• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 11
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa II
#1
Margus Kurm:

"See puudutab seda, et milline on see põhi täna. Suur probleem on see, et ta ei asu enam seal, kus ta 1994. aastal maandus. Pildilt on näha, et vrakk on nihkunud lõuna suunas 10 meetrit. Kuidas ta täpselt varem asetses? Sellele ma vastata ei oska. Aga igal juhul see merepõhi, mis on täna vigastuste läheduses, ei ole see, mis ta oli alguses.

Natukene teemaga edasi tegeledes on ilmnenud, et vraki nihkumine ei ole olnud looduslik protsess. 1996. aastal toimus vraki liikumine, kui tehti ettevalmistusi betooni sissevalamiseks.

Põhimõtteliselt oli siis plaan, et väga pikalt savikiht ja siis pinnasekiht kruusast ja kõige alla geotekstiil. Kõik see vrakist lõunast ja põhjast katta geotekstiiliga. On siis arvatud, et mis juhtus, oli see, et mass läks nõnda raskeks, et savi libises sealt alt koos liiva ja geotekstiiliga minema. Nii vrakk liikuma pääses. See on esialgne informatsioon. Ma uurin seda kindlasti edasi tegemaks kindlaks, mis seal 1996. aastal juhtus, ja sellest tulenevalt saavad ka eksperdid hinnata, et mis vrakiga libisemise käigus juhtuda võis."


Mul tekkis mitmeid küsimusi:
Laev libises kümme meetrit lõunasse; samal ajal oli ju pealisehitised mituteist meetrit mutta vajunud. Kuidas???
Geotekstiil kinnitati laeva külge millegagi, kas köitega? Kas neid köisi on kuskil videois näha?
Ja nüüd läheb huvitavaks:
kui ma nüüd ei eksi(Ruotsalaineni tunnistus), pumbati Estonia vrakist samal ajal kütust välja, kui 200-300 meetrit lõuna poole puistati kive merre. ???
Kui geotekstiil paigaldati enne kivide puistamist, poleks ju võimalik kütust välja pumbata?
Samavõrd kui segaduses, olen ma kindel et 96dal toimus midagi muud Estonia vrakiga, kui meile mõista antakse...


Lõin teema kaheks, kuna viimaseid postitusi polnud jälle näha - teema liiga mahukas ja vaadatav. Esimene osa on siin: https://www.para-web.org/showthread.php?tid=569
Vasta
#2
lollpea ei pea tilkagi võtma.
Tsitaat:kui ma nüüd ei eksi(Ruotsalaineni tunnistus), pumbati Estonia vrakist samal ajal kütust välja, kui 200-300 meetrit lõuna poole puistati kive merre. ???
Kui geotekstiil paigaldati enne kivide puistamist, poleks ju võimalik kütust välja pumbata?
laevast mõnisada meetrit eemal on ja oli auk mida taheti kinni ajada, et laevale valatav betoon sinna ei voolaks.
nii seletatakse asja.
st. laeva ei kaetud vaid täideti auku.

https://www.bbc.com/news/world-us-canada-58838332
Vasta
#3
Plaan oli ju laev ja ümbritsev pinnas ühtseks tervikuks siduda geotekstiili abil. Laev oleks pidanud kaetama köite võrgustikuga...
Selles asi ongi, mitte mingeid üleliigseid köisi laeva küljes ei ripu; järelikult meile(ja Kurmile) aeti jama:
Pole paigaldatud geotekstiili, lihtsalt puistati kive 200- 300 meetrit vrakist lõunasse...
Pole ka mingit erilist auku seal, seitse meetrit langust ainult.
Laeva nihkumine kümme meetrit, ma hunti moodi tahaks selle tõestuseks midagi saada...
Vasta
#4
Ylalpool mainitud artiklis oli ka pohjendatud kattematerjali vrakist eemale puistamine lasti katmise vajadusega mis oli eelnevalt ahtrist välja lykatud ja paiknes laeva liikumistee taga korrapärase veoautode ribureana.
Vasta
#5
https://www.youtube.com/watch?v=weaVENsXbWo
Vasta
#6
(14-10-2021, 19:36 )Geargirl Kirjutas: Plaan oli ju laev ja ümbritsev pinnas ühtseks tervikuks siduda geotekstiili abil. Laev oleks pidanud kaetama köite võrgustikuga...
Selles asi ongi, mitte mingeid üleliigseid köisi laeva küljes ei ripu; järelikult meile(ja Kurmile) aeti jama:
Pole paigaldatud geotekstiili, lihtsalt puistati kive 200- 300 meetrit vrakist lõunasse...
Pole ka mingit erilist auku seal, seitse meetrit langust ainult.
Laeva nihkumine kümme meetrit, ma hunti moodi tahaks selle tõestuseks midagi saada...
Plaane oli ja on.Bleh Mis aga edasi? Kas ei tundu, et koroonakriisi taustal vajub jälle unustusse, sest on ka pakilisemaid hetkeprobleeme. Mida kaugemaks ajas see jääb seda vähem on huvitatuid. 1940a ja 1949a küüditamised on ka olnud aga keegi nagu enam ei uuri, sest asjaosalisi praktiliselt pole. Sama kordub ka Estonia-ga. Põhiline miks uurida ja pingutada kui salastatud andmetes on kõik olemas! Tuleb saladuskate eemaldada, seda tuleb nõuda!
Vasta
#7
(17-10-2021, 18:45 )xcad Kirjutas: Põhiline miks uurida ja pingutada kui salastatud andmetes on kõik olemas! Tuleb saladuskate eemaldada, seda tuleb nõuda!
just...teen ka ettepaneku arutada, kuidas ja mida meie saaksime teha, et salastatud dokid valitsusametnike jututeemaks vormida.
sundida neid sel teemal rääkima.

Vasta
#8
(18-10-2021, 17:46 )TTT Kirjutas:
(17-10-2021, 18:45 )xcad Kirjutas: Põhiline miks uurida ja pingutada kui salastatud andmetes on kõik olemas! Tuleb saladuskate eemaldada, seda tuleb nõuda!
just...teen ka ettepaneku arutada, kuidas ja mida meie saaksime teha, et salastatud dokid valitsusametnike jututeemaks vormida.
sundida neid sel teemal rääkima.
Võiks juu natuke ennustada järgmisi valimisi-- 2 a jahutakse edasi,, 2023 Riigikogu valimised ehk võtab võtab mõni erakond selle küsimuse nimekirja--- saaks nii mõnegi hääle rohkem..........

Vasta
#9
(18-10-2021, 17:46 )TTT Kirjutas:
(17-10-2021, 18:45 )xcad Kirjutas: Põhiline miks uurida ja pingutada kui salastatud andmetes on kõik olemas! Tuleb saladuskate eemaldada, seda tuleb nõuda!
just...teen ka ettepaneku arutada, kuidas ja mida meie saaksime teha, et salastatud dokid valitsusametnike jututeemaks vormida.
sundida neid sel teemal rääkima.

Salastatud andmed on julgeoleku asutuste käes ja siin ongi üks ehe näide, et kes siis kellest kõrgemal on ja tegelikult riiki valitseb (väljend "Kaporatuur" pole laest võetud). Võtmetähtsusega asjad nagu VEB fond, Estonia katastroof on selliselt salastatud, et neile ei saa isegi valitsuse liikmed ligipääsu. Ja neid olulisi salastatud teemasid on kindlasti palju rohkem kui me teame. Reaalselt on kõik need teemad tööriistad/relvad nende asutuste valduses ja seeläbi on ka nende võim teatud aspektist isegi suurem kui valitsusel.
Vasta
#10
Tsitaat:Viiel kohtumisel Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni esimehe Margus Kurmiga
kinnitas riigiprokurör komisjonile, et Rootsi ametnikud on talle teada andnud
kõnealuse sõjatehnika veoste koosseisu. Riigikogu uurimiskomisjon veoste sisu ei tea,
sest selle teadmine oleks sidunud Riigikogu uurimiskomisjoni välisriigi salastatud
teabe kaitse kohustusega riigisaladuse seaduse § 12
1
mõttes ning ohtu seadunud
potentsiaalselt uurimise objektiivsuse.
Tsitaat:Komisjon on uurimise jooksul püüdnud jõuda selgusele, kas 27. septembril 1994
Tallinnast väljunud parvlaeva Estonia pardal võidi vedada strateegilise kasutusega
tehnikat.
Pärast Rootsi tollitöötaja Lennart Henrikssoni 30. nobembril 2004 Rootsi STV 1
saates ”Uppdrag granskning” tehtud avaldust Rootsi kaitseväe sõjatehnika vedude
kohta parvlaevaga Estonia kinnitas Rootsi Tolliamet, et tollil on Rootsi kaitseväega
leping, mille üksikasjad on salastatud ning mis annab Rootsi kaitseväele õiguse
importida sõjatehnikat Rootsi üksnes suulise deklareerimisega. Samas pressiteates on
öeldud, et ”kaitsejõud on seoses ”Uppdrag granskningus” esitatud andmetega
garanteerinud, et ametkonnal ei olnud parvlaeva Estonia hukkumise ööl laeva pardal
militaarse otstarbega materjale”. Tolliamet kinnitas ka omalt poolt, et ”konkreetsel
juhul ei tulnud kaitsejõududelt kaupade sisseveo kohta ka mingit teadet”.
27
Tsitaat:Komisjoni töö käigus kogutud salajane informatsioon on kaitstud vastavalt
riigisaladuse hoidmist käsitletavatele õigusaktidele. Riigikogu liikmetel on õigus
töötada riigisaladusega tulenevalt seadusest, millest lähtub ka kohustus teatavaks
saanud salastatud informatsiooni hoida ja kaitsta. Seega ei ole küsitletud ametiisikute
poolt teadlikult asjassepuutuva informatsiooni varjamine ja parlamendikomisjonile
valetamine õiguspärane ega õigustatud.
Tsitaat:11. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline leping vastastikusest abist tolli
küsimustes (koostatud 18.02.1993);
12. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi üldine salastatud teabe kaitse
julgeolekukokkulepe;
13. Väljavõte Tallinna Reisisadama autode registriraamatust 27.09.1994.a. M/S
Estonia väljumise kohta;
Vasta
#11
suur töö tehtud, lugege:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php...start=2325

muuhulgas on rootsid saanud hakkama võltsinguga - eesti meremeeste jutule on hiljem külge poogitud valed supakad.
mis jällegi viitab asjaolude rootslaste poolsele räpasele kinnimätsimisele.
Vasta
#12
(18-10-2021, 20:46 )Mauno Kirjutas:
(18-10-2021, 17:46 )TTT Kirjutas:
(17-10-2021, 18:45 )xcad Kirjutas: Põhiline miks uurida ja pingutada kui salastatud andmetes on kõik olemas! Tuleb saladuskate eemaldada, seda tuleb nõuda!
just...teen ka ettepaneku arutada, kuidas ja mida meie saaksime teha, et salastatud dokid valitsusametnike jututeemaks vormida.
sundida neid sel teemal rääkima.

Salastatud andmed on julgeoleku asutuste käes ja siin ongi üks ehe näide, et kes siis kellest kõrgemal on ja tegelikult riiki valitseb (väljend "Kaporatuur" pole laest võetud). Võtmetähtsusega asjad nagu VEB fond, Estonia katastroof on selliselt salastatud, et neile ei saa isegi valitsuse liikmed ligipääsu. Ja neid olulisi salastatud teemasid on kindlasti palju rohkem kui me teame. Reaalselt on kõik need teemad tööriistad/relvad nende asutuste valduses ja seeläbi on ka nende võim teatud aspektist isegi suurem kui valitsusel.
Salastatud on: sadama afäär, eesti energia "investeeringud", sillamäe sadama erastamine, veel vanu ja väga vanasid erastamise asju, REF-i finantseerimine (sellest on väga vähe räägitud, just venemaa osastSick), estonia hukk, VEB fond, omaaegsed kunstlikud pangakrahhid, siimu äfäärid (egas 10 milli pole ainuke!). KAPO on organ kes allub? Kas EU või venemaale? Või USA-le, või otse maailmapangale? Ehk eestis on asjad üdini mädad. Kuskil oli väide, et KAPO-s on erinevaid mõjuagente üle 90% töötajate arvust....ja kõik teevad oma "tööd" reetes eesti rahvast. Ja loodate leida Estoniast tõde? Ka 75a. pärast ei tule ja hiljem selgub, et "kadunud" või oli tulekahi.
Vasta
#13
(22-10-2021, 16:29 )TTT Kirjutas: suur töö tehtud, lugege:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php...start=2325

muuhulgas on rootsid saanud hakkama võltsinguga - eesti meremeeste jutule on hiljem külge poogitud valed supakad.
mis jällegi viitab asjaolude rootslaste poolsele räpasele kinnimätsimisele.

Tõesti väga võimsad analüüsid seal ära tehtud.
Kui nüüd võrrelda neid tulemusi T.Roosipuu magistritööga näiteks lk 60, siis tegin rasvase kirjaga Roosipuu väited, mis on ümber lükatud ja sisuline vale:

Vaadeldud varasemate uurimistööde võrdlusanalüüsile tuginedes saab järeldada:
1) Autoteki alt tekkidelt nr 0 ja 1 pääsenud 24 inimest ei kogenud pärast esimese järsu kreeni
teket evakuatsiooniteekonnal olulises koguses vett.
Väiksem hulk vett tungis läbi autoteki
tulekindlate liuguste alumisele tekile.

Tuginedes samas Joonisele 9, millelt nähtub, et uued vigastused paiknevad esialgse informatsiooni
kohaselt ruumides, kust inimesed pääsesid
, tekib iga veealuse vigastuse versiooni käsitlemisel
õnnetuse põhjusena vastuolu pääsenute tunnistuste ja pääsemisvõimalusega
Vasta
#14
Loodan, et autor Fucs ei pahanda.
Panin tema tööle peale rohelise noolena oletatava löögi suuna,
selle järgi saaks määrata millisest koikust on võimalik põrandale
lennata ja millisest lennatakse vastu seina.
Ja joonise keskel olev ala kust keegi ei pääsenud - minu pakkumine on,
et nende kajutite uksed kiiluti löögiga kinni, vaheseina suund on selleks sobilik.
Et autoril on vähe aega töö jätkamiseks siis kutsun siinseid asjalikumaid talle appi tulema,
analüüsime veidi seda infot.
[Pilt: Kokkup.png]
Tsitaat:Pauk oli nii kõva, et mind visati vastu kajuti ust.
Tsitaat:siis kuulsin vägevat pauku. See oli nii kõva, et lendasin vastu seina
Nii räägib kajutist 1016 Nikolajs Andrejev (Andrejevs). Kui vaadata Fucsi
pilti, siis on selgelt tuvastatav löögi suund - tagant ette, aga mitte kella 9 suunast, vaid pakun nii kella 8 suunast.
Muster mis pildil välja joonistub on väga kõnekas.
Tsitaat:Tuginedes samas Joonisele 9, millelt nähtub, et uued vigastused paiknevad esialgse informatsiooni
kohaselt ruumides, kust inimesed pääsesid
, tekib iga veealuse vigastuse versiooni käsitlemisel
õnnetuse põhjusena vastuolu pääsenute tunnistuste ja pääsemisvõimalusega
Ma näen ka, et nö uute vigastuste tsoonist on null pääsenut.
Vasta
#15
Tsitaat:minu pakkumine on,
et nende kajutite uksed kiiluti löögiga kinni, vaheseina suund on selleks sobilik.

Arvestades kajutite konstruktsiooni on selline pakkumine ülimalt vähetõenäoline. Sest kajutiseinad ei ole teras, vaid koosnevad õksteise kõrval paiknsvatest sändvitšpaneelidest. Mis sellisel juhul deformeeruvad ja summutavad löögi.
Vasta
#16
(23-10-2021, 12:14 )Ill be back Kirjutas:
Tsitaat:minu pakkumine on,
et nende kajutite uksed kiiluti löögiga kinni, vaheseina suund on selleks sobilik.

Arvestades kajutite konstruktsiooni on selline pakkumine ülimalt vähetõenäoline. Sest kajutiseinad ei ole teras, vaid koosnevad õksteise kõrval paiknsvatest sändvitšpaneelidest. Mis sellisel juhul deformeeruvad ja summutavad löögi.
Ehk siis avade nurgad ei ole enam täisnurksed.

Vasta
#17
ei viitsi hetkel trigonomeetriat kasutada, aga...kui Ain-Alar kajutist 1056 mis asub vasakus pardas nägi seina ääres vett, siis arvutage kui palju oli vett kajutis 1036 kui kreen oli nt 10kraadi.
ehk siis mõne minutiga sisuliselt olid parema parda ääres asuvad ruumid vett vööst saadik täis. eks tiri siis uks sissepoole lahti kui sein ka veel deformeerunud on. ei saa hoogu võtta ja keha raskusega läbi ukseava joosta.
ja need kajutinumbrid on asjatult joonisele kantud, sest isik ei viibinud seal:
1007
1021
1022
1026
1027
1047
1119
arvutasin nüüd - kui laeva keskmise vaheseina ääres oli paar cm vett nagu nägi Alar,
siis liikudes parema parda suunas saame iga meetri pealt juurde 18cm vett.
ehk siis kümme meetrit parema parda suunas oli vesi peaaegu laeni - 180cm
ehk laev ei olnud siis veel nii kreenis, kui kreen oli kõigest 5kraadi saame ikkagi meeter vett.

Vasta
#18
(23-10-2021, 15:00 )TTT Kirjutas: ei viitsi hetkel trigonomeetriat kasutada, aga...kui Ain-Alar kajutist 1056 mis asub vasakus pardas nägi seina ääres vett, siis arvutage kui palju oli vett kajutis 1036 kui kreen oli nt 10kraadi.
ehk siis mõne minutiga sisuliselt olid parema parda ääres asuvad ruumid vett vööst saadik täis. eks tiri siis uks sissepoole lahti kui sein ka veel deformeerunud on. ei saa hoogu võtta ja keha raskusega läbi ukseava joosta.
ja need kajutinumbrid on asjatult joonisele kantud, sest isik ei viibinud seal:
1007
1021
1022
1026
1027
1047
1119
arvutasin nüüd - kui laeva keskmise vaheseina ääres oli paar cm vett nagu nägi Alar,
siis liikudes parema parda suunas saame iga meetri pealt juurde 18cm vett.
ehk siis kümme meetrit parema parda suunas oli vesi peaaegu laeni - 180cm
ehk laev ei olnud siis veel nii kreenis, kui kreen oli kõigest 5kraadi saame ikkagi meeter vett.

Aga valem läheb keerulisemaks kui võtame arvesse selle asjaolu, et see auk ulatus 1-selt dekilt kuni autodekile välja. Esialgu tuli suurem osa vett sealt esimesele dekile, sest autodekile ulatuv augu osa oli veel ülalpool veepiiri. Kreeni suurenedes hakkas järjest rohkem vett ka sealtsamast august autodekile tulema.
See stsenaarium seletaks ka väga hästi põhimõtteliselt küsimust:
Miks Estonia ei läinud sarnaselt Herald of Free Enterprise katastroofile mõne minutiga kummuli? Sest alumistele dekkidele voolanud vesi andis laevale lisa stabiilsust.
Laeva uppumise simulatsioone on tehtud varasemalt ja isegi sellist, et laeval oli visiir eest ja samal ajal allpool veepiiri auk. Täpselt ei suuda meenutada milline konsortsium seda tegi, aga uppumise stsenaarium oli sel juhul küllaltki sarnane sellele mis juhtus. Aga seda ei võetud tõsiselt, kuna teadaolevalt laevas auku polnud ja mõlema vigastuse üheaegne juhtumine on ebareaalne. Kuid keegi ei ole tulnud selle peale, et sealt ühest ja samast august võis vett korraga tulla nii autodekile kui ka selle alla ja seda tuleks simulatsioonides analüüsida.

Vasta
#19
jah, ainult nii see olla saigi.
peaaegu aasta tagasi arutasime siin parempoolse stabikaruumi veega täitumise küsimust,
selle võimaluse saame siis vast ikkagi maha kanda sest see ruum ei saa uputada kahte korrust korraga.
võimalus, et stabikas murrab seina pika vertikaalse prao on olemas, aga see ei seleta pauku mis inimese
vastu seina viskab.
võta kuidas tahad jääb järele kokkupõrge mis tabas laeva kajutite 1037 ja 1054 juures, neist veidi kõrgemal nii, et suurem osa vett laekus autotekile.
Vasta
#20
https://www.riigiteataja.ee/akt/163088
Tsitaat:• «Dokument» tähendab jäädvustatud salastatud teavet, mis võib esineda kirja, noodi, protokolli, ettekande, memorandumi, leppemärgi või teate, toodetava eseme visandi, foto, filmi, kaardi, diagrammi, märkmiku, toodetava eseme šablooni, kopeerpaberi, kirjutusmasina lindi või disketi kujul või muus vormis (nt lindistus, magnetsalvestis, perfokaart, lint jms).
Tsitaat:Pädev asutus Eestis, kes on vastutav riigikaitsealase julgeoleku eest:
Riigisaladuse kaitse osakond, Kaitseministeerium, Sakala 1, 15094 Tallinn, Eesti; telefon: 372 640 6030; faks: 372 640 6002.
Tsitaat:Salastatud teabele juurdepääsu võib lubada neile isikutele, kellel on «põhjendatud teadmisvajadus» ja kes on läbinud asjaomase pädeva asutuse / julgeolekuasutuse julgeolekukontrolli, mis on vastavuses tema riiklike standarditega ja vastab selle teabe tasemele, millele juurdepääsu võimaldatakse.


fotod, filmid, märkmikud(käsitsi kirjutatud nimekirjad) jne on kõik selle seaduse alusel meie eest peidetud.
eesti rahva teadmisvajadus ei ole põhjendatud. s.tta teil vaja midagi teada on...
Tsitaat:Paragrahvis 9 on sätestatud lisatasu maksmine riigisaladuse ja salastatud teabekandja töötlemise eest. VTS § 58 kohaselt makstakse teenistujale, kes töötab ametikohal, millel töötamise eelduseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, lisatasu kuni 15% tema ametipalgast. Eelnõu kohaselt makstakse riigisaladuse kaitse korraldamisega seotud teenistujatele lisatasu kuni 10%. Teenistujatele, kes salastatud teavet vaid töötlevad, makstakse lisatasu kuni 5%. Erandina, milleks võib olla erakordselt suures mahus kõrge tasemega (salajase või täiesti salajase tasemega) salastatud teabe või riigisaladuse töötlemine pikema aja jooksul, võib Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsleri loal maksta lisatasu ka 15%.
tervist kahjustav töö? miks siis neile piima ei anta?
Vasta
#21
Täna on hea päev kõigil neil, kellele mu teooriate talumatusest tekkinud meelepahapohmelusele leevenduseks pokaalike piinlikkusepisaraid juua maitseb:

On väga kasulik omada tutvusringkonnas tarku inimesi, üks selline on ka kõrgeltharitud geoloog, kes võttis vaevaks mu rumalust merepõhjageoloogia kohalt ravida... Nimelt mu väide, et jääajal oli Läänemeri põhjani läbikülmunud, ei pea paika. Ma rumal ei oskanud arvestada maakoore soojendava efektiga... Seega on Läänemere põhja savikiht jääaja eelne ja selle peale sattus jääkilbi sulades moreen. Ka graniitpõhi jäi jääkilbist puutumata, lihvimata, kulutamata; seega võib savikihi all olla ka teravaid kive.
Mul on nii häbi oma rumaluse pärast ja ma vabandan. Kniks!

Küll aga on rumaluse ravil meeldivaid kõrvalnähte: tema näpunäidete järgi sai uuritud veelkord vraki videosid ja sai teha põrutavaid järeldusi. Arikas, va süvariigi käpik, luiskas... Aga selle teema jätan ootele, kui käpikul peaks tekkima himu veelkord midagi loriseda, tambin ma tema teooriad sügavale Läänemere põhja savikihti kinni... (ah et vrakk nihkus kümme meetrit- urrr... lõrisen).
Vasta
#22
sooh....nooh?
Vasta
#23
(23-10-2021, 21:36 )TTT Kirjutas: jah, ainult nii see olla saigi.
peaaegu aasta tagasi arutasime siin parempoolse stabikaruumi veega täitumise küsimust,
selle võimaluse saame siis vast ikkagi maha kanda sest see ruum ei saa uputada kahte korrust korraga.
võimalus, et stabikas murrab seina pika vertikaalse prao on olemas, aga see ei seleta pauku mis inimese
vastu seina viskab.
võta kuidas tahad jääb järele kokkupõrge mis tabas laeva kajutite 1037 ja 1054 juures, neist veidi kõrgemal nii, et suurem osa vett laekus autotekile.

Stabika murdumist ennustasin ma puhtalt kõhutunde pealt. Jah, ma eksisin, kuid pikalt pisardada selle pärast ei kavatse: mootoriruumi seinast ju leiti pirakas auk?
Kuid ometi on sissetõmmatud stabikatega mingi mõistatus: vastuolu tunnistaja ütlusega, kes nägi uppuval Estonial vasakut stabikat väljas asendis...
Teoretiseerida mulle meeldib: kapten tõmbas parema stabika sisse, kui märkas paremas pardas allveelaeva?

Soojalt soovitan tutvuda kipperifoorumist detektiivkasutaja "sults" teooriaga, mis asetaks Evertssoni augu seniselt arvatust ettepoole: just kajutite 1037 ja 1054 juurde.
Järeldused oleks sel juhul nii jõhkrad, et jätan nad praegu esile toomata.
Vasta
#24
eks me ole juba tutvud kah ja arvamust siin ka avaldanud.
sa jätad ikka oma jutu pooleli..."aga ma tean, vaat mis kõik juhtus, ..."
räägi välja mis su peas on, arutame läbi. mis selle 10m nihkumisega on? ega ometi 11m?

vasak stabikas...sees või väljas...see on keeruline küsimus. kui stabikas oli tegelikult sees, mis on ka loogiline,
siis mida nähti seal nö "taevasse kõrgumas"?
kui vasaku parda oma võiks nagu ise sisse vajuda siis parema parda oma ise juba sisse ei tõuse, aga sees on mõlemad.
ebakõla siin on.

panen püsti küsimuse - kas meil on tõendeid, et vasak parras terve on?
Vasta
#25
Ei, vasak parras on katki ja seda loogilistel põhjustel, vandenõuteooriat selles füüsikalises põhjuses pole, sestap pole ka põhjust neil vigastustel pikemalt peatuda.

Kuule, las ma nüüd püüan oma käitumist natuke selgitada. Jah, ma olen raisanud oma uneaega Estonia materjalides süvauuringute läbiviimiseks. See, mis ma sealt avastanud olen, on minu intellektuaalomand, eksole? Millal ma seda avalikustan, on minu otsustada... On mõningaid veidraid märke Kurmi käitumise juures, mis mind on väga mõtlikuks muutnud; ma ei suuda mõista seda: nüüd kus tal on käes kõik tõendid, et tal on kogu aeg õigus olnud(JAIC`i lõppjäreldus on umbluu) otsustas ta äkki vaikida... Miks?
Las ma seletan oma käitumist veel läbi ühe laenatud vaatenurga:
Pokkerilaua taga istuvad kivinägudega tegelased, laual on kõigi aegade suurim panus- Estonia uppumise mõistatuse lahendus...
Avab Arikas- KIVI teooria näib kaalukas argument...
Kord on Kurmi käes- millise PABERi paneb lauale tema Poola teadlane?
Keegi parawebi tegelane lõksutab laua all loogikaKÄÄRIDega ja vaatab veel kord oma kaarte ja diileri turncardi: kuninglik mastirida... Hmm, tahaks nagu rõõmust hundiratast visata, kuid pokkeris ei tohi vastasele signaale saata...

Kui sa tead mida tähendab pokkeris buttonnupu eelis, siis seda ma just praegu teen: ootan millal lauale panna Royal Flush.
Arikas bluffib, see on selge, kuid Kurmi kehakeelt ma praegu ei mõista...
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 11
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Koroonaviirus, osa 5. Vaktsineerimine. 2021.30.10 antiamerikanist 2,620 351,922 25-09-2024, 03:10
Viimane postitus: vasamasa
  Massihävitussõda ja/või ülemaailmne katastroof 16-19. sajanditel. antiamerikanist 86 24,615 25-02-2023, 22:27
Viimane postitus: isemaag
  Koroonaviirus, osa 4. Vaktsineerimine. 2021.02.05 xawa 2,645 392,863 31-10-2021, 09:07
Viimane postitus: Mannu
  Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu? Osa I hiidlane 2,591 584,158 19-10-2021, 09:31
Viimane postitus: Mannu
  Holokaust - sajandi vandenõu? Creed 821 407,306 11-09-2021, 22:25
Viimane postitus: I'll be back
  Elektroonika laguneb. Vandenõu? kivikas666 106 49,014 30-05-2021, 01:48
Viimane postitus: isemaag
  Madeline McCann - Rööv või vandenõu? Ares 30 20,245 17-05-2021, 15:04
Viimane postitus: euroruubel
  Koroonaviirus, osa 3. 2021.17.04 Tyto Alba 281 50,800 02-05-2021, 19:44
Viimane postitus: xcad
  Koroonaviirus, osa 2. 2021 Minaelan 1,549 239,046 17-04-2021, 09:06
Viimane postitus: Mannu
  Koroonaviirus, osa 1. 2020 Viimne Roomlane 2,291 382,732 19-01-2021, 13:43
Viimane postitus: xawa

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat