28-10-2011, 11:27
Elan juba paar aastat Soomes. Ja eelmisel talvel elasin yksi umbes kolm kuud yhes vanas koolimajas, mida kasutatakse kunstnike stuudiotena ja mingiteks kultuuriyritusteks.
Esialgu ei kartnud midagi, kuigi peaaegu k6ik inimesed kes seal on m6nda aega viibinud on rääkinud vähem v6i rohkem k6hedusttekitavatest syndmustest. Olin ise ka eelnevalt m6ned aastad tagasi seal ööbinud, kuid midagi eriti kummalist polnud täheldanud. Peale selle muidugi, et tubade uksed kipusid iseenesest avanema.
Esimesed paar nädalat ei juhtunud midagi kummalist. Yhel 6htul aga istudes oma ruumis voodi peal ja lugedes raamatut, tundsin äkki kylmavärinaid yle selja ja tunnet, et pole toas yksi. T6stsin silmad raamatult ja mu syda tegi sellise j6nksu sees, et oleks äärepealt rabanduse saanud. Keset tuba seisis 6hus tyhi kaheliitrine veepudel, mille olin umbes paar tundi tagasi tyhjaksjoonud. See veepudel mitte ainult ei seisnud 6hus vaid t6usis väga aeglaselt umbes kahe meetri k6rgusele. Ma ei oska öelda kui kaua see pudel seal 6hus oli, tol hetkel tundus et terve igaviku kuid v6ibolla v6is olla see ka 30 sekundit. Äkki k6las kerge kolksatus ja pudel kukkus p6randale. Peale seda istusin ehmatusest tardunult voodil edasi yritades ratsionaliseerida äsjajuhtunut. Olles pikalt arutlenud, otsustasin juhtunu ajada mingisuguse aju lyhiyhenduse kaela , kuna tean et inimese aju v6ib vahetevahel täiesti kummalisi trikke mängida. Rohkem ma sellele juhtumile esialgu ei m6elnud.
Läks mööda paar päeva ja hakkas juhtuma kohe järjest imelikke asju.
Tegin köögis syya, panin kartulid pannile kypsema ja läksin oma tuppa arvuti taha, et aega parajaks teha kuni kartulid valmivad. Umbes paari minuti pärast läksin kartuleid pannil segama. Oma yllatuseks avastasin et elektripliit on väljalylitatud. Kuigi tunnistan ausalt, et olen vahel suhteliselt hajameelne, oli asi kahtlane sest kartulid olid soojad. See tähendab, et ma polnud mingil juhul unustanud pliiti sisse keerata. Vangutasin pead ja keerasin pliidi sisse tagasi sest nälg näpistas. Seejärel avastasin , et sool on otsas ja läksin k6rvalasuvasse poodi. Tagasitulles, v6ite isegi juba arvata, oli pliit jälle välja keeratud, kuid oli veel kuum. Kuna k6ht oli ikka tyhi jäin pliidi juurde valvesse ja sain l6puks ka praekartulid valmis.
Samal 6htul hakkasid igal pool majas kustuma tuled. Oli pime aeg, wc asus suures koridoris, minu toast oli sinna umbes paarkymmend meetrit ja kuna lyliti asus teiselpool koridori eelistasin hoida tuled p6levana et mitte pimedas tualetti koperdada. Sel 6htul aga otsustas keegi minu eest elektrienergiat kokkuhoida ja kl6psas alati umbes paar minutit peale tule syytamist selle kustu.Ma olen suhteliselt kylma närviga inimene ja v6tan asju tavaliselt rahulikult. Ka nyyd leidsin, et kui tuled lähevad kogu aeg kustu ei hakka ka mina neid pidevalt jälle p6lema panema ja liikusin edaspidi kottpimedas ilma igasuguste vahejuhtumiteta. M6tlesin veel, et kas v6iks tegemist olla mingi elektrisysteemi häirega kuid loogilist seletust kuidas peaks lyliti välja kl6psimine voolu v6rgu häirega seotud olema ei leidnud. Aeg läks edasi ja ma ei pööranud kustuvatele lampidele enam palju tähelepanu.
Järgmine asi oli, et mu toauks igal öösel mitu korda avanema hakkas. Kontrollisin ust hoolikalt, see käis ysna raskelt ja mingit tuulet6mbust ei täheldanud. Kuna oli päris kylm ja ma ei soovinud igal hommikul kylmast l6disedes ärgata, panin uksele luku ja hoidsin öösel seda lukus.
M6ne aja möödudes pidin hoidma paar päeva s6bra koera. Tegemist oli rahuliku vana loomaga, kellele aga maja mitte kuidagi ei meeldinud - pidevalt j6llitas ta yhte v6i teist kohta, urises ja vahel isegi haukus ning tundus olevat suhteliselt häiritud. Ka ei n6ustunud ta magama oma kohal vaid n6udis alati voodisse ja kui ta seda ei saanud magas ta voodi ääre all. hiljem s6brale rääkides, ytles ta et koer pole kunagi tema juurde voodisse tahtnud ja on yldiselt selline omaette loom.
Kummalised syndmused aga jätkusid. Yhel 6htul vaatasin televiisorit, kui elekter justkui kadus. Läksin korke kontrolima ja selgus et elekter kadus ainult sellest kontaktist kus oli televiisor, ylejäänud tuled ja muud elektrilised aparaadid töötasid ja korgid olid sees.
siinkohal peaks ka mainima et majja on pandud k6ik uued juhtmed ja elektrikapid.
Endalegi yllatuseks mind ka see väga ei ei seganud ja kellelegi, peale koeraomaniku ma juhtumustest ei rääkinud. Siis hakkasin märkama oma kätel ja kehal kriimustusi, nagu oleks kriibitud mingi terava n6elaga vms. Sellised paari u cm pikkused, paari nädala jooksul tekkis neid päris palju, m6tlesin et kas voodi kriibib v6i on mingi n6el madratsis aga ei leidnud sellele mingit kinnitust. Seletasin asja esialgu, et olen kuidagi unes kyynega kraapinud. Praegugi on armid näha. Umbes igal hommikul avastasin mingi uue kriipsu v6i enam. See oli mulle juba liig, ning ma lahkusin sellest majast. Ei viitsinud enam m6elda mis toimub. Edaspidi pole midagi imelikku minuga juhtunud ja enam mu kehale kriime ei ole tekkinud.
Hiljem olen sellest inimestega, kes samas majas ööbinud, rääkinud. Yks mees rääkis, et ta on öösel ärganud sellepeale et keegi haaras justkui rinnust ja rebis istukile, yks naisterahvas, kes käis majas öösel tööl (tegemist kunstnikuga) väitis surmkindlalt et nägi iga päev koridoris tumedaid kogusid. Peale selle on ka m6ned, kes seal ööbides kuulnud hääli jms.
Kummitusi ma pole kunagi uskunud aga enam väga seal majas käia ei taha. V6ib olla peaks lisama, et olin täiesti kindlalt tol ajal majas yksi, uks oli lukus ja keegi seal minu teadmata viibida ei saanud.
Esialgu ei kartnud midagi, kuigi peaaegu k6ik inimesed kes seal on m6nda aega viibinud on rääkinud vähem v6i rohkem k6hedusttekitavatest syndmustest. Olin ise ka eelnevalt m6ned aastad tagasi seal ööbinud, kuid midagi eriti kummalist polnud täheldanud. Peale selle muidugi, et tubade uksed kipusid iseenesest avanema.
Esimesed paar nädalat ei juhtunud midagi kummalist. Yhel 6htul aga istudes oma ruumis voodi peal ja lugedes raamatut, tundsin äkki kylmavärinaid yle selja ja tunnet, et pole toas yksi. T6stsin silmad raamatult ja mu syda tegi sellise j6nksu sees, et oleks äärepealt rabanduse saanud. Keset tuba seisis 6hus tyhi kaheliitrine veepudel, mille olin umbes paar tundi tagasi tyhjaksjoonud. See veepudel mitte ainult ei seisnud 6hus vaid t6usis väga aeglaselt umbes kahe meetri k6rgusele. Ma ei oska öelda kui kaua see pudel seal 6hus oli, tol hetkel tundus et terve igaviku kuid v6ibolla v6is olla see ka 30 sekundit. Äkki k6las kerge kolksatus ja pudel kukkus p6randale. Peale seda istusin ehmatusest tardunult voodil edasi yritades ratsionaliseerida äsjajuhtunut. Olles pikalt arutlenud, otsustasin juhtunu ajada mingisuguse aju lyhiyhenduse kaela , kuna tean et inimese aju v6ib vahetevahel täiesti kummalisi trikke mängida. Rohkem ma sellele juhtumile esialgu ei m6elnud.
Läks mööda paar päeva ja hakkas juhtuma kohe järjest imelikke asju.
Tegin köögis syya, panin kartulid pannile kypsema ja läksin oma tuppa arvuti taha, et aega parajaks teha kuni kartulid valmivad. Umbes paari minuti pärast läksin kartuleid pannil segama. Oma yllatuseks avastasin et elektripliit on väljalylitatud. Kuigi tunnistan ausalt, et olen vahel suhteliselt hajameelne, oli asi kahtlane sest kartulid olid soojad. See tähendab, et ma polnud mingil juhul unustanud pliiti sisse keerata. Vangutasin pead ja keerasin pliidi sisse tagasi sest nälg näpistas. Seejärel avastasin , et sool on otsas ja läksin k6rvalasuvasse poodi. Tagasitulles, v6ite isegi juba arvata, oli pliit jälle välja keeratud, kuid oli veel kuum. Kuna k6ht oli ikka tyhi jäin pliidi juurde valvesse ja sain l6puks ka praekartulid valmis.
Samal 6htul hakkasid igal pool majas kustuma tuled. Oli pime aeg, wc asus suures koridoris, minu toast oli sinna umbes paarkymmend meetrit ja kuna lyliti asus teiselpool koridori eelistasin hoida tuled p6levana et mitte pimedas tualetti koperdada. Sel 6htul aga otsustas keegi minu eest elektrienergiat kokkuhoida ja kl6psas alati umbes paar minutit peale tule syytamist selle kustu.Ma olen suhteliselt kylma närviga inimene ja v6tan asju tavaliselt rahulikult. Ka nyyd leidsin, et kui tuled lähevad kogu aeg kustu ei hakka ka mina neid pidevalt jälle p6lema panema ja liikusin edaspidi kottpimedas ilma igasuguste vahejuhtumiteta. M6tlesin veel, et kas v6iks tegemist olla mingi elektrisysteemi häirega kuid loogilist seletust kuidas peaks lyliti välja kl6psimine voolu v6rgu häirega seotud olema ei leidnud. Aeg läks edasi ja ma ei pööranud kustuvatele lampidele enam palju tähelepanu.
Järgmine asi oli, et mu toauks igal öösel mitu korda avanema hakkas. Kontrollisin ust hoolikalt, see käis ysna raskelt ja mingit tuulet6mbust ei täheldanud. Kuna oli päris kylm ja ma ei soovinud igal hommikul kylmast l6disedes ärgata, panin uksele luku ja hoidsin öösel seda lukus.
M6ne aja möödudes pidin hoidma paar päeva s6bra koera. Tegemist oli rahuliku vana loomaga, kellele aga maja mitte kuidagi ei meeldinud - pidevalt j6llitas ta yhte v6i teist kohta, urises ja vahel isegi haukus ning tundus olevat suhteliselt häiritud. Ka ei n6ustunud ta magama oma kohal vaid n6udis alati voodisse ja kui ta seda ei saanud magas ta voodi ääre all. hiljem s6brale rääkides, ytles ta et koer pole kunagi tema juurde voodisse tahtnud ja on yldiselt selline omaette loom.
Kummalised syndmused aga jätkusid. Yhel 6htul vaatasin televiisorit, kui elekter justkui kadus. Läksin korke kontrolima ja selgus et elekter kadus ainult sellest kontaktist kus oli televiisor, ylejäänud tuled ja muud elektrilised aparaadid töötasid ja korgid olid sees.
siinkohal peaks ka mainima et majja on pandud k6ik uued juhtmed ja elektrikapid.
Endalegi yllatuseks mind ka see väga ei ei seganud ja kellelegi, peale koeraomaniku ma juhtumustest ei rääkinud. Siis hakkasin märkama oma kätel ja kehal kriimustusi, nagu oleks kriibitud mingi terava n6elaga vms. Sellised paari u cm pikkused, paari nädala jooksul tekkis neid päris palju, m6tlesin et kas voodi kriibib v6i on mingi n6el madratsis aga ei leidnud sellele mingit kinnitust. Seletasin asja esialgu, et olen kuidagi unes kyynega kraapinud. Praegugi on armid näha. Umbes igal hommikul avastasin mingi uue kriipsu v6i enam. See oli mulle juba liig, ning ma lahkusin sellest majast. Ei viitsinud enam m6elda mis toimub. Edaspidi pole midagi imelikku minuga juhtunud ja enam mu kehale kriime ei ole tekkinud.
Hiljem olen sellest inimestega, kes samas majas ööbinud, rääkinud. Yks mees rääkis, et ta on öösel ärganud sellepeale et keegi haaras justkui rinnust ja rebis istukile, yks naisterahvas, kes käis majas öösel tööl (tegemist kunstnikuga) väitis surmkindlalt et nägi iga päev koridoris tumedaid kogusid. Peale selle on ka m6ned, kes seal ööbides kuulnud hääli jms.
Kummitusi ma pole kunagi uskunud aga enam väga seal majas käia ei taha. V6ib olla peaks lisama, et olin täiesti kindlalt tol ajal majas yksi, uks oli lukus ja keegi seal minu teadmata viibida ei saanud.
