Kuidas aidata inimest, kes kardab surma ?

Pealkiri räägib enda eest "Kuidas aidata inimest, kes kardab surma ?" .

Surma pole küll vaja karta. Juhul kui mingi olemine jätkub peale surma on ju väga hästi ja lausa põnev, et mis saab edasi. Juhul kui surmaga lõppeb inimese jaoks kõik, pole samuti vaja karta- mis läbi see läbi ja kartus kaob koos inimesega. Karta võib valu mis vahest eelneb surmale- selle vastu aitavad valuvaigistid. See, et me midagi eriti suremisest ei tea ei ole küll põhjus kartmiseks. Tundmatu on ikka natuke hirmutav, aga me kõik sureme kord ja saaame teada tõe.
Kui üldse midagi karta siis seda, et enne meid lahkub keegi kes on meile väga tähtis ja oluline- üksindus on see mida võiks ehk karta, mitte enda surma.

PS. See on vaid minu tagasihoidlik arvamus.

(27-11-2013 22:44 )vanatäiskuu Kirjutas:  Pealkiri räägib enda eest "Kuidas aidata inimest, kes kardab surma ?" .

Palun mitte suvalist jama ajada, kuna mure on tõsine.

Selle viimase lausega võisid sa päris häid ja originaalseid mõtteid eemale peletada. Sest mis on mõõdupuu, mis eristaks suvalist jama originaalsusest ja tarkusest? Tark inimene kuulab kõiki..ja teeb siis omad korrektuurid.

Ise arvan, et surma kartus oleneb suuresti kasvatusest ja lapsepõlve õpetustest. Kas oled ateist, kristlane, moslem, esoteerik ehk reinkarnatsiooni usku, kabalist jne, siis vastavalt sellele kas kardad, tunnetad, himustad või mõistad surma... kui üleminekut uude staadiumisse.

Ma ei usu et keegi võiks siin foorumis anda ammendava vastuse.
Oskan öelda vaid seda, et tuleks läbi lugeda selline raamat - Sogyal Rinpoche - Tiibeti raamat elust ja surmast.
Ehk saab siis raamatukogust kui enam müügil ei ole. Ilmunud 2003.
481 lk.
Lugeda läbi mõttega.

---

(27-11-2013 22:44 )vanatäiskuu Kirjutas:  Pealkiri räägib enda eest "Kuidas aidata inimest, kes kardab surma ?" .

Palun mitte suvalist jama ajada, kuna mure on tõsine.

Lisan veel, et kui mure on tõsine siis ei ole seda emotikoni
Nendest lihtsalt jama ajajatest on mul juba siiber.

Kui vana "tõsise mure" keskne isik on?

(27-11-2013 23:29 )Veli Joonatan Kirjutas:  Nendest lihtsalt jama ajajatest on mul juba siiber.

Täiesti nõus- on jah siiber!

Lisan veel teema algatajale, et ega Sa väga palju aidata ei saagi- ole lihtsalt olemas tema jaoks. Ole ta juures kui ta soovib ja jäta rahule kui ta vajab üksindust. Surmaga seotu peab iga inimene ise enda jaoks lahti mõtlema.

Või kardab Vanatäiskuu ise surma?
Ega keegi siin ei ilgu, lihtsalt selgita oma probleemi ja usun et paljud on nõus sulle abiks olema ja nõu andma. Seda ka erakirjas.
Praegu jääb selline mulje, et keegi teismeline tegi "nalja".
Kui oli tahtmine algatada teema siis ka lõpeta see. Anonüümselt ehk julged? Või ei?

Ma arvan, et see küsimus on tulnud facebooki šamaanide grupist ühe neiu pöördumisel abi saamiseks:

"Tere! Minul on selline küsimus, et olen lapsest saati kannatanud surmahirmu all, kuid viimasel ajal, ütleme siis aasta ehk poolteist olen kannatanud nii suure surmahirmu all, et olen korduvalt saanud paanikahooge. Ka oma väikese tütre ööund käin ma pidevalt kontrollimas, kindlustamaks, et temaga kôik korras on. Kuidas ma sellest lahti saan? See on hirmus koorem kanda...."

Kui selline surmahirm on saatnud inimest juba lapsepõlvest saati siis ilmselt võime selle tekkepõhjuse viia tagasi eelmisse (või ka üleeelmisse) kehastusse.
Sellest ülesaamine võtab aega. Isegi ehk mitu elu. Need eelmise elu traumad ei möödu sugugi nii, et saades uue keha on ka vanad probleemid kadunud.
Peenkeha säilitab endas kõik minevikusündmused ja kui hingehaavad ei ole paranenud, siis kanduvad nad edasi järgmisse ellu.
See, mida saab teha kohe ja praegu on see, et otsime abi kogenud psühhiaatrilt. Mõtlen teadjalt.
Ta ei pea olemagi paberitega psühhiaater.
Näiteks Minaelan!

Kulla teemaalgataja. Ilmselgelt ei saa sa selliselt - nõnda napisõnaliselt - oma probleemi kirjeldades siit abi.

Huvitav! Pealkiri on ju; Kuidas aidata inimest, kes kardab surma ?
Siin aga on hakkatud arutama; Miks inimesed kardavad surma?
Kas siis teema algataja küsimusele polegi võimalik lahendust leida?
Arvan et on!
Selle saate esimese episoodi lõpus räägib Jlona Kaldre ühest väga vanast rituaalist.
http://www.tv3play.ee/play/330940?autostart=true
Igal hommikul ja õhtul, nägu külma veega pestes, tehke kättega liigutus ülalt alla, ise seejuures öeldes või mõeldes, ANDESTAN jA LASEN LAHTI, või; ANDESTA JA LASE LAHTI. (mõlemad on õiged). Lisan siia veel üle pisikese detaili. Kui käed on alla jõudnud, tehke liigutus, viskan käte küljest kõik minema. Niimoodi kolm korda hommikul ja õhtul. Iga päev. Olev veendunud et pikas perspektiivis see mõjub. Ka surmahirmule.
Minaelan.
Sinu surmahirmul on ka selgitus. Kõige tõenäolisem on et sinu hing on enne sinu sündi ära vahetatud. Seda on lubatud teha hingede maa valvuritel. Sigimise hetke ja vahetamise hetke vahele jääb tühi ruum. See tühi ruum põhjustabki surmahirmu. Seda on võimalik täita tagasikäigu randevuu ajal. Aga seda pead sa ise tegema. Selleks et õieti sooritada tagasikäigu randevuud. Juhend on siin.
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6813

Üldiselt soovitaksin ma, Jlona Kaldre poolt räägitud rituaal kõikidel oma arsenali võtta!.

(28-11-2013 09:56 )kalldunn Kirjutas:  Minaelan.
Sinu surmahirmul on ka selgitus. Kõige tõenäolisem on et sinu hing on enne sinu sündi ära vahetatud. Seda on lubatud teha hingede maa valvuritel. Sigimise hetke ja vahetamise hetke vahele jääb tühi ruum. See tühi ruum põhjustabki surmahirmu. Seda on võimalik täita tagasikäigu randevuu ajal. Aga seda pead sa ise tegema. Selleks et õieti sooritada tagasikäigu randevuud. Juhend on siin.
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6813

Üldiselt soovitaksin ma, Jlona Kaldre poolt räägitud rituaal kõikidel oma arsenali võtta!.

Ei, kulla Kaldunn, ma ei tsiteerinud eelnevas postis mitte enda mõtteid, vaid ühe neiu oma, kellel paistab see tõepoolest väga häiriv olevat.

Minu suhe surma ja hirmuga on vägagi sõbralik .

(28-11-2013 09:56 )kalldunn Kirjutas:  Kõige tõenäolisem on et sinu hing on enne sinu sündi ära vahetatud. Seda on lubatud teha hingede maa valvuritel. Sigimise hetke ja vahetamise hetke vahele jääb tühi ruum. See tühi ruum põhjustabki surmahirmu. Seda on võimalik täita tagasikäigu randevuu ajal. Aga seda pead sa ise tegema.

Palun kirjuta sellest rohkem.
Miks vahetatakse hing ära?
Kas esialgsest hingest ka mingi "jälg", mälestus on jäänud? Kas "tühja ruumi" täitmisega, saab kontakti ka esialgse hingega?
Ja kui lapsena on olnud tugev surmahirm ja see elu jooksul on ära kadunud (ma tean küll kuidas see minul kadus), kas siis on see tühi koht täidetud või on surmahirmu kadumine mingi illusioon, enesele valetamine ?

Teemaalgatajale: nii vähese info põhjal on võimatu midagi öelda.

See hinge vahetamine, millest kaldunn kirjutab on väga segane.
Täpsemalt öeldes on see vaim mis taaskehastub. Võime ka nimetada inimhingeks.
See konkreetne vaim või hing on see kes ta on. Teda ei saa ära "vahetada".
See on ikkagi eelmise elu trauma.

(28-11-2013 09:56 )kalldunn Kirjutas:  Huvitav! Pealkiri on ju; Kuidas aidata inimest, kes kardab surma ?
Siin aga on hakkatud arutama; Miks inimesed kardavad surma?
Kas siis teema algataja küsimusele polegi võimalik lahendust leida?
Arvan et on!

Arvan, et ei ole võimalik lahendust leida vaid on võimalik pakkuda ainult võimalusi mida keegi arvab sellise vähese infoga kokku sobivat. Ja arvan, et kõigepealt tuleks kuidagi põhjus välja selgitada, sest kui ei teata miks surma kardetakse, siis on lahenduse leidmine puhtalt katse-eksituse meetod.

Kuna teemaalgataja ei soovi enam suhelda siis on vist mõttetu seda teemat jätkata.

Kõik hirmud taanduvad lõpuks surmahirmule, ja mistahes hirm üldse on inimesel üks loomulikest tundejõududest. Hirmujõudu tuntakse siis, kui kardetakse midagi kaotada või millestki ilma jääda. Kartus võib olla omakorda võimendatud kujutlusvõimest või siis on suutmatus paratamatusega leppida. See on võimalik tasakaalustada näiteks otsingujõuga. Kui hirmujõud on passiivselt loov avatus, siis otsingujõud on aktiivselt loov avatus. Nagu surmahirmu saab tunda erinevate aspektide suhtes, nii saab ka otsinguid tunda ja teostada erinevate aspektide kaudu nagu näiteks: keha, keskkond, kultuur, teadvus. Milline aspekt esimesena huvi äratab? Ja kuidas vaid iseenda otsingutunnet ja valikuid usaldada?
Paanika on veel omaette järgmine passiivne loov jõud, mida saab tasakaalustada aktiivselt loova hoolivuse jõuga. Paanika jõud tekib siis, kui tuntakse abitust ja ei saada päris ise veel hakkama - vajatakse ise teiste hoolt. Samas kui hakata instinktiivselt kellegi/millegi eest hoolitsema, siis see neutraliseerib juba iseenesest paanika ja tagab teatud heaolu. Kuidas vaid rohkem oma hoolivustunnet usaldada ja teostada? Sest tervikus on passiivsed ja aktiivsed loovad jõud alati mõlemad esindatud. Omaette teema on veel hävitavad jõud, hirm ja paanika iseenesest pole seda.

Ma ei ole suurenisti kõva interneti avarustega maadleja, seega pole ma võimeline vastama nii kiirelt kui oodatakse.

Muide kärsitus on inimeste hulgas ka väga suur probleem .
Kirjutas ühes raamatus nimega "Shamaani naer" nimelt seda, et inimesed ei võta aega mõtlemiseks ja
laovad tihti läbi mõtlemata sõnu üksteise otsa. Antud Magadani shamaan ise oma praktikas lasi küsijal oodata mitu tundi, teinekord ka päevi, ennem kui ta vastuse andis.

See selleks.

Küsimus tekkis sellest, et me oma kaasaga vaatasime uudiseid ja leidsime, et suurem osa sotsiaalmeediat ja internetist leiduv
info on lihtsalt negatiivse alatooniga ja tekitas kaasas mure ja kartuse surma ees.

Keegi pole otseselt suremas. Lihtsalt noor inimene, kes ei ole valmis surema.
Mis saab kui siiski inimene sureb ? Noorelt ?
Kui rahutu on tema hing ?
Mis saab ?

Lihtsalt tekkis huvi selle järgi, mida inimesed surmaks peavad ja mis see neile tähendab.
Ma isegi olen oma elus tundnud surma enda lähedal. Psühhedeelikumidega seonduvad kogemused on suurt ja hoomamatut tunnet minus vallandanud. Seega ma nagu oskan olla valmis selleks isiklikult, aga inimene, kes kunagi pole seda tundnud ja ei suuda sellega rahu teha ? Mida peaks selline inimene mõtlema ? Mis aitaks temal leppida sellega, et ma suren suvaliselt hetkel, ootamatult ?

---

Pealegi muutsin küsimuse teile lihtsamaks ja konkreetsemaks !

Arthur Schopenhauer, 1788-1860

Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm.
(“Our Relation to Ourselves”, 1851)

(30-11-2013 22:22 )vanatäiskuu Kirjutas:  Ma ei ole suurenisti kõva interneti avarustega maadleja, seega pole ma võimeline vastama nii kiirelt kui oodatakse.

Muide kärsitus on inimeste hulgas ka väga suur probleem .
Kirjutas ühes raamatus nimega "Shamaani naer" nimelt seda, et inimesed ei võta aega mõtlemiseks ja
laovad tihti läbi mõtlemata sõnu üksteise otsa. Antud Magadani shamaan ise oma praktikas lasi küsijal oodata mitu tundi, teinekord ka päevi, ennem kui ta vastuse andis.

See selleks.

Küsimus tekkis sellest, et me oma kaasaga vaatasime uudiseid ja leidsime, et suurem osa sotsiaalmeediat ja internetist leiduv
info on lihtsalt negatiivse alatooniga ja tekitas kaasas mure ja kartuse surma ees.

Keegi pole otseselt suremas. Lihtsalt noor inimene, kes ei ole valmis surema.
Mis saab kui siiski inimene sureb ? Noorelt ?
Kui rahutu on tema hing ?
Mis saab ?

Lihtsalt tekkis huvi selle järgi, mida inimesed surmaks peavad ja mis see neile tähendab.
Ma isegi olen oma elus tundnud surma enda lähedal. Psühhedeelikumidega seonduvad kogemused on suurt ja hoomamatut tunnet minus vallandanud. Seega ma nagu oskan olla valmis selleks isiklikult, aga inimene, kes kunagi pole seda tundnud ja ei suuda sellega rahu teha ? Mida peaks selline inimene mõtlema ? Mis aitaks temal leppida sellega, et ma suren suvaliselt hetkel, ootamatult ?

---

Pealegi muutsin küsimuse teile lihtsamaks ja konkreetsemaks !

Ma püüan ka konkreetselt vastata. Ilmselt olete noored inimesed. Milleks ennast piinata siis selliste küsimustega?
Elage oma elu, tundke elust rõõmu. Leidke mingi huviala või tegevus mis teid ühendab.
Minge kuhugi välja. Et saada rutiinist vabaks. Kodus istudes tulevadki sellised surmamõtted.
Näiteks väike "baarituur". Miks ka mitte. Ka loodus on praegu väga ilus. Mis võib olla veel parem kui kuulata kas või veidike vaikust!

Surma teadmatuse üle mõtisklemine ongi juba aktiivne otsingujõud, mis alati tasakaalustab passiivset surmahirmu. Mõlemad on positiivsed jaatavad jõud - vastassuunalised tunderinglused - koostoimes. Aktiivse otsingujõu strateegia arenedes kasvad intellektuaalselt mängulisemaks, ja passiivse hirmujõu strateegia arenedes kasvad intellektuaalselt ängi taluvamaks. Üks on kui Tark Maag ja teine kui Sõltumatu Uurija. Vaid koostöös mõlemaga liigud targalt edasi - teadvustad selgeid eesmärke ja avastad rahus sügavaid saladusi. Neid tarkusi sosistab ette Õhukeeris (väeloomaks Kotkas) - tasub aegajalt ülekuulata ja midagi ka õppida. Samuti jälgida, et selle keerise jõud üldiselt kasvusuunas liiguksid - kerge hirmu- ja otsingutunne on vaid selle tunnistuseks.

(02-12-2013 16:56 )Krt Kirjutas:  Surma teadmatuse üle mõtisklemine ongi juba aktiivne otsingujõud, mis alati tasakaalustab passiivset surmahirmu. Mõlemad on positiivsed jaatavad jõud - vastassuunalised tunderinglused - koostoimes. Aktiivse otsingujõu strateegia arenedes kasvad intellektuaalselt mängulisemaks, ja passiivse hirmujõu strateegia arenedes kasvad intellektuaalselt ängi taluvamaks. Üks on kui Tark Maag ja teine kui Sõltumatu Uurija. Vaid koostöös mõlemaga liigud targalt edasi - teadvustad selgeid eesmärke ja avastad rahus sügavaid saladusi. Neid tarkusi sosistab ette Õhukeeris (väeloomaks Kotkas) - tasub aegajalt ülekuulata ja midagi ka õppida. Samuti jälgida, et selle keerise jõud üldiselt kasvusuunas liiguksid - kerge hirmu- ja otsingutunne on vaid selle tunnistuseks.

Väga tark jutt, ilma irooniata. Aga kas see ka hädasolijat aitab on teine küsimus.
Surmamõtted peas ja siis veel selline keeruline tekst. Nendest keeristest jne.
Jään enda juurde - tuleb leida mingi tegevus. Kõige parem kui vastavalt oma huvialale saab suhelda teiste inimestega.
Erinevad klubid ja ühendused. Ei mõtle siin mingisse ususekti astumisest.
Praegu tuleb küll talv, aga näiteks kevadel - jalgrattaklubi. Ühised väljasõidud, uued tutvused. Samal ajal väga tervislik.
Tuleks leida uusi tutvusi ja sõpru läbi mingite ühenduste.
Ehk oskab keegi siin veel midagi soovitada?

Kui inimene soovib pigem abi saada, siis tuleb leida kontakt oma Tule elemendiga, mis ongi intuitiivselt loomulik tegutsemine ja kantud seksuaalenergiast (Armastaja arhetüüp, väeloomaks kas Kotkas või Hunt - Õhu elemendis on väeloomaks pigem Ronk või Luik). Inimene koristagu kasvõi tube, mingu sauna ja puhastagu oma mõtted üleliigsest keerukusest puhtaks. Elagu lihtsat, lustivat ja oma kehalähedast elu.

Hinge rännak - eludevahelise elu uuringud
http://costany.blogspot.com/2012/07/book...annak.html
Lugesin läbi. Soovitan teilegi. Palju tröösti leinajatele, leevendust surmahirmule ning põnevat ootusärevust neile, kes oma rolli siinsel laval lõpetama hakkavad ja koduteele asuvad.

(03-12-2013 15:40 )Manaja Kirjutas:  http://costany.blogspot.com/2012/07/book...annak.html
Lugesin läbi. Soovitan teilegi. Palju tröösti leinajatele, leevendust surmahirmule ning põnevat ootusärevust neile, kes oma rolli siinsel laval lõpetama hakkavad ja koduteele asuvad.

Täpselt nii!
Kui see maine elu kord läbi saab ja oled hinganud viimse hingetõmbe välja - siis võid omale öelda, et oled lõpuks kodus.
Oleme seda teinud lugematu arv kordi, aga ei mäleta ikkagi. Ikka tundub see olevat kõik uus ja senitundmatu. Mõnele ka hirmuäratav.
Süüvige siis oma hingesügavusse! Mõelge järele kes te olete - kas igavene vaim kes on ajutiselt kehastunud inimkehas või materiaalne keha, mille surma järel lõppeb absoluutselt kõik.