[Skarre]

Palju on räägitud meedia, eriti meelelahutusliku meedia mõjust noortele (ja täiskasvanutele), eriti vaadates viimase paari aasta arenguid meelelahutustööstuses (vt Miley Cyrus, Lady Gaga, Katy Perry, aga ka Britney Spears jms, väga kummalised ja kohati õõvastavad muusikavideod jne)

Selle teema eesmärgiks on aga tuua näiteid, kuidas mänguasjad või mängud potentsiaalselt lapsi mõjutavad (või ühiskond nende mänge mõjutab). Ühes teises foorumis oli hiljuti teema laste muutunud kodumängimisest. Kokkuvõtlikult vanasti mängiti ikka nõudepesemist, söögitegemist ja beebil mähkmete vahetamist. Täna on kõnepruuk oluliselt agressiivsem ning markantsemad näited olid tüdrukust, kes rääkis mängutelefoniga - "ei lähe jälle purjus peaga sõitma, ma peitsin su autovõtmed ära, tule parem koju, sul pole niikuinii raha, ma ei anna sulle rohkem"

Viimati jäi mulle silma selline PlayMobile'i mängukomplekt:

Komplekti nimeks on "City Action" (linnamärul toortõlkes), mis laseb lastel mängida protestivaid kodanikke ohjeldavaid politseinikke. Neil on püstolid, automaatrelvad, gaas ja kurjad koerad, kes protestivaid kodanikke hammustavad.


Varem on silma jäänud kogu Monster High mänguasjade frantsiis, Wikipedia link siin:

Monster High (ENG)

Vigilant Citizen kogu oma dramaatilisuses on neist ka artikli kirjutanud:

Vigilant Citizen: Monster High Illuminati Agenda

Pilt Monster High seltskonnast:

http://jasonhuskins.files.wordpress.com/...3b9bkh.jpg


Veel üks Playmobili mängukomplekt, sedakorda Hazmati ülikondades mehed



Stripparimäng koos harjutusposti ja mängurahaga

http://cdn-www.cracked.com/articleimages...ipperb.jpg


EDIT: lisasin lingi kirjelduse

[Veli Joonatan]

Maailm muutub väga kiiresti viimasel ajal!
Armsad mängukarud on asendunud teate isegi milliste mänguasjadega.
Raamatud - Astrid Lindgreni omad ja sari "Seiklusjutte maalt ja merelt" on olematud tänapäevastele noortele.
Neid asendavad arvutimängud.
Milliseid muutusid see võib kaasa tuua ei oska ennustada.
Kokkuvõttes - kõik need südamlikud raamatud ja mänguasjad millest tänapäeva lapsed on ilma jäetud mõjutavad meie tulevikku - MATRIXIT.
Julmemuse suunas.
Või eksin?

[meriin]

Jutt on tõepoolest õige. Ka minu arust on praegused mänguasjad liiga kummalised. Eriti hirmsad olid ühed nukud, mida kusagil mänguasjade ajakirjas nägin. Need olid koerapea ja Barbie kehaga nö. naised. Oma tütrele ei hakka ma iialgi selliseid koletisi ostma. Õnneks on tema veel väike. Mängib armsate karvaste loomakestega ja tavaliste nukkudega. Vanem poeg aga seevastu tunneb huvi erinevate mänguasjade vastu. Väga jubedaid kolle pole talle ostnud.
Arvan, et tulevik oleneb suurel määral meist, lastevanematest. Kas me oskame oma lastele piisavalt selgeks teha, mis on hea ja mis on halb?
Mina pole küll kindlasti mingi ideaalne lapsevanem, kuid seletan alati pojale, milline tegelane toob kurjust ja milline mitte.Ta saab sellest väga hästi aru ning oskab heal ja pahal vahet teha.
Arvutimänge mängib väga harva ja Lindgreni raamatud on läbi loetud.
Aga kui vaadata seda, mis toimub mänguväljakul, kui 7 kuni 8 aastased poisid koos on, siis tuleb vaid ohata. Ei tea, kuidas vanasti oli. Praegu on lausa õud kõrvalt kuulata, kuidas poja sõbrad räägivad. Milline vihkamist täis tekst tuleb nende armsate laste suust...Lastevanematel pole vist aega asju seletada...

[theodor]

Arvutimängud on tegelt soovitusega alates mingist vanusest alates, aga vanemad millegipärast ostavad ikka noorematele. Kulgu vaadates pole kaugel tragöödia, oleme väike riik ja tõenäosus väiksem, aga mitte olematu.

[excubitoris]

Meriin - ma ei arva, et see nüüd "vihkamine" on - nad lihtsalt imiteerivad kodust ja meediast tulevat juttu teadvustamata üldiselt selle sisu. Olen mitmel korral olnud tunnistajaks kus laps räägib - nohh midagi sellist mida vanem tema suust kuulda ei tahaks ja ääri veeri uurimine tuvastab, et ega ta tegelikult täpselt tea MIDA ta räägib aga kuna teised seda räägivad siis tema ikka ka.
Ohtlik on see selles mõttes, et laps harjub ära selliste mõistetaga ja võtab neid kui loomulikke. Kui ta siis lõpuks teada saab mida ta räägib siis see on tema jaoks loomulik ja ei midagi hirmsat ja vanemad imestavad kust laps selle võttis. Soovitan pilgu peale visata sellisele kanalile kui Cartoon Network kus otsene füüsiline vägivald ja arvete õiendamine ja mida söödetakse sisse lastele varakult. Selle kõrval olid minu lapsepõlve Tom ja Jerry ja isegi see Nu pogodi lausa roosa-nunnu-mannakreem.

[Skarre]

Hea Angervaks, ootasingi, et keegi sellega välja tuleks. "Noorus on hukas" ütles vist juba Caesar.
Teemapüstitusest aga lähtub, et mitte noorus pole hukas, vaid see vanem põlvkond. Nagu excu mainis, siis lapsed ei tunneta teatud eani oma kõnet/käitumist sotsiaalses kontekstis, vaid replikeerivad nendele kättesaadavat reaalsust.

Probleem tekib siis, kui see peegeldus saab ükskord tõelisuseks või kui nad üles kasvades ei oska nois asjus enam midagi negatiivset näha ja peavad seda normaalseks (selle näitel ülevalpool protestijaid kinnipidavad eripolitseinikud või striptiisipost). Laps mängib ikka oma mängu, aga temas kinnistuvad muud tõekspidamised.

Mis puutub arvutimängudesse - esindan seda hoovust, kes ei usu, et arvutimängud rahumeelse ja muidu terve inimese vägivaldseks muudavad. Suure rõõmuga võtan ka ise crowbar'i kätte ja asun peakrabisid jahtima või teen mõnikord sõpradega Counterstrike'i (üks populaarsemaid laskmismänge), aga ei ole märganud mõrvarlikke tendentse, pigem on raskusi sääse löömisegagi. Kui aga on juba olemas teatud eeldused, siis võib tõepoolest piir reaalsuse ja mängu vahel hägustuda.

Vere ja vägivalla nägemine küll tuimestab inimest, ent selle tõttu ongi seatud toodetele vanusepiirangud, mis võtavad arvesse ealisi iseärasusi ning võimalikku suutmatust reaalsust mängust eristada. Selgelt neid ei jälgita (ka ise mängisin eapiirist oluliselt allpool olevana Wolvensteini vms), aga no sõda on küll mängitud ajaloo algusest peale, puutokkidega joostes oli lihtsalt tervislikum.

Paar leidu lisan ka.
Esimene neist on üpris vana, kui sootuseliikumine alguse sai, siis üks naine andis oma tütrele mängimiseks nii nukud kui mänguautod. Tulemus on siin:



MMORPG (massively multiplayer online role-playing game), rollimäng kus kasutajad reaalajas üksteise vastu mängivad, The Secret World. Mängus on kolm factionit, mille hulgast valida saab: Illuminati, Templirüütlid, Draakonid (igaüks siis mingi salaühing, esindatud vastavalt Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia). NB - vt Illuminati gaasimaski. Nende slogan on muide "Sex, drugs and Rockefeller" ehk "Seks, uimastid ja Rockefeller"



Siin saab teha testi, mis ütleb, millisesse salaorganisatsiooni sina kuuluksid (test inglise keeles): Which Secret Society Suits You Best?

Keda huvitab, siis mina sain kunagi testi tulemuseks Dragon ja mängin ise ka drakut.

Siin mängu ametlik kodulehekülg:
The Secret World


Ülalpool oli kirjeldus looma peaga naisenukkudest, siin analoog, moehobused, ehk siis midagi... ee... avaliku naise ja hobuse vahepealset, "et ühendada väikeste tüdrukute armastus hobuste ja moe vastu", nagu ütles tootja.



Siin ka väga kummaline mänguasi, tasuks vaadata ka, milline tüdruk karpi illustreerib



Tätoveeringu-Barbie (kas varsti näeme trampstampidega 12-aastaseid?)



Tätoveeringu-mänguasi:



Natuke teistsugune tätoveeringu-mänguasi:



Beebi-kontsakingad:



Internetiklassikaks saanud raseerimis-nukk:




Strippar-nukk:

[Veli Joonatan]

Miks noored ei viitsi lugeda?
Astrid Lindgreni raamatuid ja sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt".
Ja ka muud kirjandust?

[Foorumlane]

Harry Potter Nimbus 2000 Vibrating Broomstick



Rafiki on Simba Sodomy Figurine




Mnjah...


Meenusid mõned. Neid on tegelt tuhandeid samasuguseid perverssuseid.

[Ken]

Olen pidanud pealt nägema oma naise väikevenna negatiivset arengut. Mida teha, kui väiksemal vennal (5a) on eeskujuks vanem vend (15a), kellele meeldivad sõjakad videomängud, mis on ilmselgelt väiksemale vale pealt vaadata. Mäletan, et üks populaarne mäng oli/on GTA (mingi neljas osa vist). See on siis mäng, kus peategelane käib või sõidab mööda Ameerika tänavaid ja saab teha mida tahab seal. Seal olid muidugi missioonid, mis oli mängu põhimõte aga "lahe" oli ka niisama käia ja tulistada või peksa anda suvalistele inimestele tänava peal ja röövida neilt raha, mis peale tapmist välja pritsis. Ja kui suurem vend enam ei viitsinud, või tormas telefoni kõne peale minema, siis jäi väiksem edasi toksima. Ja temale siis jäigi see viimane lõbu, sest see ei nõudnud erilist oskust (ühe nupuga liigud edasi ja teisega tulistad või tambid jalaga teise sodiks, kuni vereloik väljas ja raha käes. Kellel rohkem huvi selle mängu kohta, siis youtube on täis neid õpetusi, kuidas mängida. Ning natuke on sellest ka siin, selles õõvastavas dokumentaalis.Algab 1:23
http://youtu.be/hG9K5gU4Y18

Nüüd viis aastat hiljem on asi nii, et peale kooli kohe mängima, mingit õppimist ei toimu, sest keskendumine on tema jaoks ületamatu probleem, väljas ei käi, sotsiaalne elu puudub väljaarvatud mõned kellega mänge ainult vahetab, väljaspool kodu sõna suust ei saa, kodus see-eest käib terror ja manipuleerimine ning päevavalgust ta praegusel ajal ei saa.

Minu isiklik arvamus on, et noorte üheks hukatuse tõukeks saabki see kaasakiskuv virtuaalne maailm, mis on narkootilise toimega ja kiire vaimne allakäik.

[Skarre]

Olen pidanud pealt nägema oma naise väikevenna negatiivset arengut. Mida teha, kui väiksemal vennal (5a) on eeskujuks vanem vend (15a), kellele meeldivad sõjakad videomängud, mis on ilmselgelt väiksemale vale pealt vaadata. Mäletan, et üks populaarne mäng oli/on GTA (mingi neljas osa vist). See on siis mäng, kus peategelane käib või sõidab mööda Ameerika tänavaid ja saab teha mida tahab seal. Seal olid muidugi missioonid, mis oli mängu põhimõte aga "lahe" oli ka niisama käia ja tulistada või peksa anda suvalistele inimestele tänava peal ja röövida neilt raha, mis peale tapmist välja pritsis. Ja kui suurem vend enam ei viitsinud, või tormas telefoni kõne peale minema, siis jäi väiksem edasi toksima. Ja temale siis jäigi see viimane lõbu, sest see ei nõudnud erilist oskust (ühe nupuga liigud edasi ja teisega tulistad või tambid jalaga teise sodiks, kuni vereloik väljas ja raha käes. Kellel rohkem huvi selle mängu kohta, siis youtube on täis neid õpetusi, kuidas mängida. Ning natuke on sellest ka siin, selles õõvastavas dokumentaalis.Algab 1:23
http://youtu.be/hG9K5gU4Y18

Nüüd viis aastat hiljem on asi nii, et peale kooli kohe mängima, mingit õppimist ei toimu, sest keskendumine on tema jaoks ületamatu probleem, väljas ei käi, sotsiaalne elu puudub väljaarvatud mõned kellega mänge ainult vahetab, väljaspool kodu sõna suust ei saa, kodus see-eest käib terror ja manipuleerimine ning päevavalgust ta praegusel ajal ei saa.

Minu isiklik arvamus on, et noorte üheks hukatuse tõukeks saabki see kaasakiskuv virtuaalne maailm, mis on narkootilise toimega ja kiire vaimne allakäik.

Mina vaataksin esmalt ka vanemate poole - mitte 15a puhul, aga 5a rübliku puhul kindlasti. Vanematel peaks siiski eksisteerima mingi kontroll nii väikese lapse üle. Vägivalda ära hoida pole tõenäoliselt võimalik (mängiti ka 100 aastat tagasi indiaanlasi-kauboisid, skalpe trofeedeks kogudes), ent selle olemus ja tüvi on äärmiselt olulised. Mängida "sõda" või selletaolisi mänge poistega õues arendab strateegilist mõtlemist, kinnistab sõprussuhteid, loob territoriaalsuse tunnetamist ja hulganisti muid positiivseid asju. Positiivseim osa muidugi õues ringi silkamine.

Kui vanematele sobib, võib laps mõne aja ka arvutis veeta, aga sisu peaks olema sellegipoolest arendavam kui GTA. Kuigi mulle juba põhimõtteliselt ei istu idee viieaastasest poisist, kes praeguste ilmadega õues hullamise asemel kuskil pimedas toas arvutit toksib, oleks olukord parem, kui mänguks oleks nt Civilization v Crusader Kings vms

Saan aru, et nüüd ta on juba 10a? Ikka mängib GTAd? Milles avaldub kodune terror? Kas mängib MMORPGsid või lihtsalt multiplayeris? Sel juhul ma ei ütleks, et sotsiaalne elu puudub, see on lihtsalt virtuaalne võib-olla.

Teema eesmärgiks on vaadelda, kuidas lapsi tahtlikult mõjutatakse - videomängud on kahtlemata selleks üks parimaid vahendeid, ent selles situatsioonis ei ole ma kindel, et just videomängud see kurja juur on

[theodor]

Nuh selline pole ainujuhtum. Tean kah ühte üksikema, kelle nii 8 aastane poeg istub kah koguaeg virtuaalis ja ei käigi väljas, alati leiab mingi vabanduse, et tuppa arvutiekraani taha tagsi saada. Laps ei oska vabas looduses üldse käituda, kõik on nagu võõras talle ja ebamugav.

[Trichinella]

Mina vaataksin esmalt ka vanemate poole - mitte 15a puhul, aga 5a rübliku puhul kindlasti. Vanematel peaks siiski eksisteerima mingi kontroll nii väikese lapse üle.

Olen päri. Kõik algab lastetoast. Korraliku lastetoa ja kasvatuse puhul üldjuhul pole enam vaja 15 aastast kontrollida. (On muidugi ka kahjuks erandeid.) Samas ei maksa unustada, et suur osa lastetoa kujundamisel sõltub ka riigist ja riigi poolt finantseeritavatest lasteaedadest. Selles osas on möödalaskmisi palju. Venekeelsed ja kakskeelsed lasteaiad, Raha puudus lasteaiaõpetajate koolitamiseks ning infrastruktuuride korrashoiuks jne. Suuresti on see ka kohalike omavalitsuste tegemata jätmine. Tallinna puhul saab välja tuua erilise kurioosumi - laste ja lasteaedade arvelt tehakse erakonna televisiooni mis on suunatud riigivastastele elanikele venemaa propaganda ning kohaliku desinfo edastamiseks, (sm. Edgar avas äsja just teist korda avatud uisuvälja jne.), kulutatakse meeletult maksumaksja raha erakonna reklaamiks ja erakonna omaniku isikukultuse tarbeks. Oh jah. Seda võiks jätkata üsna pikalt.

Kõik see väärib tegelikult hoopis uut ja asjakohasemat teemat mis sobib täiesti vandenõude alla aga sõnastada saab seda päris mitmel erineval viisil ja üsna mitmel kitsusastmel. Mida avaram teema seda laialivalguvam jutt.

[Skarre]

Olen nõus, et Tallinnas on asjad viltu ja kakskeelsetele või venekeelsetele haridusasutustele olen väga vastu, aga lasteaiaõpetajate tasemest/palgast vms palju hullem on tõik, et inimesed ostavad oma elu sisse. Lapsi ei pea kasvatama vanemad, vaid lasteaed, kool, meedia, riik (!!) ja omavalitsused.

Mina pidin lasteaias oma lugemisoskust varjama ja salaja teki all lugema, ühtlasi õppisin ise vasaku käega kirjutama, niikaua karistati kui hakkasin parema käega kirjutama. Ei mäletanud, et keegi oleks pröökanud suurelt, kuidas lapsele liiga tehakse. Kasvatajaid oli meil 2, mitme rühma peale. Kukkusin luurekat mängides põlvi veriseks ja õppisin teelehti lakkuma ja haavale peale panema. Sai mulda söödud ja ronimispuudelt alla kukutud, unepausi ajal katusele ronitud ja sada lollust tehtud. Mingi väike aed oli lasteaial ümber küll, aga mitte sellised udupeened vanglaaiad, nagu täna. Lasteaia söögid on jätnud siiani sisse mõned traumad, mille tõttu mõni toit alla ei lähe. Ja see lõhn on alatiseks meeles.

Lapse saamine peaks ideaalis olema ikkagi planeeritud sündmus ning vanemad peaksid olema võimelised hindama tuleviku elukvaliteeti, võttes sellele vastavalt otsuseid vastu. Hakata süüdistama lasteaeda, riiki, kooli, õpetajaid ja kõiki teisi, olles ise lootoseõieke fekaalimeres, õpetataksegi lastele edasi abitust, saamatust ja oskust näha süüd vaid teistes, vastutusest isiklikult loobudes.

Ja veel - riik lasteaedu ei rahasta. Lasteaedade puhul on tegemist munitsipaalteenusega, mida korraldab omavalitsus. Eestlaste probleemiks on see, et kui kõik lasnamäe venelased koonduvad ühte ja valivad ühtemoodi, siis iga eestlane tahab oma Mihkli eest hääletada, ja nii need hääled jagunevadki. Tuleks kasutada esimese vabadussõja (selle 1208-1227) võtteid ja lõpuks ühineda. Siis saab ka omavalitsuse elu parandada. Paraku kehtib aga mentaliteet, et "aga minu hääl ei muuda midagi".

Kodanikul on mitu varianti - kasvatada enda last ise kodus (ema), kasvatada enda last ise kodus (isa), kasvatada enda last vanavanemate/sugulaste abiga ise kodus, panna laps munitsipaallasteaeda, panna laps eralasteaeda, panna laps eelkooli, palgata statsionaarne lastehoidja (au-pair), kasvatada last kodus tehes kodust tööd jne jne jne. Ma ütleks, et valikuid, mida enne paaritumist arvesse võtta, justkui oleks.

Seda kõike arvesse võttes rõhutan, et Tallinna linna raha kasutamine on täiesti ebaotstarbekas ning hea meelega näeksin suuremaid investeeringuid lasteaedadesse. Aga sellest rohkem meeldiks mulle, kui parandataks ära tänavad, võetaks maha daatšad ning muutes Balti jaama ja bussijaama ümbruse selliseks, et välismaalasena siia sisse sõites ei kipuks Vene vestmikku otsima ja kodustele sõnumit saatma, et "saabusime NLi aegsesse sõjatsooni, saatke nailonsukki ja toidupakke"

[Minaelan]

Mina vaataksin esmalt ka vanemate poole - mitte 15a puhul, aga 5a rübliku puhul kindlasti. Vanematel peaks siiski eksisteerima mingi kontroll nii väikese lapse üle.

Olen päri. Kõik algab lastetoast. Korraliku lastetoa ja kasvatuse puhul üldjuhul pole enam vaja 15 aastast kontrollida. (On muidugi ka kahjuks erandeid.) Samas ei maksa unustada, et suur osa lastetoa kujundamisel sõltub ka riigist ja riigi poolt finantseeritavatest lasteaedadest. Selles osas on möödalaskmisi palju. Venekeelsed ja kakskeelsed lasteaiad, Raha puudus lasteaiaõpetajate koolitamiseks ning infrastruktuuride korrashoiuks jne. Suuresti on see ka kohalike omavalitsuste tegemata jätmine.

Tegelikult on see teema palju olulisem kui misiganes muu teema.

Meie lapsed hakkavad tegema tulevikku, ühiskonda ja meie riigi tulevikupoliitikat, hoolitsevad meie eest kui oleme 95-aastased jne

Kuidas me neid kasvatame, kas hoolime neist rohkem kui materiaalsetest väärtustest, kas jagame neile armastust ja väärtushinnanguid...kas peame neid endiga võrdseteks isiksuteks jne...see on nii oluline, et ma isiklikult tahaksin selle ELU peamiseks ülesandeks teha.

Kõik oma lapsed panin ma lasteaeda alles aasta enne kooli...lihtsalt sotsiaalse suhtluse mõttes, sest pidasin oluliseks neile anda 100% oma armastust, tähelepanu, hoolivust jne just esimesed 6 aastat, mil lapse isiksus välja kujuneb.
Kõik need 1-10 aastat, mis tunduvad lapsevanemale rasked ja justkui oma iskliku elu arengu kohalt mahavisatuks, on tegelikult määratu tähtsusega.
Näen vahel linnas ja ka rannas, kuidas lapsevanemad oma mõneaastaste laste peale karjuvad, neid nagu orje kamandavad...või siis vastupidi...teevad kõik, et oma võsukese igat kapriisi täita.

Pagan, vahel tahaks lausa karjuda neile, et iga sõna, iga tunne, iga tegu, mida te oma lastele teete, on teie endi TULEVIKU ALUSKIVID...

[Skarre]

Mina vaataksin esmalt ka vanemate poole - mitte 15a puhul, aga 5a rübliku puhul kindlasti. Vanematel peaks siiski eksisteerima mingi kontroll nii väikese lapse üle.

Olen päri. Kõik algab lastetoast. Korraliku lastetoa ja kasvatuse puhul üldjuhul pole enam vaja 15 aastast kontrollida. (On muidugi ka kahjuks erandeid.) Samas ei maksa unustada, et suur osa lastetoa kujundamisel sõltub ka riigist ja riigi poolt finantseeritavatest lasteaedadest. Selles osas on möödalaskmisi palju. Venekeelsed ja kakskeelsed lasteaiad, Raha puudus lasteaiaõpetajate koolitamiseks ning infrastruktuuride korrashoiuks jne. Suuresti on see ka kohalike omavalitsuste tegemata jätmine.

Tegelikult on see teema palju olulisem kui misiganes muu teema.

Meie lapsed hakkavad tegema tulevikku, ühiskonda ja meie riigi tulevikupoliitikat, hoolitsevad meie eest kui oleme 95-aastased jne

Kuidas me neid kasvatame, kas hoolime neist rohkem kui materiaalsetest väärtustest, kas jagame neile armastust ja väärtushinnanguid...kas peame neid endiga võrdseteks isiksuteks jne...see on nii oluline, et ma isiklikult tahaksin selle ELU peamiseks ülesandeks teha.

Kõik oma lapsed panin ma lasteaeda alles aasta enne kooli...lihtsalt sotsiaalse suhtluse mõttes, sest pidasin oluliseks neile anda 100% oma armastust, tähelepanu, hoolivust jne just esimesed 6 aastat, mil lapse isiksus välja kujuneb.
Kõik need 1-10 aastat, mis tunduvad lapsevanemale rasked ja justkui oma iskliku elu arengu kohalt mahavisatuks, on tegelikult määratu tähtsusega.
Näen vahel linnas ja ka rannas, kuidas lapsevanemad oma mõneaastaste laste peale karjuvad, neid nagu orje kamandavad...või siis vastupidi...kõik teevad, et oma võsukese igat kapriisi täita.

Pagan, vahel tahaks lausa karjuda neile, et iga sõna, iga tunne, iga tegu, mida te oma lastele teete, on teie endi TULEVIKU ALUSKIVID...

väga õigesti öeldud, 100% päri

[Minaelan]

Pagan, vahel tahaks lausa karjuda neile, et iga sõna, iga tunne, iga tegu, mida te oma lastele teete, on teie endi TULEVIKU ALUSKIVID...

Igaüks kasvatab nagu oskab ja õigemaks peab.

See ongi vale mu meelest.
Olen sellele mõelnud väga palju, et see kõik on nagu loterii, et kellele sa sünnid ja kes kuidas inimelust hoolib, kes kuidas last kasvatab jne...see on liiga, liiga palju juhuse ja hoolimatuse hooleks jäetud.
Kõike tähtsat me planeerime, kavandame ette, õpime aastaid... aga seda kõige tähtsamat mitte.
Kuigi ma ei pea õigeks, et meie valikuid ja elu kontrollitakse mingisuguste...poolt, siiski arvan, et sellise imelise olemuse, nagu lapse sündimine kellegi peres/kodus, peaks siiski kuidagi olema reglementeeritud, õigustatud, pere valmisolekut kontrollitud, heaks kiidetud kõigi parameetrite järgi...mis iganes... sest vastasel juhul me lihtsalt ise hävitame oma rahvast ja tulevikku.

[Trichinella]

Kuigi ma ei pea õigeks, et meie valikuid ja elu kontrollitakse mingisuguste...poolt,

Iga üks on oma õnne sepp. Stardiplatvorm on üldiselt kaasas lastetoast. Seda küll eranditega seinast seina. Samuti hakkab mängima suuresti ka ümbrus kus lapsed vabalt liiguvad.

Mis aga puutub laste mõjutamisse mänguasjade/mängudega siis on jäme ots siiski vanemate käes.

[Skarre]

Ma arvan ka, et reguleerimisega midagi suurt ära ei tee, pigem muutub ühiskond veel tõbisemaks - hea näide on riigid, kus laste emalt ära võtmine on muutunud juba heaks psühholoogiliseks relvaks. Või näiteks lapsed, kes lähevad sotsiaaltöötajatele rääkima, kuidas vanemad ahistavad ja peksavad, kui tegelikkuses isa keelas arvutimängu mängida... Pealegi pole ükski test lollikindel. Tee midagi lollikindlaks, ja leidub suurem loll - öeldakse.

Olen Trichinellaga nõus. Mänguasju, mängutüüpe jms saavad/õpivad lapsed ikka eelkõige vanematelt. Meenub siin üks tuttav, kelle laps oli rahutu (6kuune imik) ja noor ema leidis YouTube'ist mingi narkootikumidest ja neegritest pakatava muusikavideo, mis paistis last rahustavat. Kui imik nutma hakkas, pani talle iPadi alusega kõhu peale ja lasi videot vaadata.

Esiteks tekib lapsel tähelepanuhäire (palju vilkuvaid liikuvaid pilte ja lärmi), aga teiseks jäävad need mälupildid talle ikkagi alateadvusesse alles. Ma küll ei üllatuks, kui sellest poisist saaks tulevikus seesama GTA-mängur.

[Minaelan]

Ma arvan ka, et reguleerimisega midagi suurt ära ei tee, pigem muutub ühiskond veel tõbisemaks - hea näide on riigid, kus laste emalt ära võtmine on muutunud juba heaks psühholoogiliseks relvaks. Või näiteks lapsed, kes lähevad sotsiaaltöötajatele rääkima, kuidas vanemad ahistavad ja peksavad, kui tegelikkuses isa keelas arvutimängu mängida... Pealegi pole ükski test lollikindel. Tee midagi lollikindlaks, ja leidub suurem loll - öeldakse.

Ka mina olen sellega nõus, et keeldudega midagi paremaks ei muuda. Samas ka praegune lastekasvatamine ja laste soetamine on täiesti mäda...

Enamus praegu Ukrainas, Venemaal, Süürias, Iisraelis jm sõdivaid ja teineteist IDEEDE ja MAAILMAVAATELISTE ERINEVUSTE eest tapvaid inimesi on minuealiste lapsed....

Peab ju olema mingi parem moodus...et kõik lapsed oleks oodatud, armastatud ja üles kasvatatud täisväärtuslikeks ning ühiskonnale kasutoovateks liikmeteks...või?

See, et igaüks on oma õnne sepp...see on õige.

[Skarre]

Kõik sõdivad inimesed on kellegi lapsed.

Aastal 2006 või 2007 (täpselt ei meenu) läks minu väga hea sõber Afghanistani palgasõduriks. Rääkisin temaga MSNis, kui nägin, et ta on online, arvates, et ta siiski ei läinud. Vale! Ta istus parajasti oma miinipilduri otsas ja ütles "brb ma lasen kähku objekti õhku".

Ta läks sinna mitte ideede eest võitlema, vaid 45 000 krooni kuus saama. Toredate edukate vanemate laps. Teda ka mitte ei soetatud, vaid eostati täiesti loomulikul teel. Armastati ka. Aga 45 kilo tundus lihtsalt ahvatlevam, kui mõne "terroristi" elu.


Ja teisalt - 90ndate lõpus/2000ndate alguses käisin pianistina palju Euroopas tuuritamas, sõitsime orkestribussiga alati läbi Poola. Seal oli üks mustlasküla - riik oli ehitanud vägevad "euromajad" tasuta korteritega ja maksis eksponentsiaalset tasu - esimese lapse eest ühekordset, teise eest 2kordset kolmanda eest 3kordset jne. Vaatasin siis, kuidas mustlased ikkagi oma räpastes onnides elasid ja nälginud lapsed bussi ründasid, et kerjata. Saatja rääkis, et munitsipaalkortereid nad üürivad välja ja lapsi teevad raha pärast. Oi kuidas ma lootsin, et Eestisse kunagi sellist süsteemi ei tule...

Ma vaatan õpetajana ka praeguseid lapsi ning kuna ma tegin suhteliselt kiiresti selgeks, et minu juurde pole mõtet mingite euroklauslitega tulla või rääkida, et "päevakajalised teadmised" polnud e-koolis kordavate küsimuste all, siis näen, et paljud õpetajad on päris hädas praeguste noortega - kes on noorte täiskasvanute peegel. Samas julgelt ütlen, et noorte puhul on veel lootust. Loen ülikoolis ka bakadele ja keskkooli tase on kohati parem, eriti suhtumiselt.

[Trichinella]

Siia sobib mitte just meeldivas kontekstis meeldetuletus ühele postile. Tsiteerides padjaklubi experti : Kordamine on tarkuse ema.

Mul tõusid seda lugedes ihukarvad püsti.

Tükemat aega mõtlesin...et oleks huvitav...
Fantasseerigem nüüd.
Alustame visiooniga...tühipalja virtuaalse maailmaga.
Mis pole ohtlik-vaenulik, mis ei kannusta ei rahutustele, korratustele, riigikukutamisest, banditismist, valeraha või...oh sa mu meie, salaviinaajamisest rääkimata.

UUS üHISKOND
Uus maailm, kogukond, väärtused. Annan ette aksioome.

1. Raha kui instrument puudub.
Mõelge mis kombel toimib ühiskond?
2. Looduskaitse. Kõik elav on püha. Pole vahet inimese või looma hinge võtmisel.
3. Noorsugu. Alates viiendast eluaastast võetakse lapsed riigi, proffessionaalsete pedagoogide-psühholoogide kasvatada. Kaob probleem 19-aastaste üksikemade ja alkohoolikutest vanematega.
Lapsed kasvavad grupis kuhu kuulub erinevate vanuste ja vastutus-võimutäiusega lapsi.
4. Haridussüsteem ei ole niveleeriv, vaid läbi keerukate testide laste andekust ja eripära avastav.
(Ülekaalukat poissi, kes ülihästi joonistab propagandaplakateid ei sunnita sooritama teiste pilgu all korpalliviskeid, või -9 prillidega tüdrukut kaugushüpet, kui tal on ilmselged sensitiivsed omadused).

5. Kui riik kehtestab ja töötab välja automudeli, siis see on moodne ja üllatavalt hea vaadata 70 aastat.
Munder, riietus mida peetakse heaks tooniks kanda, et säästa moevoolude poolt laastatavat loodust on aga moodne ja kummaliselt ligitõmbav 70 aastat....


Nii....
Idee on antud
Palun fantasseerigem.


[Muudetud: 29.7.09 zed]

Esmapilgul ilus paljudel lugeda aga kui hakata mõtlema mis on selle eesmärk ja mida see kaasa toob siis jah. Kas keegi on tõsiselt mõtisklenud selle sisu üle?

[Skarre]

Siia sobib mitte just meeldivas kontekstis meeldetuletus ühele postile. Tsiteerides padjaklubi experti : Kordamine on tarkuse ema.

Mul tõusid seda lugedes ihukarvad püsti.

Tükemat aega mõtlesin...et oleks huvitav...
Fantasseerigem nüüd.
Alustame visiooniga...tühipalja virtuaalse maailmaga.
Mis pole ohtlik-vaenulik, mis ei kannusta ei rahutustele, korratustele, riigikukutamisest, banditismist, valeraha või...oh sa mu meie, salaviinaajamisest rääkimata.

UUS üHISKOND
Uus maailm, kogukond, väärtused. Annan ette aksioome.

1. Raha kui instrument puudub.
Mõelge mis kombel toimib ühiskond?
2. Looduskaitse. Kõik elav on püha. Pole vahet inimese või looma hinge võtmisel.
3. Noorsugu. Alates viiendast eluaastast võetakse lapsed riigi, proffessionaalsete pedagoogide-psühholoogide kasvatada. Kaob probleem 19-aastaste üksikemade ja alkohoolikutest vanematega.
Lapsed kasvavad grupis kuhu kuulub erinevate vanuste ja vastutus-võimutäiusega lapsi.
4. Haridussüsteem ei ole niveleeriv, vaid läbi keerukate testide laste andekust ja eripära avastav.
(Ülekaalukat poissi, kes ülihästi joonistab propagandaplakateid ei sunnita sooritama teiste pilgu all korpalliviskeid, või -9 prillidega tüdrukut kaugushüpet, kui tal on ilmselged sensitiivsed omadused).

5. Kui riik kehtestab ja töötab välja automudeli, siis see on moodne ja üllatavalt hea vaadata 70 aastat.
Munder, riietus mida peetakse heaks tooniks kanda, et säästa moevoolude poolt laastatavat loodust on aga moodne ja kummaliselt ligitõmbav 70 aastat....


Nii....
Idee on antud
Palun fantasseerigem.


[Muudetud: 29.7.09 zed]

Esmapilgul ilus paljudel lugeda aga kui hakata mõtlema mis on selle eesmärk ja mida see kaasa toob siis jah. Kas keegi on tõsiselt mõtisklenud selle sisu üle?

Minuarust küll ei ole ilus lugeda, päris õõvastav tegelikult. Ja üleüldse on see kommunismi manifest, mis zed kirja sai.

Muide - ma tegin seda esimest punkti katsena rahanduse tunnis oma õpilastele. Ütlesingi, et raha pole olemas, mõelge alternatiive välja. Lõid siis oma variante. Päris huvitav oli kuulata.

Suurem osa jõudis ca 5 minutiga naturaalmajandusest kommunismi, sealt edasi kapitalistliku kommunismini ja ma mõtlesin, et jõuavad otsapidi raha juurde tagasi (lihtsalt et paberitüki asemel on midagi muud), aga vahi rebaseid - kõik grupid muutusid hoopis väikesteks Hitleriteks ja kehtestasid tööjõupõhise valuuta.

[Trichinella]

Aeg on selline. Arvutid ja infoajastu. Vanasti kui tulevikus terendas teismeeast surmani põllul küürutamine, siis oli õues puupulkadega mängimisel point. Ajamöödudes pidi "tavainimene" (vähemalt arenenud maades) järjest vähem ise juurikat korjama, ühtlasi muutus ka kogu taust vastavalt.

Kui nüüd GTA-st inspireerituna keegi kirvega tänaval mõnele pähe lööb, siis on mäng või loojad on küll viimased keda süüdistada.

Aeg ongi nüüd selline. Nõus 100%. Ainult ei maksa unustada, et GTA ei ole ainukene inspiratsiooniallikas.

Mäletan, et mängisin ka puupulkadega taluhoovis. Mängu oskasin enda jaoks lahti mõtestada ja sellest on olnud kasu hilisemas elus. Samuti lugesin lapsena hulgaliselt raamatuid. Ka siis oli igasuguseid kurikaelu, küll märgatavalt vähem ja nad rääkisid peaaegu kõik eesti keelt, kuid keegi ei süüdistanud neid ei lugemises ega puupulkadega mängimises. Vastupidi - just eelpool öeldu tegemata jätmises.

Ma ei ütle, et mängimine on saadanast aga väidan, et lisaks mängimisele tuleb mõista palju rohkemat kui on oskus kuskilt hankida mõni mäng. Samuti on kurjast kui mängust saab mänguhaigus...

[excubitoris]

Igaüks kasvatab nagu oskab ja õigemaks peab.

Pigem lähtuvalt oma rikutuse/laiskuse astmest.

[Temimoor]

Mulle meeldib kui laste kasvatamisest hakkavad sõna võtma need, kellel ühtegi last ei ole