Uneparalüüs ehk unehalvatus

(25-03-2010 20:58 )Kiicu01 Kirjutas:  Need kellel on kogemusi unehalvatustega võiks jagada mida nad näevad selles seisundis mida tunnevad ja kas olete suutnud kontrolli alla saada seda ?

Minul algas see mõned aastad tagasi, kui olin reisil. Olin jube väsinud päevast, viskasin voodi pikali (seljaga elukaaslase poole). Polnud nagu uinunud veel, kui kõik hakkas imelikuks muutuma. Järsku ma nägin ennast voodi kõrvalt nägin kuidas ma pikali olin ja nägin oma elukaaslast kuidas ta magas ja järsku istus mingi tume vari mu elukaaslase juures ... ma üritasin teda ära ajada sealt ja järsku ta istus minu keha juures järgmisel hetkel olin nagu omas kehas tagasi ja tundsin kuidas ta surub mind ...surus nii kõvasti, et ei saanud hingata enam... ja maei saanud karjuda ega liigutada ... tundsin ainult pisaraid voolamas endal... lõpuks sain liigutada ja kui ma nägin, et kõik on samamoodi elukaaslane samas asendis kell näitab samat aega... siis see hirmutas mind täitsa ära ... eriti see, et ma nägin kõrvalt ja ärgates oli täpselt samamoodi kõik.

Teine hirmutav juhus oli kodus. Ma nägin oma toa ukse juures tumedat kogu mis liikus tormilise kiirusega minu peale ja hakkas koheselt suruma ja ei saanud hingata. Sain välja sellest olukorrast sain silmad lahti ja nägin uuesti tumedat kogu ukse juures mis kadus koheselt ... See hirmutas tõsiselt kuna ma olin ärganud ja istukil juba.

ja neid juhtumeid on mul palju palju... Nüüd olen suutnud halvatusele vastu panna ... õppisin seda piiri tunnetama kui peaks halvatus tekkima ja suudan nüüd nii, et ma ei lasku sellele ... aga peale seda tekivad tugevad lihasevalud.

Endal pole pikka aega olnud unehalvatust aga kunagi oli nädalas 2 -3 korda

Mul sama lugu:
UNENÄGU

Ööl vasta 14.05.12

Algul oli kõik nii kaunis, kui ma oma kalli naise ja pojaga läksime ühte uude kaubanduskeskusesse
ðoppama. Naine põrutas kohe naiste parfüümi osakonda. Ma ise läksin meeste osakonda uusi
ülikondi proovima. Läksin proovi kabiini. Panin oma samet ülikonna nagisse koos rahakoti, mobiili, mp3 mängija ja
dokumentidega. UUS ülikond sobis soliidselt selga. Tahtsin ära osta. Aga kui prooviruumist välja tulin
oli mu sametpinsak kadunud. Küsisin rahva käest, et ega minu pruuni samet pinsakut keegi näind ei
ole. Kõik vastasid nagu ühest suust, et EI. Ma lisasin ka et olen Eestlane ja mu nimi on Kalev.

Ma läksin igale korrusele otsima pinsakut. Kabamaja oli 10 korruseline. Ainult ühele korrusele Ei
tohind kategooriliselt minna. Me keegi ei teadnud mis seal oli, kes seal olid ja millega seal tegeleti.

