Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Näen unes tulevikku?
#1
Tere!
Ilmselt on siin foorumis väga palju sarnase pealkirja ja sisuga teemasid, kuid siiski mõtlesin, et panen oma tähtsamad tundumused ja unenäod kirja, ma loodan, et ma sellega kellelegi pahameelt ega probleeme ei valmista.

Nimelt juhtus minuga eelmisel suvel midagi väga kummalist.
Nägin unes, et lähen enda kodu lähedal asuvasse bussijaama, et tädile vastu minna. ( ise täpselt teadsin, miks ma sinna minema pean ja, et kell on 19.15. ) Kõndisin siis mööda tänavat bussijaama poole ja tundsin kuidas päike mu selga soojendas, mäletan isegi teatud lõhnu ( rohu lõhn ja mulla, tolmu lõhn). Lõpuks jõudsin kohale ja hakkasin teed ületama ( suurem ristmik), vaatasin kahele poole teest ja ei näinud autot tulemas. olin juba peaaegu tee telgjoone ületanud, kui mul telefon pükste taskust välja kukkus, niimoodi et esikorpus, tagakorpus ja aku kõik erinevatesse suundadesse kukkusid. Aku ja esikorpuse leidsin kohe üles ja panin ka paika. aga tagumist osa ei leidnud. Olin juba käega löönud ja üle tee läinud, kui järsku märkasin teiselpool teeservas telefoni tagumist korpust. Ja täiesti ilma mõtlemata ja ettevaatamatult astusin teele. Siis tundisn enda kõrvades tugevat valu ja kuulsin unes signaali ja seejärel läbistas mu külge üliterav valu ja kõik läks pimedaks. aga ma ei ärganud veel üles nägin veel veidi aega musta pilti. Siis ärkasin täiesti rahulikuna. Kui püsti tõusin olin üsna segaduses. Ma ei taibanud kas olin und näinud või oli see tõepoolest päriselt juhtunud. Kuna ärkasin hommikul suhteliselt vara ( umbes kaheksa paiku, kuigi tavaliselt magan ikka 9-10-ni. ), siis läksin kohe süüa tegema ja enam ei mõelnudki eriti nähtule, olen ju ennegi segaseid unenägusid näinud, mis kohati reaalsed tunduvad.
igaljuhul toimetasin päeval nii nagu tavaliselt ja ei teinud midagi ebatavalist. Unenägu oli ununenud nii nagu iga tavaline unenägugi meelest ära läheb.
lõpuks õhtul umbes kuue paiku ütleb ema, et ma ennast valmis sätiks ja kuskile kodust ära ei läheks, et peale seitset on vaja tädile bussivastu minna. Siis ma ütlesin, et nojah, eks ma lähen. aga kõhus oli selline väga veider pitsitav tunne ( ma ei oska seda seletada, mitte nagu liblikad, ega valu vms, aga lihtsalt nagu veider värin või selline oli kõhus ).
kui kell sai 19.15 läksingi bussijaama poole ja kõndides tundsin ennast väga veidralt, täpselt nagu oleksin selle kõik juba korra läbi teinud; tundisin päikse soojust seljal, rohu, mulla, tolmu lõhna. Lõpuks jõudsin ristmikule ja olin juba parasjagu segaduses, kõik oleks juba olnud sellel päeval tehtud. Vaatasin kahelepoole teed ja ei näinud autosid tulemas. ja siis kukkus mul pükste taskust telefon välja ja esikorpus, tagakorpus ja aku lendasid eri suundades mööda teed laiali ( nii nagu unenäoski ). Imestasin veel, et kuidas telefoni esikorpus küll ära tuli; sest see polnud kordagi veel ära tulnud ja ära võtta on seda ka sealt väga raske ( mul oli sis veel Sony Erickson Z530i.. klapiga telefon ). Leidsin aku ja esikorpuse kiirelt üles, sest nad olid kukkunud suhteliselt minu ette. Aga tagakorpust ei leidnud ma kusagilt. Kõhus oli selline värin sees ja tõsine dejavu tunne oli. Aga tol hetkel ei meenunud mulle midagi unenäost.
Lõin siis käega ja kõndisin üle tee, seisin veidi bussijaamas ja nägin siis teiselpool teed korpuse tagaosa. Täiesti mõtlematult hakkasin üle tee minema, kui olin sammu kaugusel teele astumisest oleks aeg nagu justkui korraks seisma jäänud ja mu samm oleks nagu väga aeglane olnud ja mul hakkas silme ees sähvima unenägu, mida olin näinud. Pilt jooksis silme eest väga kiiresti läbi aga samas väga selgelt. ja siis mu jalg tabas maapinda ja ma vaatasin vasakule ja kuulsin signaali, seda sama mida uneski ja ma hüppasin kiirelt teepealt ära. Auto hakkas vingerdama ja üks vihane mees tuli autost välja ja hakkas mind sõimama, et sedasi oleksin võinud surma saada jne. vabandasin ta ees ja olin pikka aega veel väga segaduses ja hämmelduses.
ma ei mõistnud, kas olin kogu aeg und näinud, või kujutasin ma endale ette, et nägin enne ka sellist und.. ma ei tea, igaljuhul olin omadega sassis. Ja kui perele rääkisin, ei uskunud keegi neist, et olin unes asju nii täpselt ette näinud. Järgi mõeldes oleks ma justkui isegi auto värvi näinud, kuid selles pole kindel, ega mäleta ka enam nii täpselt.

Nüüd küsin teie arvamust, mida arvate teie, et mis minuga toimus ja kui palju sellest võis olla tõeline? äkki ma kujutasin seda endale ette? Igaljuhul andke teada mis arvata, sest usun et igasugune arvamus või kriitika aitab mind. (:

No ja siis olen viiel korral surma ette tundnud. Ka just unes. Ja ühe korra nägin oma vanaisa koera surma ette ( õigemini hommikul ärgates ma teadsin, et hunt oli vanaisa koera ära viinud, kuid ma olin siis veel väga väike. see võis ka lihtsalt kokkusattumus olla. ).
Ma nägin ette oma kahe onu, vanaisa ja vanatädi surma. Lihtsalt nägin unenäos, et nad kõnnivad minust eespool, mustad riided seljas.
Onude puhul nägin mõlemil korral, et nad nutavad ja nad olid nagu ühte pimedasse ruumi kokku surutud, mille seinad aina ja aina kokkupoole vajusid. Niimoodi, et nad lõpuks sinna vahele suruti ja nad surid. Ja selle ruumi poole seisid seljaga minu vanemad ja siis onude lapsed ja veel mõned inimesed keda ei mäleta. Ja nad kutsusid onu nimepidi.
Mõlema onu surma puhul oli nii. Ja nad mõlemad tegid enesetapu.

No, ma ei tea, see on väga imelik, taaskord võib see lihtsalt kokkusattumus olla. Ja ma ei rääkinud ka nendest unenägudest kellelegi, alles pärast, kui teada sain, et nad surnud on ( mõlemil korral kolm päeva pärast unenägu ) siis ehmatasin, et ma ju nägin, et nendega on midagi halvasti ja midagi on juhtumas.

Vanaisa surmaga oli nii, et vanaisal oli insult ja ta jäi halvatuks ning ta viidi haiglasse. Ta oli seal umbes nädal aega ja arstid ütlesid, et ta jääb küll voodihaigeks, kuid seisund on stabiilne. Läksin siis õhtul magama, kusjuures plaan oli järgmisel päeval vanaisa juurde haiglasse sõita, et siis hooldushaigla koht kinni panna. Läksin magama ja nägin unes, kuidas vanaisa tõusis voodist ja kõndis akna juurde. Kusjuures kõik oli hästi hele ja valge. Vanaisal oli heldad riided ja ta kõndis lahtise akna juurde, kardinad lehvisid ja aknast tuli hästi ere valgus. Ta astus aknalauale, kordagi end painutamata vms. Ta vaatas korraks tagasi ja naeratas. ja siis ta hüppas alla, aga ma teadsin, et ta ei saa haiget vaid, et temaga saab kõik korda. siis kustus valgus ja aknad läksid kinni ja siis ma nägin ennast kõrvalt, kuidas ma oma õdesid kallistasin ja sosistasin, et vanaisal on nüüd kerge olla.
siis umbes kella kahe aeg öösel helistati meile ( magama läksin 11-st ajal ja jäin suhteliselt kiiresti magama ka ), et vanaisa suri kümmekond minutit tagasi südameseiskumise tõttu.

Siis tuli mulle tõsine õudus peale.. kuigi samas oli kergem seda uudist vastu võtta, sest kusagil seespool ma teadsin, miks meile helistati ja ma teadsin, et vanaisaga on nüüd kõik korras..

Vanatädi surma nägin ka ette.
Ta käis kaks nädalat enne oma surma meie pool külas. Kuigi ta nägi suhteliselt hea välja, arvestades seda, et ta oli 75 aastat vana. Kuid ma sain aru, et tema tavapärane säde oli kadunud ja ta oli kuidagi väsinud.
rääkisin samal õhtul sellest ka emale, kuid ema ütles, et tema ei olnud midagi märganud, et ju mulle lihtsalt tundus.
Kolm päeva enne ta surma nägin unes, et ta korjab päiksepaistelisel aasal lilli. Ja lehvitas mulle. Tal oli ilus pärg ümber pea ja ilus kleit seljas. Mina seisin eemal ja vaatasin teda, tema juurde minna ei saanud , ega üldse ennast liigutada. Siis ta kõnidis minu poole tõsine nägu peas. ja ta tundus mulle kuidagi võõras, ta nägu oli kuidai paistes vms. Ja siis ta andis mulle lillekimbu, mille ta korjanud oli, aasalilledest, tegi mulle põsele pai ja naeratas, siis oli tema nägu jälle tavaline. Ja siis olid tema kõrval kaks hästi heledat kogu. ja nad hoidsid tädil käevangust kinni ja siis nad kõndisid minema. Ja kui ma uuesti lillekimbule vaatasin, siis ma hoidsin käes nelja valget roosi, musta leinalindiga kinni seotud ja lindil oli tädi nimi.
Ärkasin ja süda peksis meeletult. Läksin kohe vanematele rääkima, aga nad ütlesid, et ju oli see lihtsalt halb uni. Ema veel pakkus välja, et ju ma lihtsalt muretsen, sest tädi tundus mulle väsinud.
Ja kolm päeva hiljem kui koolist koju jõudsin, istusid ema ja isa ümber köögilaua ja ütlesid, et kui täna vanaisa juurde läheme, et ma seal siis väga ei kilkaks. Ma ei saanud aru, miks nad mulle nii ütlesid, aga igatahes ma sain aru, mida nad mõtlesid ning mis juhunud oli. Ma istusin toolile ja ütlesin " ma teadsin seda ". ja vanemad hakkasid mulle rääkima, et minu unenägu ja juhtunu ei olnud kuidagi omavahel seotud, et see oli lihtsalt juhus.
eelnevat arvestades vaikselt juba kahtlen, kas ikka oli?

Vanaonu surma nägin ka kolm päeva ette. Nägin, et onu oli hall, kõik teised tema ümber tantsisid ja olid täitsa tavalised ja rõõmsad. Onu aga seisis ja hakkas järjest väiksemaks kahanema. Siis läksin onunaise juurde ja küsisin, et kuhu onu kadus. Onunaine küsis mu käest silmad suured, et " kes?" .
vot, sellised juhtumised siis.

olen suht segaduses, mis see oli, ja kas ma kujutasin seda endale ette või oli päriselt nii...
avaldage arvamust.

ja siis ma vahel tunnen, et midagi on pahasti. Lihtsalt kõhutunne hakkab painama ja ei jäta rahule, enne kui lõpuks õigele inimesele helistanud olen. Siiamaani on kõik korda saanud ja midagi nutust hullemat juhtunud pole.

Vahel kõnnin tänaval mõnest inimesest mööda ja siis tunnen kuidas ta on väsinud. Ma ei tea, kas see paika ka peab, aga tundunud olen.

väiksena nägin inimesi värviliselt. Näiteks punane särk oli oran¾, kollane, punane, roheline. Ja mida heledamad värvid, seda rohkem oli midagi valesti nagu hiljem selgus...

Igaljuhul sellised on siis minu juhtumised, andke kõik teada, mis te arvate ja kas kellelgi on midagi sarnast juhtunud..
ise kahtlen, äkki ma kujutasin seda kõike endale ette, perele ega sõpradele ma sellest rääkinud pole. ei julegeks ka eriti.

palju tihedat teksti sain, kuid loodan, et te viitsite selle läbi lugeda.
Suur tänu kõikidele lugejatele ja vastajatele.

parimatega.

K.
Vasta
#2
Kas sa pole mõelnud sellele, et sa võid sensitiivi kalduvustega olla? Smile
See kõik on väga huvitav ja ilma normaalse seletuseta.. See, et sa nägid üksikasjalikult oma auto alla jäämist on ka veidi keeruline. Aga, mis teha.. elu mängib vahel vingerpussiLaugh
Vasta
#3
see on võimalik.sensitiivi kalduvused on esialgu neil tegelt,kelle peavaim välja valinud.Kui see kordub mitu kuud kuni aasta,siis pika aja peale võimed tugenevad.Kuid kui see kordub aint kaks kuud,siis hakkavad vähehaaval arenema sul tugevamad võimed,nende seas kahestuda(st lasta hingel lahkuda ilma et keha mingit kahju saaks)
Vasta
#4
Noh, eks neid mõtteid ole ikka omajagu olnud, kes ma olen või mis minuga toimub. Ma ütlen ausalt - see kõik hirmutab mind.
Ja ma ei tea, mida peale hakata. Loomulikult oleks kõige targem mõte seda mitte sorkida ja lasta asjal lihtsalt rahulikult kulgeda, kuid ma tunnen, et ma peaksin justkui midagi tegema. Aga mul pole õrna aimugi, mida ma peaks tegema, et ennast tundma õppida.
Võib-olla peaksin hoopis psühhiaatri poole pöörduma?
Äkki oskab keegi nõu anda, kuhu ma veel pöörduma peaks või mida tegema?

Siiski, kardan, et äkki kujutan seda kõike endale ette, sest mulle on juba väiksest saati huvi pakkunud paranormaalsed võimed ja kõik sellega kaasnev.

Tõepoolest hirm on ja segaduses olen. Iga päevaga aina enam, sest näiteks, kui ma koolis ringi kõnnin mind läbivad sähvatused nagu korraks tunnen nende tundeid. Näiteks kõndis minust üks kooliõde mööda, naeratus näol ja mul käis seljast selline valus nõks läbi ja südamel hakkas hästi raske (noh, teate küll, selline tunne, kui miski vaevab ja ei anna rahu ). Ja ma tundsin, et ma pean temaga rääkima. Kohe, kui maha istusime ja ma küsisin, mis juhtunud on, hakkas ta nutma ning rääkis oma mure ära.

Oeh jube keeruline.
aga igal juhul suur tänu vastanutele, see aitas mind üsnagi palju Smile

kuid ootan jätkuvalt ka teisi arvamusi ja mõtteid.
aitäh!
K.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Unes kehast väljumine! Annikala 27 6,882 17-08-2021, 14:03
Viimane postitus: Aadu66
  Unes kondamine Sussch 0 2,761 30-12-2018, 23:32
Viimane postitus: Sussch
  Näen tulevikku ette? Iccy 24 11,024 23-08-2016, 13:24
Viimane postitus: Ginger
  Ärkasin unes et peab minema appi Lestakala 11 5,769 10-09-2015, 08:08
Viimane postitus: positiivne
  Näen lampe asju ette. silverm 12 5,630 23-10-2014, 14:47
Viimane postitus: Müstik
  Näen loomade vaime??? Sfinxx 3 2,878 17-01-2014, 11:16
Viimane postitus: positiivne
  unes DeWinter 5 3,102 08-11-2011, 09:39
Viimane postitus: DeWinter
  Vanaema surm unes neitsimaarja 8 4,556 26-11-2006, 17:19
Viimane postitus: as-green

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat