Luupainaja?

Mul on aastaid olnud üks kahtlane unenägu olenemata kus ma olen, kus ma ööbin. Kahtlustan luupainajat aga samas nagu ka ei ole.
Jään õhtul magama, kuskil ca 30min kuni 1.30 saan magada ja siis kuulen kõrvus tugevat vilinat, järjest valjemaks läheb. Liigutada ei saa ja tunnen, et keegi tahab midagi minust või minult. Meeletu surmahirmu tunne tekib. Ma tean, et olen pooleldi ärkvel sel ajal, kuna on olnud olukordi, kus näiteks telekas mângib, mingi film käib ma kuule seda heli, ma fean seda filmi ja ma olen vōimeline sellele ka kaasa mõtlema. Või väljas sajab vihma, kuulen vihma häält jne. Noh suudan eristada mis on päris ja mis mitte. Seda kõike üsna keeruline seletada.
Unenäos olen alati seal kus ka päriselt - nt magan kodus oma voodis, unes samuti kodus oma voodis. Vahel tunnen, et keegi on esikud ja tuleb, aga kunagi pole näinud kes või mis. Tavaliselt suudan end ise üles äratada, mõnikord kui väga väsinud olen näen korduvalt, et ärkan kuid tegelikult mitte ning siis algab asi algusest peale. Kuna läbi une tean, et see on unes siis olen üritanud suruda sellele kõigele vastu, tänu sellele aga läheb too vilin ja see hirm aina suuremaks. Olen proovinud end rahulikuks teha aga ei miskit. Ma ei karda seda und aga see hirm mis mu sees tekib, seda pole ma kunagi elus tundnud päriselt.
Miks ma seda kõike siia kirjutan, sest pole leidnud mingit seost millest need "uned" tekivad. Elus täiesti suvalistel aegadel. Ei ole sellest, et olen väsinud või stressis või on mul hea olla. Täiesti seletamata põhjustel.
Ehk keegi on miskit sarnast kogenud, või on mul äkki hoopis unehäired? Olen tänulik kõigile arvamustele ja küsinustele.

Tsitaat:Kuna läbi une tean, et see on unes siis olen üritanud suruda sellele kõigele vastu, tänu sellele aga läheb too vilin ja see hirm aina suuremaks.

Kas olete proovinud mitte vastu suruda ja sellega kaasa läinud, sinna sisse läinud ? Või on see selles olukorras liiga hirmus ja see pole mõeldav ? Mitu korda taolist asja numbrites juhtunud olla võib ?



Tegin tsitaadi korda. Mannu

See on energeetilise rännaku algus. Pehmemat varianti teatakse sellest OBE (OutOfBodyExperience) nime all, ma ei tea ise ka täpselt, see vist viib inimese energiakihtidest välja 2-3?. Enamlevinud käsitluste järgi on inimesel neid 5-7 kihti.

Energeetiline rännak viib kõik kihid, selle mõjul võib väidetavalt ära surra. Kuid on inimesi, kes neid praktiseerivad (vot need väidavadki, et on ohtlik).

Arvan, et sellest teemast leiad ka palju äratundmist:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4775

Ilmselt D1 kiht. See on kõige madalam kiht, kindlasti ära kaasa mine. Enda kallal tuleks tööd teha. Kui oma sagedus tõuseb, muutub ka "vilina" toon ja saad ligipääsu kõrgematele kihtidele. Kui ise hakkama ei saa, võin soovitada asjatundjat (erakirjas, siin ei avalikusta).

Tulnukinimene. Kas teile ei tundu, et inimene on juba end sinnani kuidagi töötanud, asjad toimuvad tema elus. Aga hirmul on millegipärast suured silmad veel. Neile tuleks otsa vaadata, ka seal. Neid nö unenägusid saab kontrollida ja enda heaks ära kasutada.

(12-09-2018 11:03 )Tundlik Kirjutas:  Tulnukinimene. Kas teile ei tundu, et inimene on juba end sinnani kuidagi töötanud, asjad toimuvad tema elus. Aga hirmul on millegipärast suured silmad veel. Neile tuleks otsa vaadata, ka seal. Neid nö unenägusid saab kontrollida ja enda heaks ära kasutada.

Jaa, enda hirmudega tulekski tööd teha! Inimese paneb liikuma kas armastus või hirm. Hirm on seotud ka egoga. Steiner nimetab Lävevalvuriks. Enne kõrgematesse kihtidesse ei saa kui oma egoga ja hirmudega on tegeletud. Praegu on suured muutused Maal, kiiremas korras peaksid inimesed selle asjaga tegelema. Selle pärast soovitasingi kõrvalist abi kasutada, et pole enam aega. Hirmupõhistel hirmud kasvavad. Armastusepõhistel kasvavad Looja Jõud.

(12-09-2018 09:34 )Tundlik Kirjutas:  

Tsitaat:Kuna läbi une tean, et see on unes siis olen üritanud suruda sellele kõigele vastu, tänu sellele aga läheb too vilin ja see hirm aina suuremaks.

Kas olete proovinud mitte vastu suruda ja sellega kaasa läinud, sinna sisse läinud ? Või on see selles olukorras liiga hirmus ja see pole mõeldav ? Mitu korda taolist asja numbrites juhtunud olla võib ?



Tegin tsitaadi korda. Mannu

Olen proovinud ka kaasa minna, korraks läheb rahulikumaks, vilin nõrgemaks, siis hakkab jälle kõik hullemaks minema. Ma isegi täpselt ei tea praegu kuidas olen end üles äratanud sellest. Paar korda isegi nii olnud, et kui ärkan siis on õhupuudus, mitte sellest et ei saa hingata vajd sellest, et ma läbi une nagu poleks seda teinud? Ma ei tea

Ilmselt mina ja Tulnukinimene mõtleme kihtide all erinevaid asju.
Mina mõtlesin neid - füüsiline, emotsionaalne, mentaalne - teate isegi neid värvilisena kujutatavaid "sibulakihte" inimese ümber.

(12-09-2018 17:45 )Mannu Kirjutas:  Ilmselt mina ja Tulnukinimene mõtleme kihtide all erinevaid asju.
Mina mõtlesin neid - füüsiline, emotsionaalne, mentaalne - teate isegi neid värvilisena kujutatavaid "sibulakihte" inimese ümber.

Vist jah. Ma mõtlen "maailmade" kihte. Nt. kõige lähemal on maisesse kinni jäänud surnute kestade kiht. Siis tondid-kollid... palju edasi tulevad juba teejuhid-meistrid. Ma kihtidele nimesid ei pane kuna neid nimetatakse erinevalt. Nt. D9, D12 jne.

(12-09-2018 00:39 )lanzuu Kirjutas:  Mul on aastaid olnud üks kahtlane unenägu olenemata kus ma olen, kus ma ööbin. Kahtlustan luupainajat aga samas nagu ka ei ole.
Jään õhtul magama, kuskil ca 30min kuni 1.30 saan magada ja siis kuulen kõrvus tugevat vilinat, järjest valjemaks läheb. Liigutada ei saa ja tunnen, et keegi tahab midagi minust või minult.

Seda on väga raske, kui mitte võimatu, kindlaks teha mis seda põhjustab. Kahtlaseks muudab selle pidevalt kaasaskäiv vilin.
Mina laseks endale kui võimalik hüpnoosi teha. Võib-olla on elus miskit ette tulnud, mida hiljem enam absoluutselt ei mäleta. Hüpnoosi all tuleb tavaliselt meelde.
Ei tea kas Ilmar Soomere sellega veel tegeleb? Mina vähemalt oleks uurind!
https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmar_Soomere
Niipalju on nüüd siis alles jäänud?!

Ehk on pleektatsud? Nad on sellised päpakikulised olevused, otseselt nad ei ründa, ainult kogunevad ligi. Leiad seletuse kui loed läbi raamatu nimega MUUMITROLLID. Enne eoroseadustega ühinemist trükitud raamatut soovitan, sääl pole moonutusi lisatud. Ise loetud, mitte netist avastatud.