Tahtsin huvipärast seal vaikselt ja kiiresti ära käija. Lift viis X korrusele. Koridoris ei olnud näha kedagi. Astusin
maha. Eemalt nägin, et kaks olevust kirurgi kostüümis tegelesid seal millegagi. Ja ajasid teineteisega
mingit tundmatut pudi keelt. Teadsin, et kes sellest uksest kord sisse läheb-see ei saa sealt enam
kunagi tagasi pöörduda. Astusin sellest klaas uksest sisse, panin enda järgi ukse vaikselt kinni. Eemalt
vaatas mind keegi noor sõbralik naine vastu. Tema silmadesse Ei tohtind vaadata. ma vaatasin ikka Sealt vaatas mulle vasta
deemolik saatana nägu. See ei olnud inimese nägu vaid deemon vaatas vastu. Siis tulid mul tohutud külmavärinad. Ja hakkas nii paha.
See oli nagu skorpioni või kobra hammustus Eemalt nägin mind
uurivaid patsiente kellel olid hinged välja kisutud. Miks pärast sa siia tulid, oli nende küsimus.
Ma vastasin, et mul on pinsak kadunud ja huvi oli nii suur.Tatsin lihtsalt vaadata, et mis siin korrusel tehakse.
Patsiendid old nagu haiged. osa oli ratastools osa hõljusid nii sama ringi. Nad vastasid-
Siin ei
ole rahvuseid ega nimesi- vaid surnud. Sa harjud ära meiega koos olles.Imelik oli see, et nad ei ajanud mind ära, vaid
ütlesid nagu ühest suust- sa harju siin ära.
Nüüüd sain teada, kuhu ma olin sattunud. Tahtsin tagasi klaas uksest välja
saada. Kuid see oli kinni. Tagusin vasta ust- laske mind siit välja!!! Laske mind siit palun välja. Ma ei
taha veel siia tulla. Mul hakkas paha ja langesin kokku. Samal ajal seljatagant tulid kaks deemonlikku
kogu minu poole. Need ei olnud inimesed vaid.....deemonid.

Siis ärkasin ülesse

Mul siis selline kogemus.Tihtipeale(pakuks kuskil 15 korda)olen tundnud une ja ärkveloleku vahepeal,et keegi seisab minu voodi kõrval(tunnetan ainult negatiivset tumedat kogu).Lõpeb sellega,et püüan ennast üles ajada(keha liigutada ei suuda)röögatusega ja siis juba naise raputus(tavaliselt).Viimane kord aga kui tundsin teda enda juurde tulema hakkasin teda hoopis vaimusilmis ette kujutama,et ta on minu sündimata poja hing(neljanda kuu rasedus)See tundus hiljem mulle endalegi imelik.Igatahes tundsin hoopiski suurt armastust tema vastu,kuigi minumeelest oli see sama tume kogu,mis seepeale muutus eredakas valguseks ja siis lihtsalt kadus.Üles ma seepeale ei tulnud aga mõtetes käisin kõik üle veel,et see mul hommikul meeles oleks.Sellest ajast peale pole seda rohkem juhtunud,või on siis pikim vahe mis kunagi olnud.Ise tahan ikkagi mõelda,et ajasin kurjuse armastusega minema.

Üsna lohutav on lugeda , et ka teistega juhtub selliseid asju . Esimene kogemus oli 25 aastat tagasi . Olin perega maal , väga vanas maakodus . Öösel nägin unes , kui see nüüd oli uni , et toa pimedast nurgast kostis mingit sisinat nagu keegi eespool kirjeldas zzzzzz . Olin teadlik , et magan paremal küljel , vaatasin oma vasakut kätt ja nägin õlast kuni sõrmeotsteni jooksvat ussi mustrit , mis oli pruunides , kollakates toonides . Siis vaatasin oma paremat kätt ja märkasin , et sama muster oli ka paremal õlal . Kuulsin nurgast hääli , mis sisisesid , et kui jõuame mustri ka paremal käel lõpetada , võtame su kaasa . Tahtsin karjuda kedagi appi , aga häält ei tulnud välja , liigutada end ei saanud . Kuna laps magas kõrvalvoodis , hakkasin kartma , et kui nad last märkavad , võivad hoopis tema võtta , sest ta on väike ja jõua vastu hakata . Sain aru , et pean suutma end veidigi liigutada , et kogu see jama lõppeks . Igatahes muster jäi lõpetamatta .
Kui hommikul ärkasin , oli laps voodist kadunud . Kuulsin , et sugulane oli autoga sõitma läinud ning meie ja oma lapse kaasa võtnud . Poole tunni pärast jooksis mu 5 aastane poeg , üleni verine , aeda ja teatas , et auto oli mitu korda üle katuse lendand . Sugulasel oli lahtine vasaku käe murd , poistel olid vaid kriimud ja klaasikillud jalgades . Autot nähes , ei saanud ma aru , kuidas see nii õnnelikult lõppes . See polnud enam auto vaid raua hunnik .

Olen kogenud lucid dreamingut kui ka unehalvatust, kuid nüüd juba neljandat korda olen kogenud midagi natukene imelikumat, mis on väga häiriv. Ma näen und ja siis ärkan üles ja mu keha on halvatud (ma olen jumala kindel, et on reaalsus) ma hakkan üritama end liigutada, kuid loomulikult ei saa, pika püüdmise peale saan end liigutada, nii et tõusen ja kohe kukun pikali uuesti ja siis ärkan ja alles saan aru, et see on reaalsus, mõned korrad olid veel nii, aga nüüd viimane oli pm sama aga on püüdlustega sain end ära vedada juba teise tuppa, silmad pool pilukil kuna kõik mu ümber tundub suht õudne ja millegu pärast ma ei julge neid avada kuna kardan mida ma näen.

Mul on olnud 2 hel korral selline asi, et lähen voodisse pikali ja tunnen et silmad vajuvad vägisi kinni, siis mingi hetk nagu kuulen, et keegi ütleb, et ei tohi magama jääda. Täiesti kohutav! Mütlen, et nagu und ma ei näinud aga kuulsin, nagu keegi oleks minuga rääkinud. See ehmatas ära täitsa ja siis magades paar ööd ikka tuled põlesid.

Kuidas siis tuleks unehalvatust vältida, näiteks astraalprojektsiooni eelselt, puhul? Kogemustega - rääkige palun.

Ilma kehaparalüüsita ei saa kuskile projektsioonile..
Nipp ongi selles, et tuleb teada ja osata ära kasutada keha signaalne, mis kontrollivad meie ärkvelolekut. Kui kehateadvus arvab, et tavateadvus magab, siis lükkab sisse nö paralüüsi. Vot siis on õige aeg minekut teha kui oled suutnud ärkvele jääda.
Miks paralüüsis on raske ennast liigutada, tundub nagu jäsemed kaaluksid paar tonni? Põhjus on selles, et paralüüsis on kehasignaalide kiirus palju aeglasem kui tavaliselt. Käsk kätt liigutada jõuab aeglasemini kohale ja sellest ka halvatuse/raskuse tunne. See on kaitsemehhanism, et me ei hakkaks unenägude järgi ennast füüsiliselt liigutama..
Millegipärast täisparalüüsis on terve keha vä pea halvatud. Seetõttu uneparalüüsis olles saab ringi vaadata ja suud liigutada.

Sain kah hiljuti unehalvatuse kogemuse, pole ennem olnud või siis märganud seda. Täitsa kummaline tunne oli, aru ei saanud, kas oled üleval või magad. Tahaks nagu ärgata, aga tõmbab meeletu jõuga unne tagasi ja muidugi see, et liigutada esialgu ei saanud. Tükk aega läks, kui suutsin end külje peale keerata. Tahtsin ka silmi lahti teha, aga kiskus unne tagasi nii kõvasti, et ei suutnud. Silmade lahtitegemist proovisin sellepärast, et kas näeb ka mingeid hallukaid, kuna tundus, et ma pole päris ärganud seisus.

Minu arvamus on ,et seda teevad negatiivsed astraalolendid mõnikord negatiivsed tulnukad ,mida rohkem sa kardad ja tõrjud oma hirmuga ,seda rohkem annad sa olendile energiat . üks hea nipp enne magamaminekut joonista mõttes enda ümber valguse ristid ja voodi ümber sinised ristid mõttes joonista ustele ja akendele kuldsed viisnurgad ja enne magamaminekut palu kõiksuse valguse väe kaitset .Hoidke pea puhas negatiivsetest mõtetest ,negatiivsed mõtted ja hirmud põleta mõttes päikese valguses . Päikest teile ja proovimist.

Mina kogesin täna lõunauinaku ajal uneparalüüsi ja hea kogemus see ei olnud!! Olin maganud umbes 30-45 minutit, kui järsku hakkas kõrvas kostuma lainetena vibreerivat heli. Ent see oli nii meeletult valus, et selle heli peale ärkasin üles, tahtsin kohe istuli tõusta, silmi lahti teha ei saanud, keha liigutada polnud võimalik. Lõpuks läks üle, aga olin nii kurnatud, et jäin kohe uuesti magama. Mõne hetke pärast kordus kõik uuesti, kuid seekord tunduvalt hullemini, valu oli meeletu. Olin juba täielikult ärkvel, ent keha liigutada ei saanud. Sattusin paanikasse, pole kunagi varem midagi sellist kogenud. No ikka täiest jõust üritasin liigutada, tulemust polnud. Lõpuks proovisin varbaid liigutada ja siis läks üle. Tegin kohe silmad lahti, ei osanud midagi mõelda ega arvata, ei julgenud kohe isegi liigutada.
Hakkasin siis internetist uurima, milles võis asi olla ja leidsin selle lehekülje. Natukene pelgan õhtul magama minna, see oli tõesti õudne ja ei tahaks mitte kunagi enam midagi sellist tunda!

(14-04-2013 19:19 )Caroline Kirjutas:  Mina kogesin täna lõunauinaku ajal uneparalüüsi ja hea kogemus see ei olnud!! Olin maganud umbes 30-45 minutit, kui järsku hakkas kõrvas kostuma lainetena vibreerivat heli. Ent see oli nii meeletult valus, et selle heli peale ärkasin üles, tahtsin kohe istuli tõusta, silmi lahti teha ei saanud, keha liigutada polnud võimalik. Lõpuks läks üle, aga olin nii kurnatud, et jäin kohe uuesti magama. Mõne hetke pärast kordus kõik uuesti, kuid seekord tunduvalt hullemini, valu oli meeletu. Olin juba täielikult ärkvel, ent keha liigutada ei saanud. Sattusin paanikasse, pole kunagi varem midagi sellist kogenud. No ikka täiest jõust üritasin liigutada, tulemust polnud. Lõpuks proovisin varbaid liigutada ja siis läks üle. Tegin kohe silmad lahti, ei osanud midagi mõelda ega arvata, ei julgenud kohe isegi liigutada.
Hakkasin siis internetist uurima, milles võis asi olla ja leidsin selle lehekülje. Natukene pelgan õhtul magama minna, see oli tõesti õudne ja ei tahaks mitte kunagi enam midagi sellist tunda!

Kõik, mida varem kogenud pole, võibki esialgu hirmus tunduda. Järgnevalt korral katsu rohkem vaadelda ja kogeda olukorda, tunnetada ennast teisiti - kas annab tulemust? Proovi. Teadvusta endale, et Su keha magab kui hirm tekib.

Katsu edasi sammuda Caroline!

just lugesin sellekohta
http://www.telegram.ee/maavaline/mis-on-...fPi0T5WbLK

kas teist on keegi kogenud seda ? rääkige oma kogemustest

Sama teema: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4775

OT: Hiljuti kogesin unenäos seda, pärast võltsärkamist.

Kui on miski asi siin maailmas, milles ei olda kindel, mis see on, siis hakkavad tulema oletused. Nõnda ka uneparalüüsi puhul.
Ja arvamused/seletused ei jagune kahte leeri, neid on kümneid kui mitte sadu.
Teatud uurijatel/psühholoogidel puudub isegi kõige tavalisem loogikataju.

Edit: see käis selle eeltoodud artikli kohta.

Kuna tegemist organismi füsioloogias oleva viperusega, siis iga inimene peaks elus seda kogema.

Ärge unustage vaadata seda ingliskeelset videot Telegrami artikli lõpus.
Minu arvates käsitleb David J Hufford asja väga tõrvemõistuslikult, ei jää dogmadesse kinni.

Sleep paralysis. 10 ligi 10 minutist osa.
http://www.youtube.com/watch?v=21kW39IcLKA

Selle teema esimene post on väga huvitav, une erinevad tasemed ja ajulainete pikkused. Tasemed olid nagu ennem teada, aga hea oli näha neid graafiliselt kujutatuna.

Paralüüsi vist kogenud ei ole. Küll aga on sel aastal väga sagedaseks saanud "võpatused". Ja need ei ole need keset ööd mida elukogenematu 14 aastane avastab. Ka neid on mul ja kõigil olnud, kuid need tavalised võpatused tunduvad olevat une sügavas faasis. Praegu on hakanud kimbutama aga võpatused uinumise faasis. Hakkan just korraks n.ö. hallutsinatsioone nägema, vajun unne, võpatan ja tõusen "hallutsinatsioonifaasi" tagasi, ning suht kohe uinun uuesti. Tavaliselt tuleb ette korra nädalas ning vahest võpatan 2-3 korda ühe uinumise protsessi käigus. Tahaks teada kas kellegil on ideid mis võiks neid põhjustada..

Lisaks usun, et olen tundnud ka "Exploding Head Syndrome"-i, millele excu viitas. Küll väikese erinevusega. Wiki artikkel kirjeldab seda audio hallutsinatsiooni kui väga valju. Mul need väga valjud pole olnud, lihtsalt sammud või matsud mida ma vahest(pohmelliga)läbi une kuulen, ning peale mida lööb kerge paanikahäire ("koll on siin"), rõhu lakke, hingamise raskeks ja pea nagu tõesti kohe plahvataks.

Lisaks kui on kõvasti üks öö napsu tehtud siis tavaliselt järgmine öö ikka kerge pohmelliga magada üritades näed imeasju. Üldjuhul on need twisted õudsad. Naljakas lihtsalt see, et ma näen und, olles ise samal ajal praktiliselt täiesti ärkvel ning ma saan sellest aru. Aju mängib terve öö topelt mängu ning need ööd on väsitavamad kui päevad. (PS! Siin ei ole tegu Kirevatega, kus ma kontrollin unenägu. Neid ma suudan endale juba tihti manada ja see on hoopis teine olukord)

Võib-olla isegi on nähtud/tuntud paralüüsi/luupainajat, aga ma vist hästi ei mäleta, ikka igasugu asju on nähtud.

Neid võpatusi on mul kah olnud, ja samal ajal näen pilte, saan isegi neid lähemalt uurida, samas olen üleval veel, ainult silmad kinni. Mõnikord ei tulegi mul päris und ja poolööd vähkren ja näen neid pilte, nagu oleks unes aga samas ka pole. <plahvatava pea asja olen kah ühe korra kogenud, see tundus mulle nagu keegi oleks tavalise laste kummipalli vastuseina visanud väga kõvajõuga ja siis tekkib selline iseäralik hääl.

Mu unehalvatused on suht koledad. Esimenekord sain unehalvatuse 10a, kui olin Sangaste lossis, kuulsin hääli, inimeste naeru, tantsimist, kontsa kingi, jne..
Viimanekord, kui sai unehalvatuse (23a) see olevus.... Ma ei oska seletada... Aga see olevus istus mu peal ja esimest korda suhtles minuga (ta rääkis) , kahjuks unehalvatused mu 24a jooksul on toiminud liiga palju kordi. See ka põhjus miks ma liitusin foorumiga

---

Palun... Ma ei taha magama minna... Ma tean, et see olevus ootab mind.

Mul on kogemusi uneparalüüsiga ning sellisest fenomenist mitte teadlik olles pidasin seda kohe paranähtuseks. Kuid selle põjust on siis teemas juba mitmeid kordi ära seletatud. Kõige lihtsam sellisest seisust välja saada, on aktiveerida und lõpetav kehafunktsioon. Hetkel tuleb mulle vaid meelde pulsi tõstmine. Pulsi järsk tõus äratab enamasti unest. Seega tuleb selles olukorras mõelda millegile, mis tõstaks pulssi järsult: midagi mis ajab vere vihast keema või midagi mis tekitab paanilist hirmu. Hirm tekib juba iseenesest sellises olukorras niiet inimkehal on juba ammu tekkinud abinõu uneparalüüsist välja saamiseks.

Mul oli kord ka see "Exploding head syndrome". Huvitav kogemus - mingi vene keelne mehe hääl karjus arusaamatuid sõnu kõrvus, kui ma olin pea-aegu magama jäämas.

(03-08-2013 13:11 )missykissy Kirjutas:  Mu unehalvatused on suht koledad. Esimenekord sain unehalvatuse 10a, kui olin Sangaste lossis, kuulsin hääli, inimeste naeru, tantsimist, kontsa kingi, jne..
Viimanekord, kui sai unehalvatuse (23a) see olevus.... Ma ei oska seletada... Aga see olevus istus mu peal ja esimest korda suhtles minuga (ta rääkis) , kahjuks unehalvatused mu 24a jooksul on toiminud liiga palju kordi. See ka põhjus miks ma liitusin foorumiga

---

Palun... Ma ei taha magama minna... Ma tean, et see olevus ootab mind.

Ma olen kuulnud asjapulkadelt, et meie müstiline sisemaailm seab meile ette hirmutavaid kogemusi kui me üritame avada uksi teistele teadvustasanditele. Põhimõtteliselt see on test, et kas sa oled valmis edasi minema, kogema midagi uut või mitte.
Kui inimene kardab ning lööb põnnama, siis ta pole valmis, aga kui ta ei karda ning on sisemiselt kõigeks valmis, siis "hirmutis" kaob hetkega ning avaneb hoopis uus maailm, mida uurida.
Muidugi rääkida on lihte, et astu aga oma hirmudele julgelt vastu, samas reaalselt ennast muuta nii lihtne ikka ei ole Selleks peab leidma hirmu juured nagu näiteks hirm kaotada meelerahu ning siis igapäev aeg-ajalt enesele sisendama, et ma ei karda kaotada meelerahu, ma ei karda saada haiget vms.

Samas kui mõni on väga osav autosugestioonis, siis päris hulljulgeks ennast ka ei tasu muuta, sest hirm ikkagi kaitsemehhanism.

(04-08-2013 07:36 )levis Kirjutas:  

(03-08-2013 13:11 )missykissy Kirjutas:  Mu unehalvatused on suht koledad. Esimenekord sain unehalvatuse 10a, kui olin Sangaste lossis, kuulsin hääli, inimeste naeru, tantsimist, kontsa kingi, jne..
Viimanekord, kui sai unehalvatuse (23a) see olevus.... Ma ei oska seletada... Aga see olevus istus mu peal ja esimest korda suhtles minuga (ta rääkis) , kahjuks unehalvatused mu 24a jooksul on toiminud liiga palju kordi. See ka põhjus miks ma liitusin foorumiga

---

Palun... Ma ei taha magama minna... Ma tean, et see olevus ootab mind.

Ma olen kuulnud asjapulkadelt, et meie müstiline sisemaailm seab meile ette hirmutavaid kogemusi kui me üritame avada uksi teistele teadvustasanditele. Põhimõtteliselt see on test, et kas sa oled valmis edasi minema, kogema midagi uut või mitte.
Kui inimene kardab ning lööb põnnama, siis ta pole valmis, aga kui ta ei karda ning on sisemiselt kõigeks valmis, siis "hirmutis" kaob hetkega ning avaneb hoopis uus maailm, mida uurida.
Muidugi rääkida on lihte, et astu aga oma hirmudele julgelt vastu, samas reaalselt ennast muuta nii lihtne ikka ei ole Selleks peab leidma hirmu juured nagu näiteks hirm kaotada meelerahu ning siis igapäev aeg-ajalt enesele sisendama, et ma ei karda kaotada meelerahu, ma ei karda saada haiget vms.

Viimanekord, kui see olend mind kylastas... Ma sain temast jagu. Tavaliselt ma olen paraliseeritud, kuni see olevus/tunne lahkub. Seekord, aga sain jagu ja sain ise lopetada selle "tunde"

(04-08-2013 07:55 )missykissy Kirjutas:  ........
Viimanekord, kui see olen mind kylastas... Ma sain temast jagu. Tavaliselt ma olen paraliseeritud, kuni see olevus/tunne lahkub. Seekord, aga sai jagu ja sain ise lopetada selle "tunde"

Ahah, tore kuulda
Uneparalüüsi lõpetamiseks on ka palju tehnikaid.
Inglise keeles: http://dreamstudies.org/2010/04/29/9-way...paralysis/
Kui ing.keelt ei oska ja väga tahab teada, mis need punktid on, siis võin ka lühidalt tõlkida.

(04-08-2013 08:16 )levis Kirjutas:  

(04-08-2013 07:55 )missykissy Kirjutas:  ........
Viimanekord, kui see olen mind kylastas... Ma sain temast jagu. Tavaliselt ma olen paraliseeritud, kuni see olevus/tunne lahkub. Seekord, aga sai jagu ja sain ise lopetada selle "tunde"

Ahah, tore kuulda
Uneparalüüsi lõpetamiseks on ka palju tehnikaid.
Inglise keeles: http://dreamstudies.org/2010/04/29/9-way...paralysis/
Kui ing.keelt ei oska ja väga tahab teada, mis need punktid on, siis võin ka lühidalt tõlkida.

Ma oma motetes just voitlen vastu.

Viimati oli mul selline kogemus(ei oska hästi seletada)lamasin enda peal,kaks mind oli,üritasin ühte teise sisse paigutada Hirmutavat naeru ja muid kibinaid-krabinaid olen ka kuulnud.