[haliaeetus]

Kaljukotkale:
Estonial ebaadekvaatne meeskond? Soovitan teha sügavama uuringu Eesti meremeeste pädevuse kahtluse alla seadjatest... Muidugi olid need rootslased kes selle luuluga esimesena välja tulid.
Ebaadekvaatset käitumist heidaks ma pigem ette mõnedele jõu ja julgeolekustruktuuridele; Estonia uppumine oli nende fopaa.

Pädevuse kahtluse alla seadjatest pole mõtet sügavamat uuringut teha sest ma küsin nüüd sinult uuesti suur merenduse ekspert nagu sa meil siin foorumis juba kord oled.

Kuidas on võimalik, et vöörist kostuva ebahariliku kolina peale ei võta laeva meeskond laeval koheselt käiku maha, ei selgita välja ebahariliku kolina tekke põhjuseid ega kontrolli üksaaval üle vöörivisiiri, rambi kinnitusi?

Kuidas on võimalik, et kui vesi on juba autotekil, laeval kreen paremasse pardasse, visiiril-rambil lukud purunenud, vett tuleb rambi vahelt autotekile, keeratakse laeval rool välja vasakule st. laeval vöör vastu lainet suurendades automaatselt autotekile pressiva vee hulka ja ühtlasi ka laeva kreeni paremasse pardasse veelgi? Tegelikult oleks pidanud toimetada täpselt vastupidi, järsu pöördega paremale kompenseerima laeva kreeni ja keerama laeval ahtri vastu lainet. Nemad aga tegid täpselt vastupidi st. kõik endast oleneva laeva uputamiseks? Kus kohas sa seda Eesti meremeeste pädevust seal Estonial näed?

[TTT]

girli jutust tuleb lihtsalt aru saada mitte kallale tormata, ta ju peab mehi targaks.
ta arvab, et aru saame kui ta sonarit radariks nimetab või kui titaanisegulist sulamit titaaniks nimetab peale seda kui Estonia küljest titaani kraapsud leiti. et need allveelaev jättis, see on juba hägune, aga mõni titaanist instrument võis mängus olla.
mina küll saan aru millest ta räägib.

Kuidas on võimalik, et kui vesi on juba autotekil, laeval kreen paremasse pardasse, visiiril-rambil lukud purunenud, vett tuleb rambi vahelt autotekile, keeratakse laeval rool välja vasakule st. laeval vöör vastu lainet suurendades automaatselt autotekile pressiva vee hulka ja ühtlasi ka laeva kreeni paremasse pardasse veelgi? Tegelikult oleks pidanud toimetada täpselt vastupidi, järsu pöördega paremale kompenseerima laeva kreeni ja keerama laeval ahtri vastu lainet. Nemad aga tegid täpselt vastupidi st. kõik endast oleneva laeva uputamiseks? Kus kohas sa seda Eesti meremeeste pädevust seal Estonial näed?

sa räägid nii nagu see kõik oleks olnudki nii, aga ei olnud ju.
miks pilsipumbad uhasid kell 8 nagu segased ja miks mootoriruumis 30cm vett oli, seda sa ei küsi...
rool tõmmatakse ikka sinna suunda mis sind kokkupõrkekursilt kindlamini ära viib....

[haliaeetus]

Mida need pilsipumbad siia puutuvad kui 01:14 kukub laeval visiir ära ja paar minutit hiljem 01:16 on ilma visiirita, avatud rambiga laeva vöör keeratud juba vastu lainet, et avatud vöörirambi kaudu ikka rohkem vett laeva autotekile sisse tuleks ja laev kindla peale ära upuks?



Kaotada suurel laeval visiir ära ise sellest aru saamata, kuidas see võimalik saab olla, neid kinnitusi oli seal vist ikka rohkem kui üks?
Mida need vahis olnud tolgused kogu see aeg küll tegid, tõmbasid triipu?
Oli see puhtalt juhus, et huku hetkel oli teiste hulgas vahis ka just üks kahemeetrine koll või oligi vaja kindla peale kedagi kes suudaks uppuvalt laevalt üle laibahunnikute kindla peale välja ronida ja tema täita jäi siis ka diversandi roll?

[TTT]

Olgu, kui oli nii siis miks kaabakaid ei nimetata vaid salastatakse.
Miks algseid pääsenute nimekirju ei näidata...
Kes viitsib võib jätkata, aga see kõik on juba olnud.
Vasta

[Mauno]

Mida need pilsipumbad siia puutuvad kui 01:14 kukub laeval visiir ära ja paar minutit hiljem 01:16 on ilma visiirita, avatud rambiga laeva vöör keeratud juba vastu lainet, et avatud vöörirambi kaudu ikka rohkem vett laeva autotekile sisse tuleks ja laev kindla peale ära upuks?



Kaotada suurel laeval visiir ära ise sellest aru saamata, kuidas see võimalik saab olla, neid kinnitusi oli seal vist ikka rohkem kui üks?
Mida need vahis olnud tolgused kogu see aeg küll tegid, tõmbasid triipu?
Oli see puhtalt juhus, et huku hetkel oli teiste hulgas vahis ka just üks kahemeetrine koll või oligi vaja kindla peale kedagi kes suudaks uppuvalt laevalt üle laibahunnikute kindla peale välja ronida ja tema täita jäi siis ka diversandi roll?

Tänu norra dokumentaalile ja tunnistajate küsitlemistele tänaseks me teame, et "sündmused" juhtusid 01:00 mitte 01:14 nagu sellel joonisel ja ametlikus raportis oli kirjeldatud. Kiiruse andmed (speed 14 knots) kl. 01:14 on aga ilmselt tõene, kuna kasutati Silja Europa GPS trackeri andmeid. Logiseva või eest ära kukkunud visiiriga ei oleks 14 minutit samal kiirusel jätkatud, see peaks olema küllalt selge. Eest ära kukkunud visiiriga poleks see ka füüsiliselt võimalik olnud.
Mida oleks aga laevajuhid teinud siis kui visiiriga on kõik korras, aga lekib laeva parem külg? Kiiruse vähendamine ilmselt midagi ei anna? Vaja on rutem ranniku lähedale jõuda... Ja kui parem külg lekib, siis pööre vasakule omab ilmselt rohkem loogikat?

[haliaeetus]

Lekke korral püütakse ikka leke peatada või kui see ei ole võimalik siis eraldatakse lekkiv osa veekindlate vaheseintega. Kui ka see tulemusi ei anna siis antakse eetrisse Mayday ja alustatakse laeva evakuatsiooniga. Kui vaja olnuks rannikule lähemale jõuda siis Utö saar jäi Hiiumaast 10 km. lähemale ja hoopis paremale. Sellel joonisel näiteks siin on natukene teised kellaajad aga muu jääb suuresti samaks. Siin on seda järsku pööret vasakule põhjendatud paremale kreenis laeva õigeks ajamisega aga pööre vasakule suurendab ju laeva kreeni paremale veelgi, järelikult oleks pidanud laeva keerama hoopis paremale aga miks nad siiski ta vasakule keerasid jääb siiski mõistatuseks või jäi eraldunud visiir laevale parema külje alla ja püüti niiviisi vasakule keerates sellest siis eemalduda?

[Tyto Alba]

Mulle tundub, et siin käib võitlus ka selle üle kui täpne oli/on nn ametlik versioon õnnetusest.
Jällegi minu tunne aga ametlik versioon on /vähemalt/ tipa auklik...

[TTT]

Põõre vasakule...miks...aga sellepärast et paremalt lähenes miski. Järsk põõre pidi takistusest mõõda viima, aga jäädi hiljaks, see tabas ikkagi paremat parrast.

[Lorenz]

Siin on seda järsku pööret vasakule põhjendatud paremale kreenis laeva õigeks ajamisega aga pööre vasakule suurendab ju laeva kreeni paremale veelgi, järelikult oleks pidanud laeva keerama hoopis paremale aga miks nad siiski ta vasakule keerasid jääb siiski mõistatuseks või jäi eraldunud visiir laevale parema külje alla ja püüti niiviisi vasakule keerates sellest siis eemalduda?

Kas nii ei ole, et kui laev satub suuremasse lainetusse, siis stabiilsuse mõttes on hea vöör lainesse keerata, sest laev on nii stabiilsem?
Külglainetus ju kõigutab laeva rohkem, mulle kui merendusevõõrale inimesele on selline mulje jäänud mere asjadest.

[I'll be back]

Kas nii ei ole, et kui laev satub suuremasse lainetusse, siis stabiilsuse mõttes on hea vöör lainesse keerata, sest laev on nii stabiilsem?
Külglainetus ju kõigutab laeva rohkem, mulle kui merendusevõõrale inimesele on selline mulje jäänud mere asjadest.

Või ahter. Samas võib selliset puhul tekkida teine oht- piisavalt kõrge laine puhul jääb laev n.ö. "rippuma" kahe laine harjale ning murdub lihtsalt pooleks.

[vasamasa]

Sellest on ju kirjutatud, taheti keerata parem külg vastu lainet, et see laeva kreenist tagasi püsti ajaks.

[haliaeetus]

See olnuks õige tegutsemine siis kui laeval olnuks visiir ja ramp ees ja nõuetekohaselt kinni aga pöörata puuduva visiiri ja lahtise vöörirambiga laev vastu lainet on ju laevale päris kindel kabelimats, hulleimat manöövrit laeva kindlaks uputamiseks polekski antud hetkel sellest enam teha andnud. Järelikult isegi peale visiiri laeva küljest ärakukkumist ja sellest laevaga ülesõitmist puudus meeskonnal arusaam, mis laevaga juhtunud oli? Puuduva visiiri ja lahtise vöörirambiga laeva vööri poleks täiemõistuslik meeskond ikkagi vastu lainet keeranud? Ok kui vahimadrus lõi põnnama ega julenud autotekile enam minna siis miks nad ei suvatsenud vööris autotekil asuvatest kaameratest järgi vaadata, mis seal toimub? Tegelikult tegi laeva meeskond järjepanu ühe vea teise otsa ja päris kindel lõplik kabelimats anti laevale sellega kui puuduva visiiri ja lahtise rambiga laev vastu lainet keerati. Seega tekib järjekordselt küsimus kes debiilikud laeva lasi ja kas seda tehti ettekavatsetult laeva uputamiseks?

[Mauno]

See olnuks õige tegutsemine siis kui laeval olnuks visiir ja ramp ees ja nõuetekohaselt kinni aga pöörata puuduva visiiri ja lahtise vöörirambiga laev vastu lainet on ju laevale päris kindel kabelimats, hulleimat manöövrit laeva kindlaks uputamiseks polekski antud hetkel sellest enam teha andnud. Järelikult isegi peale visiiri laeva küljest ärakukkumist ja sellest laevaga ülesõitmist puudus meeskonnal arusaam, mis laevaga juhtunud oli? Puuduva visiiri ja lahtise vöörirambiga laeva vööri poleks täiemõistuslik meeskond ikkagi vastu lainet keeranud? Ok kui vahimadrus lõi põnnama ega julenud autotekile enam minna siis miks nad ei suvatsenud vööris autotekil asuvatest kaameratest järgi vaadata, mis seal toimub? Tegelikult tegi laeva meeskond järjepanu ühe vea teise otsa ja päris kindel lõplik kabelimats anti laevale sellega kui puuduva visiiri ja lahtise rambiga laev vastu lainet keerati. Seega tekib järjekordselt küsimus kes debiilikud laeva lasi ja kas seda tehti ettekavatsetult laeva uputamiseks?

Eelnevalt lisatud joonisel võib lugeda, et 01:00 tuli visiir eest ja 01:14 tehti saatuslik vasakpööre.... Ja varasemalt oli teada Silja Europa GPS andmetest, et kuni 01:14 oli Estonia kiirus 12-14 sõlme. See tähendab siis, et 14 minuti jooksul ei saanud sild infot, et visiir on eest ära ja sisuliselt mitte midagi ei tehtud. Kui GPS andmed on täpsed, kas siis on üldse võimalik, et isegi mitte midagi tehes, laeva kiirus ilma visiirita ja kergesse kreeni minnes üldse ei lange? Midagi siin endiselt ei klapi ja vastuolud on väga kardinaalsed.
14 minutit sillas ei tehta mitte midagi ja ei saada aru, et visiir on kadunud. Sillal oli monitor, kus oli kaamera pilt autodekile. Lisaks oli laeva nina nähtav silla külgedelt, st suurte kolksude ja kahtluse korral piisanuks sillal olnud meeskonna liikmel mõned sammud kõrvale liikuda ja oleks oma silmaga näinud, et visiir on kadunud. Loomulikult oleks seda ka esimese asjana Maydays pidanud ütlema!?
Nende sündmuste põhjal järeldades on järjest loogilisem, et visiir ei tulnud üldse ära.

Või kui visiir tuligi ära, siis pidi meeskond olema mingil põhjusel täiesti rivist väljas...et 14 minuti jooksul ei võetud hoogugi maha ja lõpuks tehti kummaline manööver.

[TTT]

ärge unustage, et sellisel laeva tuleb visiir küljest peaaegu et ise, kui laev on külili.
sonaripiltidel oligi nii, visiir tolknes laeva "peal".

[vasamasa]

Ei sobi.....kui laev kaldus paremale külili ja visiir ka samal hetkel küljest murdus, siis visiir oleks jäänud laeva alla......kuidas ta vasaku külje peale sai !

[TTT]

töllendas ühe silindriga laeva küljes ja keeramise ajal keeras peale.

küsimus: miks lõigati visiiri hingetalade otsad, kust tiftid läbi käivad, maha?
vastus: sellepärast, et nende murdumiskoht näitas, et murdumine on toimunud külje suunas.

[Chaos]

Sellisel juhul peaks laeva vigastused teist sugused olema. Silinder peaks end läbi laeva külgmise plaadistuse rebima. Seda ju kuskil näha pole!

Igast videost näha, kuidas ja kust see on end välja rebinud ja mida ära lõhkunud..

[uuskasutaja]

Mõttetu trollimine meeskonna pädevuse küsimuses, ilma et eksisteeriks täielik faktiline teadmine, millal, kuidas ja miks sillal viibinute poolt otsustati. Täpsustuseks lisan, et lõppraport ei võrdu objektiivse faktilise teadmisega, vaid on üks kompromissidest koosnev versioon juhtunust. Sillalt teatavasti keegi ei pääsenud ning tunnistusi andnud ei ole.

Pikemalt saab meeskonna pädevuse teemal lugeda siit lingilt ning Torselli raamatust:


Andressoni kaitseks astuvad välja Erich Moik, Toomas Song ja endised alluvad. Neil puudus selleks toona põhjus ja vajadus.
https://www.digar.ee/arhiiv/en/download/174667

[Geargirl]

Mida need pilsipumbad siia puutuvad kui 01:14 kukub laeval visiir ära ja paar minutit hiljem 01:16 on ilma visiirita, avatud rambiga laeva vöör keeratud juba vastu lainet, et avatud vöörirambi kaudu ikka rohkem vett laeva autotekile sisse tuleks ja laev kindla peale ära upuks?



Kaotada suurel laeval visiir ära ise sellest aru saamata, kuidas see võimalik saab olla, neid kinnitusi oli seal vist ikka rohkem kui üks?
Mida need vahis olnud tolgused kogu see aeg küll tegid, tõmbasid triipu?
Oli see puhtalt juhus, et huku hetkel oli teiste hulgas vahis ka just üks kahemeetrine koll või oligi vaja kindla peale kedagi kes suudaks uppuvalt laevalt üle laibahunnikute kindla peale välja ronida ja tema täita jäi siis ka diversandi roll?

Andke mulle padruneid...
Tegelikult on see joonis üdini vale. Vinnova andmeil leiti merepõhjast Estonialt pudenenud inventari visiirist NEE suunal... See tähendab, Estonia keeras vasakule ja läks kreeni enne visiiri kaotamist. Siit omakorda tuleneb, et visiiri kaotus=vesi autodekil=uppumise põhjus konstruktsioon on samuti vale.

---

Võtan ette tunnistajate ütluste põhjal tuletatud tõenäolise ajakava:
01:00- esimesed kokkupõrkehelid, kaks kiirelt üksteise järel kõlanud kolakat,
kriipiv heli,
veel kaks kolakat,
01:02- laev läks järsku kreeni,
samal ajal ragin, kõmin.
Mõne aja pärast ajas laev end peaaegu püsti(parempööre?), ent seejärel vajus uuesti kreeni aeglaselt kuid pidevalt.
Siin on juba raskem kellaaega määratleda, kuid teise kreeni ajal seiskusid laeva mootorid.
01:15- eraldus visiir, kreen sel hetkel võis olla üle 30 kraadi
01:22- Mayday... "...paha kallistuma, uskon että pari kolmekümmenta astetta..." Tegelikult oli kreen sel hetkel juba 45 kraadi....

Las ma siis lahmin veelkord:
Tõenäolisim kreeni mineku põhjus- järsk vasakpööre.
Laev ajas end püsti- vasakpöörde lõpp ja/või pööre paremale.
Laev vajus uuesti kreeni- sest oli hakanud vett sisse võtma.

Vasakpöörde põhjuse ja kummaliste helide tekkepõhjuste vahel on võimalik leida seos:
umbes 01:02(03maksimum) nähti Estoniast eemalduvat allveepaati...
NEED ON FAKTID!
JAIC`i versioon aga on kahjuks fiktsioon...

Jah, ma tean, neid kes saavad aru sellest 15 minuti vastuolust, on siin foorumis vast ühe käe sõrmedel kokku lugeda.
Kõik teised aga andke mulle andeks: seda vastuolu on tõesti väga raske paari lausega selgitada.

[haliaeetus]

Andressoni kaitseks astuvad välja Erich Moik, Toomas Song ja endised alluvad. Neil puudus selleks toona põhjus ja vajadus.
https://www.digar.ee/arhiiv/en/download/174667

Tegelikult see päris nii ei ole sest see on suuresti üks ja see sama endise Eesti Merelaevanduse töökollektiiv, sobib siis endist surnud kolleegi niimoodi avalikult kritiseerima hakata?
Sinna olid vastuolud juba sisse programmeeritud sest Andressoni poolt laeval viljeletav nõukogude autoritaarne töökultuur kohtus Rootsi lääneliku tänapäevase avatud töökultuuriga, loogiline siis, et rootslased pidasid seda Andressoni autoritaarset nõukogude juhtimisstiili tagurlikuks, ebapädevaks ja reisilaevale sobimatuks, mida ta tegelikult ju oligi. Samas kapten Pihti kohta rootslastel halbu sõnu nagu eriti öelda ei olnud. Johannes Johanson pole Andressoni kirjeldades samuti kuigi optimistlik olnud. See Andressoni autoritaarne nõukogude stiil sobis võibolla kuhugile sinna nõukogude kaubalaevale, mitte kaasaegsele ro-ro tüüpi reisiparvlaevale.
Ma ei usu, et rootlased nii alatud oli et üritasid Andressonile peale surma lihtsalt ära panna.
Küllap see rootslaste Andressoni suunaline kriitika on suuresti siiski õigustatud ja objektiivne.

[TTT]

sul sõidetakse ristmikul tagant sisse ja süüdi on sinu töökultuur keevitustöökojas?

[Mauno]

Andressoni kaitseks astuvad välja Erich Moik, Toomas Song ja endised alluvad. Neil puudus selleks toona põhjus ja vajadus.
https://www.digar.ee/arhiiv/en/download/174667

Tegelikult see päris nii ei ole sest see on suuresti üks ja see sama endise Eesti Merelaevanduse töökollektiiv, sobib siis endist surnud kolleegi niimoodi avalikult kritiseerima hakata?
Sinna olid vastuolud juba sisse programmeeritud sest Andressoni poolt laeval viljeletav nõukogude autoritaarne töökultuur kohtus Rootsi lääneliku tänapäevase avatud töökultuuriga, loogiline siis, et rootslased pidasid seda Andressoni autoritaarset nõukogude juhtimisstiili tagurlikuks, ebapädevaks ja reisilaevale sobimatuks, mida ta tegelikult ju oligi. Samas kapten Pihti kohta rootslastel halbu sõnu nagu eriti öelda ei olnud. Johannes Johanson pole Andressoni kirjeldades samuti kuigi optimistlik olnud. See Andressoni autoritaarne nõukogude stiil sobis võibolla kuhugile sinna nõukogude kaubalaevale, mitte kaasaegsele ro-ro tüüpi reisiparvlaevale.
Ma ei usu, et rootlased nii alatud oli et üritasid Andressonile peale surma lihtsalt ära panna.
Küllap see rootslaste Andressoni suunaline kriitika on suuresti siiski õigustatud ja objektiivne.

Kultuur kultuuriks, aga nagu eelnevalt juba mainiti, siis meil pole piisavat infot, et meeskonda kritiseerida. Me ei tea ju seni täpselt, mis ja kuidas juhtus ja mismoodi sellele reageeriti. On vaid oletused, millest osa võibolla tõene, aga osa võib ka jama olla.

[haliaeetus]

Me ei tea ju seni täpselt, mis ja kuidas juhtus ja mismoodi sellele reageeriti.

Üks mis kindel, juhtunule reageeriti meeskonna poolt ebaadekvaatselt ja lootusetu hilinemisega.

Oleks peale juhtunut laevaga õigeaegselt õige manööver tehtud ja lahtise vöörirambiga laeva vöör alla lainet keeratud, poleks laev pruukinud ilmtingimata ära uppuda või vähemasti mitte nii kiirelt ära uppuda.

[TTT]

Mauno ütles sulle, et me ei tea mis seal täpselt toimus.
sina tead aga täpselt - ramp oli lahti ja keerati valele poole...

kordame siis veel:

Me ei tea ju seni täpselt, mis ja kuidas juhtus ja mismoodi sellele reageeriti.

[Mauno]

https://www.delfi.ee/artikkel/94043575/t...mmentaarid

Paneksin panused sellele, et allveelaev kaitses hoopis teist objekti Estonia lähistel. Varasemalt siit arutelust läbi käinud teooria:

Rootsi ohvitser rääkis, et viibis katmistööde ajal hukupaigas töid seiranud Soome jäämurdjal ning kinnitas, et Estonia vraki katmisest oli asi kaugel. "Mitte kunagi ei ole olnud eesmärgiks Estonia vrakk betoonsarkofaagi matta - tegelik põhjus lebab Estonia lähedal merepõhjas," väitis mees omal initsiatiivil toimunud vestlusel.

Oma nime arusaadavatel põhjustel mitte avaldanud riigiteenistuja sõnul oleks too salajane operatsioon juba varem äärepealt avalikuks saanud, sest ajakirjandus nuhkis välja, et liiva ja kruusa puistatakse vrakist üsna kaugele. Kuid riikide vaikimistaktika tõttu sumbus see kiirelt, ütles ta.

Tema väitel kulutas Rootsi riigi tellimusel tegutsenud Smit Tak katmis- ja kahjutustamistöödele umbes 3 miljonit dollarit. "Objekti ei kaetud lihtsalt kinni, sellele eelnes töö vee all," lausus mees.

Väidetav Rootsi ohvitser ei oska öelda, mille nad täpselt kinni katsid, kuid teab, et see on seotud Estonia katastroofiga. "Mulle küll otse ei öeldud, kuid jäi mulje, et see on sama ese, mis jäi kajaloodipildile mõni aeg pärast katastroofi vraki nina ees. Siis veeti see mõnisada meetrit laevast eemale ja seal jäi see kogemata kombel uuesti, sedakorda juba visiiri otsinud meestele ette. Nemad käisid ka vee all vaatamas ja väitsid siis, et see on tavaline terasplaat," jutustas mees.

Luureohvitseri jutust selgus, et objekt oli ähvardavalt radioaktiivne ja mingil ajal eksisteeris reaalne oht, et Läänemeri saab tõsiselt saastatud. "Alguses ei kiirustatud katmisega, siis aga tekkis oht. Midagi läks seal kardinaalselt viltu," seletas ta. Rootsi riik telliski seetõttu kiirelt kinnikatmistööd, kuid rahva hulgas tekkiva paanika ennetamise nimel otsustati tööd Estonia vraki matmise nime all läbi viia. "Keegi ei oodanud, et rahvas hakkab selle vastu protestima. Kuid niikuinii ei oleks vrakki kinni kaetud - kes sinna alla oleks ikka vaatama läinud, et kas kere on kinni kaetud või mitte," seletas mees. "Moepärast heideti ka vraki ümbrusesse veidi liiva ja kruusa, mis on näha ka Gregg Bemise videol," väitis ta.

Jälle üks "vandenõuteooria", mis hakkab tõeks osutuma:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94259...ja-tulisid

"Asi aga läheb huvitavamaks. Ude näitab oma arvutist merepõhja kujutist, et mõne kilomeetri kaugusel vrakist lääne poole on mudas näha paari suure eseme piirjooni. Need ei ole ümarad ega loogelise kujuga nagu looduslike objektide puhul, vaid mitmest kohast sirged. Jääb mulje nagu oleks sinna uppunud paar veoautot või konteinerit.

Samas mainib Ude, et juulikuisel ekspeditsioonil neid objekte ei uuritud. Seetõttu puudub teave, mis asjad need täpselt on ja kas nad pärinevad Estonialt või hoopis mõnelt muult laevalt."