[ropz]

Oli päikeseloojan ja ma sõitsin kahe sõbraga autos. Vaatasin aknast välja (mina ei olnud juht) ja märkasin et miski hele täpp liigub paralleelselt lennukist järele jäetud "pilvega" näitasin seda oma sõbrale kes nägi ka seda seal. Siis kadus auto metsatuka vahele ja kui sellest välja sõitsime seda enam seal ei olnud.

[Hallucigenia]

Kuna ütled, et oli päikeseloojang, võib arvata, et taevas oli veel küllaltki hele (?) ja sellisel juhul pidi ka objekt jälgimiseks olema küllaltki hele, mis võimaliku satelliidivariandi suhtes kahtlust tekitab. Ka pole ju satelliidil miskit põhjust lennukijälge mööda lasta (võib muidugi ka juhuslik kokkusattumis olla). Võiks ju veel pärida, aga vaevalt et siin midagi paljut selgemaks saab ... niiet ikka UFO ... kui ta just mõni teine lennuk ei olnud (sellega Sa ilmselt nõus pole?).

[Armageddon]

Kaua vaatlus kestis?Kas see oli umbes samasugune hele täpp nagu tähed taevas,mitte seda et ma viitaks tähele.Päikeseloojang,tähendab,et vaatlus toimus kuskil kella 9-10 paiku õhtul.
Satelliit ei saa kuidagi mõõda lennukijälge lasta sest satelliit on kosmoses ja lennuk on meie planeedi õhuruumis.Ainuke võimalus,et kokkusattumus,kui see just muu objekt polnud kui -U-F-O-

[ropz]

Vaatlus oli üpris lühike, kuskil minut kuni minut pool, täpp oli natuke piklik, ta oli kollakat värvi ja ereduselt keskmise eredusega täht.

[dutr134]

NJaaaa satelliite on isegi pimedas raske märgata, rääkimata veel päikse loojangust, ex seal mingi :it: võis tegemist olla küll jah

[Flash]

öösel näeb neid suht hästi, kõik sõltub nende asukohast päikese ja meie suhtes.

ja päikeseloojangul näeb ka suht hästi. peegeldab suht kenasti tegelt, ( olen lennukeid jälginud )

[etc]

Mina olen endiselt seisukohal, et satelliite e isaa palja silmaga näha.

[Thorondor]

Paluks Sul siia vaadata. Artificial satellite tracking.

Alati saad ise järele proovida õues. Mis asjad seal siis muidu liiguvad. Mingi mereoori sodi. Või ufod. On need sel juhul satelliidist suuremad ja nii palju ?
Aga juhul kui sa ikkagi ei usu, siis sa ilmselt leiad internetis palju üksteisele valetavaid inimesi satelliitide jälgimisest rääkimas.


Muudetud: 14-8-05 kell 21:27:05 Thorondor

[Gulja]

kuna tegemist oli pikliku ollusega ja selline kollakas nagu täht ....äkki oligi lennuk ....need tyihti peale sõidavad pea sama koridori pidi nii et ...mõnel polegi saba....ja sis päikesevalgus peegeldas selle pealt.

[Foks]

Algselt postitas: etc
Mina olen endiselt seisukohal, et satelliite e isaa palja silmaga näha.

ISS -i saab. Filmides on näidatud .

Muudetud: 16-8-05 kell 00:28:21 Foks

[Morgoth]

Kui oli päikeseloojang, siis suure tõenäosusega oli tegemist sateliidiga. Aga südaööl ei tohiks neid palja silmaga näha olla (päikesevalgus ei peegeldu nende pealt, kuna maa vari jääb ette - vt. seda joonist).

[Thorondor]

Südaöösel võib ka vaadelda. Küsimus on satelliidi asukohas, sinu laiuskraadis ja aastaajas.
Näiteks Ekvaatoril olles on südaöösel raske väga sateliiti leida, kui sa vaatad seniiti märtsi või septembri lõpus.
Meil on siis talv kehvaks vaatlemisajaks.

[etc]

Kahju, et ise selline teravsilm pole, kes suudab mitmekümnetuhande kilomeetri kaugusel olevat kümnekonnameetri pikkust metallikolakat näha
Eks see ole ka massihüpnoos. Üks väidab, et nägi ja siis hakkavad korraga kõik nägema.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: etc
Kahju, et ise selline teravsilm pole, kes suudab mitmekümnetuhande kilomeetri kaugusel olevat kümnekonnameetri pikkust metallikolakat näha

Aga, etc, tähti Sa ju ometigi näed (ma loodan)? Aga isegi selline hele täht nagu Siirius paistab tegelikult 15x väiksemana kui 10-meetrine ese nt 20 000 km kaugusel (nurkläbimõõdud vastavalt 0,007 ja 0,1 kaaresekundit - kui vaja, seletan, mida need sõnad tähendavad). Inimese silm ei suuda eristada kahte punkti, kui nende vaheline nurkkkaugus on väiksem kui umbes 60 kaaresekundit (= 1 kaareminut = 1/60 nurgakraadi) - siis sulavad nad üheks punktiks. Mis aga ei tähenda, et inimene ei suuda näha asju, mille nurkläbimõõt on oluliselt väiksem kui see 60 kaaresekundit - kui nad piisavalt valgust välja ajavad - siis paistavad nad talle üheainsa valguspunktina, mis sõltuvalt kiiratava valguse hulgast võib olla eredam või tuhmim. Kõiki tähti me selliste valguspunktidena näemegi. Ja inimsilm on tegelikult üks väga tundlik instrument - tumedal taustal (öötaevas) suudab ta eristada väga nõrku valgusallikaid (tähti, satelliite jms).

[etc]

No asi on kõik mõõtmetes kinni. Pole hetkel aimugi kui suured tavaliselt ja kõrgel sateliidid on. Hakkasin oma välja pakutud arvude üle mõtlema ja satellit ilmselt 10 meetrit siiski pikk ei ole. Võib-olla on mu võrdlus veidi vildakas, aga sateliitide palja silmaga nägemine oleks umbes sama kui vaadata Mount Everestilt alla ja näha mudelautot. Ilmselt seda autot siiski ei nähtaks, helendagu ta nii palju kui tahab. Minu arust on juba 10 km kõrgusel lendavat reisilennukit silmaga suht raske tabada, kui ta just teatavaid "jälgi" ei jäta :)

Ja kui nähakse öises taevas helendavat ja liikuvat täpikest, siis miks see peaks just satelliit olema? Miks see ei võiks olla lennuk, langev täht või siis tõepoolest UFO? Olgu. Oletame, et tegu võib olla satelliidiga. Kas siis tõepoolest oleks selle kiirus nii suur, et liikumist saaks silmaga seletada (arvestades vahemaad)?

[Flash]

satelliidid suht suured tegelikult. Ei oska õelda mis materjalist nende pealmine kiht tehtud on aga valgust peegeldavad nad suht hästi. MIngi kerg,metall arvatavasti nt alumiiniumi sulamid.Ja põhiliselt üeegeldavad need labad mis neil on.

Selles on sul jah õigus et sa satelliiti ei näe, sa näed vaid sellelt peegelduvat valgust.

[Foks]

Algselt postitas: etc
Kahju, et ise selline teravsilm pole, kes suudab mitmekümnetuhande kilomeetri kaugusel olevat kümnekonnameetri pikkust metallikolakat näha
Eks see ole ka massihüpnoos. Üks väidab, et nägi ja siis hakkavad korraga kõik nägema.

See asi on harjutatav. Sa lihtsalt vahi koguaeg ühe tähe ümbrust, kuni näed ühti väikest liikuvat täpikest ja hakka seda jälgima ja ära lase sellel silmapiirist ära kaduda. Sa lihtsalt proovi. Mina ka alguses ei näinud, kuid lõpuks hakkasin nägema. ISS-i peaks aga siiski kõige lihtsamini nägema.

NB! Sa lihtsalt ei näe seda jaama vaid näed sellelt peegeldunud valgust. St et näed ainult liikuvat tähte.

[Thorondor]

NB! Sa lihtsalt ei näe seda jaama vaid näed sellelt peegeldunud valgust. St et näed ainult liikuvat tähte.

Kas ISS pardal olevad astronaudid ei näegi jaamalt peegeldunud valgust, vaid näevad midagi muud ?


Muudetud: 24-8-05 kell 13:31:38 Thorondor

[Foks]

Väga hea küsimus.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Foks
ISS-i peaks aga siiski kõige lihtsamini nägema.

Viidatud pildil (vabandused "sügava lingi" pärast SpaceWeather.com ees, vasta artikli leiate selle posti kuupäeva arhiivist) on tabatud huvitav sündmus - "ISS-varjutus", kus rahvusvaheline kosmosejaam "kaob ära" Maa varju (muutub nähtamatuks, kuna Päike teda enam ei valgusta).

[zzz34]

Hea kui "sõiduplaan" on üleval .Otsustasin hommikul järgi proovida kas toimib ja täpselt,minutipealt ISS lendas üle ,mis paistis väikese täpikesena mustas taevas,tegelikult üüratult suur .