Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mzora kiviring Marokos
Autor Sõnum
Dr. Smith
Uustulnukas

Postitusi: 36
Liitunud: Mar 2009
13-06-2009 10:25
Postitus: #1
Mzora kiviring Marokos
Mzora, tuntud ka kui Msoura, Mzoura ja m'Soura.
[Pilt: Msoura-001.jpg]

1830 reisis britt Arthur De Capell Brooke Hispaaniasse ja Marokosse. Reisi käigus külastas ta megaliiti, mida kohalikud kutsusid Mzorah (berberi keeles püha paik). Oma reisiraamatus avaldas ta selle kirjelduse ja joonistuse.

1935-36 juhtis seal väljakaevamisi Cesar Luis de Montalban. Tööde käigus eemaldati monumenti kaitsnud mullakiht ja jäeti see kõrbeerrosiooni kätte. Teadaolevalt ei kirjutanud ta ühtegi aruannet. Kahes lühikeses isiklikus kirjelduses mainib ta ühte tumulust (tehislik hauaküngas), kus olid skelett ja tulekivist tööriistad ning räägib ka kahest kromlehhist (kiviring), millest üks ooli hävinud ja teine ilmselt lõpetamata.

Viimasena uuris Mzorat ameeriklane James W. Mavor, Aastatel 1970-74. Ta keskendus geodeetilistele mõõdistustele, uurides iga üksikut kivi ja määrates nende asukoha +/- 10 cm täpsusega.

Mzorah on kiviringiga ümbritsetud tumulus. Algselt oli ringis (vähemalt ?) 175 kivisammast. 1974 aastal Mavori uuringute ajal seisis neist 168 oma algsel kohal (osa neist murdunud jäänustena), tänapäevased turistid räägivad 167 kivist. Sealjuures ei ole tegemist mitte ringiga vaid ellipsiga, mille suur telg on 59,29 meetrit ja väike 56,18 meetrit

[Pilt: Rif%20NE%20to%20SE%20net.jpg]


Mavor leidis kohad päikeseloojangute määramiseks aastal 2000eKr, ning asimuudinäitajad enamiku heledate tähtede jaoks (v.a. Sirius) aastaks 1800 eKr, mõnedele tähtedele 1600-1400 eKr.
Briti professori Alexander Thomi järgi pärinevad Briti kiniringid (s.h. Stonehenge) ajavahemikust 2100-1600 eKr.
Kui aga Mzora oli observatoorium, siis milleks hauaküngas? Tumulus teeb horisondivaatluse ellipsi keskpunktist üle servakivide võimatuks.

[Pilt: mzora4.JPG]

Sarnased arheoloogilised leiud annavad vastuse.
Nagu Mavor näitas pärineb kiviring arvatavasti 2000 aastast eKr. Seda kinnitab ka Briti kiviringide pärinemine ligikaudu samast ajajärgust.
Mzora tumuluse ehitusstiil sobib pigem esimesse aastatuhandesse eKr ja sellel on mitmeid sarnasusi Loode-Aafrika küngashaudadega. Hulgaliselt küngashaudu tekkis Marokose siis, kui sealsed rahvad hakkasid tihedamalt läbi käima Vahemere idaosast pärit rahvastega.
Hauaküngast on seostatud legendiga sellest, kuidas Herakles tappis hiiglase Antaiose ja ka seda legendi peetakse pärinevat esimesest aastatuhandest eKr. Tapetud hiiglane (hõimuvanem või kuningas) sängitati mulda pühas kiviringis, mille astronoomiline kasutusviis oli juba unustatud.
Seega on tumulus kiviringist noorem.

2000 aastal eKr valitses Põhja-Aafrikas troopiline kliima. Seal kasvasid paksud metsad, millede vahel olid savannid ja kus elasid lõvid, antiloobid, pühvlid j.n.e. Mzora asus ühe Atlandi ookeani suubunud jõe kaldal. Jõgi oli kuni Mzorani laevatatav.
Ka paljud Briti kiviringid on rajatud platoodele, mille vahetusse lähedusse sai laevaga sõita.

[Pilt: mzora1.JPG] [Pilt: mzora2.JPG]

Lõpetuseks väitis Harvardi ülikooli etnoloog Carleton s. Coon aastal 1931 et Marokos Rifi mäestikus elavad berberid pärinavad oma välimuse tõttu Põhja-Euroopast. Silmade ja juuste värv, peakuju ja teised kehamõõdud olid sarnased Inglismaa, Šotimaa ja Lõuna-Skandinaavia elanikega; samas esines suuri erinevusi Rifi elanike ning teiste naabruses elavate berberite hõimude vahel.
Ta oletas, et Rifi elanikud pidid olema suguluses maailma "kõige punapäisemate" inimestega, ehk keldi päritolu brittidega.
Kas nende ühised esiisad rajasid kiviringe nii Briti saartele, kui ka Loode-Aafrikasse?

[Pilt: Msoura-040.jpg]


Tekst refereeritud Felix R. Paturi raamatust "Muinasaja suured mõistatused," pildid otsitud weebist.
[Pilt: muinasaja.jpeg]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Aerling
Veteran

Postitusi: 1,162
Liitunud: Jun 2007
13-06-2009 11:10
Postitus: #2
 
Väga huvitav lugemine oli. Tänud!

Mina olen ikkagi veendunud, et me ei tea Maa kaugest ajaloost muffigi. Kui võtta praegu koolis õpetatud ajalugu, et inimesed elasid pere-kogukondadena, olid karjakasvatajad ja maaharijad ning kuidas siis järsku lambist ehitatakse säärased monumendid, mis viitavad astronoomilistele teadmistele. Hirmus auk on meie ajaloos ning teaduslikud dateeringud jama.

Mõnes mõttes on muidugi hea, et elame maailmas kus ei ole kõik teada...vähemalt on väga põnev ja palju juurdlemist Smile

Sa kirjutad, et kas tegemist võib olla sama tsivilisatsiooniga kes ehitasid briti kiviringid...Siis tekib küsimus, et kuidas nad sinna said? Suurbritanniat ja Aafrikat eraldab ikka tohutu vahemaa...Põnev!

Elu on vaatlemine, õppimine ja kunst.
http://www.openzine.com/aspx/PublisherZine.aspx?ID=6730
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,071
Liitunud: Oct 2004
13-06-2009 13:13
Postitus: #3
 
Huvitav jah, et ka Marokos kiviringid on!
Ja küllap siis keldid need rajasidki sinna! Kui mitte veel vanem rahvas.
Kasutaja Villu tsitaat teemast Keldid:
Ajaloo isa - kreeklane Herodotos kirjutas 5.saj.eKr. tollal tuntud maailma kohta suure ajaloolise ja etnograafilise töö, milles ta kelte mainib kahes kohas. Selle järgi elasid keldid - teiselpool Heraklese sambaid-, nagu tollal kutsuti Gibraltari kaljusid.
Peale selle saavat nende maal alguse Istros- Doonau. Teisel pool- on nähtud meresõitja pilguga, kes pärast merekitsuse läbimist on ilmselt sattunud Atlandi ookeani rannikul Hispaanias ja Prantsusmaal keldi hõimudele.
..........................................................................

Hispaaniast ilmselt tõesti ei olnud neil kauge tee Marokosse jõudmiseks. Aga võib-olla keldid tulidki Aafrikast Marokost sisemaale? Lõpuks jõudsid ka Inglismaale ja rajasid sinnagi samasugused kiviringid. Enne rajasid muidugi Carnaci megaliidid Prantsusmaale ja Externsteine Saksamaale jne. Muide, Carnaci lähedal Kerdacos asuvas kääpas asub Euroopa vanim rajatis, u. 4700 e. kr. rajatud hauakamber.
Leiti ju Mzorahistki tehislik hauaküngas. Kahju, et ei tea, kui vana see võis olla?


Ja ehk on Aafrika neid kiviringe täis? Lihtsalt ei ole veel nendesse džunglitesse satutud ja neid leitud.
Siiani on ju see Zimbabwe Suur kompleks Lõuna-Aafrikas samuti üks muistne ehitus, mille otsatarvet ei teata.
Oletatakse, et tegemist võis olla astronoomilise ehitisega, sest dogonite Siiriuse-süsteemi joonised kattuvad paljudes detailides Z. Suure kompleksi põhiplaaniga.

http://en.wikipedia.org/wiki/Great_Zimbabwe

Huvitav, kas Aafrikas on veel sarnaseid kiviringe?

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Aerling
Veteran

Postitusi: 1,162
Liitunud: Jun 2007
13-06-2009 15:05
Postitus: #4
 
Mina arvan, et kui seostada neid kiviringe keltidega siis pigem rajasid need druiidid. Kuna keldid ise olid rohkem sõjamehed kuid igas keldi kogukonnas oli nn. druiidi preester ehk teadmamees ehk šamaan. Noh, ehitasid siis jah keldid aga druiidi preestri näpunäidete järgi. Nii palju kui mina olen aru saanud on keltide ajalugu druiididega väga tihedalt seotud olnud.

Sellele viidatakse selles dok.filmis: http://video.google.com/videosearch?q=th...mb=0&aq=f#

Tegin väheke googledamist ja leidsin, Aafrikas Gambias on ka kiviring mis lausa UNESCO Maailmapärandi listis.

http://whc.unesco.org/en/list/1226

Umbes 350 km kaugusel Gambia jõest asub piirkond millel umbes 100 km suurusel maa-alal asub üle 1000 muinasmälestise, sealhulgas neli suurt kiviringi. Neli kivirühma, Sine Ngayène, Wanar, Wassu ja Kerbatch koosnevad 93 kivist, ringide ja arvukate tumulite ja hauaküngaste näol, millest mõned on läbi kaevatud ning leitud materjal on dateeritud 3. sajandil eKr ja 16. sajandil pKr vahele. Üheskoos moodustavad mälestised iidse püha maastiku mida on kasutatud 1500 aasta jooksul. See viitab õitsvale, väga organiseeritud ja kestvale kogukonnale.

Elu on vaatlemine, õppimine ja kunst.
http://www.openzine.com/aspx/PublisherZine.aspx?ID=6730
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,071
Liitunud: Oct 2004
02-04-2010 22:29
Postitus: #5
 
Sul on igati õigus. Olid jah need keldid olnud väga sõjakas rahvas!
Ja druiidid olid nende targad. Tänapäeval võib druiidide kohta ehk öelda keldi religioosne intelligents. Üks tuntud keldi ajaloolane ütles: druiid annab nõu ja kuningas tegutseb!
Nende tarkade õpetuste sisusse süüvimine ja täielik mõistmine võttis õpilastel aega oma 20 aastat. Kõige kõrgemad olid ülemdruiidid. Rohkem oli naisdruiide kui meesdruiide.
Nad oskasid oma kodumaad kaitsta nii, et andsid käsu suurte udu-ja hämupilvede tekkeks ja vaenlane ei saanudki kallale tungida.
Muuseas arvatakse, et Stonehenge ei olnud druiidide ehitis, vaid hoopis varasem. Nad võisid seal küll mingeid tseremooniaid aeg-ajalt läbi viia, aga nad olid rohkem metsainimesed.

Tore, et leidsid veel ühed Aafrikas asuvad kiviringid!

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
villu
Vana kala

Postitusi: 330
Liitunud: Mar 2007
18-09-2011 11:17
Postitus: #6
RE: Mzora kiviring Marokos
Google Earth aitab uurida Araabia poolsaare eelajaloolisi kiviringe

Interneti vahendusel võib ka ise kiviringe otsima minna. Google Earth16.09.11

Tänu satelliitidele ja tänapäevasele infotehnoloogiale on arheoloogid saanud linnulennult vaadelda Araabia poolsaare kõrbealasid ning leidnud sealt kummalised ringikujulised kivikuhjatised. Sealseid rajatisi on võrreldud Lõuna-Ameerika Nazca maapinnajoonistustega. Seni pole aga selge, mis võis olla tuhandete kiviringikeste otstarve, vahendab Livescience.com.

Arheoloogid on arvamusel, et nende kiviringide vanus ulatub tagasi vähemalt 2000 aasta taha. Sageli on neid leitud vanadelt laavaväljadelt, kus nende läbimõõt ulatub 25 meetrist kuni 70 meetrini. Professor David Kennedy Lääne-Austraalia ülikoolist kirjutab ajakirjas Journal of Archeological Science, et Jordaanias Azraqi oaasis silma jäänud kiviringide omaaegne otstarve on seni teadmata. Need võisid olla kasutuses omamoodi loomapüünistena. Samuti võib osa kivikuhilaid tähistada matmiskohti. Samas jääb ikka ka kummalisi rajatisi, mis laiuvad üle maastiku ning millele justkui ei oskagi praktilist kasutust leida.

Kennedy on oma meeskonnaga uurinud neid rajatisi nii aerofotodelt kui ka lihtsalt Google Earth'i abil, sest maapinnalt on nende mustreid raske hoomata. Tema hinnangul oli kivikuhjatiste muster aastasadu tagasi ilmselt selgepiirilisem kui praegu, mil inimesed on sealt sajandeid üle rännanud ja sellega kiviringide kuju mõneti muutnud.

Kiviringide täpse otstarbe välja selgitamine on keeruline, sest seni pole neist ühegi juures väljakaevamisi tehtud. Arheoloogid, kes tegelesid ringidega enne, kui Google Earth laiemalt kasutusse tuli, on pakkunud, et tegu võiks olla kunagiste majade või surnuaedade jäänustega. Kennedy ei pea kumbagi seletust kuigi usutavaks.

Tema hinnangul on piirkonnas olnud laiaulatuslikum kultuuriline traditsioon, mis on pannud inimesi meisterdama just ringikujulisi rajatisi. Mõned ringidest on teistest kaugel eemal, teised jälle grupiti koos. Azraqi oaasi lähedal Jordaanias on sadu ringe koondatud umbes tosinaks grupiks.

Saudi-Araabias on Kennedy töörühm leidnud seesuguseid rajatisi, mis on väga erineva kujuga. Mõni on pigem nelinurk kui ring. Mõnes on sisse ehitatud kodaraid meenutav muster, mis joondub sageli vastavalt Päikese tõusu ja loojangu teekonnale.

Jordaanias ja Süürias ei tundu aga ringide paigutuses olevat mingisugust astronoomilist seaduspära. Seepärast on Kennedy töörühm tänaseni nõutu, mis ikkagi võis nende kiviringide otstarve olla.

Google Earth kui arheoloogide töövahend

Arheoloogid tõdevad, et Araabia poolsaarel on seni nende töö väga keeruline olnud. Nimelt oli kuni hiljutise ajani seal valitsusi, mis ei lubanud aerofotosid teha. Usulised piirangud on aga muutnud ka maapinnal paljudele objektidele ligipääsu väga keeruliseks.




Satelliidifotod ja Google Earth'i vahendusel kättesaadavad kolmemõõtmelised kaardid muudavad arheoloogidele kättesaadavaks aga suure osa piirkonnas asuvaid objekte, mis pärinevad tõenäoliselt juba islami-eelsest ajast.


http://teadus.err.ee/artikkel?id=5213&cat=1

Oluline on silmale nähtamatu.

Antoine de Saint-Exupèry
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Chicagos Lake Michigani põhjas Stonehenge sarnane kiviring Aerling 10 5,572 20-05-2009 19:12
Viimane postitus: kaddak1910

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog