•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 86
  • 87
  • 88(current)
  • 89
  • 90
  • ...
  • 104
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa I
Njaa, kahju et lugeda ei saa....


Samas mainib Ude, et juulikuisel ekspeditsioonil neid objekte ei uuritud. Seetõttu puudub teave, mis asjad need täpselt on ja kas nad pärinevad Estonialt või hoopis mõnelt muult laevalt.

seal hauarahu ei ole, amatöörid ja vabaprofid - minge uurima...
Tsitaat:Ent kui hukkunute omakseid ühendav mittetulundusühing Memento Mare soovis saada lubatud faile vrakil salvestatud videotega, saabus vastuseks üllatav ei.
Paar kilti LÄÄNE poole? Seal võib olla mida iganes Estonia kummuli laevakerest lahtipudenenut...
Mind ikkagi huvitab, miks puistati liiv laevavrakist lõunasse?
Kas Rene Arikas jäi vahele videomaterjalide varjamisega?
Miks on Arikase augu vastas merepõhjas moreen, mitte "arvatav graniidipaljand"?
Miks on "Arikase august" paistvad autodeki külgseina talad väändunud suunaga ettepoole?
Miks, miks, miks...
Miks on ainult küsimused, mitte selged vastused Arikase ekspeditsiooni tulemustest?
Varsti saad selge multifilmi, simulatsiooni...sinna tulevad õiged vastused ka.
Varsti... Kaks kuud küünte närimist. Ma ei saa nii... Ma tahan kohe... ja ma tahan kakelda.
Kes julgeb väita, et visiiri ja rambi vigastused langevad kokku?
Kes arvab, et Rene Arikas on erapooletu?
Miks on aparelli ülestõstmine kellegi köster Viilmaa otsustada?

Tsitaat:Jääb mulje nagu oleks sinna uppunud paar veoautot või konteinerit

See ei pruugi midagi tähendada, sest näiteks konteinereid on hullu ilmaga merre uhutud omajagu. See võib olla jumal teab mis, nii et puhtalt spekulatsioon. Ülepea on aegade jooksul merepõhja palju ja erinevat kraami jõudnud, mille uurimine selle viimase ekspeditsiooni ülesanne polnud.
(11-08-2021, 07:42 )Ill be back Kirjutas:
Tsitaat:Jääb mulje nagu oleks sinna uppunud paar veoautot või konteinerit

See ei pruugi midagi tähendada, sest näiteks konteinereid on hullu ilmaga merre uhutud omajagu. See võib olla jumal teab mis, nii et puhtalt spekulatsioon. Ülepea on aegade jooksul merepõhja palju ja erinevat kraami jõudnud, mille uurimine selle viimase ekspeditsiooni ülesanne polnud.

See on natuke jabur jutt, et pole uurimise ülesanne. Kui on olemas kahtlus, et need võisid olla estonialt pärit või see objekt on estonia hukuga seotud, siis tuleb seda igaljuhul uurida.
See on sama jabur analoog kui mõrvapaigal puudub mõrvarelv, aga eemal põõsast paistab mingi relvatoru ja eksperdid ei lähe seda uurima ega puutuma kartes, et äkki pole see sündmusega seotud.
(09-08-2021, 10:15 )haliaeetus Kirjutas: See olnuks õige tegutsemine siis kui laeval olnuks visiir ja ramp ees ja nõuetekohaselt kinni aga pöörata puuduva visiiri ja lahtise vöörirambiga laev vastu lainet on ju laevale päris kindel kabelimats, hulleimat manöövrit laeva kindlaks uputamiseks polekski antud hetkel sellest enam teha andnud. Järelikult isegi peale visiiri laeva küljest ärakukkumist ja sellest laevaga ülesõitmist puudus meeskonnal arusaam, mis laevaga juhtunud oli? Puuduva visiiri ja lahtise vöörirambiga laeva vööri poleks täiemõistuslik meeskond ikkagi vastu lainet keeranud? Ok kui vahimadrus lõi põnnama ega julenud autotekile enam minna siis miks nad ei suvatsenud vööris autotekil asuvatest kaameratest järgi vaadata, mis seal toimub? Tegelikult tegi laeva meeskond järjepanu ühe vea teise otsa ja päris kindel lõplik kabelimats anti laevale sellega kui puuduva visiiri ja lahtise rambiga laev vastu lainet keerati. Seega tekib järjekordselt küsimus kes debiilikud laeva lasi ja kas seda tehti ettekavatsetult laeva uputamiseks?

Hiljuti on Postimehes ka üks põhjalikum artikkel ilmunud, kaptenilt: https://arvamus.postimees.ee/7308337/rei...da-suutsid

Lühidalt:
1) Laevajuhtideni jõudsid vahendatud teated helidest
2) Indikaatorlambid näitasid, et visiir ja ramp on kinni, isegi kui need avanesid
3) Visiiri ei olnud sillast näha, mis päästis paljud eelnevad laevad
4) Kaamera monitori ei olnud juhtimispuldist näha
5) Laevajuhtidel ei olnud infot varasemate taoliste õnnetuste kohta
6) Laevajuhid ei kihutanud ogaralt, teised laevad sõitsid praktiliselt sama kiirusega
7) Pööre paremale ei oleks olnud ohutum, näitasid simulatsioonid:

Artiklist:
Laevajuhtide tegevust ehk vasakule läbi lainetuse tehtud tagasipööret on varasemate uurimistulemuste põhjal analüüsinud sel kevadel kaitstud magistritöös Tauri Roosipuu. Kui varem kritiseeriti (kõhutunde järgi) Estonia laevajuhte sageli vasakule tehtud pöörde eest, siis hilisemad simulatsioonid on näidanud, et pööre paremale ei oleks sugugi ohutum olnud: «HSVA konsortsiumi läbiviidud simulatsioonid näitasid, et pööre paremale oleks võinud kujuneda Estoniale hoopis ohtlikumaks, sest pikiõõtsumise vähenemise ning laeva- ja lainepikkuse kokkulangemise tõttu võinuks autotekile jõuda oluliselt rohkem vett, mis oleks toonud kaasa kiire kaadumise. See teadmine rehabiliteerib mõnevõrra õnnetuse ajal Estonia navigatsioonisillal olnud laevajuhte ning nende otsuseid.»

Originaal HSVA lõpparuandest:

Tsitaat:3.5.2 Turn to starboard
The centrifugal acceleration has a tendency to balance the ship, that is, to reduce the large initial list to starboard. This effect decreases very rapidly as the ship speed slows down in the turn.
Already when the ship has turned 45° it is in beam seas with the waves coming from the port side. The ship speed is still considerable. The pitching motions of the ship are small, and the water ingress is a little larger than in the turn to port side.
After the ship has turned about 90° to starboard, away from the waves, these come from the port stern quarter and the water ingress grows very rapidly in comparison with the turn to port. The length of the waves having the wave period of 8.3 s is about 107.6 m. The ship length between perpendiculars Lbp is 137.4 m. When the waves come at 38.5° from the stern the ship length and the wave length along the ship waterline match perfectly. The ship’s encounter period with waves is relative large, and the pitching motions are small.

The turn to port brings the ship into head seas, which leads to larger pitching motions than the turn to starboard. This appears to result in lower total water ingress. This is the most likely reason why in this case the turn to port appears to be safer. Thus in this particular case the advantage to have the waves from the bow outweighs the disadvantage of having to turn longer before reaching a relatively safe situation of having the waves from the side together
with a slow speed.
Tsitaat:See on natuke jabur jutt, et pole uurimise ülesanne. 

Puust ette ja punaseks...

Tsitaat:Tegevuse ametlik nimetus on esialgne hindamine. Uurimine peab tuvastama laevakeres olevate ning varem teadmata aukude tekkimise põhjused,» kirjeldas Arikas uuringu eesmärki. Komisjoni töö keskendub ainult pardas olevatele vigastustele ja ja sellele, kuidas need tekkida said, muude versioonide ja teooriate kontrollimine komisjoni ülesannete hulka ei kuulu.

Veel suurte tähtedega ja värviliselt? Komisjoni ja ekspeditsiooni töö polnud Läänemere põhja laiaulatuslik kaardistamine, vaid konkreetse vraki uurimine.
(11-08-2021, 09:44 )Ill be back Kirjutas:
Tsitaat:See on natuke jabur jutt, et pole uurimise ülesanne. 

Puust ette ja punaseks...

Tsitaat:Tegevuse ametlik nimetus on esialgne hindamine. Uurimine peab tuvastama laevakeres olevate ning varem teadmata aukude tekkimise põhjused,» kirjeldas Arikas uuringu eesmärki. Komisjoni töö keskendub ainult pardas olevatele vigastustele ja ja sellele, kuidas need tekkida said, muude versioonide ja teooriate kontrollimine komisjoni ülesannete hulka ei kuulu.

Veel suurte tähtedega ja värviliselt? Komisjoni ja ekspeditsiooni töö polnud Läänemere põhja laiaulatuslik kaardistamine, vaid konkreetse vraki uurimine.

Vabandust väga, aga ikka tundub jabur.
Kui need kummalised objektid on estoniaga seotud, siis nende uurimine võrdubki ka vraki uurimisega.
Sama jabur näiteks kui minnakse autoavarii puhul vrakke uurima ja mõned jupid vedelevad eemal kraavis ja põõsas ja siis teatatakse, et meie töö pole kraave ega põõsaid kammida!?


(11-08-2021, 09:13 )footonolend Kirjutas:
(09-08-2021, 10:15 )haliaeetus Kirjutas: See olnuks õige tegutsemine siis kui laeval olnuks visiir ja ramp ees ja nõuetekohaselt kinni aga pöörata puuduva visiiri ja lahtise vöörirambiga laev vastu lainet on ju laevale päris kindel kabelimats, hulleimat manöövrit laeva kindlaks uputamiseks polekski antud hetkel sellest enam teha andnud. Järelikult isegi peale visiiri laeva küljest ärakukkumist ja sellest laevaga ülesõitmist puudus meeskonnal arusaam, mis laevaga juhtunud oli? Puuduva visiiri ja lahtise vöörirambiga laeva vööri poleks täiemõistuslik meeskond ikkagi vastu lainet keeranud? Ok kui vahimadrus lõi põnnama ega julenud autotekile enam minna siis miks nad ei suvatsenud vööris autotekil asuvatest kaameratest järgi vaadata, mis seal toimub? Tegelikult tegi laeva meeskond järjepanu ühe vea teise otsa ja päris kindel lõplik kabelimats anti laevale sellega kui puuduva visiiri ja lahtise rambiga laev vastu lainet keerati. Seega tekib järjekordselt küsimus kes debiilikud laeva lasi ja kas seda tehti ettekavatsetult laeva uputamiseks?

Hiljuti on Postimehes ka üks põhjalikum artikkel ilmunud, kaptenilt: https://arvamus.postimees.ee/7308337/rei...da-suutsid

Lühidalt:
1) Laevajuhtideni jõudsid vahendatud teated helidest
2) Indikaatorlambid näitasid, et visiir ja ramp on kinni, isegi kui need avanesid
3) Visiiri ei olnud sillast näha, mis päästis paljud eelnevad laevad
4) Kaamera monitori ei olnud juhtimispuldist näha
5) Laevajuhtidel ei olnud infot varasemate taoliste õnnetuste kohta
6) Laevajuhid ei kihutanud ogaralt, teised laevad sõitsid praktiliselt sama kiirusega
7) Pööre paremale ei oleks olnud ohutum, näitasid simulatsioonid:

Artiklist:
Laevajuhtide tegevust ehk vasakule läbi lainetuse tehtud tagasipööret on varasemate uurimistulemuste põhjal analüüsinud sel kevadel kaitstud magistritöös Tauri Roosipuu. Kui varem kritiseeriti (kõhutunde järgi) Estonia laevajuhte sageli vasakule tehtud pöörde eest, siis hilisemad simulatsioonid on näidanud, et pööre paremale ei oleks sugugi ohutum olnud: «HSVA konsortsiumi läbiviidud simulatsioonid näitasid, et pööre paremale oleks võinud kujuneda Estoniale hoopis ohtlikumaks, sest pikiõõtsumise vähenemise ning laeva- ja lainepikkuse kokkulangemise tõttu võinuks autotekile jõuda oluliselt rohkem vett, mis oleks toonud kaasa kiire kaadumise. See teadmine rehabiliteerib mõnevõrra õnnetuse ajal Estonia navigatsioonisillal olnud laevajuhte ning nende otsuseid.»

Siit kumab läbi soov musta valgeks rääkida. Lisan oma kommentaarid:

3) Visiiri ei olnud sillast näha, mis päästis paljud eelnevad laevad

Põhimõtteliselt vale. Visiiri polnud küll silla keskelt näha, aga oli näha silla äärtest (seda on kinnitanud ka J.Metsaveer).
Meeskonnal oli 14min aega, et kahtlaste kolksude peale paar sammu kõrvale astuda ja oma silmaga näha, kas visiir on alles.

4) Kaamera monitori ei olnud juhtimispuldist näha

Ka põhimõtteliselt vale, kaamera monitor oli juhtimispuldi meeste selja taga. Ja neil oli 14min aega, et sinna pilk pöörata. Vähe usutav, et seda ei tehtud kui kolksud eestpoolt tulid ja S.Linde autodekile kontrollima saadeti.

7) Pööre paremale ei oleks olnud ohutum, näitasid simulatsioonid:

Võimatu hinnangut anda, kuna seni pole selge mil määral vasakpöörde hetkel ramp üldse avatud oli (kui üldse). Ja kas võis ka laeva külg lekkida?
(09-08-2021, 01:52 )haliaeetus Kirjutas: Lekke korral püütakse ikka leke peatada või kui see ei ole võimalik siis eraldatakse lekkiv osa veekindlate vaheseintega. Kui ka see tulemusi ei anna siis antakse eetrisse Mayday ja alustatakse laeva evakuatsiooniga. Kui vaja olnuks rannikule lähemale jõuda siis Utö saar jäi Hiiumaast 10 km. lähemale ja hoopis paremale. Sellel joonisel näiteks siin on natukene teised kellaajad aga muu jääb suuresti samaks. Siin on seda järsku pööret vasakule põhjendatud paremale kreenis laeva õigeks ajamisega aga pööre vasakule suurendab ju laeva kreeni paremale veelgi, järelikult oleks pidanud laeva keerama hoopis paremale aga miks nad siiski ta vasakule keerasid jääb siiski mõistatuseks või jäi eraldunud visiir laevale parema külje alla ja püüti niiviisi vasakule keerates sellest siis eemalduda?

[Pilt: post-102122-0-28010400-1411887793.gif]

Üto saar jäi Hiiumaast 10km? Estonia hukkumispaik on umbes Üto saare ja Hiiumaa keskel. Estonia lebab umbestäpselt 55km kaugusel Hiiumaast ja 35km Üto saarest. Kui vaadata seda joonist siis, lained ja tuul olid praktiliselt vasakult poolt, kui nad taipasid, et visiir on läinud ja ramp avatud, siis see vasakule pööre on küll veidi kummaline, aga kui teades, et ramp oli ikka kinni, siis võibolla seletaks seda kreeni vähendamise vajadusega. Kas tõesti üritasid lastist vabaneda keset sellist tormi, aga kukkus väga kehvasti välja? Mingi sabotaaž pole ka välistatud, samas miks mehed vaikivad sel juhul. Kui see oleks inimlik eksitus või meeskonna ebapädevus, siis sellist mätsimist ei toimuks ja ei salastataks, saage aru sellest.
Need eelnevad on kõik sellised lapsikult rumalad, otsitud põhjused, katsed ja püüded juhtunut millegagi välja vabandada. Rein Raudsalu tegeleb seal nähtavasti Eesti meremeeste st. oma endiste Eesti Merelaevanduse kolleegide au päästmise ja süüst puhtakspesemisega, mitte objektiivse ja erapooletu analüüsiga, kuigi erialaselt pädeva inimsena saab ta ise suurepäraselt aru, mis vigu toona meeskonna poolt tehti ja miks see laev tegelikult ära uppus.


Kuula parem mida Vello Mässil alates 36:00 öelda on.

https://podcast.kuku.postimees.ee/podcas...021-07-02/

Ega see ei muuda veel tegelikku tõde toimunust, et Estonia meeskond uputas ise oma laeva, keerates lahtise vöörirambiga laeva vööri avamerel vastu lainet.
Mis see tegelik tõde on siis, mida see ei muuda sinu arust? Et augud keres, side kadumine, Kpt. Pihti kadumine, mõrvad, Rootsi poolne salastamine/varjamine, ramp lihtsalt kukub küljest, ära jne jne kõik on juhuslik, seda on liiga palju paraku.
(11-08-2021, 10:59 )haliaeetus Kirjutas: Kuula parem mida Vello Mässil alates 36:00 öelda on.

https://podcast.kuku.postimees.ee/podcas...021-07-02/

Ega see ei muuda veel tegelikku tõde toimunust, et Estonia meeskond uputas ise oma laeva, keerates lahtise vöörirambiga laeva vööri avamerel vastu lainet.

Seal saates oli omamoodi üllas mõttekäik mida võiks kokkuvõtvalt kirjeldada selliselt, et Eesti ja Rootsi riigid on valmis aastakümneid laskma oma riigi mainet tampida ja vandenõuteooriatel sigineda - seda kõike paari inimese (kes on hukkunud) inimlike eksimuste varjamiseks.
(11-08-2021, 11:11 )Che9 Kirjutas: Mis see tegelik tõde on siis, mida see ei muuda sinu arust? Et augud keres, side kadumine, Kpt. Pihti kadumine, mõrvad, Rootsi poolne salastamine/varjamine, ramp lihtsalt kukub küljest, ära jne jne kõik on juhuslik, seda on liiga palju paraku.

Estonia uputas Estonia tehnilise meeskonna ebakompententsus. Sina võid siin parawebis allveelaevadest, torpeedodest, osmiumist, UFO-dest edasi jahuda ja tähelepanu kõrvalejuhtimisega peamiselt edasi tegeleda aga need kes teemat natuke jagavad teavad Estonia uppumise tõenäolisi põhjusi suurepäraselt, ainult et nad ei söanda neid põhjusi avalikult välja öelda sest kardavad kaotada töö, diplomid jne. sest karta on et nad jäetaks peale seda seltskonnast lihtsalt kõrvale. Näiteks see samune Vello Mäss on juba piisavalt vana mees, et võiks tõe vabalt välja öelda sest temal pole nagu enam midagi eriti kaotada.
(11-08-2021, 11:46 )haliaeetus Kirjutas:
(11-08-2021, 11:11 )Che9 Kirjutas: Mis see tegelik tõde on siis, mida see ei muuda sinu arust? Et augud keres, side kadumine, Kpt. Pihti kadumine, mõrvad, Rootsi poolne salastamine/varjamine, ramp lihtsalt kukub küljest, ära jne jne kõik on juhuslik, seda on liiga palju paraku.

Estonia uputas Estonia tehnilise meeskonna ebakompententsus. Sina võid siin parawebis allveelaevadest, torpeedodest, osmiumist, UFO-dest edasi jahuda ja tähelepanu kõrvalejuhtimisega peamiselt edasi tegeleda aga need kes teemat natuke jagavad teavad Estonia uppumise tõenäolisi põhjusi suurepäraselt, ainult et nad ei söanda neid põhjusi avalikult välja öelda sest kardavad kaotada töö, diplomid jne. sest karta on et nad jäetaks peale seda seltskonnast lihtsalt kõrvale. Näiteks see samune Vello Mäss on juba piisavalt vana mees, et võiks tõe vabalt välja öelda sest temal pole nagu enam midagi eriti kaotada.
Ma arvan, et kui see tõde oleks nii lihtne, nagu sa püüad siin kujutada, siis oleks ammu keegi selle välja rääkinud. Mis seltskonnast kõrvale jätmist karta? Kui sa lahendad piltlikult öeldes sajandi müsteeriumi, siis oled tehtud mees elu lõpuni.
Karta on, et see tõde on natuke keerulisem ja võibolla neid, kes kõike teavad, ei pruugigi olla. Osa tõest on kuskil Rootsi sõjaväeluure, osa USA sõjaväeluure valduses. Osa on Rootsi/Eesti kapo valduses. Osa on Rockwateri ja tolleaegse uurimiskomisjoni käes. Mingi osa saladusest võisid teada kapten Pihti parvel olevad inimesed jne... Iga osapool püüab oma infot varjata. Ja võibolla polegi veel (enam) inimest, kes teaks kõiki detaile kokku ja mis sündmus mille tõttu juhtus ja mis mille põhjustas?
Kodanik lahendas ära juba juhtumi, võib teema kinni panna. Aga enne võiks vastada miks, augud keres, side kadus, Kpt. Pihti kadus, mõrvad, Rootsi poolne salastamine/varjamine, ramp lihtsalt kukub küljest, segatakse uurimistööd sonariga, osade ellujäänute tunnistusi ei kajastatud raportis.
(11-08-2021, 11:46 )haliaeetus Kirjutas:
(11-08-2021, 11:11 )Che9 Kirjutas: Mis see tegelik tõde on siis, mida see ei muuda sinu arust? Et augud keres, side kadumine, Kpt. Pihti kadumine, mõrvad, Rootsi poolne salastamine/varjamine, ramp lihtsalt kukub küljest, ära jne jne kõik on juhuslik, seda on liiga palju paraku.

Estonia uputas Estonia tehnilise meeskonna ebakompententsus. Sina võid siin parawebis allveelaevadest, torpeedodest, osmiumist, UFO-dest edasi jahuda ja tähelepanu kõrvalejuhtimisega peamiselt edasi tegeleda aga need kes teemat natuke jagavad teavad Estonia uppumise tõenäolisi põhjusi suurepäraselt, ainult et nad ei söanda neid põhjusi avalikult välja öelda sest kardavad kaotada töö, diplomid jne. sest karta on et nad jäetaks peale seda seltskonnast lihtsalt kõrvale. Näiteks see samune Vello Mäss on juba piisavalt vana mees, et võiks tõe vabalt välja öelda sest temal pole nagu enam midagi eriti kaotada.
Tegeleks selle masohhismiga nüüd üksipäini, omakeskis, On palju adekvaatsemaid kirjeldusi sündmustest.

Egas nüüd kõiges ka meeskond süüdi saanud olla, et selline laev üldse merel käis, mille vettpidavust tagati pragude vahele topitud kaltsudega, räägib juba räige hoolduse pealt koonerdamisega ja see mida tehti - tehti häda korras kuskil põlve otsas.

Üldse see hooldustelt koonerdamine on mingi eestlaste kiiks. Päris palju juhuseid kus ehitatakse uus liin ja siis korralist hooldust teevad kaks kohalikku mehaanikut. Aasta pärast toodab liin ainult (b sorti) ja siis on kogu ülejäänud maailm süüdi, mitte oma ahnus.
Meeskond ei olnudki kõiges süüdi, meeskond oli kõigest ainult laeva uputamises süüdi.
Milles see masohhism seisneb?
Millest sa järeldad, et meeskond üldse laeva vasakule tüüris, mingeid dokumente, faili jagada või ütlusi asjaosalistelt selle kohta?
(11-08-2021, 16:23 )haliaeetus Kirjutas: Meeskond ei olnudki kõiges süüdi, meeskond oli kõigest ainult laeva uputamises süüdi.
Teie enesekindlus teeb teile igatahes au. Või on tegemist selgeltnägemisega?

Mida kostab selle küsimuse peale kõiketeadja - mis probleem laeva vaevas, et see paremale kreenis oli ja seda õigeks seada ei saanud? Tegemist on faktiga.


(11-08-2021, 17:07 )Che9 Kirjutas: Millest sa järeldad, et meeskond üldse laeva vasakule tüüris, mingeid dokumente, faili jagada või ütlusi asjaosalistelt selle kohta?
Jah, ma tahaks ka teada kust, kas raportist? Sonaripiltidel on tüürilabad otseShock

Muide siin on üks hobisukelduja kes muidu lõdva randmega käiks estonial ära, aga kuradi hauarahu pidavat segama. Need hukukoha läheduses olevad objekt/objektid jäävad sellest hauarahu piirkonnast välja.. punkt

Keegi pole keeland neid vaatama minna, need ju leitigi visiiri otsimise käigus.. nii et käib ära äkki?
Arutasime ju kunagi korra, mida oleks võimalik otsida tavalise hobisonariga. Tundub et mõttel oleks jumet, vaevalt et midagi sensatsioonilist leiaks kuid kehtiva uppumismudeli saaks kindlasti kahtluse alla seada.
Tõmban veelkord sae käima ja kordan üle mida me peaksime laeva kreeni mineku kohta arvestama:
Laev läks kreeni juba minut-poolteist pärast esimest kolakat.
Kalle tekkis kiiresti, kuid oli suhteliselt tagasihoidlik, umbes 15-18 kraadi.
Sama kiirelt ajas laev end uuesti püsti(peaaegu püsti, väike kreen siiski jäi).
Seejärel hakkas laev uuesti kaldu vajuma, kuid aeglasemalt.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on neil kalduminekutel erinevad põhjused:
Jah teine kreen tekkis sissevõetud vee tõttu.
Kuid esimese kaldumise põhjus ei saanud olla sissetungiv vesi; vastasel korral poleks laev veel kord end püsti ajanud...
Minu hüpotees on, et esimese kaldumise põhjustas järsk vasakpööre, ma toonitan JÄRSK vasakpööre. Nii äkki, et laev kaldus... Rool otseks ja/või paremale ajas ka laeva uuesti püsti.

Riskides sattuda merehuntide naeru alla, viskan ma õhku veel ühe hüpoteesi:
peale visiiri kaotust kaldus laev vasakule suunda...
Seda siis seiskunud mootorite ja surnud rooliga?
Kullakesed, siin tuleb otsida vastust sellest, et 30-45 kraadi viltu laeval on selle põhja geomeetria muutunud...
Noh, pekske mind näkku- kuhu suunda kisub triiviv laev mis on vees viltu?
(11-08-2021, 18:55 )muca Kirjutas: Mida kostab selle küsimuse peale kõiketeadja - mis probleem laeva vaevas, et see paremale kreenis oli ja seda õigeks seada ei saanud? Tegemist on faktiga.

Kreen tekib laevale teatavasti siis kui laev on ebaühtlaselt st. valesti lastitud ja Estonia olla juba Tallinnas valesti lastitud. Ja valesti lastitud laevaga, mitte lihtsalt mõne suvalise kivisütt vedava paršaga vaid suisa reisilaevaga 989 inimesega pardal merele minek on meeskonnalt juba omaette tippsaavutus st. kõige elementaarsemate meresõiduohutusalaste reeglite räme rikkumine. Ja mida küll arvata kaptenist kes selliste asjadega reisilaeval hakkama saab?


(11-08-2021, 17:07 )Che9 Kirjutas: Millest sa järeldad, et meeskond üldse laeva vasakule tüüris, mingeid dokumente, faili jagada või ütlusi asjaosalistelt selle kohta?

Oletame siis, et meeskond ei keeranudki rooli meelega välja vasakule vaid ärakukkunud visiir jäi laevale parema külje alla ja see surus laeva järsult vasakule. Ega jah siis vist enam roolilehe keeramisest suurt kasu poleks olnud vaid appi tulnuks võtta juba sõukruvid, vasakpoolsele anda edasikäik ja parempoolsele tagasikäik. See pole ka protsess, mis sarnaselt Titanicule pool tunnikest aega võtaks vaid muuta tuleks kõigest sõukruvi laba nurka aga paraku mõlema sõukruvi labad olid neutraalasendis ja sõukruvidega laeva vööri alla lainet ei üritatudki keerata,
isegi tagasi käiguga ei üritatud laeval hoogu maha pidurdada?

Tsitaat:vaid ärakukkunud visiir jäi laevale parema külje alla ja see surus laeva järsult vasakule

Parema külje alla kukkunud visiir peaks laeva ikka paremale vedama?
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 86
  • 87
  • 88(current)
  • 89
  • 90
  • ...
  • 104
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Koroonaviirus, osa 5. Vaktsineerimine. 2021.30.10 antiamerikanist 3,004 622,342 14-08-2026, 10:23
Viimane postitus: vasamasa
  Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa II Geargirl 334 87,867 26-05-2026, 16:14
Viimane postitus: Anti123
  Elektroonika laguneb. Vandenõu? kivikas666 116 63,580 21-01-2026, 18:17
Viimane postitus: Aadu66
  Massihävitussõda ja/või ülemaailmne katastroof 16-19. sajanditel. antiamerikanist 86 33,995 25-02-2023, 22:27
Viimane postitus: isemaag
  Koroonaviirus, osa 4. Vaktsineerimine. 2021.02.05 xawa 2,645 614,623 31-10-2021, 09:07
Viimane postitus: Mannu
  Holokaust - sajandi vandenõu? Creed 821 474,956 11-09-2021, 22:25
Viimane postitus: I'll be back
  Madeline McCann - Rööv või vandenõu? Ares 30 22,909 17-05-2021, 15:04
Viimane postitus: euroruubel
  Koroonaviirus, osa 3. 2021.17.04 Tyto Alba 281 73,842 02-05-2021, 19:44
Viimane postitus: xcad
  Koroonaviirus, osa 2. 2021 Minaelan 1,549 360,536 17-04-2021, 09:06
Viimane postitus: Mannu
  Koroonaviirus, osa 1. 2020 Viimne Roomlane 2,291 547,743 19-01-2021, 13:43
Viimane postitus: xawa

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne