(07-04-2020, 05:30 )xcad Kirjutas: Selle kõige võiks kokku võtta tsitaadiga G. Michael Hopfi raamatust "Those Who Remain" (sulgudes olevad terminid ei ole ametliku tsitaadi osa): "Rasked ajad loovad tugevaid mehi (kapitaliste), tugevad mehed (kapitalistid) loovad häid aegu, head ajad loovad nõrku mehi (sotsialiste), nõrgad mehed (sotsialistid) loovad raskeid aegu".Kas see Eestis siiski mitte mingis paroodia vormis ja pigem Allan Dullesi põhimõtteid järgides ellu pole viidud?
Tsitaat:Allen Dulles, LKA direktor 1953-1961. Väljavõte programmilisest kõnest Venemaa kohta, u. 1940ndate aastate teine pool.
Tõlge venekeelse teksti põhjal.
Sõda lõpeb, kõik rahuneb, hakkab taas laabuma. Meie paiskame kõik, mis meil on - kogu kulla, majandusliku võimsuse inimeste lollitamiseks ja juhmistamiseks.
Inimaju, tema teadvus on võimeline muutuma. Külvates sinna kaost, me asendame märkamatult tegelikud väärtused vääratega ja sunnime siis neid vääraid väärtusi uskuma. Kuidasmoodi? Me leiame endile mõttekaaslasi ja abilisi just sealsamas Venemaal.
Episood episoodi järel käivitub maailma kõige alistumatuma rahva eneseteadvuse lõpliku ja pöördumatu hävitamise grandioosne programm. Näiteks me kõrvetame nende kirjandusest ja kunstist tasapisi välja nende sotsiaalse olemuse põhimõtted; kasvatame ümber kunstnikud, kustutame neis tahte tegeleda rahvamasside sügavustes toimuvate protsesside uurimise ja kujutamisega. Kirjandus, teatrid, kinod - need kõik hakkavad ülistama kõige madalamaid tunge. Me hakkame igakülgselt toetama ja edutama sellised nii-öelda "kunstnikke", kes hakkavad inimteadvustesse juurutama ja tampima seksi, vägivalla, sadismi ja reeturluse kultust - ühesõnaga, igasuguseid kõlvatusi. Riigivalitsemises tekitame kaose, arusaamatuse...
Me hakkame märkamatult, kuid kindlalt esile tõstma ja edutama põikpäised ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, põhimõttelagedaid juhte. Venitamine ja bürokraatia kuulutatakse voorusteks...
Korralikkus ja ausus muutuvad mittevajalikeks ning naerualusteks, need kuulutatakse minevikuiganditeks... Me hakkame osavalt ning märkamatult kultiveerima kaabaklust ja jultumust, valesid ja pettust, purjutamist ja narkomaaniat, häbelikkust ja loomalikku hirmu üksteise ees, reeturlust, natsionalismi ja üksteisevihkamist, eelkõige viha venelaste vastu. See kõik puhkeb täites värvides õitsengule.
Ja ainult vähesed, väga vähesed aimavad, võib-olla isegi mõistavad seda, mis toimub. Selliseid hakkame seadma abitusse olukorda, naeruvääristama; leiame võimaluse neid laimata ning kuulutada nad ühiskonna heidikuteks. Rebime neist välja bolševismi, lagastame ja hävitame rahva kõlbluse juured. Selviisil loputame nende ajusid põlvkond põlvkonna järel, rookides sealt välja leninlikku fanatismi.
Peatähelepanu suuname noortele, demoraliseerime neid lapsepõlvest ja noorusajast alates. Me kujundame neist reeturid, spioonid, kosmopoliidid-kodumaatud. Vaat niimoodi me teeme seda.