Mina aga arvan - et tegemist on ikkagi – hinge majas, sisemise rändega. Mind aga häirib – kes kurat avab hinge kodu ukse? Selle avamise mehanism on kahekordselt peidetud. Ja peale selle on seal ka valvurid, kes ei lase mitte ühtegi võõrast sellesse ruumi. Hinge majas võib tõesti olla väga palju pahalasi. Une ruumi ukse taga asuv moodustis, une seljas ratsutaja tekitab hirme ja õudusi. Arvan et see uks, millesse sind meelitatakse, viib saatanistide maailma.
On veel üks olend, kes elab une kassetis. Tema on nendest kõige ohtlikum ja kõige haruldasem.
Lugege see läbi, siis saate aru – millest ma kirjutan.
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6813

Olen proovinud ka kaasa minna, korraks läheb rahulikumaks, vilin nõrgemaks, siis hakkab jälle kõik hullemaks minema. Ma isegi täpselt ei tea praegu kuidas olen end üles äratanud sellest. Paar korda isegi nii olnud, et kui ärkan siis on õhupuudus, mitte sellest et ei saa hingata vajd sellest, et ma läbi une nagu poleks seda teinud? Ma ei tea


Olgu. Olen ise midagi taolist läbi teinud. Aga see vilin, see kadus minul ära. Hirm samamoodi kadus ära. Aga unenäos olete te teadlik, et teie füüsiline keha magab voodis ja ise loote enda unenägusid ?
Mina nimelt hirmudest saingi unenäos teadlikult lahti, pidevalt jooksin ja põgenesin seal millegi eest, siis aga tulin arusaamale, et keha on ju voodis ja mida siin karta, lõpetasin põgenemise ja keerasin näo tuldud suuna poole ja liikusin neile vastu, neist läbi ning kuskil 5-6 varju pagesid metsa poole. Peale seda pole hirmu tundnud teadlikes unenägudes. Surma muidugi ka ei karda, olen endale selgeks teinud, et käin siin korduvalt ja korduvalt. Siis pole nagu midagi kaotada, lihtsalt avastada ilma hirmuta. Olen samuti liikumatult voodis olnud, et keha ei liikunud ja olin nö paanikas juba. Samas sain jalad ja käed sel hetkel kehast välja tõsta, siis teadsin, et ma saan siit kehast välja ka kuidagi. Eks te olite kehast väljas ja kukkusite sinna tagasi mingusugusel põhjusel, siis tuli justkui lisakohustus juurde (hingata). Tähtis on, et misiganes hirmutaval hetkel teaksite, et teie olete olukorra peremees ja loote seda, seal võib kes iganes paha asi olla, aga sina oled peremees. Sina lood.

Sul on õigus – Tundlik!
Kõikidele nendele pahadele moodustistele tuleb vastu hakata. Muidu võtavad nemad võimu oma kätte. Ning hirmud aina suurenevad. Oma isiklikele hirmudele, nii unes kui ilmsi, tule vastu hakata.
See on ainus moodus – kuidas nendest iseseisvalt lahti saada.

(13-09-2018 08:50 )Tundlik Kirjutas:  Olen proovinud ka kaasa minna, korraks läheb rahulikumaks, vilin nõrgemaks, siis hakkab jälle kõik hullemaks minema. Ma isegi täpselt ei tea praegu kuidas olen end üles äratanud sellest. Paar korda isegi nii olnud, et kui ärkan siis on õhupuudus, mitte sellest et ei saa hingata vajd sellest, et ma läbi une nagu poleks seda teinud? Ma ei tea


Olgu. Olen ise midagi taolist läbi teinud. Aga see vilin, see kadus minul ära. Hirm samamoodi kadus ära. Aga unenäos olete te teadlik, et teie füüsiline keha magab voodis ja ise loote enda unenägusid ?
Mina nimelt hirmudest saingi unenäos teadlikult lahti, pidevalt jooksin ja põgenesin seal millegi eest, siis aga tulin arusaamale, et keha on ju voodis ja mida siin karta, lõpetasin põgenemise ja keerasin näo tuldud suuna poole ja liikusin neile vastu, neist läbi ning kuskil 5-6 varju pagesid metsa poole. Peale seda pole hirmu tundnud teadlikes unenägudes. Surma muidugi ka ei karda, olen endale selgeks teinud, et käin siin korduvalt ja korduvalt. Siis pole nagu midagi kaotada, lihtsalt avastada ilma hirmuta. Olen samuti liikumatult voodis olnud, et keha ei liikunud ja olin nö paanikas juba. Samas sain jalad ja käed sel hetkel kehast välja tõsta, siis teadsin, et ma saan siit kehast välja ka kuidagi. Eks te olite kehast väljas ja kukkusite sinna tagasi mingusugusel põhjusel, siis tuli justkui lisakohustus juurde (hingata). Tähtis on, et misiganes hirmutaval hetkel teaksite, et teie olete olukorra peremees ja loote seda, seal võib kes iganes paha asi olla, aga sina oled peremees. Sina lood.

Ma saan väga hästi aru mida te mõtlete. Ma ei karda sellist teadlikku und, kus saan ringi liikuda või kui keegi taga ajab ja peaksin eest jooksma vms. Ma pean silmas just sellist und, et kui ma nö magan kodus oma voodis, ja pooleldi unes olles olen samas kohas, miskit nö ebaloomulikku ei ole, ei näe, lihtsalt tunnen ja kuulen seda vilinat, kord oli ka selline saagimise moodi asi. Ma ei tea kas ma seletan end õieti. See uni millest hetkel raagin, seal ma pole kuskil mujal kus ma tegelikult ei ole, mul pole võimalik kõndida kuskile või kellelegi vastu minna või põgeneda.
Kord oli nii, et magasin üks käsi padja all, käsi oli surnud, tundsin kuidas keegi lohistab mind mööda voodit jalgupidi, tundsin täitsa seda lina karedust ja kõikke, algul ehmusin ära ja tekkis hirm, mõtlesin et no kui pikk mu see voodi ikka on, varsti peaks siis ju maha kukkuma, aga ei kukkunud. Keegi lohistas ja lohistas. Ühel hetkel tundsin seda kätt mis siis seal padja all oli, vot see käsi oli paigal, seda keegi ei tõmmanud. Ma ei saa öelda et see oleks nagu naljakas olnud aga pigem pakkud nalja, kui tekitas hirmu. See oli muidugi ammu ammu tagasi, tol ajal seda vilinat ega midagi polnud, see on nüüd sel aastal lisandunud.
Kuidas sellele hirmule siis vastu minna? Teen end rahulikuks, mõtlen jah ma olen kodus voodis, miskit ju juhtuda ei saa, keegi ju tegelikult ei tule, ma saan aru sellest aga see ei lõpeta seda und, see ei lõppe ära. Surun täiest väest, et keha sellest "kangestusest" välja tuleks, ei miskit. Teen end lihtsalt rahulikuks, ei mõtle midagi, lihtsalt olen.. ikka ei lõppe.

Keha ilmselt magab, slp on kangestunud vms. Teie teadvus toimetab seal ringi ja on arkvel, ((teie jutus (lihtsalt olen.. ikka ei lõppe)) vb te ei pruugi näha ka midagi ja te ei ole saanud kehast välja mingil põhjusel ja tunnete hirmu, tahate end üles ajada, aga see ei õnnestu kohe.

Tee end teinekord veel rahulikuks, sina oled peremees. Võid proovida kehast välja tulla, ta puhkab seal ilma sinuta ka. Kui sa juba oled seal samas toas voodis kuhu magama jäid, siis on sinu teadvus seal ja saad sellega koos kehast välja tulla, igal ajahetkel ka tagasi tulla. Saad käia avastamas kõikjal kuhu vaid julged ja soovid ja mine tea mida kõike veel teha. Iseasi kas on huvi. Mina enda keha seal näiteks üles tormama ei ajaks, lihtsalt nsm ka ei oleks.

Mulle saadeti vappekülm unesse, kui avaldasin mujal ühe nõia protokollide lingi ja oma arvamuse kõige kohta.
http://booksonline.com.ua/view.php?book=92729
Протоколы колдуна Стоменова.
Vanemas vene kirjaviisis, tiba keerukas mõista.

Huvitava elamuse sain une kaudu. Kuid kordaks uuesti, kordus on Tarkuse Ema.
Kuni on olemas, laadige alla, enne kui ära kaob.

Tarkus on see et kahte viga ei ole samamoodi teha võimalik. Kui keegi vea teeb siis anna võimalus talle seda uuesti teha. Sõnad tagasi enda suhu ja vaadata kas ära saab teha.

Pakuksin ka esialgu kohe OBE, mul on kehast väljumisega vahel kaasnenud mingi spetsiifilist sorti vilin.

Võib ka hüpnagoogia olla, selle kogemiseks ei pea päris magama jääma. Hüpnagoogia seisundis olen igasugu helisid kuulnud ning pilte näinud.

Samas, et iga kord sama heli ning samad emotsioonid, siis soovitaksin selle peale mediteerida.

Õde kutsus kunagi sõbrannadega koos vaime välja. Seejärel hakkas iga öö üks ja sama meesterahva nägu talle otsa vahtima. Õel kulus vist mingi 10 aastat et julgus kokku võtta, tüübilt küsida misasja ta tahab ja ta mure ära lahendada. Sellest hetkest saati pole see nägu õde enam painanud.

Kui niimoodi vahet tehes defineerida siis "vilinad-hääled" kaasnevad ikkagi astraali minekuga. OBE-ga kas hõljud välja või kukud "läbi voodi" põrandale. Aga no nähtusena on see ikkagi sama, erinev väljendus lihtsalt...

(28-12-2018 22:13 )Q11 Kirjutas:  Kui niimoodi vahet tehes defineerida siis "vilinad-hääled" kaasnevad ikkagi astraali minekuga. OBE-ga kas hõljud välja või kukud "läbi voodi" põrandale. Aga no nähtusena on see ikkagi sama, erinev väljendus lihtsalt...

Nojah, olen enda jaoks OBE võrdsustanud igasuguse kogemusega mille käigus teadvuse tihedusjaotus ei ole enam kontsentreerunud füüsilise keha sisse. Need terminite vahelised piirid üsna hägusad imho.

Eriti näiteks juhul kui jalutad ringi ning oled korraga nii kehas kui kehast väljas.
Või siis näed und kus jalutad ringi ning keegi tuttavatest päriselt näeb sind seal jalutamas.

"Eriti näiteks juhul kui jalutad ringi ning oled korraga nii kehas kui kehast väljas.
Või siis näed und kus jalutad ringi ning keegi tuttavatest päriselt näeb sind seal jalutamas"
Heh...päris hea..:)Aga seda viimast väidet ma sügavalt kahtlen , et oled võimeline tõestama...ka iseendale...

(28-12-2018 22:13 )Q11 Kirjutas:  Kui niimoodi vahet tehes defineerida siis "vilinad-hääled" kaasnevad ikkagi astraali minekuga. OBE-ga kas hõljud välja või kukud "läbi voodi" põrandale. Aga no nähtusena on see ikkagi sama, erinev väljendus lihtsalt...

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,​,,,,,
Kas see on netist maha loetud või isiklik teadmine? Mul kehast välja saamisel pole mingeid helisid, täielik vaikus ja selgus on ja ei praktiseeri, lihtsalt ei meeldi. Veel üks moodus on otse ajas vaatamine, kogu täiega sündmuskohal olles, samuti ei meeldi selline olek, tuli vargaid karistada mitu korda. Oleks nii et elu enam ei säti ette sellist vajadust!

Enda kogemus jah, kuigi alati helisi ei kaasne ja tõepoolest võib mõnikord ka lihtsalt vaikuses "väljuda". Sa tegeled maagiaga, mina selles olen kahjuks võhik...