Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Energiast ja energiatest
#1
Kasutades uut tehtud teemat ja enne kui ma lähen parajaani panema, mõned sõnad siia. Ega mul tegelikult midagi sisulist öelda pole. Aga ütleks ikka. Terminite kohta. Sõnad "energia" ja "energiad" on siin foorumis suht palju kasutatavad. Mina jaoks on nendel sõnadel eelkõige tähendus, mida mulle kunagi koolis füüsika tunnis õpetati. Erinevuse võiks kokku võtta ehk nii, et kui see "koolienergia" on "millegi omadus", siis "paraenergia" on ise "miski". Ei hakka siin "koolienergiat" üle seletama (kes tahab meelde tuletada, võtab raamatu kätte), püüan pigem (vähemalt enese jaoks) "paraenergiat" lahti mõtestada. Mingit asja seletada saab vaid mingi teise asja suhtes ja "paraenergia" jaoks on vast sobiv lähtekoht selline suur, kõva ja külm kivikamakas ("kivist maja" siin Thorondoril hiljuti kusagil). Sellist asja mitte tunnetada on suht raske (eriti kui oma jala tema vastu ära lööd!). Paraenergia ("energeetilised tasandid", "energeetilised olendid" jne) on siis taolise kivi vastand - vaevutajutav, nähtamatu jne ... Kui ma tahaksin nüüd taolise "paraenergia" füüsikasse tagasi tõlkida, siis parim vaste, mida tean oleks "väli". Näitena sobib vast enim tuntud elektromagntväli, millel on olemas nii mitmedki "paraenergia" tunnetuslikud kvaliteedid (nt raadiolained pole otseselt ei silmaga nähtavad ega käega katsutavad). Paraku on aga nii, et peale taoliste "negatiivsete tunnetuslike kvaliteetide" on tuntud füüsikalistel väljadel ka positiivseid (st konkreetselt mõõdetavaid) tunnetuslikke kvaliteete, mis lubavad väita, et "paraenergia" pole samastatav ühegi tuntud füüsikalise väljaga. Taolised katsed on senini lõppenud vaid ebaõnnetumistega. Vana ajaloolise näitena võib tuua termini "animaalne magnetism". Kui magnetisminähtus oli veel midagi suuresti arusaamatut, segast ja salapärast, püüti tema alla ka "paraenergiat" paigutada. Kui asjad magnetismiga oluliselt selgeks said, tuli "paraenergia" jaoks hakata muid termineid kasutama ("bioväli"jms). Lõpeks jääb üle küsida vaid kaks küsimust: Kas paraenergia on olemas? Kas kõik füüsikalised väljad on tuntud? Ja vastan enda poolt ise ära ka: Ei tea. Ei usu.

PS: Energiavampiir on see mees, kes viskab kaks konksu üle Eesti Energia traatide ja hakkab sealt ilma voolumõõtjata voolu ammutama. Kas koort mõttejõul vahustada saab? Et tea. Mõttejõu puudumisega hapuks ajada küll - unustad külmkappi panemata ja hapuks ta lähebki.
Vasta
#2
Kõik me ümber, nii nähtav kui nähtamatu on energia. Ka nähtav, nö. materiaalne aine on vaid energia üks esinemisvormidest.
Mis piimasaadustesse puutub, siis oleme vist kõik kogenud, kuidas maal, vanaema juures piim äikesega tilgastama läks, vaatamata sellele, et oli plekiga kaevu külma sõidutatud...

Muudetud: 30-6-05 kell 00:34:13 zed
Vasta
#3
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Kõik me ümber, nii nähtav kui nähtamatu on energia. Ka nähtav, nö. materiaalne aine on vaid energia üks esinemisvormidest.

Jah, zed, nii võib muidugi öelda ... nagu ma võin ka öelda, et kõik on "vaim". Või "väli". Või veel midagi. Küsimus rohkem nagu selles, et mis selle ütlemisega siis edasi peale hakata ... Mis puutub energiasse, siis tekkib siin see pisuke probleem (millele oma esimeses postis viitasin), et mõnedes teadustes kasutatakse "energiat" mõneti konkreetsemas tähenduses (miski, mida saab mõõta dzhaulides). Ja enamasti siis ainsuses (erinevate "energiate" asemel räägitakse vajadusel erinevatest "energialiikidest"). Ja kasutades "energiat" sellises tähenduses tuleb öelda "Kõik me ümber omab energiat ...". Võrdluseks: "Iga keha omab kiirust - igal kehal on mingi kiirus" - aga mingist autodest eraldi mööda teed kihutavast kiirusest me ei räägi (erinevalt energiast). Ega see nüüd ülemäära suur häda ka pole, kontekstist loeb ju enamasti välja, mis energiast keegi räägib. Umbes nagu öeldes "punane" või "roheline" võidakse rääkida mingi asja värvist (omadussõna) või teisalt pidada silmas kindlate poliitiliste vaadetega inimest (nimisõna tähenduses). Mis nüüd puutub väidetesse "Kõik on ...", siis mina muidugi eelistaksin selles kontekstis "vaimu" ja "energia" asemel sõna "väli". Aga lihtsalt seepärast, et "vaimu" ja "energiaga" ei oskaks ma nii üldisel kujul midagi peale hakata. "Välja" korral võiks see tähendus olla konkreetsem - nt mõista seda kui väidet "Kõik on üks väli" - füüsikute ammune unistus ühtse välja (ühendvälja) teooriast, mille poole ju ammu püüeldud (ja kus palju ikka saavutatud ka, ehkki asi veel kaugeltki valmis pole).

Aga märkus äikese ja hapupiima kohta on huvitav - kui kunagi olingi kuulnud, siis igatahes hästi ära unustanud. Annab mõtteainet.
Vasta
#4
Mingit paraenergiat pole olemas, see on samasugune energia nagu seda on soojusenergia vms asi. Ja füüsikas on soojusenergia käsitlusel ainult puhta terminina, ei midagi rohkemat.

Ma võin ju öelda, et kõik käega katsutav ja mitte-nii-hästi-katsutav (gaas jms) on mingil moel koondunud üks soojusenergiavorm, kuid see jääb ka ainulkt ütluseks.
Vasta
#5
Ütleme, et kummitused on energeetilised olendid.
Soojusenergia on ju aineosakeste võnkumine. Aga energeetilistel olenditel ei ole ainega midagi tegemist. Neil võnguvad mingid muud osakesed ?

Kui mul on sitt tuju, siis mul on vähe energiat, kui mul on hea tuju ja tunnen end hästi, kas mul on siis nagu mingi aku laetud, et keemilised elemendid asetsevad õigesti ?
Vasta
#6
Võibolla on see mingite muude osakeste võnkumine?

Ning selle tujude värgi võid asendada ka toitumisvärgiga. Vähemalt sinu küsimuses püstitatud nn hüpoteesi arvestades.

Muudetud: 12-7-05 kell 20:20:36 tint
Vasta
#7
Energia kvantide võnkumine äärmisel juhul.
Aga ma olen kindel, et ma võin toituda kogu aeg samamoodi ja ma tunnen ühel hetkel end sitasti ja teisel hetkel ülimalt ästi ja see oleks võimalik kui mõlemal juhul on kõikide algosakeste laengu ja olekud ja vahemaad jne ühesugused.

Ma mõtlen, et meil on olemas keemiline energia, potensiaalne, kineetiline. Et see vaimuenergia vaevalt liigitub nende alla.

Tegelt ma arvan, et sa võid vaimuenergiat ka soojuseks muundada jne. Aga seda võib käsitleda ikkagi erineva energialiigina, sest selle toimimis ja käsitsemisvaldkonnad erinevad teistes. Nagu uus energia alaliik, mida tänapäeva teadus ei ole seletanud.

Kui ma lähen sooja vanni, siis ma ju saan veel energiat. Mul ei teki sellepärast head tuju või mingit tunnet, et nüüd võiks 10 kilti mahajoosta.
Ähmane värk.
Vasta
#8
vannis tekib tunne et saad energiat juurde.
tegelikult aga on vann koht kus enamus inimesi lõõgastub ja puhkab. nagu ka saun. vannis näiteks lülitub inimene välja välistest segajatest ning asub enda kallal tööle. lahjendab negatiivsust endas.
peale väikest dushi tunned end palju reipamana.

asi selles et vannis olles sa lükkad kõik negatiivse endast välja... naha pinnale... jooksva veega aga pesed selle endalt maha. see on nagu uuestisünd.
Vasta
#9
Näiteks palava ilmaga ei tule sellest kuumusest seda reipust ja külma dushi all võib ju ka hästi ennast tunda. See on juba ka selle jooksva vee teema. Ma mõtlen mingit tavalist füüsikalist soojusülekannet külmemalt kehalt soojemale.
Seda soojema keha soojusenergia võtmist ei toimu tegelikult juba seepärast, et meie keha hoiab temperatuuri stabiilsena.

Muudetud: 13-7-05 kell 08:15:01 Thorondor
Vasta
#10
Energiat saame tpoidust. Psi energiat!!!!!


Õppige maailma lihtsamalt nägema ja te mõistate selle tõelist olemust. Lihtsuses peitub jõud.
Vasta
#11
Tsitaat:Algselt postitas: tint
Energiat saame tpoidust. Psi energiat!!!!!


Õppige maailma lihtsamalt nägema ja te mõistate selle tõelist olemust. Lihtsuses peitub jõud.
Esiteks on see "Lihtsuses peitub geniaalsus" ja teiseks, kui Sina näed maailma nii lihtsalt siis räägi meile maailma tõelisest olemusest.
Vasta
#12
lihsuses peitub jõud on matemaatiliselt tõestatud.
erivormid sinna alla ei kuulu...
Vasta
#13
Tsitaat:Algselt postitas: Andres
Tsitaat:Algselt postitas: tint
Energiat saame tpoidust. Psi energiat!!!!!


Õppige maailma lihtsamalt nägema ja te mõistate selle tõelist olemust. Lihtsuses peitub jõud.
Esiteks on see "Lihtsuses peitub geniaalsus" ja teiseks, kui Sina näed maailma nii lihtsalt siis räägi meile maailma tõelisest olemusest.



Mida? Mina eelistan rääkida oma sõnadega ja väljendada omi mõtteid. Mingit "lihtsuses peitub geniaalsus" tsitaati ma ei pidanud silmas, kes iganes seda ka ütles.


No vabanda, aga mina olen oma elu siiamaani ilma igasuguste energiateta ära elada suutnud. Ruumi minnes ma ei mõõda ennem kas on positiivne või negatiivne energia. Kuid ma täiesti usun, et midagi on, ja ma usun, et on jõude mis mõjutavad meie elu väljaspool meie teadvuse piire.
Kuid me ei tunne tavalist magnetjõudugi, soojusenergiat, valgust. Võibolla on kõik ainult see, mis meid mõjutab. Tähtede seisudest jõuavad siia erineva suurusega erineval tasandil magnetjõud. Inimene on harjunud selle magnetjõuga, millise ajal ta sündis näiteks.

Ning vaimud on üldse eraldi teema.


Kuid kõik see on teooria, arvamus, usk, mina ei tea midagi, mina ainult usun seda mida räägin. Kunagi ma olin samasugusel arvamusel nagu teie, kunagi ma olin samasuguse suhtumisega, kuid lõpuks ma avastasin, et selline suhtumine ei vii kuhugi.
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas: tint
Energiat saame tpoidust. Psi energiat!!!!!
Ehh ... ja mina arvasin senini, et see on keemiline energia. Aga üldiselt tahaks kõik need energiad ja "energiad" kuidagi ära jagada. Näiteks nii:

1. Energiad, mida saab ja osatakse mõõta dzhaulides, kilovatt-tundides, kalorites vms
2. Energiad, mida põhimõtteliselt saab aga veel ei osata mõõta dzhaulides, kilovatt-tundides, kalorites vms
3. Energiad, millel pole dzhaulide, kilovatt-tundide, kalorite vms mingit pistmist.
Vasta
#15
Hmm, siis võib kohe küsida, et kui energiaid niimoodi jagada saab, et kas siis kõik meid ümbritsev on energia?
Kas energia, millel pole dzhaulide jms mitte mingit pistmist on üldse energia siis?

Miks ei saa mingit psi-energiat vms näiteks dzhaulides mõõta?

Ennem tuleks selgeks teha, mis asi see energia on, kui seda niimoodi lõplikulkt jagama saab hakata, minuteada pole avalik teadus veel sellega hakkama saanud.
Vasta
#16
Tsitaat:Algselt postitas: tint
Hmm, siis võib kohe küsida, et kui energiaid niimoodi jagada saab, et kas siis kõik meid ümbritsev on energia?
Kas energia, millel pole dzhaulide jms mitte mingit pistmist on üldse energia siis?

Kas nüüd just saab ... mulle lihtsalt tundub, et väga palju pruugitakse (ka siin foorumis) "energiat" tähenduses kui "mingi asi või objekt" (see p. 3 minu eelmises postis) selle asemel, et käsitleda teda mingi asja või objekti omadusena. Ja kui "energia" võib ollla ka "asi iseeneses", siis võibki jõuda selleni, et kõik meid ümbritsev on energia. Minule endale selline terminikasutus ei meeldi ja meelsamini kasutaksin ma selle "energia kui asi iseeneses" asemel nt sõna "väli".

Tsitaat:Algselt postitas: tint
Miks ei saa mingit psi-energiat vms näiteks dzhaulides mõõta?
Kui ta on energia p. 2 tähenduses, siis peab saama, kuigi me esialgu veel ei oska
Vasta
#17
Tsitaat:No vabanda, aga mina olen oma elu siiamaani ilma igasuguste energiateta ära elada suutnud. Ruumi minnes ma ei mõõda ennem kas on positiivne või negatiivne energia. Kuid ma täiesti usun, et midagi on, ja ma usun, et on jõude mis mõjutavad meie elu väljaspool meie teadvuse piire.
Kuid me ei tunne tavalist magnetjõudugi, soojusenergiat, valgust. Võibolla on kõik ainult see, mis meid mõjutab. Tähtede seisudest jõuavad siia erineva suurusega erineval tasandil magnetjõud. Inimene on harjunud selle magnetjõuga, millise ajal ta sündis näiteks.
Ning vaimud on üldse eraldi teema.
Kuid kõik see on teooria, arvamus, usk, mina ei tea midagi, mina ainult usun seda mida räägin. Kunagi ma olin samasugusel arvamusel nagu teie, kunagi ma olin samasuguse suhtumisega, kuid lõpuks ma avastasin, et selline suhtumine ei vii kuhugi.

Ma võin ka oma elu ära elada nii, et ma ei pööra tähelepanu sellele, et kas on puhas vesi või on must vesi või on hoopis jää. Ma võiks ka siis minna kuskile hüdroloogia teemasse ja öelda, et mis olekud ja aurud ja soolsused. Kõik on lihtsalt vesi ju. Ja seda sellepärast, et mina olen nii lihtsalt elanud ja mulle meeldib.

Aga tegelikult on see energia probleem väga huvitav.
edit: quote õigeks

Muudetud: 19-2-07 kell 09:18:07 Flash
Vasta
#18
Vannist saame energiat juurde soojuse näol. Proovige näiteks külmas vannis olla, ebameeldiv.
Saadud energia parandab meie tunnet ja nii me lõõgastumegi. Soojus paneb kehavedelikud paremini liikuma ja üldse kogu ringlus on parem.

Ei pea mingit psi-energia jama hakkama ajama. Kõik on rõhkudes ja soojusenergiates ja asjades. Võibolla asub mingi muu energia nende sees, näiteks võibolla koosneb soojusenergia mitmest energiast mida võibolla eriti ei tajugi. Muidugi siin on füüsika ja asjad, aga miski võibolla hoiab seda füüsikat koos, siin on jälle omakorda füüsika.
Vasta
#19
Tahtsin midagi taolist juba ammu kirjutada, aga üks hiljuti metavo poolt saadetud veebiviide (http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cg...EJD3L1.DTL) <linkidega on mul täna mingi jama - kogu see eelnev jada tuleks tõsta aadressaknasse> pani asja liikuma. Lühidal artiklist. Pealkirja all “Magnetenergia? Võibolla.” räägitakse ameeriklase Mark Goldesi (Magnetic Power Inc., CEO) katsetustest uue energiallikaga. Ega artiklist selgu küll, kuida asi töötab, on toodud vaid märksõnad “magnetid”, “nullvõnkumiste energia” (zero point energy) ja “Casimiri efekt”. Kuidas siduda magneteid kahe viimasega – ei oska ette kujutada, aga need viimased mõisted tulevad järgmises jutus ette. Nagu näete, olen ma küllaltki skeptiline “nullvõnkumiste energia” kasutamise suhtes. Noh, ja lõpeks väidab ka MG, et ega ta täpselt tea, kust seda lisaenergiat tuleb – aga tema väitel tuleb aparaadist rohkem välja, kui sisse pannakse (ja midagi muud kui nullvõnkumised tal seletuseks pähe ei tule). Aga kui see nii ka oleks, kahtlustaksin ma ennem muid asju (kasvõi mingeid tundmatuid välju –vt allpool) kui seda, et nullvõnkumistest saab energiat ammutada (oodake-oodake, edasi on seletatud, mis need nullvõnkumised siis tegelikult on). Aga siitkohalt jutt veidi üldisemaks.

Olen foorumis siin ja seal vaikselt vigisenud termini “energia” kasutuse üle. Muidugi saan ma aru, mida paljud siin “energia” all mõistavad (termin, mida saab kasutada ka mitmuses). Ja tema seos selle füüsikute energiaga (mida dzaulides mõõta saab) on kah arusaadav: kui füüsikud määratlevad keha energia kui võime teha tööd ja kui keha ära kaob ... aga võime tööd teha alles jääb (meenutab pisut seda imedemaa-Alice kassi, kellest vaid naeratus järgi jäi – eksju!) ... no siis on see ju puhas “energia”. Füüsikud jälle eelistavad seda, mis taolisel puhul järgi jääb “väljaks” nimetada. Ega see väli (need väljad) algselt füüsikasse sellise iseseisva subjektina (millel võib olla oma energia, impulss ja muudki füüsilise keha karakteristikuid) ei tulnud. Tuli hoopis sellest, et taheti lahti saada sellisest pahast asjast nagu kaugmõju. Mis see on? See on ühe keha “vahetu” (vahendajata) mõju teisele, mis asetseb eemal. Miks kaugmõju halb on? No vast ei olegi ... aga ta teeb asjad keeruliseks. Kaugmõju puudumisel piisaks sellest, kui meil on olemas valemid, mis kirjeldavad omavahel seotud füüsikalis protsesse väga (täpsemalt lõpmata) lähedastes aegruumi punktides – kõik mõjud, mis ulatuvad kaugemale saab siis nende valemite (diferentsiaalvõrrandite) abil välja arvutada. Et jutt konkreetsem oleks – kujutame kahte elektrilaengut kandvat keha. Nende vahel mõjub teadaolevalt tõmbe- või tõukejõud. Lähimõju mudelis kujutatkse seda asja ette järgmiselt: iga elektrilaengut ümbritseb eriline meedium – elektriväli. Ja igale taolisesse keskkonda (elektrivälja) asetatud kehale mõjub jõud. Seega mitte laeng-laeng kaugmõju vaid laeng-väli-laeng lähimõju. Aga see oli suure asja väike algus. Tõelise “kassitrikiga” saadi hakkama siis, kui näidati, et elektriväli (täpsemalt siis elektromagnetväli, mis sisaldab nii elektri kui magnetvälja) saab eksisteerida ka “omaette” – ilma igasuguste laenguteta (nn vaba väli). Ja et sellisel väljal on energia ja impulss – nagu ühel korralikul füüsilisel kehal. Mida edasi seda, “ebamaisemaks” taoline väli aga muutub. Kvantmehaanikas – mis algselt oli osakeste kvantmehaanika aga millest varsti sai ka väljade kvantmehaanika – näidatakse, et väli on olemas isegi siis ... kui teda pole olemas! Teisisõnu – ei saagi kunagi olla nii, et nt elektromagnetväli puudub – alati on olemas tema kvantfluktuatsioonid ehk nn “nullvõnkumised” (ka täiesti “tühjas” ruumis). Ja siin jõuame me nüüd selle metavo viite juurde. Nullvõnkumiste tõttu võib öelda, et ka täiesti tühi ruum sisaldab kohutava koguse energiat ... ja on siis arusaadav, et läbi aegade on olnud palju “nullenergeetikuid”, kes ihkavad vaakumist seda energiat kätte saada. Aga ei saa. Sest nullvõnkumiste energia kättesaamine tähendaks tegelikult seda, et väli alluks järgmisele käsule: “Hei, sina väli seal! Hülga nüüd see kvantmehaanika, käitu nagu korralik klassikaline väli ja see energia ülejääk, mis sul seetõttu jääb, anna meile ära!”. Nullenergia on fiktsioon selles mõttes, et tema kättesaamine on võimatu. Aga siit ei saa järeldada, et nullvõnkumised ülelüldse kuidagi ei avaldu. EM-välja nullvõnkumistega on nt seotud nn Casimiri efekt – ka kaks elektriliselt laadimata metallplaati (tegelikult suvalist keha) tõmbuvad selle tõttu teineteise poole. See jõud on äärmiselt nõrk ja esmakordselt õnnestus teda katseliselt mõõta vaid umbes 10 aastat tagasi (noh, põhimõtteliselt saaks siit ju mingit energiatki kätte, kui kõik kehad “ühte hunnikusse” visata – aga see on tühine). EM väljal on muidki ebatavalisi (et vältida sõnu “müstilisi”või “para-”) omadusi. On hästi teada, et vooluga pool (solenoid) tekitab magnetvälja. Kui solenod on hästi pikk, siis on ta sees lõpliku tugevusega magnetväli, väljaspool aga väga nõrk (hajub suurde ruumi ära) – lõpmata pika solenodi korral võib öelda, et väljaspool solenoidi on väli null. Ometigi tunneb solenoidist mööda lendav laetud osakene (nt elektron) kas solenoidis on vool (ja tema sees magnetväli) või mitte (Bohm-Aharonovi efekt). Ja lõpuks ... peame me kaugmõju juurde uuesti tagasi tulema ... sest (valguskvantide abil eksperimentaalselt demonstreeritud!) kvantteleportatsioon (quantum teleportation) seda on (või peaaegu on). Lakumata detailidesse: kui kaks valguskvanti on tekitatud omavahel “seotud” paarina (quantum entanglement), siis võib paarilised viia teineteisest kuitahes kaugele, aga niipea kui ühega midagi ette võtta, teine “tunneb” seda. Seal me nüüd siis oleme ... ja see jutt oli vaid ühest (kuigi hästi tuntud ja olulisest) väljast ... aga kas on ka välju, mida me veel ei tunne? Noh, alati võib olla midagi, mida me ei tunne – õigem on küsida, kas taoliste väljade järele oleks vajadust? On küll – karta on, et varjatud massi ja tumedat energiat me muidu ära ei seleta. Ja kui nad (need uued tundmatud väljad ikka) seal ära kuluvad, ehk saab neid mujalgi ära kasutada? Hoiatuseks muidugi lugu “animaalsest magnetismist”, millest ühes eelmises postis kirjutasin.
Vasta
#20
Kas siis see "neetud SS:lase" kapten Hans Coleri leiutatud konverter peaks ka kuidagi funksima? See eelnev jutt siin annaks nagu lootust. Ei usu et sellega mingit kolakat lendama-ujuma saaks sundida, aga vahel on tore kui lihtsalt särtsugi saab...?!http://www.geocities.com/CapitolHill/3752/hcoler1.htm

Muudetud: 10-9-05 kell 00:09:22 zed
Vasta
#21
Vägagi detailsed kirjeldused (sh joonised) selles viites ... ja nagu mitte eriti keeruline konstruktsioon ... et huvitav, kas järgi pole püütud teha? Ja mis tulemustega? Kuidas Coler ise selle asjanduse peale tuli - kas sellest pole kuskil juttu? Asja tööpõhimõte jäi omal ajal segaseks - nii saan aru - ja ma pole kindel, et vahepealgi niipalju tarkust juurde on tulnud, et ära seletaks ... huvitav ikkagi ...
Vasta
#22
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Vägagi detailsed kirjeldused (sh joonised) selles viites ... ja nagu mitte eriti keeruline konstruktsioon ... et huvitav, kas järgi pole püütud teha? Ja mis tulemustega? Kuidas Coler ise selle asjanduse peale tuli - kas sellest pole kuskil juttu? Asja tööpõhimõte jäi omal ajal segaseks - nii saan aru - ja ma pole kindel, et vahepealgi niipalju tarkust juurde on tulnud, et ära seletaks ... huvitav ikkagi ...
Nüüd laborisse katseid tegema?{mar
Minu eluloogika ütleb, et kui paberil jääb segaseks, siis tuleb oma käega järgi katsuda(kuigi reaalselt ma seda loogikat kasutanud poleBleh)
Vasta
#23
Coleri konverteriga on juba ligi sadakond aastat tegeldud. Küsimus on jäänud üks. Kuskohast riist elektrit võtab?

Nagu vene naljaloos kui Armeenia leiutaja mõtles vene külas välja masina mis pelmeene tegi. KGB küsima, kus kohast masin jahu võtab?
Kus mina tean?! vastab leidur.
Ainult üks häda oli, masinat ei saanud enam seisma. Varsti oli pelmeene nii palju, et need vedelesid hunnikus küla ristteedel ja haisesid. Vabatahtlikud tassisid neid raamiga küla taha jäärakusse. Siis sai külaelanikel villand. Peksid masina puruks ja viskasid koos mahalöödud leiutajaga sinnasamasse jäärakusse.
Ja kõik oli jälle hästi.

Coleri konverteri igamehe legovarianti minu meelest müüakse netis.
(link)
Teemast on juttu netis väga palju.
II MS ajal toodeti selle laboririista tööstuslikke võimsaid edasiarendusi AEG ja SIEMENS:i vabrikutes. Liitlased muidugi pommitasid need puruks.
Detaile ja poolikuid riistu tassiti peale sõda ka USA:sse. Just nende sümbioose reaktiivmootoritega. Kokku ei saadud ühtegi. Von Brauni seltskonnast, kes Usasse küüditati oli üks Hahni nimeline teadlane omanud nendega kogemusi, aga liitlaste soovile nende valmisehitamiseks/taastamiseks oli vastanud kategoorilise keeldumisega. Ju oli tal oma põhjus või polnud teadmisi.
Selline legend.

Aga Colerist ja tema konverterist veel:(link)

Siin üks link veel. Huvitav on viimne lisa, viide Briti Luure raportile Coleri konverterist.(link)
Raport ise siin:(link)


Muudetud: 10-9-05 kell 21:45:30 zed
Vasta
#24
Zedi lingist siis pärit pilt:
[Pilt: COLER10.JPG]
Vasta
#25
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Näiteks palava ilmaga ei tule sellest kuumusest seda reipust ja külma dushi all võib ju ka hästi ennast tunda. See on juba ka selle jooksva vee teema. Ma mõtlen mingit tavalist füüsikalist soojusülekannet külmemalt kehalt soojemale.
Seda soojema keha soojusenergia võtmist ei toimu tegelikult juba seepärast, et meie keha hoiab temperatuuri stabiilsena.

Muudetud: 13-7-05 kell 08:15:01 Thorondor


Inimene on mootor nagu kõik muugi. Kui sisepõlemismootoril on oma temp. millel ta töötab kõige paremini siis samatmoodi ka inimesel
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Õpetused Energiast Arya 10 5,727 20-11-2009, 19:10
Viimane postitus: iitt

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne