Uneparalüüs ehk unehalvatus

Endal on midagi sarnast või sama ikka väga tihti. Vahel nädalas mitu korda, aga kõige huvitavam on see, et ühtegi kolli pole ega midagi, ainult halvatud. Ja mul pole selle vastu enam midagi, päris huvitav. Ootangi vahel seda.

Uhh mulle küll ei meeldinud see asi...ma ei viitsi kogu pikka juttu ära lugeda aga mul aitas kui suudad kuidagi oma varvast või sõrme liigutada.

(14-10-2013 22:23 )Equitis Kirjutas:  Endal on midagi sarnast või sama ikka väga tihti. Vahel nädalas mitu korda, aga kõige huvitavam on see, et ühtegi kolli pole ega midagi, ainult halvatud. Ja mul pole selle vastu enam midagi, päris huvitav. Ootangi vahel seda.

Veidi OBE kohta uurinud ja kuskil räägiti, et kui proovid OBE-d saavutada, siis võib ka see paralüüs tulla. Sellest ei ole midagi hullu. Pigem tõesti kaasa minna ja vaadata milleni see viib. Mõni inimene on lihtsalt selline, et kukub sellesse olekusse kergemini. Eksperimenteeri

(03-12-2013 00:06 )Ov2 Kirjutas:  

(14-10-2013 22:23 )Equitis Kirjutas:  Endal on midagi sarnast või sama ikka väga tihti. Vahel nädalas mitu korda, aga kõige huvitavam on see, et ühtegi kolli pole ega midagi, ainult halvatud. Ja mul pole selle vastu enam midagi, päris huvitav. Ootangi vahel seda.

Veidi OBE kohta uurinud ja kuskil räägiti, et kui proovid OBE-d saavutada, siis võib ka see paralüüs tulla. Sellest ei ole midagi hullu. Pigem tõesti kaasa minna ja vaadata milleni see viib. Mõni inimene on lihtsalt selline, et kukub sellesse olekusse kergemini. Eksperimenteeri

Tuleb jah, kirgaste unenägude puhul kah. Mul pole elus kunagi seda olnud, aga siis kui ma hakkasin nende asjadega tegelema paralüüs saabuski, mind see ei seganudki, huvitav oli rohkem, sest veidraid asju juhtus sellel ajal . Nüüd kui ma enam midagi sellist ei taotle, on jälle rahu majas.

Ei näinud põhjust uut teemat püstitada, kuid vajaksin abi. Kas Eestis on mõnda inimest kes saaks mind unehalvatusega aidata? Minu jaoks on see ebamugav ja tahaks probleemist lahti saada, siiski tahaks ka teada põhjust, mis või kes selle põhjustab.

Probleem on kestnud ligi 3 aastat, kui algselt ei saanud lihtsalt keha liigutada siis nüüdseks on jõudnud asjad nii kaugele kuidas ma kuulen erinevaid hääli (karjumist, vee voolamist, voodi vastu koputamist) ja ka seda kuidas keegi mind puudutab, samuti olen ka näinud tihti musti kogusi enda voodi ees, tihtipeale ei julgegi enam silmi lahti teha, kuid kuulen ja tunnen siiski endiselt kõike. Ma olen sellega harjunud, kuid see on minu jaoks siiski probleem ja sooviks lahendust.

Wikist leiab ravi kohta järgmist:
Kõige turvalisem ravivõte oleks inimesel järgida tevislikumaid unerütme - regulaarne kellaeg magama minekul ja ärkamisel(näiteks äratuse paari minuti haaval edasi lükkamine snooze nupu abil on halb mõte - siin seletab miks). Enne magama minekut ja peale ärkamist soovitaks teha võimlemisharjutusi.

Ja muidugi leidub ka ravimeid, kuigi sellist tabletti, mis selle kõigil ära võtaks ei ole veel leiutatud. Ehk siis pöördu psühhiaatri poole.

Leidsin eespoolt ka soovitusi:

(04-08-2013 08:16 )levis Kirjutas:  Uneparalüüsi lõpetamiseks on ka palju tehnikaid.
Inglise keeles: http://dreamstudies.org/2010/04/29/9-way...paralysis/

(20-01-2014 17:41 )SalajaneT Kirjutas:  Ei näinud põhjust uut teemat püstitada, kuid vajaksin abi. Kas Eestis on mõnda inimest kes saaks mind unehalvatusega aidata? Minu jaoks on see ebamugav ja tahaks probleemist lahti saada, siiski tahaks ka teada põhjust, mis või kes selle põhjustab.

Endal oli unehalvatus 6-7 aastat, tugev vilin, pragin peas, halvatus. Keha liigutades kadus, kuid tuli kohe tagasi. Pidin täiesti ärkvele tõusma, toas liikuma enne kui julgesin uuesti magama minna. Loomulikult kaasnevad psürr tunded, vahest õudusunenäod enne seda ja siis poolärkvel olles veidrad kohaloleku tunded jne. 50% juhtus see teine öö peale seda kui olin tarvitanud rohkem alkoholi, 50% ei oska määratleda.

Ise sellest tervenenud kaela ja ülaselja lihastele trenni tehes, inimesed istuvad tänapäeval üsna mitu tundi arvuti ekraani ees sund asendis (vaadates alla) nii tööl kui kodus ja see võib olla vähemalt üks põhjustest, samuti ka füüsilise töö puhul ei pruugi teatud lihased üldse koormust saada. Mina olen sellisele arusaamisele jõudnud. Igatahes mind see aitas.

Tahaplaanile on see teema jäänud, aga nagu kord ja kohus, siis pajatan ka enda loo.
Lisaks eelmisele postitusele, et enda töö on just füüsiline pluss siis veel personaalne treening.
Enda hinnangul tekkis unehalvatus ebaregulaarse une ja väsimuse tagajärjel.
Tuletan siis meelde...juhtus see umbes aasta tagasi.

Kõigepealt jäin magama poolselili diivanil, suhteliselt ebaregulaarne asend minu puhul. Üles ärgates
oli mu nägu diivani seljatoe poole, ehk kogu ülejäänud tuba oli minu jaoks pime. Suu, lõug ja kael oli
meeletult krampis ja nagu ikka, liigutada ei saanud ainult silmamunad keerlesid edasi-tagasi. Kuulsin kuidas keegi
tammub toas edasi tagasi diivani ees, tekkis väike paus mille järel tundsin, et see olend või mis iganes tuli mu selja taha ja siis tundsin kätt oma seljal, uskumatu millised külmavärinad see tekitas. Peale seda kuulsin nagu keegi istuks mu kõrval ja loeb ajalehte, helide järgi lappas seda ajalehte nagu otsiks mingit kindlat artiklit sealt. Kogu selle tegevuse ajal üritasin endale sisendada, et nüüd võtan jõu kokku ja võtan kätega peast kinni ja jõuga keeran
selle pea toa poole, et näha mis toimub, aga ei tulnud seda jõudu kuskilt. Sain küll koheselt aru, et tegemist
on unehalvatusega kuna olin varem sellest juba lugenud, kuid paanikahoog oli ikkagi meeletu. Peale ajalehe
klõbinat kordus see sama tammumine ja uuesti tuli käsi selja peale, siis ma mõtlesin, et nüüd on kõik, sest ükski mu jõupingutus ei toonud vilja. Mõne aja möödudes hakkasid vaikselt sõrmed liikuma ja siis see lõppes.
Magama jäin umbes 10 paiku õhtul ja ärkasin pool 2, peale seda horrorit olin ma ikkagi nii paanikas, et istusin
2-3 tundi üleval ja ei olnud isegi julgust minna teise tuppa kuna seal oli pime ja lülitid tundusid ikka väga
kaugel olevat. Järgmine päev olin suhteliselt rivist väljas ja õhtul uuesti koju saabudes võttis enne ukse avamist
julguse kogumine 5 minutit aega. Tundus nagu miski ootaks mind juba ja ei tahtnud kuidagi üldse uksest sisse astuda.
Paari nädalaga oli igasugune hirm kadunud ja rohkem pole sellist asja esinenud, aga selili enam magama ei jää

Kogesin korra elus unehalvatust, kui olin haige (tüüpiline külmetus). Olin jäänud diivani peale selili magama, kui korraga avasin silmad ja keha oli nagu halvatud. Kusjuures ka silmi oli väga raske lahti hoida, aga ometi mäletan, et ma vaatasin toas ringi. Nägin isegi kella, mis tõi tagasi ajataju. Üritasin liigutada jäsemeid, kuid ei suutnud. Mingil hetkel tabas hirm ja tekkis tunne, et keegi on veel minuga samas toas, ometi kedagi teist toas näha polnud. Ka häält teha polnud võimalik. Proovisin sulgeda silmad, et uuesti magama jääda, aga ilmselgelt olin liiga häiritud, et uuesti uinuda. Üritasin siis rahuneda ja mõtlesin, kuidas saaks keha üles äratada. Lõpuks võtsin kokku kogu oma tahtejõu ja sain liikuma oma käe, mille suutsin nihutada telekapuldini. Kõige raskem oli saada pihta puldi nuppudele, sest sõrmed ikka ei liikunud. Mõtlesin, et kui saan teleka tööle, siis ärkan täielikult üles. Ma ei tea, miks ma tol hetkel sellele mõtlesin, aga igastahes see aitas ja niipea kui teler tööle hakkas, ärkas ka mu keha üles.
Pärast täielikult ärkamist oli kummaline tunne - kas see juhtus päriselt või nägin ma seda unes? Ainus asi mis tõestab, et ma olin ärkvel oli kell, mida ma unehalvatuse ajal jälgisin, see oli täielikult ärgates vaid mõned minutid edasi läinud.
Kõige häirivam oli aga see tunne, et keegi on veel toas...

Ekspressis terve rida inimeste kogemusi unehalvatusega: http://ekspress.delfi.ee/elu/arkad-ules-...d=78896926

Mingil põhjusel pole võetud vaevaks nähtusele isegi mitte kõige pinnapealsemat seletust pakkuda. Nõnda lastakse sellel mähkuda müstikaloori, millest kumab läbi vaimumaailm ja õudusfilmidest tuttavad tegelased. Las isiklikud anektoodid seletavad onju...

Ei saa ka nõustuda hinnanguga, et "aina rohkem inimesi ärkab öösel üles ning ei saa ennast liigutada..." Jah, inimesi on maailmas iga päevaga rohkem, seega ka unehalvatust, aga pigem on tänapäeva inimestel tänu internetile lihtsam ja kiirem oma kogemusi jagada. Ilmselt oli ka veel mõned kümned aastad tagasi taolisel kogemusel küljes paha maik, mis inimesi sellest rääkima just ei innustanud. Tõenäoliselt kinnitasid aga üksikute "julgete" unehalvatute moonutatud kogemused kanda UFO-lugude, inglikülastuste ja vaimude värvikirevas maailmas. Kui mitte ei aidanud see meeltsegav seisund lausa sellist maailma luua...

(27-07-2013 17:10 )WeirdBerries Kirjutas:  just lugesin sellekohta
http://www.telegram.ee/maavaline/mis-on-...fPi0T5WbLK

kas teist on keegi kogenud seda ? rääkige oma kogemustest

Olen korra elus kogenud. See juhtus päeva ajal kui hetkeks suigatasin, aga kogemus on elu aeg meeles. Väga õudne tunne oli. Õnneks pole hiljem kordunud.

Arvan, et tegu oli deemonlike olendite või negatiivsete astraalolenditega.

Kogesin seda esimest korda ca 1,5 tagasi (kaks korda järjest).
Nägin kuidas mu vasakust käest tuli välja hall käsi kuid hirmu ma ei tundunud absoluutselt mitte. Koer magas minuga samas toas kuid tema magas nagu vana rahu ise. Aga ega see polnud just meeldiv kogemust minu jaoks

Kogen tihti, viimasel ajal korra või kaks kuus kindlasti. Hakkan magama jääma ja tunnen, kuidas peas hakkab undama ja ukse juurest tuleb mingi must olend (tume ovaalne kujund) minu juurde, läheneb aeglaselt. Selline tunne on, et kui minuni jõuab, siis lämmatab mu ära ka. Tavaliselt raputan pead või üritan käsi liigutada, mis mind üles äratab. Kõige nõmedam on see, et see kipub korduma, kui uuesti magama jääma hakkan. Ja nõnda kuni kümme korda öö jooksul järjest, enne kui normaalne uni tuleb. Tüütus!

(07-08-2017 17:25 )JaanusSaar Kirjutas:  Kogen tihti, viimasel ajal korra või kaks kuus kindlasti. Hakkan magama jääma ja tunnen, kuidas peas hakkab undama ja ukse juurest tuleb mingi must olend (tume ovaalne kujund) minu juurde, läheneb aeglaselt. Selline tunne on, et kui minuni jõuab, siis lämmatab mu ära ka. Tavaliselt raputan pead või üritan käsi liigutada, mis mind üles äratab. Kõige nõmedam on see, et see kipub korduma, kui uuesti magama jääma hakkan. Ja nõnda kuni kümme korda öö jooksul järjest, enne kui normaalne uni tuleb. Tüütus!

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Shadow_person

Lappasin teema läbi ja paneb natukene imestama kui harva foorumi tegelased seda kogevad.Oma esimese astraal projektsiooniga sain hakkama u 14 aastat tagasi.Aastaid tagasi juba loobusin sellega tõsisemalt tegelemast,aga aeg-ajalt lõunauinakut tehes proovin astraali minna ajaviiteks.Iga ebaõnnestunud katse lõppeb enamasti paralüüsis.Vahest ei tahtnud isegi astraali edasi punnitada vaid proovisin,et kaua selles paralüüsi olekus vastu pean.Huvitavaid ja veidraid kogemusi tuli sealt kapaga.Ainus probleem oli,et miskid deemoni/vampiiri laadsed olevused käisid mind vahest ¨kiusamas¨(raske kirjeldada,nagu miski deemon oleks sul n2os kinni ja sinu seest lendab väga kiire tuulena välja miski energia).Peale nendega kokkupuudet oli tihti ärgates väsimus suurem kui magama minnes ja natuke selline tunne,et kohe kohe tuleb paanikahäire.Kirikus ma ei käi ja usklikuks ennast ei pea,aga paralüüsist sain välja sekunditega korduvalt hüüdes ¨Jeesus¨.
Kõik see tuli meelde lugedes Teloslase postitust selles teemas (postitus nr6) http://www.para-web.org/showthread.php?tid=8816
Kogemuste põhjal tahaks spekuleerida,et need demoonilaadsed energiaimejad pole teps mitte kujutlusvõime vili.
Aga no proovi sa sellist spekulatsiooni tõestada..

Olen aastaid kogenud uneparalüüse. Algul olid nad väga hirmutavad ja karjusin kuni keegi tuli ja mind puudutas. Mingi salapärane ja väga kohutav nähtamatu jõud kutsus esile tõelise hirmupaanika. Tasapisi õppisin õudusest võitu saama, vastu panema, harjuma, kuni see õudus taanduski. Vahel on ta siiski tagasi, kuid talutaval kujul. Õppisin ringi vaatama, ühest olekust teise minema, korduvalt ärkama uude unenäkku või paralüüsi ja oma tegevust seal juhtima. Kõige suurem mure oli, et ei suuda seal olla nii pikalt, kui tahaks. Ja kui küsimustele saad algul paar selget vastust, siis edasi kiputakse sulle jama ajama. Need jamaajajad esinevad tavaliselt sinu surnud sugulaste või sõpradena, kuid kaovad, kui avastad ja tajud, et nad on võltsid. Tõelised surnud sugulased, kellega seal kohtud, ei aja jama, kuid pole ka eriti altid vastama. Räägivad, aga vähe ja peale käia pole mõtet. Tegelikult ma ei teagi, kuidas toimuvat nimetada - uneparalüüs või lucid dreaming. Minul on nad väga põimunud. Naljakas on see, et keset väga kirgast unenägu meenub, et õigus, ma ju ei saa liigutada ja peaksin kartma. Sellised hetked tulevad nimelt ühest teadlikust unenäost teise üleminekul. Arvad, et ärkasid ja võtab veidi aega enne kui tajud, et ei veel ja rändlus jätkub! Ma ei omista sellele erilist tähtsust, aga tore on vahel nii unes seigelda. Et see pole tavaline uni, selle tunneb muidugi kohe ära.
Väga pahasid asju pole kohanud. Aga mitmeid kordi olen sattunud mingitesse tohututesse maa-alustesse tunneleisse, millel on tohutud raudsed vaheuksed. Mõnikord avatud mõnikord kinni. Ja seal on tunda alati selle mingi väga paha ja kohutava jõu ligidalolekut.

Mul oli väiksest peale olnud neid tunneli/katakombi unenägusid kus sa tajud kurjust kusagil eemal oma täies õuduses. Pole neid oma 20 aastat näinud ja ei saaks 6elda ,et neid igatseks.Mõned neist on mäillu kinnitunud ja aegajalt ikka tuletavad ennast meelde..
Lucid dreaminguga on mul vahest veidraid asju juhtunud,enamasti kui tukastan kusagil elutoas kus elu käib.Kuulen igat vestlust ja krabinat ja samal ajal vaatan unenägu nagu filmi.Välismaailma helid ei mõjuta unenägu.Kaldusin teemast kõrvale,vabandust.

(10-04-2018 01:54 )Malandro Kirjutas:  Mul oli väiksest peale olnud neid tunneli/katakombi unenägusid kus sa tajud kurjust kusagil eemal oma täies õuduses. Pole neid oma 20 aastat näinud ja ei saaks 6elda ,et neid igatseks.Mõned neist on mäillu kinnitunud ja aegajalt ikka tuletavad ennast meelde..
Lucid dreaminguga on mul vahest veidraid asju juhtunud,enamasti kui tukastan kusagil elutoas kus elu käib.Kuulen igat vestlust ja krabinat ja samal ajal vaatan unenägu nagu filmi.Välismaailma helid ei mõjuta unenägu.Kaldusin teemast kõrvale,vabandust.

Millalgi, kui sinuga see veel juhtub, no teistel ka, siis sellist unefilmi vaatamist on võimalik edasi arendada, lükkad käega/kerid, kas edasi/tulevik või tagasi/minevik mõeldes millelegi mida tahad näha ja nädki...tuleviku reisiga peab ettevaatlik olema võib oma surma kohata, närv peab hea olema ja isegi lihtsalt niisama võib kerida ja vaadata, ilma mdagi konkreetset näha tahtmata. Ühesõnaga proovige väga huvitav on.

(20-07-2017 21:34 )Nielander Kirjutas:  Ilmselt oli ka veel mõned kümned aastad tagasi taolisel kogemusel küljes paha maik, mis inimesi sellest rääkima just ei innustanud.

Eelmise Eesti Vabariigi ajal olid paranähtused vägagi populaarsed ja neist räägiti/kirjutati küll. Lihtsalt uneparalüüsi nimetati luupainajaks ja kummitusi ning poltergeisti kodukäijateks. N Liidu päevil ei olnud võimalik sellistest asjadest ajalehes kirjutada või raadios rääkida, sest massimeedia oli allutatud kompartei diktaadile ja kommunistid teatavasti midagi üleloomulikku ei tunnistanud.

Olen enda kogemusi luupainaja/uneparalüüsiga kirjeldanud ühes teises teemas siin foorumis. Viimasel ajal ei ole mul seda olnud, aga lahti sellest sain tavaliselt nii, et vihastasin ja sõimasin sosinal "jäta mind rahule, ..... ...... ja..... rsk" ning lihtsalt ei kartnud seda nähtust.

Minul toimiski see nii, et kui paanilisest hirmust ja õudusest üle sain, alles siis hakkaski juhtuma. Lihtsalt ei võitle vastu vaid lased asjadel kanda ja juhtuda. Ja hiljem õpid juba ise suunama.
Tegelikult tuleks kõik kohe üles kirjutada ja alles hiljem analüüsida, sest paljud nüansid kipuvad kiirelt ununema.
Kahju on nimelt sellest, et on tohutult raske leida kedagi, kes õpetaks, juhendaks. Sellepärast tegelikult siia foorumisse tulingi ja õndsas usus algul ka mõnedele minu arvates tegijaile sõnumeid saatsin. Ei ma saanud vastu eriti midagi. Ja neid sadu õpitubasid, kus rahvalt ainult raha välja petetakse, pole ju mingit mõtet külastada. Sealt ei saa nüüd küll mitte midagi, kui käsitööoskus välja arvata. Käisin minagi ühel koolitusel, kus rännakuid õpetati. Õpetus õpetuseks, aga üsna kohutav oli praktiline osa, kus pärast mõningat trummipõrinat väitsid kõik veganeist tibid ja muu moekas rahvas, kuidas nad praegu just allilmas või ülailmas käisid ja tõid koti ja matiga hingelinde ja -loomi kaasa ja mis seal kõik kasvas ja oli. Aina kuula ja imesta. Nagu Narnia lood! Absoluutselt selge oli, et enamik ajab niisama plära suust välja. Lennukas fantaasia! Pärast nädalast meilivahetamist korraldajaga tunnistas ka tema viimaks, et muidugi panevad kõik ainult fantaasiat ja üritavad end eriliseks ja tähtsaks teha ja luuletavad lugusid kokku, kuid kuna see annab neile ju meeldiva elamuse, siis mis selles halba on. Mulle oli aga sellest imselgelt vähe.
Ja nii ma siis pusingi üksi. Kui miskit tuleb välja, ei teagi ma sageli, mis juhtus. Ja kuhupoole ja kui kaugele üldse võib ohutult ja tagajärgedeta pusida? Ei tea. Ka Vigala Sassi raamatus lõppesid pooled kirjeldused lausega, et kui asi nässu läheb, oled omadega täitsa perses! Sured maha või lähed lolliks. Nuh, Sass oli muidugi lisaks kõigele muule pullivend ka! Aga leida usaldusväärset õpetajat on oi oi kui raske.

(10-04-2018 19:44 )Aadu66 Kirjutas:  Minul toimiski see nii, et kui paanilisest hirmust ja õudusest üle sain, alles siis hakkaski juhtuma. Lihtsalt ei võitle vastu vaid lased asjadel kanda ja juhtuda. Ja hiljem õpid juba ise suunama.
Tegelikult tuleks kõik kohe üles kirjutada ja alles hiljem analüüsida, sest paljud nüansid kipuvad kiirelt ununema.
Kahju on nimelt sellest, et on tohutult raske leida kedagi, kes õpetaks, juhendaks. Sellepärast tegelikult siia foorumisse tulingi ja õndsas usus algul ka mõnedele minu arvates tegijaile sõnumeid saatsin. Ei ma saanud vastu eriti midagi. Ja neid sadu õpitubasid, kus rahvalt ainult raha välja petetakse, pole ju mingit mõtet külastada. Sealt ei saa nüüd küll mitte midagi, kui käsitööoskus välja arvata. Käisin minagi ühel koolitusel, kus rännakuid õpetati. Õpetus õpetuseks, aga üsna kohutav oli praktiline osa, kus pärast mõningat trummipõrinat väitsid kõik veganeist tibid ja muu moekas rahvas, kuidas nad praegu just allilmas või ülailmas käisid ja tõid koti ja matiga hingelinde ja -loomi kaasa ja mis seal kõik kasvas ja oli. Aina kuula ja imesta. Nagu Narnia lood! Absoluutselt selge oli, et enamik ajab niisama plära suust välja. Lennukas fantaasia! Pärast nädalast meilivahetamist korraldajaga tunnistas ka tema viimaks, et muidugi panevad kõik ainult fantaasiat ja üritavad end eriliseks ja tähtsaks teha ja luuletavad lugusid kokku, kuid kuna see annab neile ju meeldiva elamuse, siis mis selles halba on. Mulle oli aga sellest imselgelt vähe.
Ja nii ma siis pusingi üksi. Kui miskit tuleb välja, ei teagi ma sageli, mis juhtus. Ja kuhupoole ja kui kaugele üldse võib ohutult ja tagajärgedeta pusida? Ei tea. Ka Vigala Sassi raamatus lõppesid pooled kirjeldused lausega, et kui asi nässu läheb, oled omadega täitsa perses! Sured maha või lähed lolliks. Nuh, Sass oli muidugi lisaks kõigele muule pullivend ka! Aga leida usaldusväärset õpetajat on oi oi kui raske.

Ei ole meil jah neid õpetsjaid siin Eestis, aga mida ma öelda tahtsin oli, et minu jaoks on siiski luupainaja ja unehalvatus/uneparalüüs erinevad asjad. Luupainajat võin ma ise teisele teha ( kõik võivad/saavad seda teha) uneparalüüsi aga mitte. Üldiselt on nii, et olles seal ei sekku unerännaku maailma tegemistesse (kui ikka ei tea, siis ei mõista õigust jms), lihtsalt vaatled, õpid -raamatukogud jne...

(11-04-2018 02:42 )Eithea Kirjutas:  Ei ole meil jah neid õpetsjaid siin Eestis, aga mida ma öelda tahtsin oli, et minu jaoks on siiski luupainaja ja unehalvatus/uneparalüüs erinevad asjad. Luupainajat võin ma ise teisele teha ( kõik võivad/saavad seda teha) uneparalüüsi aga mitte. Üldiselt on nii, et olles seal ei sekku unerännaku maailma tegemistesse (kui ikka ei tea, siis ei mõista õigust jms), lihtsalt vaatled, õpid -raamatukogud jne...

Sa oskad ise luupainajaks käia? Räägi palun lähemalt. Kas see on nagu mingi lucid dreamingu teema ja kas teine inimene päriselt tunneb seda? Põnev.

(11-04-2018 06:47 )Maario Kirjutas:  

(11-04-2018 02:42 )Eithea Kirjutas:  Ei ole meil jah neid õpetsjaid siin Eestis, aga mida ma öelda tahtsin oli, et minu jaoks on siiski luupainaja ja unehalvatus/uneparalüüs erinevad asjad. Luupainajat võin ma ise teisele teha ( kõik võivad/saavad seda teha) uneparalüüsi aga mitte. Üldiselt on nii, et olles seal ei sekku unerännaku maailma tegemistesse (kui ikka ei tea, siis ei mõista õigust jms), lihtsalt vaatled, õpid -raamatukogud jne...

Sa oskad ise luupainajaks käia? Räägi palun lähemalt. Kas see on nagu mingi lucid dreamingu teema ja kas teine inimene päriselt tunneb seda? Põnev.

Jah, teine inimene tunneb seda (kontrollitud), kuid sa pead seda inimest reaalselt tundma, vahest võimekamaile piisab ka fotost. Teadlikus unes (lucid dreamingu teema) saab minna shamaanirännakule. Energiaharjutused aitavad, selleks on vaja et energiat ikka on... Saab veel saata sõnumeid (kontrollitud) öeldes sõnumi saajale, et ta tuleks reaalis ja kinnitaks/seletaks millest oli jutt jne..kuid taas mina pean inimest isiklikult teadma, kuid mõned siit foorumist tulevad võõrale ka külla, kui eelnevalt on misskit küsitud/luba antud jms..

Küll liigub ikka võimekaid inimesi siin foorumis, mina võtan mütsi maha igatahes.