[Aerling]

Hakkab tulema

Uued uurimused kivitööriistade osas kinnitavad, et arenenud inimene on 80 000 aastat vanem kui seni arvati.

Paljud tööriistad ( nagu väiksed terariistad ) olid valmistatud tehnikas, mis nõudist erinevaid oskusi ja nobedaid sõrmi...Nende dateering viib meid tagasi vähemalt 276000 aastat.

http://news.nationalgeographic.com/news/...sions.html

[Luthien]

Väga palju on leitud objekte mis pärinevad tunduvalt varasemast ajast, kui siianni on ajalooliselt arvestatud. Mugavusest on need asjavärgendused ajaloo käsitlusest eemale jäetud.

[zepac]

Algselt postitas Luthien
Väga palju on leitud objekte mis pärinevad tunduvalt varasemast ajast, kui siianni on ajalooliselt arvestatud. Mugavusest on need asjavärgendused ajaloo käsitlusest eemale jäetud.

Mingit linki, viidet? Mul pole aimugi mille järgi otsida netist. "super old stuff"?

[Müstik]

Uued uurimused kivitööriistade osas kinnitavad, et arenenud inimene on 80 000 aastat vanem kui seni arvati.

Vanimad kiviriistad võis luua inimsoo kõrvalharu.
Ida-Aafrikast Keeniast on päevavalgele tulnud kivist tööriistad, mis on tervelt 700 000 aastat vanemad kui kõige vanemad kivist tööriistad, mis seni teada olid. Need riistad on seega lausa 3,3 miljonit aastat vanad.

Seega pärit ajast, mil nüüdisinimest ei olnud veel olemas ega veel pikka aega tulemas ja pole selge, kas need kuulusidki üldse meie otsestele esivanematele või hoopis mõnele teisele inimsoo haruliinile. Järelikult seab see leid kahtluse alla levinud veendumuse, et just nüüdisinimese esiisad ja esiemad olid need ainsad ja esimesed, kes kivi kivi vastu tagudes juba iidsetel aegadel tehnoloogilise innovatsiooniga tegelesid.

Uurimistööd juhtis Sonia Harmand Ameerika Ühendriikide Stone Brooke'i ülikoolist ja tulemused on avaldatud ajakirjas Nature.

http://novaator.err.ee/v/yhiskond/d7c746...76b2b18f1f

[Tulnukinimene]

Kas ka need?:
https://loodustuba.files.wordpress.com/2...-9-007.jpg

[Müstik]

Ei oska öelda, pole iidseid kivist tööriistu varem uurinud. Millega sinu toodud pildil tegu on? Kus asub?
Küll aga kirjutati juba kaks aastat tagasi, et Liverpooli ülikooli teadlased on jõudnud arusaamisele, et pikki ja peeneid kivist tööriistu valmistasid inimeste eelkäijad juba vähemalt miljoni aasta eest. See on ligi poole varem, kui seni arvatud.

Liverpooli ülikooli areholoogid töötasid Keenias Kilombes, kus leiti mitu käsikivikirvest, mis on oma kujult piklikud ja kitsad. Tegemist on tööriistadega, mis on pikkuses kaks ja pool korda suuremad kui laiuses. Teadlaste hinnangul pole siin tegu juhuse, vaid hoolika käsitööga. Tavaliselt on sellise kujuga tööriistu seostatud Homo sapiensiga. Keeniast leitud kivikirved võimaldavad aga öelda, et tegu on palju varasema Homo erectusega.

Vastav uuring avaldati ajakirjasPhilosophical Transactions of the Royal Society B.

http://novaator.err.ee/v/uudis/111e8b47-...81b5134987

[Tulnukinimene]

Eestimaine, minu koduõuelt, täpslet nii, "sau alusel", ta suurema kivi jalamil oligi, kerge muld-sammal peal.

[Müstik]

Omapärane kivi.

[Foorumlane]

Peaks siia sobima, http://themindunleashed.org/2015/05/this...story.html

[nokitseja]

Peaks siia sobima, http://themindunleashed.org/2015/05/this...story.html

Vägagi hästi ja ühtlasi sobitub ka sumeri legendidega:

It is believed that this ancient city is part of an even larger structure of 10,000 square kilometers. The organized nature of this ancient community and a road network connecting it to the terraced agriculture suggest that the metropolis was home to a highly advanced civilization.
The geology of the site is quite interesting too because of the numerous gold mines located in the area. According to researchers, this ancient civilization could have practiced gold mining.

Arvatakse, et see linn oli osa suuremast, 10'000 ruutkilomeetri suurusest kompleksist. Selle iidse ühiskonna olemus koos terrasspõlde ühendava teedevõrguga annab põhjust arvata, et metropol oli koduks kõrgelt arenenud tsivilisatsioonile. Piirkonna geoloogia on huvitav veel arvukate kullakaevanduste poolest. Uurijad arvavad, et kulla kaevandamisega tegeles just see tsivilisatsioon.

[Müstik]

Sellest Lõuna-Aafrika iidsest linnast on foorumis ka inglisekeelne film venekeelsete dokumentide teemas. Räägib Tellinger.
Seostatud iidsete tehnoloogiatega, vaba energia ja anunnakkidega.
Postitus 127. Documentaries in russia.

[Black Goat]

Loodus on imeline ja on loonud meid selliseks nagu me praegu oleme.Huvitav on lugeda uusi avastusi inimeste tegemistest väga varajasest ajast.Igasugused tulnukate jutt siin ei ole tõsiseltvõetav.Läbi ajaloo on mingisugused tegelased inimesi alavääristanud ja meid mitte millekski pidanud.Need kuritegelikud jõud ei saa aga igavesti meid valitseda.Samuti võib ju öelda et ükski tsivilisatsioon või kultuur ja liik ei ole igavene.Ajalugu on meile seda näidanud.Aafrikast leiab ilmselt veel paljugi huvitavat ka tulevikus kuna see ju meie häll.

[nokitseja]

Küsitavuste tõttu kopeerisin seekord täismahus.
Aga ehk on vead ja puudused tekkinud siiski vaid tõlkimise ja kopeerimiste käigus kui keegi viitsib originaali üles otsida. Sest kui põhiväide natukenegi tõtt sisaldab, siis on see päris intrigeeriv ja seostub hoopis millegi muu kui põlluharimisega. Põhjenduseks esitatud koriluse-hülgamise-jutt ei kannata ju kriitikat.

Inimese luustik muutus umbes 12 000 aastat tagasi lühikese aja jooksul palju kergemaks
Kui meie esivanemad hülgasid rändavate küttide ja korilaste elu ning hakkasid paikseteks põllupidajateks, muutus nende luustik kergemaks. Kaasaegse inimese luutihedus on oluliselt väiksem kui meie esiisadel ja inimese lähimal sugulasel šimpansil, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Siiani on teadlased arvanud, et kergem luustik kujunes aeglaselt ja järk-järgult inimese kui liigi arengu jooksul. Kuid uus uuring näitab, et inimese kerged luud on suhteliselt uus nähtus, mis tekkis üsna järsku.

Kui meie esiisade luud olid miljoneid aastaid väga tiheda struktuuriga ja püsisid sellisena pikka aega, siis ligikaudu 12 000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpupoole, vähenes luutihedus äkitselt olulisel määral.

Luud muutusid palju kergemaks ja hapramaks. Selle põhjus oli inimeste eluviisi muutus. Sellise järelduse tegi rahvusvaheline teadlaste töörühm, mida juhtis Brian Richmond USAst George Washingtoni ülikoolist.

Teadlaste sõnul on luutiheduse muutuse põhjuseks asjaolu, et inimene vahetas rändava kütt-korilase füüsiliselt aktiivse elustiili palju rahulikuma elu vastu paikse põllupidajana.

Teadlased uurisid kompuutertomograafiga praegu elavate inimeste, meie lähemate ja kaugemate esiisade ja šimpanside liigeste luutihedust. Skaneerimine näitas, et meie luude tihedus on kõigest pool kuni kolm neljandikku neandertallase ja varase Homo sapiensi omadest.

[parim]

Tasub lugeda: http://teadus.usk.ee/meie-polvnemine-aadamast-ja-eevast

[Nielander]

Sest kui põhiväide natukenegi tõtt sisaldab, siis on see päris intrigeeriv ja seostub hoopis millegi muu kui põlluharimisega. Põhjenduseks esitatud koriluse-hülgamise-jutt ei kannata ju kriitikat.

Ehk räägid lähemalt sellest kriitikast, mida see väide ei kannata?

[nokitseja]

Sest kui põhiväide natukenegi tõtt sisaldab, siis on see päris intrigeeriv ja seostub hoopis millegi muu kui põlluharimisega. Põhjenduseks esitatud koriluse-hülgamise-jutt ei kannata ju kriitikat.

Ehk räägid lähemalt sellest kriitikast, mida see väide ei kannata?

Aga proovi hinnata selle perioodi põlluharijate arvu ja võrrelda seda teistega. Ok, seal oli küll veel üks oluline sõna - paiksus, kuid...
..nuuh kütid ja korilased on ka tegelikult üsnagi paiksed.

Kui esitatud väide paika peab, siis peab ka luustike erinevus veel tänapäevalgi selgelt välja paistma, sest kütte-korilasi on maailmas veel üksjagu, ning erinevus oleks pidanud välja tulema hoopis varem ja teist kaudu. Kusagil alustati maa harimisega ja pauhti oli kogu inimkonna luustik muutunud? Seda ei usu Sa ise ka.

[Marconato]

Inimesed pärit Euroopast

Praegune seisukoht on see, et esi-inimesed elasid kõigepealt aafrikas ja sealt algas migreerumine mujale. On leitud tõendeid, et euroopas elas ca 300 000 aastat enne seda juba esi-inimesi.

[Müstik]

See eelnev uudis räägib, et erinevus šimpansi ja inimese vahel leidis aset Vahemere idaosas, mitte Ida-Aafrikas. Järeldused põhinevad leitud lõualuudel.

Esi-inimestest ja kaasaegsetest inimestest.
Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed.

https://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/ini...sioon.html

Alles eelmisel aastal oli teadusuudis, et inimkond pärineb kahest erinevast Aafrika väljarändest.
http://novaator.err.ee/259543/inimkond-p...ljarandest