11-12-2011, 14:02
vist ei saa muidu kui too rahakriisi põhjused puust ja punaseks silme ette, muidu jäämegi jahuma inimeste lollusest, kuigi kogu süsteem ongi sellele lollusele üles ehitatud ja teistmoodi selles süsteemis pole võimaölik käituda, tulemus on aga see, et kogu maailma vara satub lõpuks nende rahaseaduste alusel pankade omanike eravaraks.
USA valitsus otsustab, et vajab mõningast raha. Seega pöördub ta FR-i poole ja taotleb ütleme näiteks 10 miljardit dollarit. FR vastab "Muidugi, me ostame teilt 10 miljardi eest riiklikke võlakirju. " Seega võtab valitsus paberit, joonistab neile mõned ametlikuna näivad kujundid ja nimetab nad võlakirjadeks. Siis annab neile väärtuse kogusummas 10 miljardit dollarit ja saadab need FR-i. Vastutasuks FR joonistab oma muljetavaldavad paberitükikesed. Ainult et seekord nimetatakse neid Föderaalreservi pangatähtedeks niisamuti väärtusega 10 miljardit dollarit. Seejärel FR vahetab need pangatähed võlakirjade vastu. Kui see vahetus on toimunud, võtab valitsus 10 miljardit Föderaalreservi rahatähtedes ja paneb need pangakontole. Sellel arvel muutuvad need paberrahad ametlikult seaduslikuks rahaks, lisades 10 miljardit USA rahavarusse. Ja ongi kõik! 10 miljardit uut raha on loodud!
Valitsuse võlakirjad on nüüdsest tegelikult võlakohustused ja kui FR need tellib raha eest, mis loodi õhust, siis valitsus tegelikult lubab selle raha FR-le tagasi maksta. Teiste sõnadega, raha loodi võlast. Selline paradoks viib aju lühisesse - kuidas saab raha või väärtust luua võlast või võlakohustustest? See saab selgemaks järgmise näite varal.
Niisiis - vahetus toimus. Ja nüüd 10 miljardit dollarit asub kommertspanga kontol. Vaat siin läheb asi eriti huvitavaks. Tuginedes kohustusliku reservi praktikale see 10 miljardit dollarit hoiust muutub koheselt osaks pangareservist. Nagu kõik hoiused. Ja vastavalt reservi nõudele, nagu sätestatud "Kaasaegses Raha Mehhaanikas", "Pank peab säilitama seadusega nõutud reservi mis on võrdne ette kirjutatud protsendiga tema hoiustest. " Seejärel määratletakse see protsent: "Vastavalt praegustele reeglitele nõutud reserv enamusele kontodest on 10%." See tähendab et 10 miljardilisest raha hoiusest 10% ehk 1 miljard säilitatakse nõutud reservina. Samal ajal kui ülejäänud 9 miljardit moodustavad ülemäärase varu - mida saab kasutada kui alust uuteks laenudeks. On loogiline oletada, et need 9 miljardit sõna otseses mõttes tekivad eksisteerivast 10-miljardilisest hoiusest. Ometigi pole see tegelikult oluline. Tegelikult need 9 miljardit lihtsalt loodi õhust lisaks juba eksisteerivale 10 miljardilisele hoiusele.
Vaat kuidas raha hulk kasvab. Nagu sätestatud "Kaasaegses Raha Mehhaanikas": "Loomulikult nemad" - pangad - ei maksa tegelikult välja rahalaene, mida nad saavad hoiustena. Kui nad seda teeksid, siis lisaraha ei tekiks. Mida nad tegelikult teevad, kui annavad laene, see on võtavad vastu võlakohustusi – laenulepinguid vastutasuks laenule - raha kandmisele laenajate hoiuarvetele. Teiste sõnadega, 9 miljardit saab luua mitte millestki lihtsalt seepärast et on olemas nõudlus sellise laenu järele, ja et on olemas 10 miljardit rahalist hoiust, et rahuldada reservinõudeid.
Oletame nüüd, et keegi läheb panka ja laenab endale need taaslaenamiseks vabad 9 miljardit. Suure tõenäosusega liigub see raha laenaja isiklikule pangaarvele. Seejärel protsess kordub. Seegi hoius saab osaks pangareservist. 10% säilitatakse ja 90% 9-st miljardist ehk 8,1 miljardit on saadaval kui värskelt loodud raha uuteks laenudeks. Ja loomulikult see 8,1 saab laenatud välja ja taashoiustatud, luues lisaks 7,2 miljardit... ja veel 6,5 miljardit... ja veel 5,9 miljardit... jne.
See rahaloomise tsükkel võib tehniliselt jätkuda lõputult. Keskmine matemaatiline tulemus on, et algsest 10 miljardist dollarist saab luua ligi 90 miljardit. Teiste sõnadega: Igast hoiusest pangandusse on võimalik õhust luua 9 korda samapalju raha!
Niisiis oleme rääkinud sellest, kuidas raha luuakse võlgadest läbi laenu. Need laenud põhinevad pankade reservil, aga reservid tulenevad hoiustest. Ja suvalisest hoiusest saab - luua 9 korda suurema summa, vähendades seeläbi rahamassi väärtust ja tõstes hindu. Ja kuna kõik see raha on loodud võlast ja kaootiliselt ringleb kaubanduses, on inimesed nende algsest võlast eraldatud. Ja odavdamine toimub seal, kus inimesed on sunnitud töötama sandikopikate eest, et teenida veidikegi raha, mis kataks nende elamiskulud.
Nii väärastunud ja tagurlik kui see ka ei näiks, on siiski veel üks asi, mille oleme tähelepanuta jätnud. Ja see on see struktuurielement, mis paljastab kogu süsteemi petturliku olemuse. Intress. Kui valitsus laenab raha FR-ilt, või kui isik laenab raha pangalt tuleb võlg alati maksta tagasi algse intressiga. Teiste sõnadega, peaaegu iga maksevahend tuleb lõpuks tagastada pangale ja koos protsentiga. Aga kui kõik raha on laenatud keskpangast ja paljundatud kommertspankade poolt läbi laenude, ainult "laenusumma" on muutunud rahamassiks. Kus on siis raha, millega katta kõiki laenuprotsente? Mitte kuskil. Seda pole olemas. Tagajärjed on vapustavad. Kuna võlgu oldav summa on alati suurem kui ringluses olev rahahulk. Vaat miks on inflatsioon majanduses püsiv. Uut raha on aga vaja, et katta lõputut puudujääki, mis ehitatud süsteemi sisse, põhjustatud vajadusest maksta intressi. See tähendab ka, et matemaatiliselt on laostumine sõna otseses mõttes süsteemi endasse sisse kirjutatud. Ja alati saavad olema vaesed ja puudustkannatavad. See on nagu mäng muusika ja toolidega: niipea kui muusika vaikib, jääb keegi alati kaotajaks. Ja selles ongi asja mõte. See viib alati tõelise rikkuse indiviididelt pankadele. Kui te pole võimeline välja maksma hüpoteeki, siis võtavad nad teie omandi, selles kohustusliku reservisüsteemi praktikas. Aga faktiliselt see raha, mille pank teile laenas, pole kunagi seaduslikult eksisteerinudki.
(1.1) Kuuludes Euroopa Keskpankade Süsteemi, võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt.
USA valitsus otsustab, et vajab mõningast raha. Seega pöördub ta FR-i poole ja taotleb ütleme näiteks 10 miljardit dollarit. FR vastab "Muidugi, me ostame teilt 10 miljardi eest riiklikke võlakirju. " Seega võtab valitsus paberit, joonistab neile mõned ametlikuna näivad kujundid ja nimetab nad võlakirjadeks. Siis annab neile väärtuse kogusummas 10 miljardit dollarit ja saadab need FR-i. Vastutasuks FR joonistab oma muljetavaldavad paberitükikesed. Ainult et seekord nimetatakse neid Föderaalreservi pangatähtedeks niisamuti väärtusega 10 miljardit dollarit. Seejärel FR vahetab need pangatähed võlakirjade vastu. Kui see vahetus on toimunud, võtab valitsus 10 miljardit Föderaalreservi rahatähtedes ja paneb need pangakontole. Sellel arvel muutuvad need paberrahad ametlikult seaduslikuks rahaks, lisades 10 miljardit USA rahavarusse. Ja ongi kõik! 10 miljardit uut raha on loodud!
Valitsuse võlakirjad on nüüdsest tegelikult võlakohustused ja kui FR need tellib raha eest, mis loodi õhust, siis valitsus tegelikult lubab selle raha FR-le tagasi maksta. Teiste sõnadega, raha loodi võlast. Selline paradoks viib aju lühisesse - kuidas saab raha või väärtust luua võlast või võlakohustustest? See saab selgemaks järgmise näite varal.
Niisiis - vahetus toimus. Ja nüüd 10 miljardit dollarit asub kommertspanga kontol. Vaat siin läheb asi eriti huvitavaks. Tuginedes kohustusliku reservi praktikale see 10 miljardit dollarit hoiust muutub koheselt osaks pangareservist. Nagu kõik hoiused. Ja vastavalt reservi nõudele, nagu sätestatud "Kaasaegses Raha Mehhaanikas", "Pank peab säilitama seadusega nõutud reservi mis on võrdne ette kirjutatud protsendiga tema hoiustest. " Seejärel määratletakse see protsent: "Vastavalt praegustele reeglitele nõutud reserv enamusele kontodest on 10%." See tähendab et 10 miljardilisest raha hoiusest 10% ehk 1 miljard säilitatakse nõutud reservina. Samal ajal kui ülejäänud 9 miljardit moodustavad ülemäärase varu - mida saab kasutada kui alust uuteks laenudeks. On loogiline oletada, et need 9 miljardit sõna otseses mõttes tekivad eksisteerivast 10-miljardilisest hoiusest. Ometigi pole see tegelikult oluline. Tegelikult need 9 miljardit lihtsalt loodi õhust lisaks juba eksisteerivale 10 miljardilisele hoiusele.
Vaat kuidas raha hulk kasvab. Nagu sätestatud "Kaasaegses Raha Mehhaanikas": "Loomulikult nemad" - pangad - ei maksa tegelikult välja rahalaene, mida nad saavad hoiustena. Kui nad seda teeksid, siis lisaraha ei tekiks. Mida nad tegelikult teevad, kui annavad laene, see on võtavad vastu võlakohustusi – laenulepinguid vastutasuks laenule - raha kandmisele laenajate hoiuarvetele. Teiste sõnadega, 9 miljardit saab luua mitte millestki lihtsalt seepärast et on olemas nõudlus sellise laenu järele, ja et on olemas 10 miljardit rahalist hoiust, et rahuldada reservinõudeid.
Oletame nüüd, et keegi läheb panka ja laenab endale need taaslaenamiseks vabad 9 miljardit. Suure tõenäosusega liigub see raha laenaja isiklikule pangaarvele. Seejärel protsess kordub. Seegi hoius saab osaks pangareservist. 10% säilitatakse ja 90% 9-st miljardist ehk 8,1 miljardit on saadaval kui värskelt loodud raha uuteks laenudeks. Ja loomulikult see 8,1 saab laenatud välja ja taashoiustatud, luues lisaks 7,2 miljardit... ja veel 6,5 miljardit... ja veel 5,9 miljardit... jne.
See rahaloomise tsükkel võib tehniliselt jätkuda lõputult. Keskmine matemaatiline tulemus on, et algsest 10 miljardist dollarist saab luua ligi 90 miljardit. Teiste sõnadega: Igast hoiusest pangandusse on võimalik õhust luua 9 korda samapalju raha!
Niisiis oleme rääkinud sellest, kuidas raha luuakse võlgadest läbi laenu. Need laenud põhinevad pankade reservil, aga reservid tulenevad hoiustest. Ja suvalisest hoiusest saab - luua 9 korda suurema summa, vähendades seeläbi rahamassi väärtust ja tõstes hindu. Ja kuna kõik see raha on loodud võlast ja kaootiliselt ringleb kaubanduses, on inimesed nende algsest võlast eraldatud. Ja odavdamine toimub seal, kus inimesed on sunnitud töötama sandikopikate eest, et teenida veidikegi raha, mis kataks nende elamiskulud.
Nii väärastunud ja tagurlik kui see ka ei näiks, on siiski veel üks asi, mille oleme tähelepanuta jätnud. Ja see on see struktuurielement, mis paljastab kogu süsteemi petturliku olemuse. Intress. Kui valitsus laenab raha FR-ilt, või kui isik laenab raha pangalt tuleb võlg alati maksta tagasi algse intressiga. Teiste sõnadega, peaaegu iga maksevahend tuleb lõpuks tagastada pangale ja koos protsentiga. Aga kui kõik raha on laenatud keskpangast ja paljundatud kommertspankade poolt läbi laenude, ainult "laenusumma" on muutunud rahamassiks. Kus on siis raha, millega katta kõiki laenuprotsente? Mitte kuskil. Seda pole olemas. Tagajärjed on vapustavad. Kuna võlgu oldav summa on alati suurem kui ringluses olev rahahulk. Vaat miks on inflatsioon majanduses püsiv. Uut raha on aga vaja, et katta lõputut puudujääki, mis ehitatud süsteemi sisse, põhjustatud vajadusest maksta intressi. See tähendab ka, et matemaatiliselt on laostumine sõna otseses mõttes süsteemi endasse sisse kirjutatud. Ja alati saavad olema vaesed ja puudustkannatavad. See on nagu mäng muusika ja toolidega: niipea kui muusika vaikib, jääb keegi alati kaotajaks. Ja selles ongi asja mõte. See viib alati tõelise rikkuse indiviididelt pankadele. Kui te pole võimeline välja maksma hüpoteeki, siis võtavad nad teie omandi, selles kohustusliku reservisüsteemi praktikas. Aga faktiliselt see raha, mille pank teile laenas, pole kunagi seaduslikult eksisteerinudki.
(1.1) Kuuludes Euroopa Keskpankade Süsteemi, võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt.
