[kage]

Tuli tuttav ette ja natuke eespool on korrektne link olemas.

See peenkehade jmt fantaasia pole siiamaani veel absoluutselt mitte mingit olemuslikku selgust toonud vaid ainult foorumi andmebaasi mahtu hõivanud samas aju uurimine annab aga nii või teisiti infot ja avardab mõistmist ajus toimuva ning seoste kohta hingega/teadvusega või mille iganes muuga seega on minu arvates liiga ühepoolne keskenduda ainult millegi nähtamatu tagaajamisele ja jätta inimese füüsilise poole uurimine unarusse. Niimoodi poolikult lähenedes ei teki täielikku mõistmist ja arusaamist inimese olemusest.

Kusjuures mulle jääb mulje, et lahendused on see kes eitab teaduse poolt teadvuse/hinge ja muu taolise uurimist, sest ka siit foorumist on sarnaseid teemasid läbi käinud, aga tõenäoliselt neid teemasid eiratakse, et saaks kirjutada ikka ja jälle mingist eitamisest.

[Faraday]

Lõpuks jõuaks selline "aju uurimine" ummikusse: kuna "algsed põhjused", mis muudavad ajus toimuvat ei asu füüsilises maailmas, vaid asuvad peenemates maailmades.

Selline uurimine ei jõuaks ummikusse vaid annaks üsna tõsiseltvõetava tulemuse.

[lahendused]

Oletame, et 30 aasta pärast pole need 5-meele põhised "aju uuringud" viinud mingi "olemusliku mõistmiseni" - kas siis kohalikud pseudo-skeptikud "tunnistavad", et on raisanud oma "ainsa elu" mingis tobedas illusioonis olemise peale - ning mis kasu sellest mõistmisest oleks: järgmises elus kehastuvad nad täpselt samasuguste kõike vaimset eitavate pseudo-skeptikutena?


Mind paneb siiralt imestama, "kui kaugele" küll ollakse selle 5-meele põhise väärastunud maailmapildi nimel minema: ehk tunnikese pikkuse vestluse käigus mõne valgustatuma nõiamoori, shamaani või selgeltnägijaga saaks palju rohkem "sisulist infot" aju toimimise olemuse kohta, kui nende aastate pikkuste miljardi-projektide abil.


Või võtame need "geenide kaardistamise uuringud": kõik oleks nagu "selge", kuid seda ei suudeta ikkagi prognoosida, millise iseloomu ja kehaga laps konkreetsetel vanematel sünniks - põhjus peitub jällegi "väljaspool 5-meele maailma": ehk lapse keha ja iseloomu määrab ära tema lihakeha animeeriv hing ja vaim, ning geneetika on vaid "pinnakihi virvendus", mis suudab anda parimal juhul vaid mingeid statistilisi seoseid.
Kui aga hakata hoomama mõiste "natuke rase" olemust, ehk seda, kuidas mõned "tundlikumad naised" suudavad suhelda oma veel viljastumata lapse olemusega (mitu kuud ja aastat enne lapse lihakeha viljastumist), siis alles hakkate mõistma maailmakõiksuse tegeliku vaimset olemust.

[soe1]

Inimese teadvuse olemus

Üks suuremaid lahendamata mõistatusi on mõistuse olemus. Teadus ei suuda toime tulla tõsiasjaga, et me oleme teadvusel ning et meie mõtted ja kogemused ei pruugi asuda meie pea sees. Ametlik seisukoht on selline, et kõik sinu kogemused on sinu pea sees. Pakun välja, et nägemine sisaldab piltide projekteerimist väljapoole – see, mida sa näed, on sinu mõistuses, kuid mitte sinu pea sees.

Meie mõistus laieneb ajust väljapoole lihtsaimas taju vormis. Arvan, et projekteerime enda nähtavaid pilte väljapoole ning need pildid puudutavad seda, mida me parasjagu vaatleme. Kui ma vaatan sind selja tagant, nii et sa ei tea, et ma seal olen, kas ma saan sind mõjutada? On väga tavapärane nähtus, et inimesed tunnevad, kui neid jõllitatakse.

Ka loomadel on see omadus, tõenäoliselt arenes see välja saaklooma ja kiskja vahelises interaktsioonis. Saakloomadel, kes suutsid tajuda kiskja pilku, oli suurem tõenäosus ellu jääda. See võiks viia uuele vaatele vastastikuste ökoloogiliste suhete kohta saakloomade ja kiskjate osas ning samuti meie mõistuse ulatuse kohta.

Arvan, et kui me vaatleme kaugeid tähti, siis meie mõistus sirutub välja ja puudutab neid tähti – meie mõistus ei asetse lihtsalt meie pea sees. Tundub hämmastav, et see on vaidlusteemaks 21. sajandil – me teame enda kohta nii vähe, et meie mõtete asukoht on tuliste vaidluste sisuks teadvuse uurijate vahel.

Allikas- http://www.telegram.ee/vaimsus/ted-teadu...V07FaKzJBl

[Nielander]

Oletame, et 30 aasta pärast pole need 5-meele põhised "aju uuringud" viinud mingi "olemusliku mõistmiseni" - kas siis kohalikud pseudo-skeptikud "tunnistavad", et on raisanud oma "ainsa elu" mingis tobedas illusioonis olemise peale - ning mis kasu sellest mõistmisest oleks: järgmises elus kehastuvad nad täpselt samasuguste kõike vaimset eitavate pseudo-skeptikutena?

See oli siis nüüd su vastus?

Sellisel juhul ma endiselt hoiduksin igasugustest absoluutsetest väidetest, kuna teadmatusest ei saa sündida teadmist. Vaja oleks sellisel juhul edasisi uuringuid, kuna leidub häid põhjusi omistamaks suuremat tõenäosust teadvuse asumisele füüsilises ajus, kuivõrd kusagil "mujal"...

Inimese teadvuse olemus

Üks suuremaid lahendamata mõistatusi on mõistuse olemus. Teadus ei suuda toime tulla tõsiasjaga, et me oleme teadvusel ning et meie mõtted ja kogemused ei pruugi asuda meie pea sees. Ametlik seisukoht on selline, et kõik sinu kogemused on sinu pea sees. Pakun välja, et nägemine sisaldab piltide projekteerimist väljapoole – see, mida sa näed, on sinu mõistuses, kuid mitte sinu pea sees.

Meie mõistus laieneb ajust väljapoole lihtsaimas taju vormis. Arvan, et projekteerime enda nähtavaid pilte väljapoole ning need pildid puudutavad seda, mida me parasjagu vaatleme. Kui ma vaatan sind selja tagant, nii et sa ei tea, et ma seal olen, kas ma saan sind mõjutada? On väga tavapärane nähtus, et inimesed tunnevad, kui neid jõllitatakse.

Ka loomadel on see omadus, tõenäoliselt arenes see välja saaklooma ja kiskja vahelises interaktsioonis. Saakloomadel, kes suutsid tajuda kiskja pilku, oli suurem tõenäosus ellu jääda. See võiks viia uuele vaatele vastastikuste ökoloogiliste suhete kohta saakloomade ja kiskjate osas ning samuti meie mõistuse ulatuse kohta.

Arvan, et kui me vaatleme kaugeid tähti, siis meie mõistus sirutub välja ja puudutab neid tähti – meie mõistus ei asetse lihtsalt meie pea sees. Tundub hämmastav, et see on vaidlusteemaks 21. sajandil – me teame enda kohta nii vähe, et meie mõtete asukoht on tuliste vaidluste sisuks teadvuse uurijate vahel.

Allikas- http://www.telegram.ee/vaimsus/ted-teadu...V07FaKzJBl

Isegi kui Sheldrake väited jõllitamisest ja oma "nägemispiltide" projitsieerimisest(mitte projekteerimisest) oleks õiged ja hetkel ei suuda ta sellest anda mingeid korratavaid tõendeid, siis ikkagi ei ütleks see ilmtingimata midagi teadvuse asukoha kohta. Alati võib ju sel juhul oletada, et inimeste ajude vahel on omamoodi wifi-ühendus. Ega wifi-internet ei tähenda, et arvuti on oma korpusest väljaspool...

PS: Ei tea miks sellisel juhul kiskjatel pole evolutsiooniliselt arenenud kalduvust saakloomast natukene kõrvale vaadata? Ja miks saakloomad näivad olevat arendanud just teravad tavameeled ja võime võimalikult kiiresti söösta ja joosta ning kiskjat otseselt kõrges heinas näha?

[kage]

Oletame, et 30 aasta pärast pole need 5-meele põhised "aju uuringud" viinud mingi "olemusliku mõistmiseni" - kas siis kohalikud pseudo-skeptikud "tunnistavad", et on raisanud oma "ainsa elu" mingis tobedas illusioonis olemise peale - ning mis kasu sellest mõistmisest oleks: järgmises elus kehastuvad nad täpselt samasuguste kõike vaimset eitavate pseudo-skeptikutena?

See oli siis nüüd su vastus?

Ma ütleks, et see on usuga enda nö kinnipanemine ja muude võimaluste eitamine (+kahepalgeline suhtumine - mittemeeldivate arvajate kohta ütleb eitajad, aga ise eitab kõike muud peale enda usu).

PS: Ei tea miks sellisel juhul kiskjatel pole evolutsiooniliselt arenenud kalduvust saakloomast natukene kõrvale vaadata? Ja miks saakloomad näivad olevat arendanud just teravad tavameeled ja võime võimalikult kiiresti söösta ja joosta ning kiskjat otseselt kõrges heinas näha?

Aga neil võib olla arenenud oskus seda "mõju" alla suruda/vähendada või oma kavatsusi varjata, sest jõllitamine peaks rohkem mõjuma kui jõllitajal on mingi mõte/kavatsus taga ja vähem kui lihtsalt mõttes olles pilgul puhata lasta.

[soe1]

Minupoolt toodud lingilt lugege ka muu tekst läbi.

[kage]

Pole midagi uut lugeda kuna Nielander on seda teemat varasemalt piisavalt kajastanud, st viiteid toonud.

[Krt]

Kui, lahendus, vähegi loogiliselt ja ilma silmaklappideta mõelda suudaks, siis ta taipaks, et mentaalkeha algab abstraktsest kujutlusvõimest, mis on otseselt seotud füüsilise suurajuga. Ja kui, Nielander, filosoofiat rohkem jagaks, siis ta teaks, et fenomenoloogiliselt pole silm ja sellega seotud ajuüksused sama, mis kogemuslik nägemine ise. Kogu antud teema ja veel palju muudki on selgelt ja terviklikult kokku võetud Ken Wilber´i raamatus "Kõiksuse Lühilugu" (+ "Kõiksuse Teooria" ja "Integraalne Psühholoogia"). Lühidalt, teadvus ei ole ei aju ise ega ka kusagil väljaspool aju! Kes tõesti tahab, peale siin niisama rumala räuskamise, asjast selgust saada, see loeb ise üle.

[Zinerg]

Paralleele luues...

Kui me vaatame telekat kui füüsilist objekti, seadet... tundub meile, et pilt on pärit ju sellest samast objektist endast, seest. See pilt on tekitatud selles kastis. Ei ole! Tegelikult on telekas see, mis teatud signaali pildiks ümber muudab. Samamoodi on aju justkui "teleka" rollis ning teadvus "telesignaali" rollis... kas mitte?

[Eithea]

PS: Ei tea miks sellisel juhul kiskjatel pole evolutsiooniliselt arenenud kalduvust saakloomast natukene kõrvale vaadata? Ja miks saakloomad näivad olevat arendanud just teravad tavameeled ja võime võimalikult kiiresti söösta ja joosta ning kiskjat otseselt kõrges heinas näha?

Spe kiskja teeb läbi silmade saaklooma energeetilisel tasandil tööd, nõrga isendi halvab ja subordineerib. Ka inimene on võimeline tahtmise korral oma silmadega seda tegema.

Ja kui nüüd alljärgnevat filmi vaadata, siis ...samas ikkagi siiralt loodan, et inimene on siiski väheke keerulisem kui sealt paistab, samas annab film järgnevaks analüüsiks huvitavat ainest...

Dok.film "Sihikul on aju: Psühhotroonne relv "[RUS] 165 min.
Под прицелом мозг: психотронное оружие (2013)

Sisukokkuvõte.
PSI-relvad - kolmanda aastatuhande reaalsus. See tähendab, et järgmise põlvkonna sõda toimub ilma sõdurite, tankide ja lennukiteta ning mitte maal, merel ega õhus, vaid inimeste teadvuses ja alateadvuses.

"Aju sõda" - tänane reaalsus, mis on muutunud igapäevaseks. Sõja meetodiks saavat psühho sondeerimine (inimese alateadvuse uuring), psühho-korrektsioon (suunatud psüühika mõjutamine).

Väidetavalt kasutatakse täna PSI tehnoloogiaid edukalt luures, diplomaatilises teenistuses ja eri riikide õiguskaitsesüsteemides. Kasutuses olla madalsagedus võnkeid edastavad generaatoreid ja suunatud elektromagnet vibratsioone edastavad generaatorid, mis kutsuvad objekti peas esile nn "raadiohääle".
Viimaste abil võib aktiveerida objekti hirmu-, raevu-, mõnukeskused jne. Heliline või sõnaline psüühika mõjutamine/ sisendus võivat toimuda kodeerimise vormis ja seda saavat edastada läbi kõigi helikandjate.

Filmis räägitakse üldiselt PSI-relvadest, salajastest projektidest ajaloos, biorobotite loomisest, kuidas mõjub el.magnet kiirgus objekti verele, audio kodeerimisest jne... näeb ja kuuleb ka katsealuseid ja katsete tunnistajaid (katsed loomadega)jne...

Väidetavalt kasuta(ti)takse ka valimiste ajal ( Uksaina jne)...väga huvitav! Lõpp kisub kummaliseks ära...

[Krt]

Paralleele luues...
Samamoodi on aju justkui "teleka" rollis ning teadvus "telesignaali" rollis... kas mitte?

Aju on nii telekas kui ka telesignaal. Teadvus on pigem nagu telepilt, ehk see mis kogetavalt ekraanpildile jõuab. Samas järelemõeldes tunnistan, et ma lihtsalt ei tea täpselt mida telesignaal tähendab, ja see sobib väga hästi teadvuse analoogiaks!?

[Balzzar]

Kes siis ekraanipilti jälgib?

[Krt]

[u]

Kes siis ekraanipilti jälgib?

Kui ma õigesti aru saan, siis ekraanipilt ja signaal läbi kõigi telekas olemasolevate eriühenduste kokku ongi nagu erinevad teadvuskihid. Ja selle näitepuhul ongi kujuteldavalt singnaal ja teleka ekraani pilt ise ka enese jälgijad. Samas kirjeldab see teleka näide pigem täielikku ajupesu, kus saab vahetada vaid erinevaid ajupesu kanaleid. Selles suhtes on arvuti tarkvara ja riistvara analoogia parem, sest seal on võimalik ka erinevate programmide töötlus. Samas on need kõik vaid väga pealsikaudsed näited, sest ei telekal ega arvutil reaalselt (kogevat) teadvust ju ikkagi pole.

[Zinerg]

Teadvuse "seisund" on telepilt ja erinevad signaalid loovad erinevad teadvuse seisundid. Näiteks?
Tegelikult ei soovinud ma selle näitega asju üldse sügavaks ajada, vaid lihtsalt kujul võrdlus luua. Muud midagi.

[levis]

......... Samas on need kõik vaid väga pealsikaudsed näited, sest ei telekal ega arvutil reaalselt (kogevat) teadvust ju ikkagi pole.

Toodi näide teadvus+filter ja nüüd sa ütled, et see on pealiskaudne, sest filter reaalselt teadvust ei oma.
btw.arvutil on teadvus, aga ta lihtsalt ei ole hetkel võimeline seda välja ütlema.

[Krt]

Siin on siiski jutt teadvuse lihtsustatud analoogiast, mitte otseselt teadvusest. Arvutil ei ole teadvust, sest see omab sisuliselt vaid matemaatilisi programmeeringuid (missest et algvalemi kohaselt edasiarenevad), mis on kõigest õhuke jäämäe tipp kogu inimesel olevast teadvustasandite mäest. Robot jääb suure tõenäosusega alati teadvuse tehislikuks ja elututuks imitatsiooniks, mis töötab vaid matemaatilistel alustel. Sest kõiki emotsioone, instinkte, tunge, ärritusi jne. aga on väga keeruline matemaarikas kirjeldada. Ja kui see saab siiski ükskord võimalikuks, siis on tegu ikka kõigest elutu imitatsiooniga.

[levis]

Sa ütlesid, et see näide on väga pealiskaudne, sest telekas reaalselt ei oma teadvust.
Aga kuna telekas ei oma antud näites teadvust, siis sinu järeldus on ebaloogiline.
Kui arvuti omab "õhukese jäämäe tippu teadvustasandite mäest", kas see tähendab, et tal on mingi teadvuse rudiment?

Värske etteaste Stuart Hameroffilt TEDx raames ning sobib nagu rusikas silmaauku siia teemasse (ing.k)
The Future of Consciousness: Stuart Hameroff at TEDx Tucson
01:21 -> foorumlase Zinerg avatar
Hameroff tembeldab seal videos lausa pseudoteaduseks väited, et teadvus kerkib neuronite vahelisest info vahetusest.

[Krt]

Püüa aru saada, et jutt oli lihtsalt elu ja teadvuse pealiskaudsest analoogiast. Arvutil puudub sisuliselt ikkagi mistahes elus teadvus, on vaid teadvuse jäämäe tipu põhine simulatsioon. Simulatsioonid on kõik matemaatiliste valemite põhised. Tõeline teadvus aga pole iseenesest tingimata matemaatikapõhine (missest et seda on võimalik kirjeldada matemaatiliselt), see sisaldab endas lõputult rohkemat, olles arenenud nn. jäämäe alt poolt ülesse poole. Ehk veelkord, elus teadvus pole matemaatilise programmi põhine funktsioon, mida arvutid siiski kõigest vaid ongi.

[Tropp]

Heh, miks te arvate, et meil on teadvus ja masinal ei ole?
Kas pole mitte nii, et meie tajud ja meie ilmanägemine on tegelikult samasugune programm nagu masinalgi, masina oma on ainult meeletult primitiivsemem ja jookseb riistapuul, mis on ikka väga algeline.
Kui meie masinaid kõvasti arendada, võib ka neil tekkida teadvuse tunne, isegi mitme oma korraga, miljonite ehk. Siis on iga taju omav jupike(programmi) indiviid ja suhtleb omasugustega.
Ühtlasi arutleb suure paugu ja looja üle.
Suur pauk käis siis kui patsiga poiss otsa seina lükkas.
Loodusnähtused meie maailmas on allutatud ühele taktgeneraatorile,
kõik toimub sünkroonis ja miski ei saa toimida kiiremini kui taktgeneraator lubab. Arvuti ju. Ja ajus ei asu midagi.

[kalldunn]

Ajus asub ikka ka midagi. Aju on operatiivmälu. Aga mitte kõvaketas. Kohe peale materiaalse keha surma, laeme selle softe operatiivmälust, kõvakettale. Laadimise ajal puhastab laadja softi, mittevajalikust prahist. Viirustest. Uuesti sündides laetakse kõvakettalt, operatiivmällu täpselt nii palju softe, kui palju on selle masina töös hoidmiseks vaja. Ülejäänud soft jääb kahe elu vahelise kardina taha. Egas siis neurokirurgid asjata räägi. Aju hall ollust võib väga lahtise käega lõikuda. Sellest muutub väga vähe. Sama on ju ka, arvuti op mälu puhul . Kas sellel on üks kivi rohkem, või vähem. Vahet pole. Ainult tööprotsessi kiirus muutub. See soft mis sigimise hetkel alla laetakse operatiiv mällu, on igalühel, individuaalne. Alla saab laadida ainult seda – mis on olemas.
Sellepärast olemegi - me kõik nii erinevad

[Krt]

Ei arva midagi, vaid olen üsna veendunud. Ei kahtlegi selles, et arvuti võib imiteerida inim- või mistahes-teadvust - isegi inimesest näiliselt paremini - aga sellegipoolest pole see elus teadvus ega elus programm. Arvuti ei hakka kunagi näiteks reaalseid emotsioone tundma. Niisamuti ma ei leia, et inimesele oleks ealeski võimalik Matrixi filmi stiilis võitluskunste kuidagi virtuaalse programmi vormis täielikult allalaadida. Need asjad lihtsalt ei käi nii lihtsalt. See oleks sisult sama, et teeme valmis mingi Holliwoody filmi ja siis ütleme, et see konkreetne film ongi üks-ühele päris elu. Halloo?

[Nielander]

Ei arva midagi, vaid olen üsna veendunud. Ei kahtlegi selles, et arvuti võib imiteerida inim- või mistahes-teadvust - isegi inimesest näiliselt paremini - aga sellegipoolest pole see elus teadvus ega elus programm. Arvuti ei hakka kunagi näiteks reaalseid emotsioone tundma.

Aga mis on üldse päris emotsioon või elus teadvus?

Evolutsioonilisest vaatenurgast pole indiviidi sisemistel privaatsetel tundmustel mingit mõtet, st. pole vahet, kas ühtesid ja samasid tegevusi tehakse teadlikult(mis iganes see tähendab) või mitte. Loeb vaid tulemus, mida need samad emotsioonid, mina-tunnetused ja instinktid lubavad inimolendil teostada - nende järgi toimub valik. Ma väidaks, et see mida me kõik tunneme oma peas - armastus, viha, hirm, uudishimu, Mina, jne...vajab mingit sisemist kooskõla, mingisugust süsteemi, kuna vastasel korral ei saaks need effektiivselt omavahel suhelda. Ning seda sama süsteemi me puht-subjetiivselt nimetamegi teadvuseks.

Huvitav on ka üks lihtne tõlgendus, mille andis Dawkins eneseteadvuse kohta(ei tea ka see on originaal): kõik loomad(ja miks mitte ka taimed) jooksutavad mõnes mõttes simulatsioone - ennustatavaid tsenaariume tuleviku kohta, kuna need on väga kasulikud ellujäämise seisukohast. Olgu nendeks siis "mis juhtub kui see käpp tulle astub", või "mis saab, kui nüüd jooksu pista". Inimesed on võrreldes teiste loomadega väga intelligentsed, kuna nende see sama simulatsiooni-arvuti on uskumatult hea ning simulatsioonid üllatavalt täpsed. Hea simulatsioon üritab kaasata võimalikult palju elemente. Inimese eneseteadvus tulenebki sellest, et meie sisemine arvuti avastas evolutsiooni käigus tasapisi, et kõige täpsem simulatsioon kaasab ka simulatsiooni jooksutavat simulaatorit ennast.

Andke andeks kui tuli natukene segane jutt, aga kui te aru saite mida mõtlesin, siis usun, et selle peale tasub tõsiselt mõelda...

[Tropp]

Krt,

emotsioon on närvisüsteemi ühene ja kindel reaktsioon(programm) mingile välisele ärritajale, ma ei näe küll siin mingit vahet roboti programmiga mis õllepudeleid euroalusele laob.
Kui rida on piisavalt pikk, reageerib see ja teeb asja ära.
Arvuti ei hakka kunagi tundma? Sina, filosoof, mõtle end
korraks bioarvutiks(see oleks vast liialdus, mõtle end parem võrgupordiks või BUSsijaamaks, see oleks lähim vaste minu arvates) - kas emotsioon kadus? Ei!

[kage]

Ei arva midagi, vaid olen üsna veendunud. Ei kahtlegi selles, et arvuti võib imiteerida inim- või mistahes-teadvust - isegi inimesest näiliselt paremini - aga sellegipoolest pole see elus teadvus ega elus programm. Arvuti ei hakka kunagi näiteks reaalseid emotsioone tundma.

Aga kui arvestada sellega, et milliste infomahtudega, ja kuidas, inimene vs arvuti opereerib, siis riist- ja tarkvara arenemisel võiks arvutil olla võimalus sarnaste ilmingute, nagu teadvus ja emotsioonid, tekkimiseks. Või kui arvestada sellega, et teadvus/hing on kehaväline, siis võimalus selle meelitamiseks arvutisse.

Samas tekib ellise arengu juures küsimus, et kas peale seda on õige arvutit arvutiks nimetada...

Niisamuti ma ei leia, et inimesele oleks ealeski võimalik Matrixi filmi stiilis võitluskunste kuidagi virtuaalse programmi vormis täielikult allalaadida. Need asjad lihtsalt ei käi nii lihtsalt.

Aga kui kõik on kusagil ajus olemas, siis võib oletada, et kunagi on võimalik neid ka sealt kuhugi, ja sealt edasi teise ajju, kopeerida. Probleemiks jääb ainult füüsiline osa nagu reaktsiooniaeg, kiirus, jõud...

emotsioon on närvisüsteemi ühene ja kindel reaktsioon(programm) mingile välisele ärritajale, ma ei näe küll siin mingit vahet roboti programmiga mis õllepudeleid euroalusele laob.

Põhirõhk ja eristus peaks siin siiski olema mõistetel "simuleerima/imiteerima" ja "reaalseid emotsioone tundma", sest jäljendamisel, olgu see reaalsusega kasvõi äravahetamiseni sarnane, ning reaalsel nähtusel teeks mina vahet. St, välise vaatleja ja tundja seisukohast.