Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Inimese maailmataju
#26
Kui nüüd kuulsustele mõelda, kelle ideed kestma on jäänud ja kelle ideesid edasi on arendatud (näiteks Leonardo da Vinci), siis küllap on nad rahul jah sellega et nende ideed on teoks saanud. Aga võib ka olla, et nad hoopis kahetsevad mittemateriaalsest maailmast naastes, et nad materiaalseid ideid arendasid.
Näiteks tuumaenergia leiutajad ehk ei ole endaga rahul, kuna nende ideed kasutati valel otstarbel. Tuumapommi leiutamisel. Sama lugu on ehk ka teiste massihävitusrelvade leiutajatega.
Vasta
#27
Seda küll, aga see ei ole otseselt maailmatajuga seotud.

Õigemini jah, siin tuleb jällegi mängu kollektiivne mälu ja mingisuguse väärtuse edasikandmine.
Kummaline, et inimesed opereerivad peamiselt idee tasandil (tegelikusest nihkes) ja omistavad väärtusi ka objektidele, jällegi sama symboolne mõtlemine.

Mängu tuleb Descartese ,,keha ja meele" kahesus.
Inimene ei salli puhtalt põhjus-tagajärg laadis mateeria ümberpaiknemist, siit ka illusioon mida maailmale kuvatakse.




Vasta
#28
Mitte "mingisuguse" väärtuse edasikestmine, vaid vaimse väärtuse edasi kestmine.

(22-01-2015, 14:19 )mtrxx Kirjutas: Arutleme: kas inimesed üldse loovad ja saavutavad elus midagi, või elame vaid illusioonides ja kujutame neid endale ette ?

Inimesed saavutavad. Leonardo da Vinci saavutas elus väga palju.

Vaimusuurused muudavad kõigi inimeste elusid oma saavutustega. Ja seda vaimsel tasandil.
Miks sa arvad, et idee tasand on tegelikkusest nihkes? Ehk on hoopis materiaalne tasand tegelikkusest nihkes?

Ka räägitakse, et kui inimesel pole mentaalkeha välja arenenud, siis ta mõtlemine on jäik.
Vasta
#29
Puhtal põhjus-tagajärg laadis saab mõelda mitmeti. Üks viis on mõelda nii, et see osakene liikus sinna ja põhjustas seda. Teine viis sellest mõelda on nii, et mul on eesmärk ja see põhjustab minu käike selle eesmärgi suunas. Mas see eesmärk ei ole tegelik? Vähemalt funktsionaalselt on see tegelik küll, sest see põhjustab sündmusi.
Niimodi eesmärkidest rääkijale saaba vastu öelda, et need eesmärgid on ju põhjustatud mateeriast ning lõppkokkuvõttes on kõik taandatav elementaarosakestel. Nojah, sama loogika järgi saab öelda, et temperatuur on taandatav aatomite liikumisele. Mida see on muuseas, aga kas temperatuur ei ole tegelik? Miks mitte?

Vasta
#30
Rõõmsana tundub kodu hea ja soe koht, depressiivsena külm ja sisutu.

Seega emotsionaalne projektsioon on nihkes elu neutraalse olemusega.
Vasta
#31
Kas see, et sa tunned ennast õnnelikuna on tegelik? Või see, et sa kannatad? Ma ütleks, et rõõm ja kannatus on tegelikud.
Vasta
#32
Tegelikult ja reaalsed, kuid kui nende ajal toimub ka ümbruse rõõmsana nägemine, siis koheselt ei olda neutraalse eluolemusega yhel laine.

Vasta
#33
(29-01-2015, 15:30 )mtrxx Kirjutas: Rõõmsana tundub kodu hea ja soe koht, depressiivsena külm ja sisutu.

Seega emotsionaalne projektsioon on nihkes elu neutraalse olemusega.

Mõtlesin selle asja üle ja võrdlus jäi mulle veits segaseks. Prooviksin siinkohal omapoolset tõlgendust sellele anda. See hea ja soe võib vastanduda kahel erineval moel kahes erinevas suunas. Ühest küljest võib see tõepooelst vastanduda külma ja sisutuga, aga teisest küljest ka halva ning ohtlikuga.
Kui vastandada head halvaga, siis need tunudvad mõlemad olevat ühel tasandil. Kujundlikult öeldes on neil oma energia ja potentsiaal. Kui aga vastandada head ja sooja külma ja sisutuga siis see on teistsugune vastandamine. Siin on ühel poolel oma (tajutav) energia ning potentsiaal, teisel pool aga inertne sihitus.
Kui nüüd küsida, et kas maailmas on sihilikkuse nägemine vajalik, siis otseloomulikult on. See on otseselt seotud kannatuse ja rõõmuga. Kumbki neist pole füüsilised nähtused, millel oleks joonlauaga või kaaluga mõõdetavaid omadusi. Kuidas siis tunnetada nähtavate asjade juures midagi, mis võib põhjustada üht või teist? Paratamatult tuleb siis füüsilistele asjadele lisada juurde see mittefüüsiline aspekt, muidu oleks see mittefüüsiline komponent nähtavate asjade juures tajumatu. Mittefüüsilise all pean ma siis silmas potentsiaale.
Vasta
#34
Mõistan mida öelda tahate.

Inimesel on seega tendents omistada näiteks depressiooni korral nähtustele negatiivseid ja hirmutavaid omadusi(puudusi), mis on aga jällegi kallutatud maailmapilt.
Millegi puudumine pole negatiivne nähtus.

Päris neutraalsena ei saa vast midagi tunnetada ,sest pea alati on mängus emotsioonid.

Vasta
#35
Kõik, mis me oleme, on teadvus.
See, mis võimaldab meil tunnetada "individuaalsust", on meie vaatepunkt.
Inimeste maailmavaade ei olene sellest, milline on tema meeleolu, maailmavaade kas on või teda ei ole.

Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks.
Materialismile vastandlik filosoofiasuund on idealism, mis peab esmaseks teadvust.
Vasta
#36
Maailmavaade kyll, aga on ka teaduslike uuringutega tõestatud, et emotsionaalne häälestatus loob maailma enda ümber, tunnetusliku aspekti.
Ning see ei piirdu vaid iseenda heaoluga, samad emotsioonid kantakse ka üle objektidele.

Minu väide on, et kui inimene saab aru oma projektsioonidest, siis on paanika majas.
Inimene ei lepi sellega, et kui tähelepanelikult ümbrust jälgida, siis olenemata emotsioonist jääb vaadeldav objekt neutraalseks.
Olen seda ise kogenud ja katsetanud.
Vasta
#37
Tunnetuse subjekt on inimene, tunnetuse objekt on maailm.
Maailma tajutakse erinevalt, sest inimesed ja nende tajud erinevad.
Näiteks aega tajutakse erinevalt.
Vasta
#38
Kas saab öelda, et mehhaaniline mõtlemine/põhjus-tagajärg on kõige neutraalsem ja illusioonideta mõtteviis?
Vasta
#39
Mõtlemisviise on erinevaid.
Osa suudab erinevate mõtlemisviiside vahel ümber lülituda, teised on aga vähem paindlikud.
Loova mõtlemisega inimesed, kellel on kujutlusvõimet, on tänapäeva ühiskonnas rohkem hinnatumad.
Vasta
#40
Mis sorti põhjus-tagajärg suhtes sa räägid? Pean silmas seda, et põhjuse ja tagajärje vahel on mingi seos ja seda seost peaks kirjeldama mingit sorti teooria. Ei saa öelda lihtsalt, et on põhjus ja see omab tagajärge. Sellistest asjadest mõelded kasutame me kas intuitiivselt või teadlikult mingit neid kaht ühendavat teadmist.
Kui näiteks rääkida teaduslikust teooriast, siis teooria on kõige tugevam teadmine omas valdkonnas. Just selle pärast, et see kirjeldab põhjus-tagajärg seoseid. See teadmine pole aga jumalast antud ja meil pole sellele otsest ligipääsu. See tuleb meil avastada. Ning erinevates valdkondades on erinevad teooriad. Mitte selles mõttes erinevad, et nad omavahel konfliktis oleksid, aga teooriad on lihtsalt erinevad.
Teaduslik teooria on muidugi kõige neutraalsem teadmine, sest teadus on objektiivne. Vähemalt üritab olla niipalju kui võimalik. Asi on lihtsalt selles, et teaduslikud teooriad ei kirjelda kõike, mida kirjeldada oleks vaja. Selles kirjeldamata osas peame me siis lootma millelegi muule. Oma isklikele teooriatele (mitte siis teaduslikele) või filosoofide poolt välja mõeldud teooriatele. Moraaliteooriad on kindlasti eluliselt vajalikud, aga ka need pole teaduslikud teooriad. Kõik need teooriad üritavad kirjeldada mingit sorti põhjus-tagajärg seoseid ja neid teooriaid on väga palju paljudes erinevates kategooriates.

Kui sa pead mehhaanilisuse all silmas determineeritust, siis vähemalt füüsikas on siinkohal otsad lahtised. Kvantmehhaanika osas pole füüsikud suutnud kokku leppida, et kas see on deterministlik või mitte.
Ning see on vaid teadus ja füüsika. Kui rääkdia igapäevaelust ja kogemustest siis ... ma ei tea kust alustada või lõpetada.
Vasta
#41
(29-01-2015, 18:13 )mtrxx Kirjutas: Inimesel on seega tendents omistada näiteks depressiooni korral nähtustele negatiivseid ja hirmutavaid omadusi(puudusi), mis on aga jällegi kallutatud maailmapilt.

"People with depression process emotional information more negatively than healthy people."
http://www.scientificamerican.com/articl...A_facebook
Vasta
#42
(18-05-2017, 11:30 )Temimoor Kirjutas: Igaühe kohustus on oma maailmataju inventeerimine...
Kas just kohustus, aga mis on üldse maailmataju, sellesse võiks küll üle pika aja süveneda.
Siin üks uuem arvamus maailmataju kohta.

Artiklis kirjutatakse, et maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega.

On kaasatud ka teaduslikud uuringud.

Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne-tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud.

Inimese teadvuse päritolu on looduslik, mitte tehislik. Kuid kui inimese taju tunnetab enda teadvuse seost Universumi reaalse olemusega, siis sellest tekibki tal uus ja imetabane teadvuslik seisund, millest on täpsemalt kirjas Unisoofia valdkonnas

Inimese enda teadvuse olemasolu Universumis on tegelikult tohutult suur ime. See ime seisneb selles, et kuidas loodusseadustest tuleneb inimese enda teadvuse eksisteerimine. Loodusseadused ise on tegelikult just „olematuse päritoluga“ ( s.t. loodus- seadused on pärit olematusest ), sest nüüdisaegne Universumi füüsika järeldub suuresti just ajas rändamise füüsikateooriast, millest järeldub see, et Universumit ei ole tegelikult olemas.

https://sites.google.com/site/universumi...mad-teesid








Vasta
#43
Viimane jutt oligi ju sealt lingilt ja tõin selle ka ise ära.
Eelnevate postituste ajal seda maailmataju kohta käivat linki veel lugenud ei olnud.

Arvan, et see milline on inimese maailmataju, aitab moodustada ka maailmavaate. Tänapäeva inimese maailmataju on lõhestunud. Seda on igal pool märgata. Ei suudeta enam keskenduda olulisele.

Isegi sellele ei suudeta keskenduda, mis on maailmataju.
Siin üks postitus maailmavaate kohta:
(05-04-2017, 19:31 )Punahabe Kirjutas: Loomulikult propageerib terve foorum maailmavaadet mis pole üldiselt tunnustatud.
Seepärast jääb mõistetamatuks soovitus, et foorumlased peaks maailmataju inventeerima. Kas see tähendab, et kõigil peab foorumis olema ühene maailmavaade? Et kõik peavad järgima üht kohustuslikku maailmavaadet nii nagu nõukogude ajal? Ja kui teaduslikku materialismi ei järgi, siis head teed siit foorumist!?

Ometi on ammust aega ju teada, et materialistlik vaimupimedus on teaduse arengut pärssiv tegur. Teaduslik materialism kujunes välja alles 50.ndatel aastatel. Mis see teaduslik materialism on - seda saab igaüks ise järgi vaadata.
Idealismi all võidakse aga silmas pidada väga erinevaid positsioone ja suundi. On näiteks olemas objektiivne ja subjektiivne idealism ja absoluutne idealism.
Küsimus siis selline, et kuidas ja mil viisil peaks oma maailmavaadet revideerima? Millises suunas? Kas tagasi nõukaaja kohustusliku maailmavaate suunas või võib tänapäeval olla erinevaid maailmatajusid? Propaganda on see, kui püütakse inimestele peale suruda üht või teist maailmavaadet. Foorumis on tavaks peale suruda materialistlikku maailmavaadet.

Vasta
#44
(19-05-2017, 11:38 )Nofretete Kirjutas: Seepärast jääb mõistetamatuks soovitus, et foorumlased peaks maailmataju inventeerima. Kas see tähendab, et kõigil peab foorumis olema ühene maailmavaade? Et kõik peavad järgima üht kohustuslikku maailmavaadet nii nagu nõukogude ajal? Ja kui teaduslikku materialismi ei järgi, siis head teed siit foorumist!?

Inventeerimine kui mõiste ei ole kuidagi seotud mõistega ühesugune... Inventeerimine on rohkem nagu olemasoleva väljaselgitamine, arvele võtmine või mahakandmine. Sorteerimine ühesõnaga Laugh

Igale inimesele on kasulik isiklik inventuur. Tihtipeale on nii, et teised näevad sinu alateadvusesse paremini kui sa ise, just sellepärast, et sa inventuuri ei tee. Seepärast oled mõjutatav, solvud kergesti ja suures paranoias loed tekstidest seda, mida seal kirjas pole.
Vasta
#45
Maailmataju ei ole võimalik inventeerida.
Inventeerida saab näiteks kunstikogusid. Materiaalseid asju.
Aga püüan sinu raamatupidajalikke arvamusi mõista.
Näiteks raamatut "Jumalate võlurid" lugedes saab inventeerida varajasemaid teadmisi.
Saab aru, kus teadlased on ajaloo mõistmisel ja mõtestamisel vea teinud. Kui aega saan, siis teen inventuuri nendes teemades, kus toetusin Sitšinile või mõnede teiste arvamustele, mis tänaseks osaliselt ümber lükatud. Inventuuri kogutud teadmiste osas saab teha, kuid maailmataju ei muuda see sugugi.
Vasta
#46
(19-05-2017, 12:22 )Nofretete Kirjutas: Maailmataju ei ole võimalik inventeerida.

Saab ikka inventeerida. Kas ma tajun maailma kui ohtlikku paika või kui mõnusat paika kus olla; kas ma tunnen ennast siin halvasti või mugavalt; mis ohustab minu heaolu, mis annab turvatunnet jne wink


Vasta
#47
(19-05-2017, 16:20 )Temimoor Kirjutas:
(19-05-2017, 12:22 )Nofretete Kirjutas: Maailmataju ei ole võimalik inventeerida.

Saab ikka inventeerida. Kas ma tajun maailma kui ohtlikku paika või kui mõnusat paika kus olla; kas ma tunnen ennast siin halvasti või mugavalt; mis ohustab minu heaolu, mis annab turvatunnet jne wink

Ok, ma püüan inventeerida, kuigi see mõiste pole eriti selge. wink

Tajun maailma kui ohtlikku paika, eriti viimastel aastatel, kui sain teada tulnukate kurjadest plaanidest inimkonna suhtes.
Tajun, et tulnukad on segatud igavesti kestvatesse sõdadesse, eriti Lähis-Idas ja Aafrikas. Eesmärgiks on mustade ja valgete rasside segamise läbi luua uus orjarass. Samuti tajun, et tulnukate ja USA valitsuse kokkulepete järgi saavad tulnukad röövida inimlapsi ja neile võimaldatakse luua uus hübriidrass. Misjärel Maa inimkond tahetakse hävitada. Kuid ma arvan, et see ei õnnestu. Inimkond on liiga tugev Smile.
Ma pole kunagi tundnud planeedil Maa ennast mugavalt. Üks pidev ellujäämisvõitlus käib. Kuid saan alati endaga hakkama ja leian küllalt lõbu ja naeru igast eluetapist...eriti Para-webist.
Siiski on maailm täis ebaõiglust, korruptsiooni, valelikkust, manipuleerimist ja ahnust.
Mõnusalt saab tunda ennast vaid siis, kui sul on küllalt hea sissetulek ja mõnus kodu ning toredad kaaslased. Selles osas mul on küll vedanud, kuid kahjuks rõõm jääb üürikeseks, nähes sõpru ja kaasmaalasi virelemas ja vaevlemas.

Kokkuvõttes -võime teeselda, et Maa on imeline paik, aga ta pole seda. Isegi üürikesed rõõmud ja naudingud ei korva seda kurjust, looduskahju, vaesust, haiguseid, katastroofe, sõdu jmt, mis maailmas valitsevad on.
Vasta
#48
Veel üks näide mõne inimese maailmatajust on näiteks selline:

(11-01-2010, 13:50 )Celtic Kirjutas: Inimene on kompleksne olend, kelle olemus on tegelikult lihtsam, kui esialgu paistab. Suures plaanis koosneb inimene kolmest "komponendist" - keha, hing, vaim. Need kolm moodustavad ühtse terviku, inimest ei saa eksisteerida ilma nende kolmeta.

Vaim on killuke kõiksusest, iseseisvat teadvust omav olend, kes kogeb iseennast läbi kehastumiste. Inimeseks kehastumine algab hinge valimisest. Hing on elusäde,mille bil vaim "sünnib" meie ilma. Kui vim on iseseisev osa kõiksusest, mis omb isiklikku teadvust, ent on samal ajal osa kõiksusest, siis hing on vaimu poolt kõiksusest eraldatud valgus, mis ei oma isiklikku teadvust, vaid on puhas loomismaterjal.
Hing saab vaimuga üheks, vaim kogeb hinge kehastudes iseennast läbi hinge. Hing kannab endas kõike seda, mis on vaim, ent kehastudes jääb hingele alles vaid mälestus sellest ning kanal vaimuga. Füüsilises plaanis on kehastunud hing ühenduses taevase vaimuga läbi valgusniidi/kanali, vaimses plaanis aga hing=vaim kuid vaim ei võrdu hing.

Inimese arenedes mõistame me, et meie igpäevast elu juhivad kolm erinevat teadvust, ehk mina-pilti: tavateadvus, alateadvus ning üliteadvus.

Tavateadvus on loogiline teadvus, mis suhtleb füüsilise ilmaga, loob seoseid ning juhib inimese maist tegevust. Tavateadvus ongi ego.

Alateadvus on hinge teadvus. Hinge teadvuses on peidus meie ettekirjutatud saatuse käigud ning erinevate tavateadvuse poolt loodud seoste tõlgendused vaimses plaanis.

Üliteadvus on vaimne teadvus, meie vaim, mis otseselt meie ellu ei sekku, ent kust on meil võimalik teavet hankida.

Ego, ehk tavateadvus on vajalik, et ennast tunnetada inimesena. Ilma egota puudub meil identiteet, läbi mille me iseendit peaks kogema.
Alateadvus on vaid vahend umbejooksnud võimluste ja seoste talletamiseks, see on koht, kus elavad meie potensiaalid.

Egost on tehtud mingi koletis tänapäeval, miski, millest tuleb tingimata lahti saada, sest ainult siis on elu ilus. See on tüüpiline uusajastulaste käitumine, mis on vajalik selleks, et hingi püüda (kaotades oma maise identiteedi, on lihtsam eksinud hinge enda poolele meelitada.).

Kõik need egoismi ilmingud, mida pidevalt esile tuuakse (vajadused ennast eksponeerida ja olla kiidetud, soov näidata ennast teistest targemana jne) on tegelikkuses hoopis meie alateadvuse probleemid. Meie hing, mida meil on vaja vaid elusädeme saamiseks, kannab endas hirme, millest suurim hirm on olla üksi. Hing on kollektiivset mälu kndev valgus, mis sündimise ajaks eraldatakse kõiksusest - kogu olemasolevast. Seda küll näiliselt, ent hirm varjutab tema seljataguse. Kõik, kes manipuleerivad egoga ning käsivad egost loobuda, mängivad tegelikult just sellele hirmule - ilma egota hing on haavatav ning kergesti manipuleeritav. Egoism aga mõistena on täielikult alateadlik tung kuuluvustunde suunas, miski mis peaks kompenseerima eraldatusetunde hinges.


Vasta
#49
(19-05-2017, 16:20 )Temimoor Kirjutas: Saab ikka inventeerida. Kas ma tajun maailma kui ohtlikku paika või kui mõnusat paika kus olla; kas ma tunnen ennast siin halvasti või mugavalt; mis ohustab minu heaolu, mis annab turvatunnet jne wink
Siinkohal räägid sa tajupunti muutmisest inimeste teadvuses. Oleksid kohe tajupunkti muutmisest rääkinud, millest paljudes teemades varemgi juttu on olnud, oleks arusaadavam. Maailm on kogu universum.
Küsimus on selles, kas inimese maailmapilti on kaasatud kogu universum või ei ole.
Mis on maailmavaade? Maailmavaade on maailma ülesehituse kohta meie poolt (kas teadlikult või ebateadlikult, järjekindlalt või ebajärjekindlalt) omaks võetud oletuste hulk. Niisiis koosneb maailmavaade teatud hulgast põhilistest oletustest, mis on üksteisega rohkem või vähem kooskõlas, milles ollakse rohkem või vähem tõesed.
http://raulpage.org/universum/

Mina ütleksin, et maailmapilti saab laiendada. Lisada sinna näiteks kogu universum. Sealjuures ka maa-välised tsivilisatsioonid ja Maal varem elanud tsivilisatsioonid. Tajuga on aga teised lood. Näiteks pimedad ja kurdid tajuvad maailma teisiti kui terved inimesed. Kuidas nende inimeste taju inventeerida?
Ka tajuvad olendid teistelt planeetidelt maailma hoopis teisiti.

Kui osatakse tajupunkti muuta, siis osatakse ka hirmudest vaba olla. Näiteks hirmust, et foorumi on haaranud enda haardesse mingid propagandistid, kes tahavad inimeste maailmavaadet muuta. Maailmavaade ei allu propagandistidele, maailmavaade tekib sellest, milline on inimese taju teda ümbritsevas maailmas.
Näiteks lapsed tajuvad end turvalisena ainult siis kui teda ümbritsevad mõlemad vanemad: ema ja isa. Inimesed tunnevad end hästi foorumis siis, kui siin ei vaielda tühja-tähja üle. Kui siin tõsiselt arutletakse ühe või teise nähtuse üle.

Muidu seda tajupunkti saab muuta erineval moel. Aga seda sa ju kindlasti tead. Ei saa muuta aga teise inimese tajupunkti ega sundida teda oma tajupunkti muutma.



Vasta
#50
Natuke mõisteid siis vikipeediast:

Tsitaat:Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Filosoofias mõeldakse taju ehk meeltetaju all ümbritseva maailma teadvustamist meelte abil.

Ma kindlasti ei rääkinud mingist tajupunktist, sest mina tean seda terminit vaid Castaneda teostele tuginedes ning aiman üsna ähmaselt, mida see endast kujutab.

Aga propaganda sinu maailma tajumist justnimelt mõjutabki. Kui sa ikka kuude ja aastate viisi loed ainult statistikat sellest, kui palju iga päev tuli üle piiri pagulasi või toimus vägistamisi, siis hakkad sa tundma, et nad kohe jõuavad siia ja hakkavad sind vägistama. Su teadvuses paljuks muuks enam ruumi ei jagu, ta on hõivatud ainult selle teemaga ning see tundub sinu maailmas kõige tähtsam probleem. Vähe sellest, sa ei saa aru, et miks teised inimesed ei ole juba paanikas. Sa hakkad neid valgustama selle "maailma kõige tähtsama probleemiga" ning kui mõni julgeb kahelda sinu "kõige tähtsama probleemi" tähtsuses, siis... toimub see, mis toimub siin foorumis.

Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat