[Mauno]

Meeskond ei olnudki kõiges süüdi, meeskond oli kõigest ainult laeva uputamises süüdi.

Ennem meeskonna süüdistamises tuleks selgeks, kes põgenesid MOB paadiga. Kuni seda pole välja selgitatud, siis on diversioon sillal endiselt reaalne teooria ja see võis takistada meeskonnal kriitilisel hetkel tegutsemast:

https://www.estoniaferrydisaster.net/est....2+3+4.htm

Motorman Elmar Siegel: He saw from the liferaft the "man over board" boat proceeding away from the ESTONIA without caring for those in the water or in the liferafts.

Note: This boat is a motor launch located on the starboard side behind the bridge. It is lifeboat no. 1 specially equipped for emergency actions, e.g. if somebody has fallen over board. - See further in Subchapter 23.1.

Passenger Thure Palmgren: He saw from the liferaft something like a fishing boat proceeding away from the vessel without taking care for those in the water and in the liferafts.

[muca]

Toon Ekspressist ära ühe Peeter Ude väite - jälg mere põhjas näitab, et visiir kukkus laeva küljest mitte siis, kui Estonia liikus läände, vaid hoopis itta.

[Geargirl]

Haliaeetus kirjutas:
"Oletame siis, et meeskond ei keeranudki rooli meelega välja vasakule vaid ärakukkunud visiir jäi laevale parema külje alla ja see surus laeva järsult vasakule. Ega jah siis vist enam roolilehe keeramisest suurt kasu poleks olnud vaid appi tulnuks võtta juba sõukruvid, vasakpoolsele anda edasikäik ja parempoolsele tagasikäik. See pole ka protsess, mis sarnaselt Titanicule pool tunnikest aega võtaks vaid muuta tuleks kõigest sõukruvi laba nurka aga paraku mõlema sõukruvi labad olid neutraalasendis ja sõukruvidega laeva vööri alla lainet ei üritatudki keerata,
isegi tagasi käiguga ei üritatud laeval hoogu maha pidurdada?"

Milleks oletada, sillal käinud tuukrid fikseerisid, et üks mootoritest töötas(seiskumise hetkel?) 25 ja teine 50% võimsusel. Kumb kui palju, pead ei anna sest tsiteerin mälu järgi.
On üks huvitav tunnistus, mis märgib müra muutust(tagurpidikäik?) sõukruvide ja veovõllide juurest ja seda ENNE esimest kolakat!
Tüürpindade lehed on otse, täiesti väärtusetu info kuna "surnud hüdraulika" tõttu võtsid nad veesurve tõttu otseasendi.
Täpselt sama nullasendis sõukruvilabadega, tõsi ega ma täpselt tea kas nende nurka muutis hüdraulika või mõni muu kaval mehhanism...
Arikase väide sisselastud stabilisaatorist on samuti kahtlane, kehtib mõiste "surnud hüdraulika".

Seega ei ole meil tegelikult praktiliselt üldse pidepunkte laeva juhtseadete olukorra kohta. Kõik oletused laeva kapteni ja meeskonna käitumisest on tinglikud.
Kõik.
Punkt.
Side lõpp.

---

Selline video mu eelmise lehekülje teooria kinnituseks:
https://www.youtube.com/watch?v=FNeIjqADJS0
1:30 kuni 2:30, kreenis laevamudel kisub vasakule. Ega ma selle füüsikat seletada oskagi, oletasin kõhutunde pealt.

Seega triivis laev vasakule, jah vastu tuult ja lainet, inertsi mõjul.
Laeva kapten oli selleks hetkeks degradeeritud reisijaks, seiskunud mootoritega ei saanud ta enam ammu manööverdada.

[Mauno]

Toon Ekspressist ära ühe Peeter Ude väite - jälg mere põhjas näitab, et visiir kukkus laeva küljest mitte siis, kui Estonia liikus läände, vaid hoopis itta.

Üsna oluline ja põhimõtteline väide. See tähendab sisuliselt seda, et visiiri ära kukkumine ei olnud sündmuste jada algatajaks nagu seda väidab ametlik raport...

Leidsin ka ühe mõtlemapaneva tunnistuse:

Valters Kikust - deck passenger in the stairway, port forward of deck 7:

at 22.00 hours the vessel was pitching and rolling;
at 23.00 hours he went into the port forward stairway of deck 7 behind the stairs and the windows;
soon he felt strange knocks against the ship's side while the pitching and rolling continued, he had never felt anything like this before;
the structure of the ship was cracking all the time;
he looked down on the bow of the ferry through the window and saw that the search light was on;
the visor was seen to be in some raised position and water was seen flowing through the gap between visor and forecastle deck;
the bow was diving into the waves all the time;
soon the search light went out and the ship heeled heavily to starboard.

[uuskasutaja]

Toon Ekspressist ära ühe Peeter Ude väite - jälg mere põhjas näitab, et visiir kukkus laeva küljest mitte siis, kui Estonia liikus läände, vaid hoopis itta.

Üsna oluline ja põhimõtteline väide. See tähendab sisuliselt seda, et visiiri ära kukkumine ei olnud sündmuste jada algatajaks nagu seda väidab ametlik raport...

Leidsin ka ühe mõtlemapaneva tunnistuse:

Valters Kikust - deck passenger in the stairway, port forward of deck 7:

at 22.00 hours the vessel was pitching and rolling;
at 23.00 hours he went into the port forward stairway of deck 7 behind the stairs and the windows;
soon he felt strange knocks against the ship's side while the pitching and rolling continued, he had never felt anything like this before;
the structure of the ship was cracking all the time;
he looked down on the bow of the ferry through the window and saw that the search light was on;
the visor was seen to be in some raised position and water was seen flowing through the gap between visor and forecastle deck;
the bow was diving into the waves all the time;
soon the search light went out and the ship heeled heavily to starboard.

30.09.1994 intervjuu temaga (äkki keegi pääseb täisversioonile ligi):

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000003370635.html

[Mauno]

Toon Ekspressist ära ühe Peeter Ude väite - jälg mere põhjas näitab, et visiir kukkus laeva küljest mitte siis, kui Estonia liikus läände, vaid hoopis itta.

Üsna oluline ja põhimõtteline väide. See tähendab sisuliselt seda, et visiiri ära kukkumine ei olnud sündmuste jada algatajaks nagu seda väidab ametlik raport...

Leidsin ka ühe mõtlemapaneva tunnistuse:

Valters Kikust - deck passenger in the stairway, port forward of deck 7:

at 22.00 hours the vessel was pitching and rolling;
at 23.00 hours he went into the port forward stairway of deck 7 behind the stairs and the windows;
soon he felt strange knocks against the ship's side while the pitching and rolling continued, he had never felt anything like this before;
the structure of the ship was cracking all the time;
he looked down on the bow of the ferry through the window and saw that the search light was on;
the visor was seen to be in some raised position and water was seen flowing through the gap between visor and forecastle deck;
the bow was diving into the waves all the time;
soon the search light went out and the ship heeled heavily to starboard.

30.09.1994 intervjuu temaga (äkki keegi pääseb täisversioonile ligi):

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000003370635.html

Üks killuke Drew Wilsoni raamatust "auk", mis veelgi asjasse vürtsi lisab:

Ent Bildt hakkas kohe tegutsema. Ta tunnistas sedamaid
tõeseks vapustatud meeskonnaliikmete Treu ja Sillaste ärevad
avaldused; mõne meenutuse kohaselt olevat nad öelnud, et “visiir
tõsteti altpoolt üles”
“Tõstetud visiiri” kirjeldus on arusaamatu. Nad oleksid näinud
“altpoolt tõstetavat visiiri” ainult siis, kui autoteki ramp olnuks
pärani; maja ukseesine varikatus paistab seestpoolt vaadates ju
alles siis, kui esiku uks on lahti.

[TTT]

roolilehed olevat siiski paremale keeratud olnud, girli videost on näha et paremale kreenis laev pöördub tõepoolest vasakule. hali lahmimine meeskonna aadressil ja väide järsust ja lollist pöördest vasakule on täielik jama. ilmselt on mehel realiseerumata ambitsioone 90ndatest.
Valters Kikusti jutt on mind kummitanud pikalt. see haakub tunnistaja jutuga kes esimese teki kajutis kuulis visiiri hüdraulika käivitamist-seiskamist. kõik see viitab sellele, et midagi toimus sellist, mida me veel ei tea.

“Tõstetud visiiri” kirjeldus on arusaamatu. Nad oleksid näinud
“altpoolt tõstetavat visiiri” ainult siis, kui autoteki ramp olnuks
pärani; maja ukseesine varikatus paistab seestpoolt vaadates ju
alles siis, kui esiku uks on lahti.

müstikasse kalduv jutt...või siis oligi visiir üleval, ramp all ja üritatigi midagi välja visata? valgust ju näidati, Kikuts nägi. hüdraulikat käivitati, reisija kuulis...

selline mõttekäik veel - kuidas vältida rambi ja visiiri vahelise ruumi veega täitumist? tasuks vist visiir veidikene üles kergitada?
Arika uurimisretke segas iga päev allveelaev, kelle oma seda ei teata. Et Arika meeskond ei saaks oma sonariga tuvastada allveelaeva pikkust-laiust ja disaini, siis selleks allveelaev end vastutegevusega nähtamatuks muutiski.

etv2 on hetkel film Kurski uppumisest

[haliaeetus]

vaid ärakukkunud visiir jäi laevale parema külje alla ja see surus laeva järsult vasakule

Parema külje alla kukkunud visiir peaks laeva ikka paremale vedama?

Täiesti võimalik ma pidasin eelkõige silmas laeva bulbakujulise vööriosa põrkumist vastu kolmnurkset visiiri, et sealt keeras võib-olla laeval vööri vasakule ära aga samas lõppraportis on viiteid, et pööratigi vasakule ära kuigi roolilehed olid uppunud laeval olnud justkui paremas pardas.

Tehti kindlaks, et sõukruvid olid peaaegu neutraal asendis ja roolid paremas pardas.

Komisjoni arvates on ilmne, et pärast kreeni teket ja põrkest tekkinud heli hakkasid ohvitserid sillal laeva kiirust vähendama ja vasakule pöörama.

Simulatsioonid, mida komisjon korraldas, näitasid, et viivitamatu kiiruse vähendamine ja kursimuutus oleksid vee sissevoolu oluliselt vähendanud. Ohutuim asend avatud vööriga laevale oleks olnud triivida põiki lainet. On ka kindlaks tehtud, et laeva pööramine paremale ei oleks ta stabiilsust ohustanud. Tuule surve oleks kreeni vaid paari kraadi võrra suurendanud. Seega polnud laeva pööramine täiesti avatud vööriga vastu tuult ja laineid parim teguviis.

[uuskasutaja]

hüdraulikat käivitati, reisija kuulis...

See võis olla ka stabilisaatorite sisse/välja laskmise heli?

[Geargirl]

hüdraulikat käivitati, reisija kuulis...

See võis olla ka stabilisaatorite sisse/välja laskmise heli?

Ei ole see asi nii lihtne...
Tunnistaja Övberg kuulis tund aega enne esimesi kokkupõrkehelisid pidevat undamist ja kolksumist. Tema arvates pärinesid need helid "alt ja keskelt". Stabilisaator...
Staartunnistaja Linde kinnitas, et stabilisaator oli vigane...
Lisaks oli veel tunnistajaid, kes kuulsid nii kolksumist kui undamist...
Üks neist ARVAS pärinevat neid helisid eestpoolt...

Sellesama ainuma tunnistuse korjas üles JAIC: visiir oli vigane!
Edasine on juba ajalugu: alusetud vandenõuteooriad teemal et visiiri ja rampi üritati sõidu ajal avada(või et visiir oli vigane)... No mida hunti...

Jah, stabikad lasti välja südaööl. Punkt.
Jah, neist lähtus hüdraulika undamise ja kolksumise heli. Punkt.
Siia tuleb tõmmata mõtteline joon. Kõik, kes sellest üle astuvad on väga teraval äärel:
Millega te tõestate, et rampi üritati sõidu ajal avada?
Millega te tõestate, et visiir oli vigane?
Milliseid järeldusi saab teha veidratest hüdraulikahelidest enne kella ühte?

[Mauno]

hüdraulikat käivitati, reisija kuulis...

See võis olla ka stabilisaatorite sisse/välja laskmise heli?

Ei ole see asi nii lihtne...
Tunnistaja Övberg kuulis tund aega enne esimesi kokkupõrkehelisid pidevat undamist ja kolksumist. Tema arvates pärinesid need helid "alt ja keskelt". Stabilisaator...
Staartunnistaja Linde kinnitas, et stabilisaator oli vigane...
Lisaks oli veel tunnistajaid, kes kuulsid nii kolksumist kui undamist...
Üks neist ARVAS pärinevat neid helisid eestpoolt...

Sellesama ainuma tunnistuse korjas üles JAIC: visiir oli vigane!
Edasine on juba ajalugu: alusetud vandenõuteooriad teemal et visiiri ja rampi üritati sõidu ajal avada... No mida hunti...

Jah, stabikad lasti välja südaööl. Punkt.
Jah, neist lähtus hüdraulika undamise ja kolksumise heli. Punkt.
Siia tuleb tõmmata mõtteline joon. Kõik, kes sellest üle astuvad on väga teraval äärel:
Millega te tõestate, et rampi üritati sõidu ajal avada?
Millega te tõestate, et visiir oli vigane?
Milliseid järeldusi saab teha veidratest hüdraulikahelidest enne kella ühte?

Kirsiks tordil on nüüd ka see, et Arikase väitel olid mõlemad stabikad sisse tõmmatud...

Lukkude ja kinnituste vigastuste põhjal väidetavalt visiir ei saanud üleval ehk lahti olla. Aga see vist ei välista teist varianti, et visiir avati millalgi varem ja pärast ei läinud korralikult kinni (vahepeal käidi ka kuvaldaga atlandi luku polti tagumas).

[Geargirl]

"Lukkude ja kinnituste vigastuste põhjal väidetavalt visiir ei saanud üleval ehk lahti olla."

Vat nüüd on hunt karjas:
Lukud ja kinnitused...
Visiiri küljes tolknev(vasak) tõstesilinder on lõpuni välja lükatud... ja kõrvale väändunud. Just see tähendab, et visiiri eraldumise hetkel oli ta üleval ehk lahti. Samuti on väändunud tõstesilindri(ülemine) tihvt paremale...
... visiir oli lahti kui ta küljest kukkus...
... aga kui ta kukkus paremale, mitte ette, SIIS TA EI SAANUD JU RAMPI LAHTI REBIDA?

[TTT]

kõige tähtsama luku polt peideti meie eest igaveseks....

silinder pole välja lükatud vaid on välja tõmmatud. visiir tiris selle pikaks ja sellega tolkneski laeva küljes kuni põhjaminekuni.
visiiriteooria ülesehitamiseks tuli visiir laevast lahti rebida ja teise kohta toimetada, seda tehtigi.

ramp ei saanud visiir lahti rebida sest visiir kukkus eest siis kui laev oli külili...ja jäi ühe silindriga laeva külge seotuks.
https://www.ohtuleht.ee/170309/kas-eston...-visiiriga

Björkman rõhutab, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraportist ei leia mingit seletust, miks leiti vöörivisiir 1,8 kilomeetrit põhja pool paigast, kust saadeti välja mayday signaal, ning 1,6 kilomeetrit laevavrakist läänes.

põhjustades kiire püstuvuse vähenemise ja kreeni,» selgitab Laur. Ta lisab, et esimene kreen oli umbes 15 kraadi paremale pardale ja õõtsesummuti tiivad suutsid korraks Estonia tagasi püstasendisse tuua.

[Mauno]

põhjustades kiire püstuvuse vähenemise ja kreeni,» selgitab Laur. Ta lisab, et esimene kreen oli umbes 15 kraadi paremale pardale ja õõtsesummuti tiivad suutsid korraks Estonia tagasi püstasendisse tuua.

Kui 15 kraadise kreeni põhjustas autodekil paremale poole loksunud vesi ja sellest seisust laev tuli korraks uuesti püstiasendisse, siis oleks see pidanud autodekil vabalt loksuva vee paremast äärest viima vasakusse ja laeva teisele poole kreeni... Laeva paremas pardas olev vigastus sobitub siia teooriasse natuke paremini, sest siis tõesti isegi kui korraks laev püsti saada, kisub ikka paremale tagasi...

[TTT]

jah, väga loogiline. oli miski värk paremal, et just paremale tagasi vajus.
tiibade võimekusse tuua laev välja 15 kraadisest kaldest...ei usu mina.

huvitav kas need "tiivad" olid dünaamilised või tolknesid niisama küljes? kui neil oli ka tarkus,
ehk nad suutsid oma kaldenurka vastavalt laeva kaldele muuta, ehk liikusid vastufaasis laeva
õõtsumisele, siis rikke korral võivad sellised asjad laeva ka külili keerata kui nad kõikumisega
faasi lähevad...
teame justkui, et need välja lasti, aga nüüd on nad sisse tõmmatud...
mis on kui need peale väljalaskmist laeva viltu keerasid ja siis need ehmatusega sisse tõmmati?
teame ju et vähemalt üks neist olevad jamanud.

peale pauku paremasse pardasse võivad need tiivakesed oma asendit muuta ja laeva kallutada krt teab kuhu.
igal tiival on mõju ainult siis kui see oma keskkonnas liigub. mida on vaja teha, et rikkis tiiva mõju nullida?
vaja kiirus viia nulli...anda tagurpidikäik.

ja laeva tasakaalustussüsteem, milline oli see? kas nupust juhitav või tark, tark süsteem saaks ise vee
ühest paagist teise pumbatud, aga teame et parema parda paak oli kuiv ja vasaku oma silmini täis ja
laev ikka paremale kiivas. kuskil oli vesi...kas parempoolse uime "tuba" oli üle ujutatud?

hali ütleb nüüd, et meeskond oli loll ja autod olid valesti paigutatud...aga see oleks jama väide.
kas paremasse pardasse võis sõita 1-2 rekkat mille kaal oli oodatust 2-3 korda suurem?
küsimusi on ikka kuhjaga

[Chaos]

Laev oli juba sadamast väljudes paremale kreenis, lasti paigutus! Sellest on palju juttu, seda märkasid ka reisiad... ime siis et vesi paremasse pardasse valgus ja kreeni veel süvendas.

[TTT]

laeva tasakaalustatakse ikka veega mitte lasti e. autodega

mitu kuupi need tankid mahutasid, teab keegi?

imesid laeval ei ole, laevale kogunev vesi jookseb pilssi ja see imetakse sealt pumbaga välja.

Laev oli juba sadamast väljudes paremale kreenis, lasti paigutus! Sellest on palju juttu, seda märkasid ka reisiad... ime siis et vesi paremasse pardasse valgus ja kreeni veel süvendas.

[Chaos]

Vasemad pilsipaagid olid tasakaalustamiseks vett täis pumbatud, nii nagu sa mainisid. Või laev lekkis juba sadamas? Ja ükski autoga reisia ega meeskonnakiige seda ei märkand?

Ja stabilisaatorite kohta on pääsenute tunnistusi, kus väidetakse et nähti kuidas stabilisaatorid käisid laevakere sisse ja välja hetkel kui laev oli juba külili. Järelikult stabilisaator pidi sellel hetkel olema juba veepiirist kõrgemal ja allvelaev ei olnud seda minema sõitnud.

[TTT]

no siis oli nähtav vasaku parda uim, parema oma oli sügaval vee all ikka, kui see veel alles oli...seal kus allveelaevgi...

pilsipaak pole tasakaalustustank

Vasemad pilsipaagid olid tasakaalustamiseks vett täis pumbatud, nii nagu sa mainisid. Või laev lekkis juba sadamas? Ja ükski autoga reisia ega meeskonnakiige seda ei märkand?

Ja stabilisaatorite kohta on pääsenute tunnistusi, kus väidetakse et nähti kuidas stabilisaatorid käisid laevakere sisse ja välja hetkel kui laev oli juba külili. Järelikult stabilisaator pidi sellel hetkel olema juba veepiirist kõrgemal ja allvelaev ei olnud seda minema sõitnud.

[Chaos]

Laev läks põhja ahter ees nii et vööriosa tõusis kogunisti veepiirist kõrgemale. Mõlema poole stabilidaatotid pidid mingi hetk näha olema. Sealt ka oletused et visiir võis ees olla, sest kõik pääsenud said aru, et laev uppus ahter ees, sest puuduva visiiri puhul ei teeks (vandenõuteoreetikute arvates) iga reisia vööril ja ahtril vahet.

[TTT]

Laev läks põhja ahter ees nii et vööriosa tõusis kogunisti veepiirist kõrgemale. Mõlema poole stabilidaatotid pidid mingi hetk näha olema. Sealt ka oletused et visiir võis ees olla, sest kõik pääsenud said aru, et laev uppus ahter ees, sest puuduva visiiri puhul ei teeks (vandenõuteoreetikute arvates) iga reisia vööril ja ahtril vahet.

ega need tiivakesed siis nii väga vööris ole
need võiksid olla nähtavad kui laev saba peal sirgelt püsti seisab - tiivakesed on laeva keskel, laev ise 150m pikk, vesi 70m sügav....

[Chaos]

Laeva ahter oligi põhjas kui vöötiosa veel veepinnast kõrgemal oli. Mere sügavus on seal cirka 80 meetrit laeva pikkus 150m laev uppus 45 kraadise nurga alla. Edasi arvuta ise.

[I'll be back]

võis sõita 1-2 rekkat mille kaal oli oodatust 2-3 korda suurem?

Et siis 40 tonni asemel 120 tonni??? Ja milline haage sellist kaalu kannatab. Sealjuures veel ilma, et tema väljanägemine ümbruskonna tähelepanu ei ärataks.

[Mauno]

no siis oli nähtav vasaku parda uim, parema oma oli sügaval vee all ikka, kui see veel alles oli...seal kus allveelaevgi...

pilsipaak pole tasakaalustustank

Vasemad pilsipaagid olid tasakaalustamiseks vett täis pumbatud, nii nagu sa mainisid. Või laev lekkis juba sadamas? Ja ükski autoga reisia ega meeskonnakiige seda ei märkand?

Ja stabilisaatorite kohta on pääsenute tunnistusi, kus väidetakse et nähti kuidas stabilisaatorid käisid laevakere sisse ja välja hetkel kui laev oli juba külili. Järelikult stabilisaator pidi sellel hetkel olema juba veepiirist kõrgemal ja allvelaev ei olnud seda minema sõitnud.

Pääsenutelt oleks huvitav teada, mida küsis KAPO lennujaamas kõigilt koju jõudnutelt (väidetavalt 6 küsimust), ennem mida ei lastud kedagi koju... Kas keegi omab selle kohta infot, kas küsimused võis olla visiiri/allveelaeva/Pihti nägemises. Sest KAPO ülesanne pole kunagi olnud rutiinne tunnistajate küsitlemine, vaid julgeolek, riigisaladuste kaitse jne...

[Chaos]

Kui teid huvitavad tunnistused, siis neid on erinevalt inimesest võetud kahes kuni kaheksas eri kohas ja eri ametkondade poolt eri keeltes. Kes tahab otsib ja loeb ise.

Muidu on tõlked vähemalt inglise ja rootsi keelde olemas kõigile ütlustele olenevalt tunnistaja emakeelest või tunnistuse kohast ja ajast.

Näiteks 1 vahimadrust on üle kuulatud
Turus Soome politsei poolt. Seal kuhu päästetu esmalt viidi
Siis, Turus komisjoni liikmete poolt
Seejärel, Tallinnas Eesti politsei poolt
Siis jälle, Tallinnas komisjoni liikmete poolt
Siis Tallinnas, Eesti politsei poolt
Lõpuks, Tallinnas Eesti Kaitsepolitsei poolt
Siis uuesti, Göteborgis komisjoni liikmete poolt
Ja jälle, Tallinnas Eesti politsei poolt.