Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Maaelu, majandus ja (põlis)eestlus
#76
Me ei ole jah peremehed omal maal. Ka mulle meeldiks esimene eesti vabariik ja see vaimsus mis siis valitses. Jõukad talud , seltsid, kultuurielu.
Elaks parema meelega selles ajastus.
Ega me ei tea ju milles seisneb jumalik plaan. Võime vaid aimata.
Ja paluks mitte jälle üleolev irv.
Vasta
#77
(16-04-2015, 18:58 )Minaelan Kirjutas: Tõesti, pensionärid elavad nälja piiril ja nende käest veel midagi ära võtta oleks kurjast. Ise loodan, et suudan töötada kuni surmani, aga iial ei tea, kunas tervis alt hüppab. Ja siis selle 300.- euroga ennast ravida, toita, kommunaalid tasuda jne....raske. Enamus neist oma elu enam ümber ei kujunda ega midagi juurde ei õpi. Ja ei ela nad ka üksi kolmetoalises. Kusagil reisimas ka ei saa käia, enamasti käib nende jutt ravimite ja kalli toidu üle ning selle üle, et ei jaksata lastelastele nii palju osta, kui soovitakse.
Samas see idee, et iga maal elavas peres sündinud laps vähendab pangalaenu nii 20-30%, oleks väga mõistlik. See jätaks raha perele rohkem kätte ja laseks neil maal vabamalt toimetada ja investeerida - põllumaasse, ravimtaimedesse, marjapõõsastesse jne.

Reisimise seisukohast...olen viimastel aastatel ikka korra aastas püüdnud puhkusena mingil kaugemal kultuurireisil käia. Ja pean tähendama, et harilikult moodustab grupist kolmandikust pooleni nimelt see seltskond kes väidetavalt "kuskil reisimas ei saa ka käia". Ja ega ma väidagi, et see pensionite nillimine mingi väga hea variant oleks, lihtsalt on meil hetkel kolm lihtsat valikut- eelistada vanureid ja surra rahvusena välja, vedada sisse rahvast arengumaadest ja saada kaela kõik need probleemid, millega Euroopa hetkel silmitsi on ning surra välja pisut hiljem või panustada vähemalt kolme lapsega peredesse lootusega seeläbi edasi kesta. Loomulikult on mul penskaritest kahju, aga tuleb aru saada, et kui inimesed pole soovinud ise endake laste läbi vanaduspõlve kindlustada, siis ei ole see kellegi teise kui nende endi süü. Muidugi tuleks ühe meetmena kehtestada ka maks iivepuudelistele, nimetagem seda siis kas lastetusmaksuks, kestmisoanuseks või pensionitagatiseks.


(16-04-2015, 19:17 )east Kirjutas: Sellest ideest et perre sündiv laps võiks vähendada pangalaenu võib kõnelda (paraku) vaid paraveebis. Kui minna selle ideega avalikkuse ette siis saad kohe süüdistuse natsimeelsuses sest natsi Saksamaal niisugust süsteemi praktiseeriti.
Ning veel: miks peaksid hakkama harrastama niisugust süsteemi võõramaised pangad (milledele võlgu ollakse) milledel pole meie rahvuslikust jatkusuutlikkuset sooja ega külma.

Ega pangad ei peakski, see polegi nende asi, sedasorti programmide taga peaks olema riik. See tagaks ju ka selle, et noored ei peaks elu alustama kas väljadpool riiki rahateenimisega, et eluaseme laenu kinni maksta või siis kohapeal sellesinase laenu tõttu piirdina ühe lapsega. Nagu sotsioloogide uuringud näitavad, jääb peresse kolmas laps nimelt raha tõttu sündimata- tahetaks, aga ei olda kindlad finantsvõimekuses.
Vasta
#78
Ameti tõttu käin üsna tihti Tallinnas inimeste kodudes, lapsi on piisavalt eramajade asumites, samas mägedes on lapsi palju vähem, samas seal on palju vanureid kes vajavad sotsiaalabi ja jutt et lapsed tagavad vanurite hoolduse on täielik bullshitt. Seda on aga pigem venelaste peredes, eestlased on paljud lahkunud välismaale ja oma vanemad siin hooletusee jätnud, aitavad ainult sotsiaalabi ametnikud, paljudel on lastel ka korterid pärandatud ja need ootavad siis ainult pärani avanemist. Ise olen kõigile pähe tagunud et kui enam ei jõua ise hakkama saada siis minna vanadekodusse ja müüa korter selle teenuse kinnimaksmiseks mitte pärandada lasteleenne kui ei tea kuidas ise lõpetad. Nii et möga jätta et lapsed on pensioni kindlustus, tegelikus elus see nii ei ole, vanad peaksid saama vanadekodusse minna ilma lastelt raha nõudmata. Täna sotsiaalhoolekanne seda ei võimalda.
Maaelu aitaks edendada üks teine meede, vanas euroopas on põllumeeste nn kindlustusraha, see ei ole abiraha vaid kindlustab ellujäämise halbadel saagiaastatel palju suurem kui meil, siin peaks olema selle suurema summa ja meie makse vahe kaetud piiril võetava tolliga mis siis kohalikele talumeestele jagatakse õiglase müügihinna saamiseks impordiga võrreldes. Täna saavad nad siin müüa tänu dotatsioonidele odavamalt kui kohalikud talumehed.
Vasta
#79
Lapsed on siiski pensioni tagatiseks juba paljalt oma olemasoluga, on, kes sotsmaksu maksab. Või arvab tõesti keegi sinisilmselt, et praegu korjatavast rahast piisab 40 aasta pärast muretuks vanaduspõlveks. Mis aga pärandit ootavat seltskonda puutub, siis on kindlasti ka neid. On läbi aegade olnud. Küll on aga tähele panna, et suuremates peredes on sedasorti probleeme siiski vähem. Muideks, ka ennist tähendatud küsimine oma lapse vihkamise osas oli nimelt ka sellisest situatsioonist ajendet- panna vanemate ja eluea pikenedes ka vanavanenate ülalpidamine ja abistamine vaid ühe järeltulija õlgadele...jõhker koorem. Pidada üleval oma isa ja ema ning ka nende vanemaid. Koormus kuus inimest ühele töötegijale.
Vasta
#80
Riik oled sa ise, seega- kui on lapsed, oled sa oma vanaduse eest juba hoolt kandnud.
Vasta
#81
Vahest on hea numbreid vaadata, seekord vaatame mida The World Factbook näitab;

Imprt - eksport
2013 - miinus 1.3 miljardit dollarit (osteti sisse rohkem kui välja müüdi)
2014 - miinus 1.23 miljardit dollarit

Allpool vaesuspiiri elanikke 17.5 % rahvastikust (2010 andmeil)

Välisvõlg
2013 - 21,33 miljardit dollarit
2014 - 22.79 miljardit dollarit
Aastaga suurenes välisvõlg 1,46 miljardit dollarit, 1160 dollarit inimese kohta.

Vasta
#82
Kõige värvikamat näidet sellise tegevuse tulemuste kohta tasubki otsida Setumaalt – ühest Eesti kaugemast ääremaast, kus leiab ruutkilomeetri kohta keskmiselt paar inimest ja kust Tallinna piirini on ligi 300 km. Pärast aastaid kestnud väljarännet on Misso ja Värska vald suutnud mõne aastaga pöörata oma rändesaldo positiivseks. Pisikeses vallas tähendas noorte perede lisandumine lausa kohaliku kooli päästmist.

Misso vald on oma rändesaldo poolest Eestis koguni üheksas omavalitsus. Esimene on mõistagi Tallinn, millele järgnevad suurte keskuste lähedased vallad Ülenurme (Tartu) ja Viimsi (Tallinn), aga ka pisikesed Vaivara (Ida-Virumaa), Muhu ja Kaarma (Saaremaa).

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=71261745
Vasta
#83
Lemet on "üliandekas" kui kirjutab - Loomulikult on mul penskaritest kahju, aga tuleb aru saada, et kui inimesed pole soovinud ise endake laste läbi vanaduspõlve kindlustada, siis ei ole see kellegi teise kui nende endi süü. Muidugi tuleks ühe meetmena kehtestada ka maks iivepuudelistele, nimetagem seda siis kas lastetusmaksuks, kestmisoanuseks või pensionitagatiseks

Loomulikult on mul Lemetist kahju, aga need "tarkused" võiks enesele hoida.
Vasta
#84
Velleke võib oma haletsuse endale hoida, minu pinsipõlv on laste läbi kindlustatud...
Vasta
#85
Lastetusmaksu on tegelikult mõned korrad ka tegelikult tahetud määrata. Teatavasti oli see ka osa stalinistliku Venemaa poliitikast. Sestap vast hoiduks vanade vuntside vigu kordamast.
Vasta
#86
Kas see ikka nii väga viga on? Kui ei meeldi nimetus, siis võib ju selle muuta, tähtis on põhimõte. Nii või teisiti pole praegune poolsolidaarne süsteem pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Vasta
#87
Süüdistada loomulikult mitte, küll aga poleks neil lastetutel sellisel juhul hiljem asja pensionit tahta. Eriti kui lastetuse põhjuseks on isekus, lõbujanu etc. Soovi korral on meil muideks lastekodudes pereta lapsi piisavalt. Printsiip on ju lihtne- kolme lapsega pered panustavad ühiskonna taastootmisse laste näol. Lastetud panustavad sama summa ulatuses, mis laste üleskasvatamisse kulub, rahaliselt. Loogiline mu meelest. Ja õiglane.
Vasta
#88
Mida puutub siia üksteisest hooliv kogukond???? Mitte et ma selle vastu oleks, aga see ei puutu ju asjasse vähimalgi määral. Puhas matemaatika- kui mitu pensioniealist suudab üleval pidada üks töötav inimene. Ja kõik muu sellest tulenev. Sestap peaksidki lapsed ühiskonna edasikestmise seisukohalt olema eakatest eelistatavamad.
Vasta
#89
Tsitaat:Matemaatika on vajalik, aga mitte terve ja jätkusuutliku ühiskonna säilimiseks. Selleks on vaja hoolivust, armastust, prioriteetide ümbermängimist ja palju muud.

Kena keik, aga juba vanarahvas teadis öelda, et tühi toob tüli taresse. Ja kaua jätkub sel ühel palgateenijal kannatust ja hoolivust, kui ta peab üleval pidama punti hedoniste. Lisaks omaenda vanemate ja vanavanemate.
Vasta
#90
Tsitaat:Kahjuks seesama vanarahvas, kelle nimel räägid, oli samuti õnnetu, vaene, rõhutud ning otsis põhjuseid, vanasõnu ja mida iganes, et oma mitteväärikat olukorda kuidagi ilustada.

Minaelan võiks külastada ERMi säilikuid ja pisut mõelda, kas "...õnnetu, vaene ja rõhutud rahvas) oleks ikka suuteline sellises koguses selliseid asju looma, nagu seal välja on pakkuda.
Vasta
#91
Minaelan, kui sina oled haige, õnnetu, depressiivne, sõjakas jne, siis on see sinu enda probleem. Mina näiteks keeldun kategooriliselt end õnnetuks ja depressiivseks pidamast ja tõden avalikult, et kõik, mida ma pole, on kinni mitte mingis müstilises riigis, vaid kas pole mulle lihtsalt huvi pakkunud või on jäänud minu personaalse laiskuse ja viitsimatuse taha. See kõigi ja kõige süüdlasekspidamine on üldiselt omane vene blatnoikultuurile, kus samuti kõik teised süüdi olid.
Vasta
#92
Ei ole midagi parata, kui see lõputu teistesüüdistamine selliseid seoseid tekitab. Aga nagu öeldud-kui Minaelan tahab olla õnnetu, haige ja depressiivne, siis kes saab keelata. Vaba maa. Mina ei taha olla ja ei ole kah. Vat nii. Ja Venemaad ei vihka ma kuskilt otsast, asi, mida ma ei salli, on nürimeelne sovoklus.
Vasta
#93
Kui sul sellest kergem saab, siis palun- be my quest. Ülejäänud tekst on aga...ütleme, et pisut paranoiline.
Vasta
#94
Mida sa oled teinud töötava rahva heaks, arenguks, maainimeste arenguks jne? Käegakatsutavalt? Kas sa oled neile loonud töökohti, neid õpetanud, aidanud jne?
Vasta
#95
Tsitaat:Mida sa oled teinud töötava rahva heaks, arenguks, maainimeste arenguks jne?

Aga küsimusele vastuseks - maainimene ei vaja minu õpetamist. Kel midagi kõrvade vahel, saab ise suurepäraselt hakkama, lolle ja laisku kas õpetab elu ise või surevad välja. Mina katsun iseendaga hakkama saada, see ongi minu panus. Et keegi ei peaks minu muresid kandma hakkama.
Vasta
#96
(21-04-2015, 19:05 )Lemet Kirjutas: Aga küsimusele vastuseks - maainimene ei vaja minu õpetamist. Kel midagi kõrvade vahel, saab ise suurepäraselt hakkama, lolle ja laisku kas õpetab elu ise või surevad välja. Mina katsun iseendaga hakkama saada, see ongi minu panus. Et keegi ei peaks minu muresid kandma hakkama.

Ei saa nad alati hakkama, sest need, kel midagi kõrvade taga on, püüavad lüpsta neid, kes on puhtad ja siirad. Nagu sinagi.
Ja neid, kes peksa saavad, ei saa süüdistada laiskuses, vaid julmurite ärakasutamises. Kas sa õigustad neid või aitad luua paremat ja õiglasemat ühiskonda?

Vasta
#97
Lõpeta ära...puhtad ja siirad poetrepil Bocki manustamas ja elu ebaõigluse üle kurtmas...kusjuures kui mõtlema hakata, siis olen üht prouat Läänemaal tõepoolest eriala peensustes õpetanud. Ja üllatus-üllatus, proual on vaatamata algajaseisusele tööjärg hetkel ees viisakas. Mis tõestab taas, et kui maainimesel vähegi sära silmas on, saab hakkama küll.
Vasta
#98
(21-04-2015, 15:30 )Lemet Kirjutas: Mida puutub siia üksteisest hooliv kogukond???? Mitte et ma selle vastu oleks, aga see ei puutu ju asjasse vähimalgi määral. Puhas matemaatika- kui mitu pensioniealist suudab üleval pidada üks töötav inimene. Ja kõik muu sellest tulenev. Sestap peaksidki lapsed ühiskonna edasikestmise seisukohalt olema eakatest eelistatavamad.

Väga hästi kokku võetud! Lapsed on tulevik, eakad paraku minevik.
Minu peres kasvab samuti kolm last ning annan endast parima, et neist võimalikult tublid inimesed kasvatada. Ajab ikka vahel kukalt sügama küll, kuidas lasteta perel on nii palju lihtsam ja muretum meie ühiskonnas. Vaatan oma sõpru-paare, lasteta.. osad kümmegi aastat minust vanemad. Muretsevad vaid enda pärast, elu on lill. Kui neile kurta vahel, et meil ei jää naisega üksteise jaoks eriti aega laste ja talu kõrvalt, küsitakse- et miks te reisile ei lähe? Finantsilises mõttes tuleks see laste ja talu arvelt (palju on veel ehitada/remontida) ning väljamaa mind isiklikult ei tõmbaks ka. Nemad käivad 2-3 aastas võõral maal ning ei mõista seda. Lastetegemine oli ju meie enda vaba valik. Jah, meie valik aga ka minu lapsed hakkavad nende sõprade pensionit maksma.

Mis pagana hoolivast ühiskonnast sa, Minaelan, jahud kui tuleb hoolida nendest sama võrdväärselt, kes TEADLIKULT tahavadki vaid endast hoolida, kui neist, kes panustavad kas või "kolme lapse eostamisega" MEIE ühiskonna jätkusuutlikusse?
Ei õhuta vaenu, selliseid paare on mu sõprade hulgas mitmeid ja nad on jätkuvalt mu parimad sõbrad. Isegi kui "me saime oma 2-toalise korteri remonditud, teie talu millal valmis saab?" küsimused jätkuvalt tulevad.

Btw, kas dekreedis oldud aeg, lastehoolduspuhkused jne arvestatakse töötatud aja sisse pensioni mõttes?
Vasta
#99
Vahelesekkumine oli jälle vältimatu! Üksteisele nimede andmine ei ole meie foorumi hea tava, ENDISELT. Parandasin ja eemaldasin vastavasisulised postitused ja edaspidi võiks oma vigadest ikka õppida, mitte edasi lahmida.
Vasta
Oh, jess!
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=71301919
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat