[Müstik]

Planeedi Maa sisemine tuum kujutab endast dodekaeedrilise struktuuriga energiakristalli! Sellisele järeldusele jõudsid vene teadlased (juba ammu) oma teadustöös Curie-Shafranovski sümmeetria printsiipi kasutades.
Kristalli kiired või täpsemalt öeldes tema erergeetiline väeväli kujundab planeedi energeetilist "hingamist". Maakoorest justkui tungiksid läbi maakerasse joonistunud korrapäraste ikosaeedri (20 kolmnurka) ja dodekaeedri (12 viisnurka) projektsioonid.
Taoline geokristall loob maa õhuruumi ja maakoore kvaasikristallilise ülesehituse. Sellise võrgustiku sõlmpunktides toimivad igasugused fenomenid ja anomaaliad, väepaigad (nii soodad kui ebasoodsad), isegi nafta leiukohad, magneetilised anomaaliad, seismilise ja vulkaanilise tegevuse aktiivsused, fauna ja floora reliktsete liikide asumid, kultuuride ja religioonide tekke asukohad jne.
Siit edasi jätkasid ameerika teadlased, kes töötasid välja ühtse planetaarse energiavõrgustiku süsteemi, mis on tunnistatud pädevaks tänase päevani.
Geobioloog-arhitekt Enn Parve väidab ajakirja Avanemise artiklites (selle aasta omades) rmt-u "Atlantise kavand" põhjal, et on võimalik Knossosest (Kreeta saarel) läbi Gibraltari ja Stonehenge jõuda Karja kirikusse Saaremaal. Artiklis on antud ka konkreetsed joonised ksutades 12-süsteemset geomeetriat. Maa energeetiliste jõujoonte (ley-liinide) olemasolu ja korrapärane paigutus üle kogu maakera on tänaseks päevaks leidnud ammendava tõestuse ka täiesti teaduslikel alustel.
Ühesõnaga: lugege neid huvitavaid artikleid pealkirja all "Energiasambad ja väeväljad Eestis" ja siis võite ka need kaua otsitud väeväljad üles leida. Enn Parve märgib, et Karja kirikus võib kogeda (viimases kolmandas altarilöövis)erilist "võluvõimu" ja vaimujõudu! Karja kiriku ja Kaali kraatriga seotuna võib leida mitmesuguseid märke kiriku laejooniste, bareljeefide ja käsitöökunstis kasutvate motiivide näol, mis viitavad vägagi selgelt sarnasustele ja kokkulangevustele Kreeta saare minose kultuuriga. Kõiki neid artikleid pole veel jõudnud läbi lugeda, aga huvitavat teavet tuleb neist kuhjaga.

P.S. Muudetud tähendab, et parandasin vahele jäänud tähti.

[zed]

Selline dodekaeedri projektsioon maakera pinnal, on tähelepanuvääriv hüpotees. Geomeetrilise mustri siduspunktides asuvad tõesti linnad, kirikud, hiiekohad, kultuskivid.
Liialt palju kokkusattumusi et seda hüpoteesi tähelepanuta jätta.
Viib mõtte mingile "Mega-generaalplaanile".
Juhiks veel kord lugupeetud foorumi tähelepanu hetkel jaemüügis olevale raamatule "Esimene Tsivilisatsioon" (Ch. Knight ja A. Butler - (Sinisukk, e.k.).
Raamatus on toodud nn. "megaliitjard":i olemasolu hüpotees, kui kunagi aegade hämaruses kasutatud iidne mõõdusüsteem. Megaliitjardist tuletati ka vastav kaaremõõt, mahu- ja kaalumõõdud. (Selles süsteemis olevat ehitatud kõik iidsed rajatised ja üllatava täpsusega. Nii Inglismaa megaliitrajatised, kui Andides L-Ameerikas).
Autorid kukkusid selle leitud pikkusmõõduga arvutama ka Maa, Päikese ja Kuu mõõtmeid.
Tuleb välja, et megaliitmõõdustik töötab ka Kuu ja Päikese mõõdustikus.
Annab märgatavalt "ühtlasema" ja "meeldivama" arvujada kui meetermõõdustik.
Huvitav aga, et see mõõdusüsteem sobib vaid Päikese, Maa ja Kuu korral. Teised planeedid ei sobi süsteemi.
Raamatus mainitakse: "Tekib mulje, nagu oleks inimrassi keskkond standartse mõõdusüsteemi järgi spetsiaalselt meie jaoks loodud."
Sarnase mõtte ütles välja kunagi üks mu tuttav astronoom, (olime tähetornis veidi suurepärast veini maitsnud ja lõbusas tujus)- "Mida kaugemale me suudame vaadata, seda lihtsamaks läheb süsteem, seda robustsemaks ehitus, tundub nagu kõik see oleks loodud vaid meie, inimese jaoks. Meie Maa on ülim oma peene ehituse ja keerukusega ja nii või teisiti tuleb tunne, et siin Maal on nn. "maailmakese"!

Muudetud: 6-10-05 kell 16:40:12 zed

[Celtic]

kuna maailm on illusioon (link), siis on igati loomulik et kaugemale jõudes hakkab silmapiir hägustuma...

Muudetud: 6-10-05 kell 17:15:01 celtic

[HadziOgloe]

Kui igal planeedil on oma süsteem, oma "aeg", nii kui seda nimetatakse, siis ei saagi ühe planeedi mõõtsüsteem täpselt teisega sobida.
Kes tahab olla kosmiline "rändur", peab omama "aja" võtmeid.

[Hallucigenia]

Tänud, Müstik -
Sinu postitus annab võimaluse rääkida asjadest, millele Sa põgusalt viitad, mis aga jäävad lähemalt lahti seletamata. Esmalt sümmeetria(te)st. Sümmeetriaprintsiibid on olnud ja on füüsikas (eelkõige seal) väga võimsaks abivahendiks, mis (a) võivad oluliselt lihtsustada käsitlevate nähtuste-objektide kirjeldust ja (b) lubavad midagi sisukat öelda nähtuse-protsesside kohta, mille kohta puuduvad neid täpsemalt kirjeldavad võrrandid. Mis on mingi objekti sümmeetria? See on kõigi nende teisenduste hulk, mida võib objektile rakendada, niiet midagi ei muutu. Toome lihtsaks näiteks ühe tuntuima "platoonilistest" kehadest - kuubi. Kui pöörata kuupi telje ümber, mis läbib ta vastastahkude keskpunkte, veerandpöörde võrra (90 kraadi), siis langeb niiviisi pööratud kuup kokku esialgsega ja öeldakse, et taoline pööre on kuubi sümmeetriateisendus. Muidugi pole ta ainus sümmeetriateisendus - kuubil on neid veel päris palju (võite mõelda, milliseid) - kuup on kõrge sümmeetriaga objekt. Üks tulemus sellest asjaolust on näiteks see, et kuubi määratlemiseks piisab ühest arvust - tema külje pikkusest, samal ajal kui suvalise risttahuka (madalama sümmeetriaga objekt) määramiseks tuleb anda kolm arvu - pikkus kõrgus laius.
Kuubist veelgi sümmeetrilisem on muidugi tühi ruum - see teiseneb iseendaks suvaliste nihete ja pöörete korral. Sümmeetriline on ka "tühi aeg", mis tähendab, et ajaarvestuse alguspunkti valikust miski ei sõltu. Nendel aeg-ruumi sümmeetriaomadustel on sügavad seosed füüsikast tuntud jäävusseadustega - kõigi ajahetkede võrdväärsusest (aja nihkesümmeetriast) tuleneb energia jäävuse seadus, kõigi ruumipunktide võrdväärsusest (ruumi nihkesümmeetriast) tuleneb liikumishulga (ehk impulsi) jäävuse seadus, kõigi ruumisuundade võrdväärsusest (ruumi pöördesümmeetria) tuleneb pöörlemishulga (pöördimpulsi) jäävuse seadus.
Curie printsiip (Shafranovski - ilmselt tuntud vene kristallograafi - nime ei oska siia paraku otseselt siduda) väidab (ühes sõnastuses), et tagajärg on alati vähemalt sama sümmeetriline kui põhjus. See printsiip pole aga universaalne - teda rikutakse mittelineaarsetes protsessides, kus leiab aset sümmeetria spontaanne alanemine. Võib ehk öelda, et kui Curie printsiipi poleks kunagi rikutud, siis poleks ka saanud tekkida sellist keerukat (vähesümmeetrilist) maailma, nagu me enda ümber praegu näeme.
Oletan, et Enn Parve artikkel sisaldab lähemaid viiteid nii nende vene kui ka ameerika teadlaste kohta, kes on oma töödes on ilmselt veel kasutanud mingeid eeldusi peale küllalt üldise Curie printsiibi.
Ikosaeedrist ja dodekaeedrist - ehk võib neistki rääkida (ei tea, kuipalju neist tänapäeval koolis juttu), terminid viitavad veebikohtadele kus neist toodud mitmeid pilte (sh interaktiivseid - kursori abil pööritatavaid). I ja D on kaks "platoonilist" (korrapärast) hulktahukat. Nad on vastastikku duaalsed - kui ühendada omavahel kõik I tahkude keskpunktid, saame D ja vastupidi. Vanadel kreeklastel oli esimene algelement vee vasteks, viimane vastas kogu universumile (loodan, et mu mälu mind ei peta).
Veel ühest terminist, mis Sul esineb - kvaasikristall. Saan aru, et Sinu kontekstis on tal selline suht üldine tähendus ("kristallisarnane oma väliskujult", "umbes nagu kristall"). Kristallograafias on sellel terminil ka üks spetsiifilisem tähendus. Lühidalt ja eriti süvenemata - kristallograafias on juba ammustest aegadest teada tõsiasi (teoreem), et nt ikosaeedrilistest elementidest (rakkudest) ei saa ühte "korralikku" kristalli kokku panna - lihtsalt ikosaeedri sümmeetria ei sobi kristalli nihkesümmeetriaga. Ometigi - üllatus-üllatus - aastal 1983 (mälu järgi ütlen) - avastati tahkised, millel ilmnesid ikosaeedrilise sümmeetria elemendid. Nende kirjeldamine viis oluliselt edasi traditsioonilist kristallograafiat ja pani aluse nn. kõrgemadimensionaalsele kristallograafiale - osutus, et kvaasikristalle saab kirjeldada kui kõrgemadimensionaalseid kristalle, mis on teatud viisil projekteeritud meie kolmemõõtmelisse ruumi (ärgu siit keegi nüüd liigselt tuld võtku nende dimensioonidega seoses).
Asja sisuni ma sedapuhku ei jõuagi - vast edaspidi. Minu huvi selle temaatika vastu pole küll olnud nii globaalne, aga kuna "mikrotasemel" jõuavad need asjad küllap välja struktuurideni, mida pildaga sedastatakse, siis ... on huvi olnud küll.

[Müstik]

Maaväljade mõju ja muinasaja kultusekohad Eestis ja biolokatsioon:
http://www.geopaatia.ee/eesti.php?p=32

Tsiteerin seda huvitavat artiklit:
Tulemused näitavad, et muinasaja kultusekohad Eestis on sageli seotud aktiivsete biolokatsiooni aladega, mis ühelt poolt peaks aitama arheolooge muististe identifitseerimisel, teisalt soovitama biolokatsiooniga tegelevatel isikutel viima läbi uuringuid muistsetel arheoloogilistel objektidel.
Asjaolu, et täiskuu ajal Pärnamäel suure nelinurga suund kaldub ida suunas 160 ja eriti vöönd Kurnal vihjab paralleelidele vanade maiade ehitistega (püramiidide ja ohverdamispaikade ja templitega Chichen Itz`-as, Vanas Chichenis, Tulumis, Palenques) Kesk-Ameerikas, mis kirjanduse andmeil paiknevad samuti 160 - 190 - se nurga all ida suunas - mida ei saa lugeda lihtsalt juhuseks. Nähtavasti vanade maiade ehitusmeistrid oma ehitiste rajamiseks muudele põhjustele (meile teadaolevaile astronoomilistele orientiiridele) võisid edukalt kasutada biolokatsiooni ehitiste planeerimisel. Sellise seisukoht lihtsustaks ehitiste, eriti muistse hiigellinna (100000 elanikku) Teotihuacani rajamisel tänapäeva Mehhiko territooriumil. Selle tänavad on rangelt ida poole kõrvale kaldunud 160 G. Hawkinsi täpsete uuringute tulemusena. Ja nagu Hawkins illustreerivalt mainib: "näib, et kosmiline orientatsioon valiti, mõõdistati ja suruti maastikule peale."
Biolokatsiooniilaktiivsetel aladel on muutunud taimestiku kasv - osa puid, põõsad on kidurad või ei kasva üldse. Kevadeti ei kasva rohi nii intensiivselt kui kõrvalaladel. Samal ajal leidub puid ja taimi, mis kasvavad just sellistel aktiivsetel väljadel. Nende kohtade lähedal võib täheldada aktiivset puu- ja juurviljade kasvu See võiks huvi pakkude botaanikutele - koostöö botaanikutega, agronoomidaga. Pikaajalisel uuringute käigus aktiivses tsoonis võis täheldada halba enesetunnet, väsimust tahte langust, mille tõttu ei saa välja lülitada veresoonte spasmide võimalikkust, seetõttu peaks ilmutama (au-) kartlikkust nendest kohtades ja leida õige käitumismoodus nendel väljadel.

[Tehnoloog]

Algselt postitas Müstik
Maaväljade mõju ja muinasaja kultusekohad Eestis ja biolokatsioon:
http://www.geopaatia.ee/eesti.php?p=32 ....

Lingil toodud Rein Koha ettekannet oli ka minul juhus sealnimetatud
seminaril kuulata, samuti ka Ilmar Soomere avasõnu. Mul on ka sama
seminari teesid masinakirja koopiana, lingil toodud tekstid on ka sees.
Sõnastus on enamvähem sama, trükivigu leidsin ühes lauses. Lõigus
"... suund kaldub ida suunas 160 ja eriti vöönd Kurnal ..." peaks aga
olema "... 16° ...", samuti peaks sealsamas lauses analoogselt olema
"16° - 19°" (minu koopial on siiski õigesti). Umbes sama (täpsemalt
ei ole mõõtnud) kaldenurka olen ka ise täheldanud biolokatsiooniga
tegeledes.

[Müstik]

Tänud Tehnoloog, täpsustuse eest!

Kui eespool oli juttu Karja kirikust Saaremaal, siis nüüd oli uudis energiapallist Muhumaal.

http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=342129

Kas võib olla tegemist samuti jõujoonte ristumiskohas asuva muistse kultusepaigaga?

[Muudetud: 17-8-2009 Müstik]

[VironShaman]

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?158757
See raamat endal täiesti olemas, kuigi ta toob näite juba hunnikusse lükatudsuurest megaliitsrtuktuurist mille foto enne maaparandust leidis arhiivist.
Oleme üritanud neid asju uurida aga kui käib kõva sõda maatükkide pärast eri omanike vahel või kuuluvuse vahel siis need vanad nõrgad mõjud jäävad tahaplaanile.
Kusagil juba ütlesin, et näiteks Jägala linnusepaigas sai päris hästi minevikku vaadata aga pärast arheoloogilisi kaevamisi on kaevajate suhete emotsioonide jäljed nii tugevad, et varjutavad kogu vana aja.
Raamat ise tasub lugemist, kuigi alati pole kirjutaja veendunud (ei klapi omavahel pilt, sõna ja tegu), kas see mida ta püüab tõestad ka siin, mitte Karjalas, üksüheselt tõele vastab.

[mulk2003]

Teooria on muljetavaldav. Arvestades seda, et maakeratuum pöörleb väliskihist erinevalt, siis kas ei või kiired maapinna suhtes liikuda - st jõujoonte ristumiskohad liiguvad ajas.