[millumallu]

Et, mul siis selline asi. Kolisin ühte suht vanasse maija, siin on kaks korrust, all elan mina ja elukaaslane ja kõrval on naabrimees. Üleval pole kedagi, remontgi tegematta. Aga asi siis nüüd selles, et kui sisse kolisin oli sept. siis hakkas ülevalt kostuma, nagu keegi vahepeal harva kõnniks või kogematta kolistaks, aga nüüd kui tuli jõuluaeg läks asi hullemaks. Mõtlesin, et rotid, aga siis nad ju oleks üle terve maja, ja ostsiksid süüa.Alatasa mingi kolin, trampimine täpseltnagu keegi teeks remonti. Naabrimees räägib et see maja vaim, et tema juba mitu aastat enne meie kolimist üksi siin elanud ja koguaeg oli mingi kolin. et tema isegi muusikat kuulnud. Tema sellega juba ammu harjunud ja ei tee sellest välja. Mina igatahes, ei saa enam magama jääda, kuna ma nii kardan, pole küll toas mingit imelikku asja märganud selgelt, aga ikka hirm nii nahas et jube. Eile siis lasin viia ülesse saia kontsikud, ja panin jahu ümber, et kui on rotid siis on kohe näha. Üleüldse enne ma ei kartnud vaime ega eriti ei uskunud, aga eelmises elukohas enne kolimist juhtus mul selline asi, et ma magasin ja mu kassi vaim, kes oli inimese kujuga ( ta ise ütles et on mu kassi vaim) heitis minu kõrvale pikali ja rääkis minuga juttu, ma üritasin oma elukaaslast ülesse ajada, aga ei see ärganud, aga sellepeale läks vaim ära. Aga seda ma mäletan et ma rääkisin temaga, ma ärkasin lausa ülesse. Aga mida me rääkisime seda ei mäleta enam. MA ei saa aru mis mul viimasel ajal on. Suht hirmus on olla.

[millumallu]

Kolida eriti ei tahaks. Kuna mul kass, kes tahab väga väga õues käia. Ja korteris ei püsi.
Aga jah, eile sai siis vaadatud, et äkki ikka rotid, panin saia kontsikud ülesse ja sinna ümber jahu, et oleks näha kes need ära tarib rotid või mis iganes. Täna käisime vaatamas saiad alles, aga eile käis üleval müdin. Nii, et rotid need olla ei saa. (Kuigi, ma hinges lootsin seda) Sest ma olen 100 prossa kindel, et nad oleks need ära vedanud.
Nüüd siis põletan valget küünalt. MA ei tea miks, võibolla ma ise sisestan omale seda, aga palju julgem on olla. Isegi julgesin üksinda kodus olla vabatahtlikult, kuigi mitte kaua.

[Matrix]

Kui otsida vaimumaailmas loogikat, mis vastaks meie illusoorse ja piiratud reaalsustaju loogikale, siis võib otsima jäädagi.
Inimene on oma tajudiapasoonilt nii ahtakesesse pilusse surutud, et me ei taju olemasolevat rohkem kui vaid murdosa tegelikkusest. Näiteks elektromagnet võnkumine on vaid ca 0,005% kogu mateeriast, mis universumis eksisteerib ja sellest me näeme omakorda vaid 0,05% ehk näeme vaid silmale nähtavat valgust lainepikkusega 400-750 nanomeetrit.

Mul pole oma enese kogemustele toetuvalt kübetki kahtlust, et nn vaimumaailm eksisteerib siin ja praegu ning kõikja ja aegajalt muutub see paralleelsus meie mõnedele meeltele tajutavaks.

Ma ise kolisin sel suvel majja, kus hakkasid juhtuma suht ebatavalised asjad, mis päädisid sellega, et kogu peret haaras seletamatu paanika, me väsisime mõne tunniga kurnatuseni ja 7-aastane tütar hakkas rääkima, kuidas ta kuuleb ja näeb igasugu olemeid, kes temaga suhtlevad ja ülejäänud pereliikmeid kurnavad.

Mul ei jäänud muud üle kui kutsusin külla tuttava, kelle puhul ma teadsin, et ta näeb nn vaime ja suudab nendega interakteeruda. Mu tuttav tuli ja esimese veerand tunniga tabas teda metsik peavalu kuni oksendamiseni. Ta polnud suuteline keskenduma ega kedagi/midagi nägema, aga ta tajus, et majas on palju "rahvast" ja mitte kõik nad pole just heatahtlikud. Seks ajaks oli mul eneselgi selline tunne olemas, aga kuna ma pole eriline "nägija" või õigemini ma ei oska oma nn nägemist veel usaldada, siis jäi lootus abile siiski mu tuttavale ja tema kogemustele.

Mõne päeva möödudes oli mu nägijast tuttav ennast niiöelda mobiliseerinud ja tuli maja puhastama. Me toimetasime igasugu tegevustega, millede hulka kuulus nii küünalde põletamine, suitsutamine kui šamaanitrummi tagumine, terve öö. Öö jooksul tundsime küll hirmu, kurbust kui külmi tuulepuhanguid ja hommikuks saabus selline lahe tunne. Sest ajast oleme elanud majas ilma väsimuse ja kurnatuseta ning pole naisega isegi tülli läinud (mida esimestel nädalatel juhtus ikka mitu korda päevas ja igasuguste mõttetute asjade peale.

Minu tuttav rääkis hiljem, et maja nn puhastamine on jõukohane kõigile. Tuleb vaid osata ennast 100% usaldada ja teha just nimelt seda, mis esimese laksuga õige tundub. Ei tohi hetkekski kahtlustada, et esimene idee, mis pähe tuleb, pole õige. Siit järeldus, et sinu valge küünla põletamine toimib. See idee tuli sulle esimesena pähe, sa ei üritanudki esialgu analüüsida, miks sa seda teed, ja sul hakkas kergem. Tähendab, toimib.

Kindluse mõttes otsi üles keegi, kes omab sellelaadsete vaimliste asjadega kogemusi ja palu tal oma elamine niiöelda ära puhastada. Sa ise võid hakata oma enese ideedes kahtlema ja siis hakkad sa analüüsima ja oma nn kainet meelt kasutama ja siis ei tule mingist korrastamisest mitte midagi välja.

Samas on ilmselt olemas ka sõbralikke vaimukesi ja nad on valmis koostööks (näiteks majavaimud). Sellised kolistajad on lihtsalt segaduses olevad vaimolendid. Nad ei ole absoluutselt ohtlikud, aga nad on lihtsalt tüütult tülikad. Nad vajavad rahustamist ja edasijuhtimist.

[zen faran]

Aga miks te vaatama ei lähe siis, kui parajasti kolistab-müdistab? Teadmatus on ju kordi hullem, kui end üks kord kokku võtta.
Mõnikord ei pea loomad iseenesest majas see olemagi, linnud-loomad (varesed, oravad näiteks) võivad katusel jubedalt kolistada, või siis tuulega katus koliseb, eriti siis, kui seal midagi juba katki-lahti on.