Postitused: 1,162
Teemad: 223
Liitus: Jun 2007
03-05-2009, 07:19
(Seda postitust muudeti viimati: 19-06-2011, 19:29 ja muutjaks oli Cassiopeia.)
Seda filmi ei suutnud mõned minu tuttavad lõpuni vaadata...
Minu jaoks on see film, mis korduval vaatamisel tekitab uusi mõtteid ja muutub aina paremaks. Filmis kajastatakse Ilmapuu teemat, surma ja reinkarnatsiooni teemat, armastust jpm.
Super !
http://www.watch-movies-links.net/movies/the_fountain/
Postitused: 1,469
Teemad: 7
Liitus: May 2006
Tõesti väga huvitav film, mis muideks kajastab indviidi puhul ka oma kõikides aspektides ja elatud eludes viimaks tervikuks saamist, elatud eludes läbivate (ja lahendamist nõudvate) mustrite kordumist, valgustumist ja viimaks ka ülestõusmist.
Siin ka link trailerile:
http://www.apple.com/trailers/wb/thefountain/
[Muudetud: 5-3-2009 Arlich]
Postitused: 1,162
Teemad: 223
Liitus: Jun 2007
Jah...vaatasin üle millega filmi rezissöör Darren Aronofsky veel hakkama on saanud
ja temalt veel mitu filmi vaatamiseks...
http://www.imdb.com/name/nm0004716/
Postitused: 1,875
Teemad: 122
Liitus: Jul 2005
Müstiline film.
Tekitas nii palju mõtteid, et lausa keeruline kirjeldada. Vaid, et esmakordne film vaadatuna inimese elule hoopis uue ja enamike jaoks üsna tundmatu nurga alt.
Nii mõnigi äratundmishetk oli
Super tõesti. Tänud teavitamast.
Postitused: 4,920
Teemad: 189
Liitus: Nov 2003
Ma tunnen ennast nüüd nii rumalana. Terve filmi ootasin, et midagi põnevat hakkaks juhtuma. Siukseid väikeseid pisiepisoode oli, mida iga filmi puhul kõlbab vaadata. Aga üldiselt oli see film pikk igav halamine. Aga ju ma ei saanud asjale pihta.
Postitused: 1,162
Teemad: 223
Liitus: Jun 2007
Tegemist polnudki ju action filmiga. Asi eksistentsialismis ja selles mida Arlich kirjutas...
Postitused: 5,868
Teemad: 183
Liitus: May 2004
Ka minu jaoks jäi film kuidagi liiga uinamuinaliseks. Maailmavaade, mida seal esitati oli ehtmikilik arusaam asjadest ning kujutan ette, kuidas Tiibeti poodides müüakse seda filmi komöödiamuuvide sektsioonis.
Kunagi sai vaadatud ka teist samat masti filmi, mil nimeks What Dreams May Come ning vägisi tekib mõte, et kunst on pidada kunstiga piiri, mitte ületada lävepakku, millest alates kunst muutub lihtsalt igavaks juraks, mis tahab hirmsasti olla miskit mida ta pole.
Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
Postitused: 2,838
Teemad: 101
Liitus: Apr 2004
Aga peabki olema inimlik et see kuidagi kohale jõuaks.
Mõtlemapanevat ainet seal jätkus, püüdlus surematuse, teadmise, armastuse ja kohalejõudmise poole. Kõiki filmis käsitletut nelja lugu ühendas püüdlus võimatu poole, ent eesmärk jäi alati haarde jagu liiga kaugele.
Mulle näis see film metafoorina inimpüüdlusest täiuslikkuse suunas, kõik neli lugu olid sarnased mingil määral, näidates et elukogemuse protsess käib ühte kindlat kondikava ja aeg on kõigest illusioon mille reeglite järgi peab inimene mängima.
Lõpplahendus oli ka huvitav, mulle jääb vist alatiseks meelde selle filmi lõpus asetsev vihje surematusele.
