•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 63
  • 64
  • 65(current)
  • 66
  • 67
  • ...
  • 74
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Eesti majandus ja selle allakäik
Eitheale peaks ilmselt selgitama kogu kaasaegse panganduse toimimist. Ei viitsi. Lühidalt vaid – regulaatorid nõuavad pankadelt reservide hoidmist. Ja kuna hoiuste saamine/meelitamine turult toob kaasa ka reservide suurenemise kommertspangale, siis ongi nad seepärast hoiustest (kohustustest) huvitatud. Sest nii suurendab ta oma laenamise võimet lihtsalt.
Panga hoiuseintresside tase sõltub keskpanga baasintressi liikumisest. See omakorda sõltub peamiselt üldisest majanduse seisust. Ka täna maksavad pangad hoiustajale intressi, makstakse isegi arveldusarvel olevale (viimane küll pea, et olematu). Tuleb aeg, kus need hoiuseintressid on kunagi kõrgemad, ja tuleb aeg, kus need jällegi on taas madalamad. Aga intressid jäävad hoiustele seni, kuni jääb intressiga laenamine. Miks on kujunenud intressiga laenamine tänases majanduses, mida sellega kompenseeritakse, siis seletada enam ei viitsi, tehtud seda küll juba.
Kuna tänases reaalsuses (milles ilmselt ka Eithea elab) pank maksab intressi hoiustajale, siis ongi see temale kohustuseks. Laenuvõtja maksab pangale jällegi intressi - see on panga jaoks vara. Laenu- ja hoiuseintresside vahest kujuneb panga aktsionäri kasum (juhul muidugi, kui ta ärimudel on edukas).
Tehingutasud on vaid osa panga tuluallikast ja kaugeltki mitte peamine. Ja ära unusta, et äriettevõttel on isegi mõningaid kulusid vaja katta.

Sinu kirjeldatud ärimudel lihtsalt nõuaks teistsugust majandusmudelit maailma. Ja see maailm oleks kuskil natuke pärast keskaaega ilmselt.
(02-01-2014, 20:41 )Akronüüm Kirjutas: Sinu kirjeldatud ärimudel lihtsalt nõuaks teistsugust majandusmudelit maailma. Ja see maailm oleks kuskil natuke pärast keskaaega ilmselt.

Selline ärimudel oli kasutusel NSCL is ja kandis nime hoiukassa. Huvitav kas PK s on ka praegu selline ärimudel?
(02-01-2014, 20:41 )Akronüüm Kirjutas: Sinu kirjeldatud ärimudel lihtsalt nõuaks teistsugust majandusmudelit maailma. Ja see maailm oleks kuskil natuke pärast keskaaega ilmselt.
Muidugi on keskaeg, kui enam ei saa majandust juhtuda ja hoiustega s.h. kogu majandusega karistamatult kasiinos mängida. Küsimusele -(...edaspidi laenu andmisega pank ei tegeleks, tavalisel hoiusele intresse ei maksa, ole kena räägi, millest pangal need kohustused tekivad?)vastus jäigi olemata, küll aga tuli "leelo-leelo" laenuvõimest, keskpanga baasintressi liikumisest jne..
Tahab hoiustaja intresse läheb teise struktuuri, kus toimub viimaste maksmine s.h. ka laenude andmine jms, seega on klient nõus/ võtab solidaarse vastutuse koos finantsasutusega ebaedu korral, keegi ei hakka tema eralõbu tagama ja finantsstruktuure päästma.
(02-01-2014, 21:08 )Eithea Kirjutas:
(02-01-2014, 20:41 )Akronüüm Kirjutas: Sinu kirjeldatud ärimudel lihtsalt nõuaks teistsugust majandusmudelit maailma. Ja see maailm oleks kuskil natuke pärast keskaaega ilmselt.
Muidugi on keskaeg, kui enam ei saa majandust juhtuda ja hoiustega s.h. kogu majandusega karistamatult kasiinos mängida. Küsimusele -(...edaspidi laenu andmisega pank ei tegeleks, tavalisel hoiusele intresse ei maksa, ole kena räägi, millest pangal need kohustused tekivad?)vastus jäigi olemata, küll aga tuli "leelo-leelo" laenuvõimest, keskpanga baasintressi liikumisest jne..
Tahab hoiustaja intresse läheb teise struktuuri, kus toimub viimaste maksmine s.h. ka laenude andmine jms, seega on klient nõus/ võtab solidaarse vastutuse koos finantsasutusega ebaedu korral, keegi ei hakka tema eralõbu tagama ja finantsstruktuure päästma.

Kulla inimene, Sa elad inflatsioonilises maailmas, mitte keegi ei hoiusta Sul rõõmsalt sellises süsteemis ilma intressita. Kõik hoiused korjab päris kindlasti ära Sinu nimetatud „struktuur“, kes seda intressi jällegi pakub. Ja see nähtus (nimega inflatsioon) ei ole staatiline.
See teine „struktuur“ (kes hoiustab, maksab intressi ja laenab) domineeriks lühikese ajaga tolle teise „struktuuri“üle. Korjaks ära kõik hoiused ja hoiustajad. Ongi tänane maailm tagasi. Sa pead muutma kogu majandusmudelit, et see praktikas toimima saada. Mu eelmine postitus püüdis Sulle seda arusaadavaks teha.

Ahsoo, see „kasiino“ väljend on üks mu lemmikuid muide!


Aga muidu, kõigile head uut aastat ka!


(02-01-2014, 17:46 )Faraday Kirjutas: Kui elektrit ei ole siis pean käsitsi lehmi lüpsma, pangal jäävad lüpsmata inimesed. Käsitsi on neid keeruline lüpsta.
Käsitsi on mõlemaid aeganõudvam ja raskem, mitte tingimata keerulisem, lüpsta. Ja pankade päevapealt kadumine võib nii elektri tootmise lõpetada kui ka inimestelt elektri ostuvõime puudumise näol ära võtta samas kui vastupidist, st elektri kadumisel pankade kadumist, ei toimu.
Tsitaat:
Tsitaat:Pangad ehitavad oma kauplemismaju võimalikult lähedale börsi kesksüsteemidele, et saada mingi info kätte kõige esimesena.
Kas saab ka ehituskunsti näiteid või halb tõlge? Ma ei ole kindel, et New York Stock Exchange serverid asuvad samas hoones kus kontor ise. Võimalik, et asuvad. Ja kui ka asuvad siis ei oma füüsiline HFT serveri asukoht NYSE asukohast mitte nii suurt tähtsust kui omab võrguühenduse segment, liikluse kvaliteet ja programeerija oskused. Või?
Kontori kaugus serverist mõjutab otseselt tellimuse serverisse jõudmise kiirust kauguse, sellest tuleneva pikema aja, suuremate häiringute, rohkemate kaablite ja vahelülide (switchid, ruuterid jmt) ning ehk veel millegi tõttu kuna siin on mängus vähemalt millisekundid kui mitte väiksemad ühikud. Mis tähendab, et kui üks teeb tellimusi kohe naabrusest serveriga gigabitise ühenduse küljes olles ja teine kusagilt tuhande kilomeetri kauguselt, siis naabri tellimused jõuavad kõik kiiremini kohale kui kaugelt tulnud tellimused. Kui kellelgi just raha samaväärse ühenduse loomiseks kusagilt kaugustest ei ole, aga ka sel juhul jäävad vahelülid ja kaugus mingit rolli mängima.
(02-01-2014, 19:49 )corporis Kirjutas: FARADAY!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
SEE ON VÄGA OTSESELT SEOTULT EESTI MAJANDUSEGA!!!!!!!!!!!!!!!
Me ei saa enne eesti majandust korda kui ei ole tehtud lõplik lahendus röövelpangandusega!!!!!!!!!!!!
Ma arvan, et paar hüüumärki jäi puudu, siis oleks täitsa usutav jutt!

(02-01-2014, 17:46 )Faraday Kirjutas:
Tsitaat:Pangad ehitavad oma kauplemismaju võimalikult lähedale börsi kesksüsteemidele, et saada mingi info kätte kõige esimesena.
Kas saab ka ehituskunsti näiteid või halb tõlge? Ma ei ole kindel, et New York Stock Exchange serverid asuvad samas hoones kus kontor ise. Võimalik, et asuvad. Ja kui ka asuvad siis ei oma füüsiline HFT serveri asukoht NYSE asukohast mitte nii suurt tähtsust kui omab võrguühenduse segment, liikluse kvaliteet ja programeerija oskused. Või?
Võimalik, et ma mõistan paljusid asju veidi valesti, aga minu arvates ei tuleks võtta kasutusele finantstehingu maksu vaid kaotada teenus nagu sponsored access. Ehk siis kaotada võimalus millele ülalpool viitasid.

Võimalik, et panin millegagi pange, aga loota ühelt talumatsilt arusaamist finantsinstrumentidest oleks samuti palju tahta.

Lihtsat kaasaegset börsi toimimise seletust ei täheldanud.
Ilma naljata on börsi infosüsteemi serverite naabruses asuvad krundid tõenäolisemalt kõrgeima turuväärtusega maailmas (ei saa enam öelda "kulla hinnaga", kuna viimane on kõvasti odavnenud). Nagu kage juba seletas, siis võitlus käib nanosekundite pärast - kelle HFT algo saab kõige kiiremini info kätte, millele reageerida. Selleks kasutatakse ka ummistamistaktikat, et jääks alati võimalus enne teisi reageerida. Selle vastu üle-euroopalise finantsmaksuga võideldakse. Lisaks saaks antud maksulaekumistest loodava reservi alt lahendada tulevikus pankrotistuvate pankade poolt põhjustatud doomino-kukkumist.

Mis puudutab pangandust kui kommunaalteenust, siis ei pidanud silmas riigisektori omanduses olevat panka (PS! miks riigisektor arvab, et suudab asju paremini majandada kui erasektor, kui praktika räägib vastupidist?!). Pidasin silmas seda, et väga selgelt oleks reguleeritud see, mida pangad võivad teha hoiustega, väga selgelt oleks piiratud teenustasud (näiteks EL ühtlustab käesoleval hetkel krediitkaardi maksete teenustasusid), väga selgelt oleks reguleeritud reservide hoiustamine (kus ja mis instrumentides), pangad jagaksid infrastruktuuri, eelkõige pangaautomaate jne jne.
Faraday - jajahh ilma naljata - selge, et TÄPSELT samad detailsed võtted enam ei töötaks - on ka vastaspool õppust võtnud, kuid põhimõte jääb. Seni kuni pangad pöördukse poliitikaga (meenutame hetkeks mitu Eesti "tipp" plliitikut on liikunud pangast riiki valitsemisse ja vastupidi) riiklikke süsteeme oma kontrolli all hoiavad ei muutu midagi.

Moodsamaks lahendiks oleks Islandit teha aga selleks peaks kohalikke Unimütse millegagi äratama. On sul mõni idee? Ja küsimus EI ole nali.
(02-01-2014, 22:17 )Tutanhamon Kirjutas: Ilma naljata on börsi infosüsteemi serverite naabruses asuvad krundid tõenäolisemalt kõrgeima turuväärtusega maailmas (ei saa enam öelda "kulla hinnaga", kuna viimane on kõvasti odavnenud). Nagu kage juba seletas, siis võitlus käib nanosekundite pärast - kelle HFT algo saab kõige kiiremini info kätte, millele reageerida. Selleks kasutatakse ka ummistamistaktikat, et jääks alati võimalus enne teisi reageerida. Selle vastu üle-euroopalise finantsmaksuga võideldakse. Lisaks saaks antud maksulaekumistest loodava reservi alt lahendada tulevikus pankrotistuvate pankade poolt põhjustatud doomino-kukkumist.


Sellega, et võitlus käib nanosekundite pärast olen päri. Päri aga ei ole sellega, et see finantsmaks aitab. Veel vähem olen päri, et et seda maksu peaks kasutama doominoefekti lükkamiseks veidi kaugemale. Minu arvates on igasugune pankade päästmine kuritegu.
Ahjaa, HFT ja algod. Kas ma valetan kui pakun, et HFT osakaal tehingutest oli 4-5 aastat tagasi suurem kui kaks kolmandikku tehingumahtudest? Ja tänaseks on see alla poole? Kasumi suurusjärk varem viie miljardi kandis nüüd ühe miljardi kandis. Samas kogutehingute arv on suurenenud, ehk siis kasumimarginal vähenenud. Seega seda maksu just mina otseselt HFT ga ei seoks. Samuti võitlus nanosekunditega on sellisel tasemel, et midagi murrangulist ilmselt algode puhul ei tule. Seega mida varem see doominoefekt tuleb, seda valutumalt me selle üle elame. Või?
Ja samuti ilma naljata - ma kahtlen, et Wall Streetil on kontorite hinnad tänu HFT le tõusnud.

(02-01-2014, 22:49 )excubitoris Kirjutas: Moodsamaks lahendiks oleks Islandit teha aga selleks peaks kohalikke Unimütse millegagi äratama. On sul mõni idee? Ja küsimus EI ole nali.

Ideid on palju, seaduslikke ideid oluliselt vähem. Mis Islandit puudutab siis seda kardan on keeruline teha üsna mitmel erineval põhjusel. Samas millegi oluliseks muutmiseks on vaja teha valimisseadustesse paar väga olulist muudatust. See tegevus on küll aeganõudev kuid ehk isegi teostatav.
Kiiret head ja seaduslikku lahendust ei ole. Aga ma nuputan.
(02-01-2014, 21:46 )kage Kirjutas:
(02-01-2014, 17:46 )Faraday Kirjutas: Kui elektrit ei ole siis pean käsitsi lehmi lüpsma, pangal jäävad lüpsmata inimesed. Käsitsi on neid keeruline lüpsta.
Käsitsi on mõlemaid aeganõudvam ja raskem, mitte tingimata keerulisem, lüpsta. Ja pankade päevapealt kadumine võib nii elektri tootmise lõpetada kui ka inimestelt elektri ostuvõime puudumise näol ära võtta samas kui vastupidist, st elektri kadumisel pankade kadumist, ei toimu.


Oh jah, elektri kadumisel hakkavad pangad kuidas sulle sularahaautomaadist raha andma? Peale ühte korralikku magnettormi on praeguse pangandusega asi üheselt ühel pool ja seda jäädavalt. Tõenäoliselt mõneks ajaks ka elektriga kuid see probleem ei ole nii hull. Tekivad palju suuremad probleemid ja ilmselt kui neist jagu saadakse ei tule enam meeldegi, et oli mingisugune selline pangandus.
Et teemast väga kaugele ei läheks, siis taolise õnnetuse puhul on meil kõva sõna - näiteks räpina paberivabrikus on võimalik ilma välise elektrita hea tahtmise korral toota rahapaberit ja seega ka trükkida ilma välise elektrita raha.

Lisaks veel niipalju, et kaugus serverist ei oma sellist tähtsust kui ühenduse ja vahepealsete seadmete kvaliteet ja korralikult tehtud algo. Lisaks nendes ühendustes ei kasutata nimeserverite poolt pkutavaid teenuseid vaid aja kokkuhoiu saavutamiseks kasutatakse IP aadresse.
(02-01-2014, 23:37 )Faraday Kirjutas: Sellega, et võitlus käib nanosekundite pärast olen päri. Päri aga ei ole sellega, et see finantsmaks aitab. Veel vähem olen päri, et et seda maksu peaks kasutama doominoefekti lükkamiseks veidi kaugemale. Minu arvates on igasugune pankade päästmine kuritegu.
Ahjaa, HFT ja algod. Kas ma valetan kui pakun, et HFT osakaal tehingutest oli 4-5 aastat tagasi suurem kui kaks kolmandikku tehingumahtudest? Ja tänaseks on see alla poole? Kasumi suurusjärk varem viie miljardi kandis nüüd ühe miljardi kandis. Samas kogutehingute arv on suurenenud, ehk siis kasumimarginal vähenenud. Seega seda maksu just mina otseselt HFT ga ei seoks. Samuti võitlus nanosekunditega on sellisel tasemel, et midagi murrangulist ilmselt algode puhul ei tule. Seega mida varem see doominoefekt tuleb, seda valutumalt me selle üle elame. Või?
Ja samuti ilma naljata - ma kahtlen, et Wall Streetil on kontorite hinnad tänu HFT le tõusnud.
HFT osakaal tehingute käibest on langenud, mitte orderite koguhulk. Strateegia on teine. Finantstehingute maks maksustab sisse läinud orderit, mitte teostatud tehingut, ehk siis otseselt suunatud võltsorderite vähendamisele. (Kes kunagi kaubelnud on ja näinud, kuidas stop rakendub, siis HFT on põhjuseks, miks te kunagi selle hinnaga müüdud ei saa, mis stopi seate.)

Mis puudutab kinnisvara hindu, siis tulenevalt konkurentsist kinnisvara pärast on börsid ehitamas välja andmekeskusi, kuhu nad pakuvad ise finantsettevõtetele rendipinda ja 100-gigast ühendust otse serverisse. Veidi lugemist näiteks New Yorki börsi uue andmekeskuse kohta http://www.datacenterknowledge.com/archi...ta-center/

Muide kui keegi viitsib surfata, siis oleks huvitav teada, mis on kinnisvarahinnad selle objekti ümbruses 1700 MacArthur Blvd NJ 07430
(03-01-2014, 01:24 )Tutanhamon Kirjutas: (Kes kunagi kaubelnud on ja näinud, kuidas stop rakendub, siis HFT on põhjuseks, miks te kunagi selle hinnaga müüdud ei saa, mis stopi seate.)

Põhjus miks selle hinnaga müüdud ei saa kui stop rakendub on selles, et kasutatakse võõrast platvormi. Vaevalt, et ka sina oled ise otse oma algoga oma ühenduse otsas börsil ilma vahendajateta tehinguid teinud.
(02-01-2014, 19:09 )Akronüüm Kirjutas: Pankade vilets juhtimine kajastub täna börsil nagunii.

Mina olen kogu aeg seda meelt olnud, et räige pankrottide laine puhastaks süsteemi mõneks ajaks alustaladeni paremini ära küll, aga küsiks, et kas see oleks vastuvõetav just rahavamassidele? Julgen arvata, et mitte. See tähendaks gloobaalse ulatusega depressiooni, täiendav süvavaesus sadadele miljonitele, jne. Ma arvan, et antud juhul ei ole isegi kriitilisemad nende seast tegelikult selleks valmis. Valmis ollakse selleks vaid soojas toas jutustades.

Näha on jah, kes seda soojas toas rääkida harrastab.
Pole Sul aimugi, mida rahvamassid tegelikult vajavad.
Igaljuhul selline enamiku rahva nõme ja nüri eksisteerimine küll kellelegi kasu ja rõõmu ei too. Mis väärtusi me loome, mis mõte on meie elul praegu? Mida tuleviku inimesed arvaksid meie praegusest "eksisteerimisest" ja "väärtushinnangutest"...pangakummardamine sealjuures.
Kui siin mõni arvab, et ole rahul, kui sul on leib laual ja katus pea kohal ning pank pole veel kõike ära võtnud ja isegi Isake Riik viskab vahel almust (lastetoetused, pensionid).... siis on Inimese olemasolu tase ikka väga madalaks lastud.

(02-01-2014, 23:37 )Faraday Kirjutas: Ideid on palju, seaduslikke ideid oluliselt vähem. Mis Islandit puudutab siis seda kardan on keeruline teha üsna mitmel erineval põhjusel. Samas millegi oluliseks muutmiseks on vaja teha valimisseadustesse paar väga olulist muudatust. See tegevus on küll aeganõudev kuid ehk isegi teostatav.
Kiiret head ja seaduslikku lahendust ei ole. Aga ma nuputan.

Elu ja arengut on viinud edasi aegade jooksul just sellised julged inimesed, kes on ignoreerinud antud ajal kehtinud (loodus) seadusi, reegleid ja väärtushinnanguid.



(03-01-2014, 05:17 )Faraday Kirjutas: Põhjus miks selle hinnaga müüdud ei saa kui stop rakendub on selles, et kasutatakse võõrast platvormi. Vaevalt, et ka sina oled ise otse oma algoga oma ühenduse otsas börsil ilma vahendajateta tehinguid teinud.
Küsimus pole võõras platvormis. Panen üles näiteks orderi, et kui hind puudutab 100, siis müüks minu paki maha. Kui hind mingi uudise peale alla sekundi reageerib, siis vahetult enne seda hetke saadetakse börsile tuhandeid ordereid (HFT) ja niipea kui uudis välja tuleb, otsustab HFT algo, kas ta soovib neid ordereid täita või mitte, minu order sattub järjekorras tuhandeid kohti tahapoole, seepärast stop rakendub ka hiljem kui see peaks.
Õige jõu saamiseks toompeale on kõige keerulisem saada valimisseadus muudetud - isikupõhiseks ja lõpetada tsirkus erakondade valimisnimekirjadega. Edasi on juba ilmselt millegi muutmine oluliselt lihtsam.
Selles seaduste raamistikus on täiesti ükskõik milline kõrgeltmakstud näitlejate trupp Toompeal demokraatiat etendab.
Meil pole oma põhiseadust, sellest üle on kõik Euroopa Liidu seadused ja eriti EU Komisjoni määrused mida isegi ei arutata riigikogus vaid nad on otse kohapeal täitmiseks.
Niikaua kui me oleme selliste seadustega juhitavas EUs, ei saa me muud teha kui käsi laiutada ja abitult pealt vaadata mida Bilderbergi klubi rikkad edasiseks ette võtavad, mässata ka pole erilist mõtet, kui EU politsei jagu ei saa siis võtab NATO juhtohjad oma kätte, selleks ta ju loodi.
Tutanhamonile tänu, et selge ja üheselt mõistetava tänase pankade mängu välja tõi mis ütleb, et väikeinvestoril on võimalik mängida ainult kinnisvaraga või ettevõtlusega ja puudub igasugune mõte börsil kembelda.
Üks tõsine jama veel, pankadel on võimalik insaider infi ettevõtete kohta kätte saada ka kasutades neidsamu programme millega jänkid ülejäänud maailma järel luuravad, on võimatu, et juba loodud programme ei suuda endale kokku osta pangad, nad ju teevad omakorda koostööd ameerika valitsusega kui vajalik.
Programmi luurejuhi taustast lingi taga.
http://www.telegram.ee/maailm/nsa-luurep...sagdz-SvRY
Kui meie oma pangapoisid tegid ämbliku otsimaks infi börsimuutustest tulevikus siis said nad vastu muhku, mida teeb aga jänkistan ise.
(03-01-2014, 10:56 )Tutanhamon Kirjutas:
(03-01-2014, 05:17 )Faraday Kirjutas: Põhjus miks selle hinnaga müüdud ei saa kui stop rakendub on selles, et kasutatakse võõrast platvormi. Vaevalt, et ka sina oled ise otse oma algoga oma ühenduse otsas börsil ilma vahendajateta tehinguid teinud.
Küsimus pole võõras platvormis. Panen üles näiteks orderi, et kui hind puudutab 100, siis müüks minu paki maha. Kui hind mingi uudise peale alla sekundi reageerib, siis vahetult enne seda hetke saadetakse börsile tuhandeid ordereid (HFT) ja niipea kui uudis välja tuleb, otsustab HFT algo, kas ta soovib neid ordereid täita või mitte, minu order sattub järjekorras tuhandeid kohti tahapoole, seepärast stop rakendub ka hiljem kui see peaks.

Ok. Mõtlesin, et uurin asja lähemalt. Alustasin Andres Klettenbergi magistritöö lugemisest, näppisin Interactive Brokers keskkonda/kontot ja tuustisin veel natuke ringi. Mis HFT d puudutab, siis mida rohkem ma uurisin seda kummalisemaks asi minu jaoks muutus. Jääb mulje, et HFT mehed näevad seda mida nad näha ei tohiks, ehk siis orderite kirjutamist? A la kirjutan Interactive Brorokersis orderi valmis ja jätan saatmata kuid see paistab välja? Ehk valgustad kui tead täpsemalt.
Teisalt mõtisklesin kellele see finantstehingu maks kasulik ja kahjulik on.
Peas hakkasid kumama mõned mõtted - Kahjulik on ta EL ile kuna USA ei vii kohe kindlasti sellist maksu sisse ja siit saab teha loogilise järelduse mille tegemiseks ei pea isegi finantsinimene olema. Kahjulik on ta pensionifondidele, ehk siis pensionäridele kuna pensionifondid on väga piiratud tegevusvabadusega ja neil kui õieti mõistan on lausa kohustus teha teatav arv tehinguid. Kahjulik on ta samuti lõppkokkuvõttes kõigile maksumaksjatele kuna see raha püütakse toppida pankade päästmiseks, mis pikendab agooniat. Või arvad, et pankade päästmisega majandusmudel on jätkusuutlik?

Veel torkas silma, et Interactive Brokersil pole just kõige sõbralikumad instrumendid/instrumentide haldus kasutatavus mingist summast etc. ja maksud on ka tsipa just selised nagu nad onwink ehk siis peaks asjatama teisel pool suurt lompi, kas just serveripargi fuajees aga majandusruumis küll. Või?

Hetkel on segased vähemalt 2 (kaks) asja - kuigi tegelikkuses oluliselt rohkem - ehk siis esimene segane asi: kuna muutub order tehinguks, kuna saab orderit tagasi võtta ja miks maksmatta orderit ei pöörata maksmisele? Ehk siis otsitud põhjus sellele maksule, mis tant oligi, vana pea ei mäleta enam.
Ja ega teinegi pole keerulisem, pigem lihtsalt lihtsam: Kuidas sa seletaksid kolmanda klassi õpilastele mis asi on börs ja kuidas/mille/kelle/etc mõjul hind muutub? Võib seletuses kasutada ka teise või esimese klassi õpilasi.

Kuna ma ei ole endale veel asja isegi ligilähedaselt selgeks saanud siis jääb esmamulje, et HFT ga mõjutatakse turgu omades infot mida teised ei oma, ehk siis finantstehingute maksu asemel peaks muutma kauplemisserverite tehnoloogiat või?

Vabandan siiralt kui ajasin lauslollust kuid usun samas, et selle teise segase asja seletus rõõmustaks paljusid siinseid foorumlasi.
(03-01-2014, 13:38 )VironShaman Kirjutas: Selles seaduste raamistikus on täiesti ükskõik milline kõrgeltmakstud näitlejate trupp Toompeal demokraatiat etendab.

Miks madalalt maksustatud trupp parem on? Kas Telegram kuulub madalalt maksustatud truppi?
Üldiselt inimestele meeldib huumor kuid ma pole kindel, et nad tahavad humoriste oma elu juhtima. Olgugi, et see võib vahel lõbus olla....
VironShaman Kirjutas:
Selles seaduste raamistikus on täiesti ükskõik milline kõrgeltmakstud näitlejate trupp Toompeal demokraatiat etendab.

Miks madalalt maksustatud trupp parem on? Kas Telegram kuulub madalalt maksustatud truppi?
Üldiselt inimestele meeldib huumor kuid ma pole kindel, et nad tahavad humoriste oma elu juhtima. Olgugi, et see võib vahel lõbus olla....

Head uut aastat!
Siin tahaksin vahe sisse tõmmata nn humoristidele ja vanadele maailmavaadet mitteomavatele, otsustusvõimetutele peerudele. Seni, kuni toimib valimisnimekirjadega valimissüsteem näeme RK-s ikka samu nägusid, kes esindavad nupulevajutusega nn ainuõiget maailmavaadet ja isiklikule arvamuse seal ruumi pole. Üks viimaseid ehedamaid näiteid oli uue piirileppe hääletus, kus vastuhääli tuli pigem vasakpoolsetelt erakondadelt. Nimetada kedagi humoristiks (kui nimetatav end just ise elukutsevalikuga pole seda tööd valinud) on tavapärane sildistamine, mida harrastatakse tänases poliitvõitluses usinalt. Eelnev arutelu foorumites ja meedias näitas ilmekalt, et nimetatud lepinguprojekti poolt hääletades nupulevajutajad oma tegudes valijaid küll ei esindanud. Minule, kui väikekodanlasele pakub väga huvi, mis on selle mainitud piirileppe juures Eesti kasulikkus, mida kaamera ees ükski nupulevajutaja pole arusaadavalt ära põhjendanud. Näiteid on teisigi ja ehk polegi paslik neid siin käiki üles lugeda. Võimalik, et pooldan humoristide esindatavat maailmavaadet ja ei peagi sellest aru saama. Teisest aspektist, lausa solvav oli, et eksriigikogulane ja lastesõber Raivo Järvi (rahu tema põrmule) naeris ja plaksutas, kui peaminister süüdistas teisitimõtlejaid seemnete söömises ja uskus neid fooliummütsi kandvat. Mis oli see naljakas detail, mis Järvit lõkerdama ajas? Et kodanikule mitte liialt liiga teha, siis ütlen, et irvitajaid seal saalis oli teisigi. Hiljem selgus, et koduparteile läks nali kalliks maksma ja tagatipuks leidsid idandad EU-st, et seadus on vildakas ja sellisel kujul ei sobi. Acta surujad rõhusid omandi kaitsele mis on vajalik, kuid unustasid rääkida seaduseelnõuga kaasnevatest repressivvõimalustest. Acta jäi läbi surumata, sest rahvas tuli tänavatele. Kuidas oleks läinud, kui rahvas oleks vait olnud? Tundub, et vähemalt ühe valitsuserakonna poliitikud olid taas ses suhtes riigikogus hämmastavalt sama maailmavaadet omamas. Ühesõnaga...leian samuti, et valimisseadus tuleb ümber teha ja kasutada lihtsat reaalset hooba, mis annaks võimale ka nn homoristidele. Leian, et on ebademokraatlik, et riigikogust jäädakse oma vahenditega kampaaniat tehes 2500 häälega välja ja parteidele eraldatud rahaga saadakse sisse 300 häälega vaid selle pärast, et on tegu usina parteisõduriga, kes väärib kellegi arvates kohta nimekirja tipus.
Finantsteema hakkas sügavuti veidi huvi pakkuma, kas keegi seletaks lahti kaks mõistet:
1. Likviidne instrument
2. Mittelikviidne instrument
Hetkel tundub nendel mõistetel olema väga suur seos meie majandusega (loe majanduse taastamisega peale nõukogude okupatsiooni).
Puutusin nendest ühe mõistega kokku proovides aru mõista HFT st ja samuti jäi see silma ühes FED i jutus.
Hetkel võib juba seletada veidi keerulisemate sõnadega kuid lihtsamatega oleks etem, siis saab rohkem inimesi aru.


(03-01-2014, 13:50 )Faraday Kirjutas: Ok. Mõtlesin, et uurin asja lähemalt. Alustasin Andres Klettenbergi magistritöö lugemisest...

Hetkel on segased vähemalt 2 (kaks) asja - kuigi tegelikkuses oluliselt rohkem - ehk siis esimene segane asi: kuna muutub order tehinguks, kuna saab orderit tagasi võtta ja miks maksmatta orderit ei pöörata maksmisele?

Siis on ju tore, kui sa kasvõi pool sellest aru said wink.

Minule sai selgeks tähtsaim, et siin saavad vaid võita need sulidest häkkerid, kes tehnoloogia arengu ning teadmised väärtpaberitest ja pangandusest suudavad üheks kompotiks sulatada...ja kes südametunnistust ei oma.

Vt. lk 6 ja lk 80. Autor ei rõhuta ilma asjata mitu korda, et

Välistada ei saa tehnoloogia kasutamist turu kuritarvitamise eesmärgil.




(03-01-2014, 18:11 )Minaelan Kirjutas: Minule sai selgeks tähtsaim, et siin saavad vaid võita need sulidest häkkerid, kes tehnoloogia arengu ning teadmised väärtpaberitest ja pangandusest suudavad üheks kompotiks sulatada...ja kes südametunnistust ei oma.

Mhhhh.....sulidest kes? Kas häkkerid on sulid? Ma arvasin, et sulid on kräkkeridSad

Kui turg laseb ennast tehnoloogiast mõjutada siis ei ole vaja maksustada tehinguid vaid muuta turgu, ehk siis antud juhul kauplemisinstrumente.
(03-01-2014, 18:31 )Faraday Kirjutas:
(03-01-2014, 18:11 )Minaelan Kirjutas: Minule sai selgeks tähtsaim, et siin saavad vaid võita need sulidest häkkerid, kes tehnoloogia arengu ning teadmised väärtpaberitest ja pangandusest suudavad üheks kompotiks sulatada...ja kes südametunnistust ei oma.

Mhhhh.....sulidest kes? Kas häkkerid on sulid? Ma arvasin, et sulid on kräkkeridSad

Kui turg laseb ennast tehnoloogiast mõjutada siis ei ole vaja maksustada tehinguid vaid muuta turgu, ehk siis antud juhul kauplemisinstrumente.

Õige, eksisin...kräkker on tõesti õige nimetus nendele.

Kräkker (inglise k. cracker) on isik, kes kasutab ära tehniliste süsteemide, eriti arvutisüsteemide ebakindlust või puudujääke viisil, mis on vastuolus seaduste ja moraalinormidega (omakasu saamiseks, huligaansuse ajendil, pahatahtlikkusest jm).[1]

http://et.wikipedia.org/wiki/Kr%C3%A4kker
(03-01-2014, 18:03 )Faraday Kirjutas: Finantsteema hakkas sügavuti veidi huvi pakkuma, kas keegi seletaks lahti kaks mõistet:
1. Likviidne instrument
2. Mittelikviidne instrument
Hetkel tundub nendel mõistetel olema väga suur seos meie majandusega (loe majanduse taastamisega peale nõukogude okupatsiooni).
Puutusin nendest ühe mõistega kokku proovides aru mõista HFT st ja samuti jäi see silma ühes FED i jutus.
Hetkel võib juba seletada veidi keerulisemate sõnadega kuid lihtsamatega oleks etem, siis saab rohkem inimesi aru.
Ma ei tea mis definitsiooni Sa ootad, aga likviidse ja mittelikviidse instrumendi vahe on peamiselt selles, et kui kiiresti on too instrument konverteeritav rahaks. Kinnisvara on näiteks üldjuhul vähem likviidne vara kui on aktsia. Sest tema müügiperiood on pikem ja kauplemisest huvitatud osapooli tavaliselt vähem.
Börsi kontekstis näiteks mida suuremaid koguseid väärtpabereid saab osta-müüa ilma väärtpaberi hinda oluliselt muutmata, seda likviidsem see on. See tähendab, et turul on pidevalt ja palju reaalselt toda instrumenti osta-müüa soovivaid osapooli. See muudab väärtpaberi hõlpsamalt kaubeldavaks e. likviidsemaks. Teoreetiliselt vähendab see ostu- ja müügiorderite hinna vahemikku.

(03-01-2014, 13:50 )Faraday Kirjutas: Ok. Mõtlesin, et uurin asja lähemalt. Alustasin Andres Klettenbergi magistritöö lugemisest, näppisin Interactive Brokers keskkonda/kontot ja tuustisin veel natuke ringi. Mis HFT d puudutab, siis mida rohkem ma uurisin seda kummalisemaks asi minu jaoks muutus. Jääb mulje, et HFT mehed näevad seda mida nad näha ei tohiks, ehk siis orderite kirjutamist? A la kirjutan Interactive Brorokersis orderi valmis ja jätan saatmata kuid see paistab välja? Ehk valgustad kui tead täpsemalt.
Teisalt mõtisklesin kellele see finantstehingu maks kasulik ja kahjulik on.
Peas hakkasid kumama mõned mõtted - Kahjulik on ta EL ile kuna USA ei vii kohe kindlasti sellist maksu sisse ja siit saab teha loogilise järelduse mille tegemiseks ei pea isegi finantsinimene olema. Kahjulik on ta pensionifondidele, ehk siis pensionäridele kuna pensionifondid on väga piiratud tegevusvabadusega ja neil kui õieti mõistan on lausa kohustus teha teatav arv tehinguid. Kahjulik on ta samuti lõppkokkuvõttes kõigile maksumaksjatele kuna see raha püütakse toppida pankade päästmiseks, mis pikendab agooniat. Või arvad, et pankade päästmisega majandusmudel on jätkusuutlik?

Veel torkas silma, et Interactive Brokersil pole just kõige sõbralikumad instrumendid/instrumentide haldus kasutatavus mingist summast etc. ja maksud on ka tsipa just selised nagu nad onwink ehk siis peaks asjatama teisel pool suurt lompi, kas just serveripargi fuajees aga majandusruumis küll. Või?

Hetkel on segased vähemalt 2 (kaks) asja - kuigi tegelikkuses oluliselt rohkem - ehk siis esimene segane asi: kuna muutub order tehinguks, kuna saab orderit tagasi võtta ja miks maksmatta orderit ei pöörata maksmisele? Ehk siis otsitud põhjus sellele maksule, mis tant oligi, vana pea ei mäleta enam.
Ja ega teinegi pole keerulisem, pigem lihtsalt lihtsam: Kuidas sa seletaksid kolmanda klassi õpilastele mis asi on börs ja kuidas/mille/kelle/etc mõjul hind muutub? Võib seletuses kasutada ka teise või esimese klassi õpilasi.

Kuna ma ei ole endale veel asja isegi ligilähedaselt selgeks saanud siis jääb esmamulje, et HFT ga mõjutatakse turgu omades infot mida teised ei oma, ehk siis finantstehingute maksu asemel peaks muutma kauplemisserverite tehnoloogiat või?

Vabandan siiralt kui ajasin lauslollust kuid usun samas, et selle teise segase asja seletus rõõmustaks paljusid siinseid foorumlasi.
Jep, HFT teenuseid pakuvad suurpangad. Lisaks kasutavad nad HFT omakasu teenimise eesmärgil. Jah, nad näevad oma klientide üles pandud ordereid, sh stoppe. See tähendab, et nad omavad tohutut eelist. HFT-ga saavad nad eelise täpselt õigel hetkel oma suva järgi ära kasutada, pannes vajalikul hetkel õigesse kohta ordereid. Kui order on välja saatmata, siis maakler seda ei näe. Küll aga sel ajahetkel, mil saadad ära oma orderi, saab HFT algo valida, kas panna order enne saadetud orderit (või näiteks 4000 orderit).

Selles suhtes on õigus, et EL võrreldes Singapuri ja USA-ga kaotaks sellest mõnevõrra. Samas ei ole reaalne arvata, et muu maailma pangad enam Euroopas sellepärast ei investeeriks-kaupleks. Maks on ikka suht väike, eriti kui tehingud reaalselt ka teostatakse.

Pensionifondid on minu teada maksust vabastatud. See on esimene oluline nüanss.

Teiseks - pankade poolt makstud raha ei kasutata pankade päästmiseks, vaid panga pankrotistumise tõttu tekkivate tagajärgede likvideerimiseks. Ehk siis maksumaksja turvalisus peaks seeläbi kasvama. Lisaks ka deposiitoritele tagasimaksmiseks garantii ulatuses.
(03-01-2014, 19:47 )Tutanhamon Kirjutas: Teiseks - pankade poolt makstud raha ei kasutata pankade päästmiseks, vaid panga pankrotistumise tõttu tekkivate tagajärgede likvideerimiseks. Ehk siis maksumaksja turvalisus peaks seeläbi kasvama. Lisaks ka deposiitoritele tagasimaksmiseks garantii ulatuses.

Oot oot. Seega see raha läheb maksumaksjatele kelle raha jäi pankrotistunud panka ja seda panka ei aidata teistpidi maksumaksja rahaga uuesti püsti, panga vastu kasutatakse kõikvõimalikke sanktsioone temalt ja omanikelt võlgade kättesaamiseks? Kas nii? Millegipärast ma seda ei usuSad Kas Sa ise usud?

Tulles tagasi ülalpool kirjutatu juurde siis kasutades mingit platvormi börsil asjatamiseks tõmmatakse sul teenusepakkuja poolt nahk üle kõrvade. Vähemalt nii saan ma sellest aru. Seega on tegemist räige pettusega ja midagi peaks selles suhtes ette võtma. Ja see ettevõtmine ei peaks olema kohe kindlasti finantstehingu maks vaid midagi palju radikaalsemat.
Kas seda tead täpselt, et pensionifonde ei maksustata, ei võeta teenustasusid või ainult arvad/oletad?

Veel, teenusepakkuja näeb orderi olekut. Kas ja kuidas on täidetud. Korralik algo oskab sellest palju välja lugeda. Ei oska aga ennustada väljasaatmise hetke kuid suudab väljasaatmise hetke ja kohalejõudmise hetke vahelist aega vajadusel suurendada. Mida rohkem seda silmitseda seda kuritegelikumaks see värk muutub....
(03-01-2014, 19:51 )Faraday Kirjutas: Oot oot. Seega see raha läheb maksumaksjatele kelle raha jäi pankrotistunud panka ja seda panka ei aidata teistpidi maksumaksja rahaga uuesti püsti, panga vastu kasutatakse kõikvõimalikke sanktsioone temalt ja omanikelt võlgade kättesaamiseks? Kas nii? Millegipärast ma seda ei usuSad Kas Sa ise usud?
No eks lõpuks näeb vastavast seadusandlusest, aga valitsused garanteerivad hoiused (tegelikult Euroopa Keskpank) ning kui mõni pank pankrotistub, siis valitsused maksavad oma kodanikele, nii pankade kui enda vahendeist ning finantstehingute maks annab valitsusele lisavahendeid, ei tea, kas sihtotstarbeliselt või mitte. Peame vastava seadusandluse ära ootama.

Inglisekeelselt lehelt järgmine info:

Why are new taxes on the financial sector required?

The financial sector is regarded as one of the main sectors responsible for the 2008 crisis, particularly for the considerable growth in government debt in the world. As a result, the European Commission believes that the application of specific taxes to this sector could have the following positive effects:

these taxes could complement the essential regulatory measures which aim at enhancing the efficiency and stability of financial markets and reducing their volatility;
these taxes would enable the financial sector to contribute to national budgets in return for the support they received during the crisis;
these taxes could enable the financial sector to contribute more to public finances given that the majority of financial services are exempt from Value Added Tax (VAT) in the European Union (EU).

(03-01-2014, 19:51 )Faraday Kirjutas: ...
Tulles tagasi ülalpool kirjutatu juurde siis kasutades mingit platvormi börsil asjatamiseks tõmmatakse sul teenusepakkuja poolt nahk üle kõrvade. Vähemalt nii saan ma sellest aru. Seega on tegemist räige pettusega ja midagi peaks selles suhtes ette võtma. Ja see ettevõtmine ei peaks olema kohe kindlasti finantstehingu maks vaid midagi palju radikaalsemat.
Kas seda tead täpselt, et pensionifonde ei maksustata, ei võeta teenustasusid või ainult arvad/oletad?

Osalesin Ülikooliga finantstehnigute maksu uurimuse hankes, mille selgitusdokumentides (leitav Riigihangete registrist) oli viide sellele, et pensionifonde see ei puuduta.

Aga finantsmaailm on küll räige pettus ja manipulatsioon. Igapäevaselt kirjutab sellest zerohedge.com, koos live näidetega.
Eesti firmade tegemiste kohta sattus ette järgnev (inglisekeelne) leht - http://doteebubble.blogspot.com/
Mingi kummalise finantstehingute maksu asemel tuleb inimtegevuse sekkumiseta sooritatavad väärtpaberitehingud lihtsalt keelata ehk teisisõnu piisab tegelikult mittesooritatavate tehingute probleemi kõrvaldamiseks ainult vastavast juriidilisest regulatsioonist ilma reservatsioonideta. Näitelks põhjusel, et kõigil turuosalistel (sh maakleril) oleksid võrdsed võimalused.

Selline idee tambitakse teatud seltskondade poolt tõenäoliselt maatasa. Kurb küll, aga majandussüsteemi muutmiseks äkki peabki vana ikkagi eelnevalt kokku kukkuma, sest muidu kestab eitusfaas liiga kaua, halvemal juhul terve põlvkonnavahetuse. Pankade seas on hädasti suurpuhastust vaja, ilma päästeprogrammideta. Ma tean küll, mida see kaasa toob, aga pärast esimest ehmatust ei ole see asi nii hull midagi..
Õnneks vajab Kreeka 2014. aastal uut päästepaketti ehk teisisõnu hakkab vana trall otsast peale.

Võib-olla on alternatiivsed süsteemid juba ammu viimistletud ja vormistatud, lihtsalt autoril või autoritel pole tahtmist osta ei Quito, Hongkongi ega isegi Moskva lennupiletit Ph34r2 Snowdeni juhtum näitas selgelt, kes ja millisel määral on valmis USA ees pugema.

Ühesõnaga vastavat fooni on vaja.
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 63
  • 64
  • 65(current)
  • 66
  • 67
  • ...
  • 74
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Eesti keel ja rahvas on välja suremas ... villu 66 51,569 25-03-2017, 13:28
Viimane postitus: xcad

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat