuid alati tasub püüda keskenduda sellele, mis tegelikult oled - tühjus, valgus, soojus, tingimusteta armastus kõige suhtes (hoida fookus emotsioonidelt, mõtetelt ja neid põhjustavatelt tunnetelt eemal). Selliselt ei saa keegi sulle halba teha .. see lihtsalt ei resoneeru sinuga ja läheb sust läbi.

On sulle vahel tundunud, nagu oleksid hommikul kurnatud või energiast tühi? Ehk käivad nad energiat pätsamas..

[excubitoris]

@Sussch - kõik on võimalik. Kuna aga "raudnael kätte" tõendit pole tuleks esialgu lähtuda just aju trikitamisest. Sest see peaks ju nagu selge olema, et kõik mis meie ümber toimub läbib aju tõlgenduse.

[Brety]

Need naised ei tundu küll kuidagi halvad olevat.Proovi endale seda sisendada ja ära karda neid ja mõtle neist ainult hästi.Kui tunned,et nad on jälle sinu juures siis küsi mõttes,et kas sa saad neid kuidagi aidata.Küll nad siis ise saadavad sulle sõnumi,kas unes või ilmsi.Rohkem tundub,et nad nagu kaitseksid sind hoopis halva eest.Olen veendunud,et varsti läheb sul enesetunne palju paremaks.Peaasi,ära karda ja ära lase halbadel mõtetel enda sisse tulla.Aga anna edaspidi ikka teada,kuidas sul läheb.

[Unetujahirmul1]

Oh jummel. Mul on sama moodi.keegi puhub mu peale 66sisti,viiesena n2gin ukse juures naisi kes olid l2bipaistvad. Ja vahest k2ib keegi minuga kaasas. Ma loodan et see mind eluaeg ei kummita.

[-Kellu-]

Mm.. Ma mäletan väga täpselt aega, kui ma olin 2-3-aastane. Isegi ema imestab, kui ma seletan talle, kus miski asus. (Olin u 5-aastane kui sealt ära kolisime.)
Igatahes..
Ma mõistan sind.
Minu puhul ei ole heledas naised need, kes mind kaasa kutsumas käisid vaid mustad mehefiguurid. Ma siiani mäletan, kuidas nad mu voodi kõrval seisid, ma tegin silmad lahti, tardusin, sees oli kohutav tühjus ja ahastustunne. Ma pole elus siiani enam nii hirmsat tunnet tundnud. Nägin ka verd voodis ja karjusin, kuidas suutsin.
Teine kord ma nägin 12-13 -aastasena mingit imelikku meest, kes mind voodi jalutsis kaasa kutsus ja irvitas kurjakuulutavalt. See oli hirmus ja ma hakkasin karjuma. Ema tuli, rääkisin talle, mis juhtus. Ta läks näost lumivalgeks ja rääkis, et umbes 10 a tagasi ma äratasin ta keset ööd ja karjusin, et keegi kutsus mind kaasa.
Igatahes.. Ma usun, et nad ei taha halba, nad oleks seda ammu teinud, küll aga tahavad nad mind kuhugi vedada.
Seepärast alati, kui ma magan kellegagi ühes toas/majas, kes/kelle käitumine on mulle vastukarva, käidakse neid öösel kiusamas või ärkavad hommikuti, rist nende linale rebitud. (Nagu nad tahaks märku anda, et nad teevad kõik minu heaks, kui nendega kaasa lähen).
Lihtsalt lepi sellega...
Aa ja see ka.. Mul on kõhu peal pikk arm, mis ei olnud mul sündides ja ma pole vanemate jutu järgi ühtegi õnnetust läbi elanud. Vahepeal teen uutele tuttavatele nalja, et olen nuga saanud, ja nad peavad seda uskuma, sest see on suht pikk arm ja näib nagu oleks olnud ka sügav.