[Tutanhamon]

Inspireerituna kunagi nähtud Zeitgeistist ja sellest filmist väga vaimustunud Argost, kes Tallinna TV-s oma äsjaomandatud tarkust jagas (http://www.tallinnatv.eu/?id=11090 ) otsustasin selgitada veidi raha loomise ja panganduse tagamaad.
Postin siia mõned Wikipedia lingid, kuid kel huvi, võtab mõne panganduse õpiku kätte.
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_banking
http://en.wikipedia.org/wiki/Bank
http://en.wikipedia.org/wiki/Bank_run

Esmalt veidi ajaloost, kuna see on panganduse rolli ja võimaluste mõistmisel oluline. Esmalt - miks tekkis raha?

Raha tekkis seepärast, et inimene, kes kasvatas vilja ja oli nõus seda vahetama muude hüviste vastu, siis tal ei pruukinud alati olla tehingu vastaspool (näiteks tahtis vahetada vilja mööbli vastu, aga puusepp ei tahtnud parasjagu vilja). Lahendusena tekkis väärtuse mõõdupuu - vaheväärtus - mündid ja väärismetall.

Kui rahvusvaheline ja siseriiklik kaubandus arenes ning oma kaupu müüvad inimesed rikastusid (said kokku suurema koguse väärismetalli), siis tekkisid asutused, kes olid nõus pakkuma neile hoiustamisteenust (turvalisem kui kodus padja all hoida). Mingi hetk hoiustajad said aru, et ühelgi päeval aastas ei ole sellist olukorda, kus kogu hoiustatav väärtus korraga välja võetakse ning neil tekkis idee anda enda tulevaste hoiustamistasude ja selle väärtuse tagatisel väiksemaid laene, mille pealt nad omakorda teenisid. Ühest kogusest kullast loodi kaks ja kui selle välja laenatud väärtuse eest omakorda täiendavat kulda akumuleeriti ja hoiustati hoiustaja juures, siis võis seda veel kordistada. Probleem oli suur, kui kõik tahtsid korraga raha välja võtta.

Mis oleks olnud, kui seda poleks olnud? Kui oleks olukord, kus kogu hoiustatav kuld oleks paiknenud salakambris, siis mingi hetk oleks kuld maailmas otsa saanud, sest tegusad põllumehed oleksid akumuleerinud rohkem kulda kui neil vaja. Poleks laenu saanud uued kaupmehed, kes tõid uusi kaupu ja tootsid väärtust. Poleks ehitatud maju, tänavaid, haritud uusi maid. Majandus oleks aeglustunud kuni lõpuks seiskumiseni. Inimeste soov rikastuda hoiab progressi, arengut. Pangandus aitab rahal jõuda nendelt inimestelt, kes seda ei vaja, nende inimesteni, kes seda vajavad (ja ettevõteteni).

Nüüd modernse panganduse juurde. Eelnev selgitas seda, miks pangad võivad laenata välja rohkem, kui neil varasid on. Järgnev selgitab vajadust raha kordistada.

iga rahatäht kulub, kaob, võltsitakse jne. Raha käigushoidmisega seoses on vaja keskpangal raha pidevalt uuendada, uuesti trükkida, asendada vanu rahatähti jne. Kujutagem hetkeks ette olukorda, kus riigis on kokku lepitud rahaühik, riigil on mingi kogus varasid (näiteks kulda) ja kogu raha on kullaga tagatud. Raha koguväärtus olgu X. Kogu raha käigushoidmine tekitab kulusid, nii et keskpank peab raha emiteerimiseks kulutama ära mingi % X-st, olgu see näiteks 2%. Kui keskpank jätaks selle 2% kohe endale, siis emiteeriks ta ühiskonda 0,98X. Üsna pea on aga vaja raha uuendada (Euroopas asendatakse rahatähti sagedusega ca 0,5-3,5 aastat). Kust keskpank peaks võtma vahendid raha uuendamiseks? Üks variant oleks juurde trükkida, aga kuna kogu vara peab olema tagatud kullaga, siis keskpank peaks ühiskonnast järgmise 2% ära korjama - lõpuks jõuame olukorrani, kus kogu reserv on kulutatud raha käibel hoidmiseks.

Modernne pangandus võimaldab seda teostada odavamalt, läbi reservimäära. See toimib nii, et kommertspank, alustades tegevust, deponeerib keskpanga juures mingisuguse summa, mis jääb keskpanga juurde reservi. Keskpank on kehtestanud reservimäära (olgu see näiteks 10%). Seega kommertspanga kapital on näiteks X, millest 10% on reservis keskpangas. Nüüd ülejäänud 0,9X võib kommertspank välja laenata. Osa sellest laenust deponeeritakse sama panga juures, mille võib pank omakorda välja laenata. Tuletan meelde, et kogu süsteemi tagatiseks on usk, et kõik ei tule korraga raha välja võtma. Sellise süsteemiga on võimalik raha kogust kordistada (olenevalt reservimäärast) ka 10 korda, ilma et tekiks reserve vähendavaid kulusid rahasüsteemi käigushoidmiseks. Tegemist on tagatispõhise rahandusega (pangandusega), mille eelduseks on inimeste usaldus oma riigi, keskpanga ja valuuta suhtes.

Rääkides reservidest, siis reservid tegelikult tähendavad panga poolt hoitavad vara, mis tagavad kapitalinõude täidetuse. Mõiste "kapitalinõue" nõuab veidi selgitamist. Seega reservid tähendavadki teatavates varades paiknevaid vahendeid. Reservid ei tähenda raha kuskil kontol. Eestis reguleerib seda järgmine määrus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116112011006?leiaKehtiv

Määrusega sätestatakse metoodika, milliseid varasid võib arvata kapitalinõuet täitvate varade hulka ning kuidas selle väärtust arvestada. Määrus tugineb suuresti rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele (kes tahab, uurib Basel capital requirements). Pank saab laenata reservide tagatisel, mitte reservide seast. Iga deposiidi arvelt peab pank paigutama osa sissetulnud rahast (reservimäära suuruse osa) kapitalinõuet tagavatesse varadesse.

Olukorras, kus inimestel tekib usaldamatus rahasüsteemi või panga vastu, soovitakse oma raha kõik samaaegselt välja võtta - see on pangajooks ja pangad pankrotistuvad, kuna neil pole koheselt raha tagasi anda.

Keskpank võib raha hulka ühiskonnas kontrollida mitut moodi - ta võib tõsta baasintressimäära, et vähendada nõudlust laenu järele ja vähendada seeläbi investeeringuid ning motiveerida inimesi rohkem hoiustama. Vastupidine annab vastupidise efekti. Keskpank võib tõsta ka reservimäära, mis tähendab, et iga deposiidi saanud pank saab sellest väiksema osa välja laenata, vähendades samamoodi raha võimenduse hulka ühiskonnas.

Sellest sai väga lühike väike kokkuvõte pangandusest ja selle rollist. Vastan meelsasti asjakohastele küsimustele ja täiendan käesolevat posti vastavalt küsimustele. Õpin ise rahanduse valdkonnas doktorantuuris ning viitan asjaosalistele meelsasti ka sisukamatele teadusartiklitele ja uuringutele, mis selles vallas on läbi viidud.

edit: lisatud kapitalinõude ja täpsustatud reservide osa

[Akronüüm]

Tutanhamon. Teema on lai ja vajalik.
Palju oled kursis MMT-ga (Modern Monetary Theory)?
Sellest lähtuvalt ka küsimus, et kas laen loob deposiidi või deposiit loob laenu kommertspanganduses? Mida arvad?

[Tutanhamon]

Tutanhamon. Teema on lai ja vajalik.
Palju oled kursis MMT-ga (Modern Monetary Theory)?
Sellest lähtuvalt ka küsimus, et kas laen loob deposiidi või deposiit loob laenu kommertspanganduses? Mida arvad?

Siin pole midagi arvata, saab rääkida, kuidas asjalood on.

Mitte kumbki ei loo mitte kumbagi (otseselt). Iga kommertspank alustab kapitaliga (Eestis pankadel aktsiakapital vähemalt 5 mln eurot). Sellest kapitalist võib pank anda laenu ja loota, et osa sellest antud laenust jõuab läbi deposiitide tema panka tagasi. Selle deposiidi (miinus reserv) pank võib kas välja laenata või mitte välja laenata.

[Akronüüm]

Aga just see huvitas, et kas pank laenab edasi deposiite või loob ta enne virtuaalse raha (baasraha teatavasti kommertspank luua ei saa), mis jõuab tõepoolest deposiitidena tagasi samasse panka (või mõnda teise)? Ehk enne luuakse laen, millest alles seejärel tekib deposiit. Kuidas oleks seda Sinu arvates õigem kirjeldada? MMT ütlebki, et kommertspangandus ei vaja deposiite, et laenata. Ehk lanud loovad deposiid, mitte vastupidi. Palju arvatakse, et pangal on hulk reserve mida ta välja laenab, kui tegelikult ei piira reservid ja deposiidid laenamise mahtu. Piirab vaid kehtestatud kapitalinõue. Ja loomulikult reaalne nõudlus majanduses.

[Tutanhamon]

Aga just see huvitas, et kas pank laenab edasi deposiite või loob ta enne virtuaalse raha (baasraha teatavasti kommertspank luua ei saa), mis jõuab tõepoolest deposiitidena tagasi samasse panka (või mõnda teise)? Ehk enne luuakse laen, millest alles seejärel tekib deposiit. Kuidas oleks seda Sinu arvates õigem kirjeldada? MMT ütlebki, et kommertspangandus ei vaja deposiite, et laenata. Ehk lanud loovad deposiid, mitte vastupidi. Palju arvatakse, et pangal on hulk reserve mida ta välja laenab, kui tegelikult ei piira reservid ja deposiidid laenamise mahtu. Piirab vaid kehtestatud kapitalinõue.

Olles terminitega täpne, siis pank loob raha nende varade arvelt, mis ületavad kohustusliku reservi taseme. See, mida pank nendega teeb, on panga enda valida (kas laenab välja, mis ulatuses, mis hinnaga, investeerib, hoiustab, ...). Seega vastuseks küsimusele - pank laenab edasi vabasid vahendeid. Enne on vabad vahendid, mida laenatakse välja.

Kommertspangandus ei vaja tõepoolest deposiite, kui pangal on muust allikast pärinevad vabad vahendid, mille tagatisel laenata. Tänu panka (näiteks läbi deposiitide) tagasi jõudnud rahale (üldisemalt varadele) saab aga pank välja laenata rohkem kui panga algne kapital.

Mõiste "kapitalinõue" nõuab veidi selgitamist. Kui ma räägin reservidest, siis reservid tähendavadki teatavates varades paiknevaid vahendeid. Reservid ei tähenda raha kuskil kontol. Eestis reguleerib seda järgmine määrus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116112011006?leiaKehtiv

Määrusega sätestatakse metoodika, milliseid varasid võib arvata kapitalinõuet täitvate varade hulka ning kuidas selle väärtust arvestada. Määrus tugineb suuresti rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele (kes tahab, uurib Basel capital requirements).

Pank saab laenata reservide tagatisel, mitte reservide seast. Iga deposiidi arvelt peab pank paigutama osa sissetulnud rahast (reservimäära suuruse osa) kapitalinõuet tagavatesse varadesse.

[Jõhvikas]

Modernne pangandus võimaldab seda teostada odavamalt, läbi reservimäära.

On tore lugeda haritud ja teemas kodus oleva inimese kirjutist raha loomisest, aga see teadmine tegelikult ei anna midagi juurde. Ära pane pahaks, aga see kirjutis sarnaneb paljuski olukorrale, kus "keegi" tekitab probleemi ja siis ka ise pakub lahenduse välja, millega peavad kõik teised nõustuma.

Mida vähem rahal katet on ja mida rohkem pank genereerib virtuaalraha, seda, huvitav küll, kallimaks läheb hoiustaja või nn kliendi taskust võetav "teenustasu". Millest see küll tuleb? Serveripark võtab palju voolu?

Raha loomine eimillestki e. virtuaalraha ja selle eest röögatut intressi riisuda on kuritegelik ja sellist raha ei ole inimkonnal vaja! Räägitagu siis mis tahes jutte sularaha käitlemise kallidusest ja mõttetust kullavarust raha tagatiseks.

Pakun, et isegi kui sularaha täielikult kaoks, siis ikkagi peame pangas omi asju ajades, tehingiud tehes maksma "teenustasusid", mis ületab tänaseid "teenustasusid" tublisti ja see "teenustasu" kasvaks hoolimata inflatsioonist.

Paluks teemaalgatajalt kommentaari, miks või mis mõttega ta selle teema tegi? Ja kuna ise mainisid ka Tallinna TV-s esinenud Argot, siis palun kommenteeri ka tema juttu ja eriti huvitab mind Sinu kommentaar selle UCC dokumendi nr.2012114776 kohta.

[Tutanhamon]

On tore lugeda haritud ja teemas kodus oleva inimese kirjutist raha loomisest, aga see teadmine tegelikult ei anna midagi juurde. Ära pane pahaks, aga see kirjutis sarnaneb paljuski olukorrale, kus "keegi" tekitab probleemi ja siis ka ise pakub lahenduse välja, millega peavad kõik teised nõustuma.

Mida vähem rahal katet on ja mida rohkem pank genereerib virtuaalraha, seda, huvitav küll, kallimaks läheb hoiustaja või nn kliendi taskust võetav "teenustasu". Millest see küll tuleb? Serveripark võtab palju voolu?

Raha loomine eimillestki e. virtuaalraha ja selle eest röögatut intressi riisuda on kuritegelik ja sellist raha ei ole inimkonnal vaja! Räägitagu siis mis tahes jutte sularaha käitlemise kallidusest ja mõttetust kullavarust raha tagatiseks.

Pakun, et isegi kui sularaha täielikult kaoks, siis ikkagi peame pangas omi asju ajades, tehingiud tehes maksma "teenustasusid", mis ületab tänaseid "teenustasusid" tublisti ja see "teenustasu" kasvaks hoolimata inflatsioonist.

Paluks teemaalgatajalt kommentaari, miks või mis mõttega ta selle teema tegi? Ja kuna ise mainisid ka Tallinna TV-s esinenud Argot, siis palun kommenteeri ka tema juttu ja eriti huvitab mind Sinu kommentaar selle UCC dokumendi nr.2012114776 kohta.

Esmalt veidi selgituseks - teema sai loodud selle eesmärgiga, et kuna foorumis liigub ka palju pangandusalast infot ja väiteid (Zeitgeist, kellegi Argo arvamus pangandusest jt), siis pidasin vajalikuks veidi infot anda, miks ja mis, et kõik saaks informeerituma otsuse teha, mis on õige ja mis vale. Ühtlasi on mul hea meel, kui see teema tekitab diskussiooni teemal suured teenustasud, pankade kasumid jne. Ma olen absoluutselt seisukohal, et kaasaegne pangandus ei peaks olema äri, vaid "inimõigus", tavaline kommunaalteenus.

Mis puudutab intressi, siis intressi maksavad iseenesest ju inimesed raha laenamise eest. Intress on pangapoolne hind raha väljalaenamise eest. Kuigi kiirlaenudel on intressid mitusada protsenti aastas, siis leidub laenajaid. Aga ma üritan mitte anda isiklikku hinnangut õiglaste või mitteõiglaste teenustasude ja intresside osas.

Mis puudutab Argo viidatud dokumenti UCC 2012114776, siis ma sooviks, et keegi seletaks, mismoodi see kõik inimesed võlavabaks teeb, sest ma seda küll ei näe. Bank for International Settlements ehk BIS loodi kunagi eesmärgiga hallata Saksamaa I maailmasõja reparatsioonimakseid. Selle konkreetse aktiga taheti BISile "vesi peale" tõmmata. Selle akti kohaselt kaovad kõik BISiga seotud nõuded ja kohustused. Täna BIS omab koordineerivat rolli. Vt täpsemalt http://en.wikipedia.org/wiki/Bank_for_In...ettlements

edit: link ka selle dokumendi juurde: http://i-uv.com/oppt-absolute/original-o...cc-filing/

[Akronüüm]

Tutanhamon.
Proovin selgitada oma mõtet.
Panga omakapitalist lihtsalt osa on paigutatud reservidesse. Kuidas kasutab pank ülejäänud kapitali, siis see on tõepoolest tema enda asi. Paigutab tulusalt erinevatesse varadesse kui soovib. Reservid on elektrooniline arve keskpangas. Seal hoitakse teatavasti kohustuslikku hoiuste ja laenude kattevara. Reservidega arveldavad kommertspangad vaid omavahel ja keskpangaga. Kui kommertspank välajstab laenu, siis peab ta muretsema ka täiendavalt reserve juurde reservkontole.
Oletame, et pangal on suur laenunõudlusja tagatiseks olevatest reservidest on puudus, nüüd kas ta peab enne muretsema reserve juurde (meelitab turult deposiite, millega kaasneb ka vastavate reservide suurenemine reservkontol keskpangas) ja alles seejärel saab täiendavalt laenata? Ehk kas enne peab muretsema deposiite, et pank saaks laenata või enne laenab ja allaes siis muretseb reservide pärast? Seda mõtlesin. Iga transaktsiooniga ühest pangast teise, peab transaktsioon toimuma ka reservkontol.
MMT ütleb, et kommertspangad loovad alati krediidivõimelisele laenaja abil laenu ja alles seejärel muretsevad reservide pärast. Kas siis meelitavad deposiite või laenavad reservide puudusel otse keskpangast.

[Tutanhamon]

Tutanhamon.
Proovin selgitada oma mõtet.
Panga omakapitalist lihtsalt osa on paigutatud reservidesse. Kuidas kasutab pank ülejäänud kapitali, siis see on tõepoolest tema enda asi. Paigutab tulusalt erinevatesse varadesse kui soovib. Reservid on elektrooniline arve keskpangas. Seal hoitakse teatavasti kohustuslikku hoiuste ja laenude kattevara. Reservidega arveldavad kommertspangad vaid omavahel ja keskpangaga. Kui kommertspank välajstab laenu, siis peab ta muretsema ka täiendavalt reserve juurde reservkontole.
Oletame, et pangal on suur laenunõudlusja tagatiseks olevatest reservidest on puudus, nüüd kas ta peab enne muretsema reserve juurde (meelitab turult deposiite, millega kaasneb ka vastavate reservide suurenemine reservkontol keskpangas) ja alles seejärel saab täiendavalt laenata? Ehk kas enne peab muretsema deposiite, et pank saaks laenata või enne laenab ja allaes siis muretseb reservide pärast? Seda mõtlesin. Iga transaktsiooniga ühest pangast teise, peab transaktsioon toimuma ka reservkontol.
MMT ütleb, et kommertspangad loovad alati krediidivõimelisele laenaja abil laenu ja alles seejärel muretsevad reservide pärast. Kas siis meelitavad deposiite või laenavad reservide puudusel otse keskpangast.

Sorry, sain veidi valesti aru jah. See süsteem toimib nii, et pank annab keskpangale kuu lõpus aru oma varade ja kohustuste seisust. Keskpank rakendab reservide täidetuse jälgimiseks kaks kuud varasemat varade ja kohustuste seisu (detsembris siis oktoobri lõpu seisu) ja iga päeva lõpus jälgib keskpank reservide täidetust. Kui reservid ületavad kohustusliku reservi, siis maksab keskpank pangale intressi, vastasel juhul arvestab trahvi.

Ehk siis reaalsuses pank võib täna tegeleda suurema võimendusega, kui seda tegelik reservimäär lubab (eeldusel, et kaks kuud tagasi oli varade seis parem ja nõutav reservide maht madal), samas tuleb selle pealt maksta lõivu tulevikus (kui kahe kuu pärast peab reservide maht olema pidevalt suurem).

Eesti Panga juhend selle kohta http://www.eestipank.ee/soovituslik-juhe...ostamiseks

[Akronüüm]

Nii ta on. Hea, et selle juhendi silma ette tõid, viskan pilgu peale.

Miks juttu alustasin oli just see, et on justkui liikumas väärarusaamad, et laene ei saa luua kui reserve ei ole. Tegelikkuses annavad pangad krediidivõimelisele laenajale alati enne laenu. Ja reservid muretsetakse nende katteks hiljem. Kuidas ja kust ta reservid muretseb, on panga ärimudeli ja strateegia küsimus.

Aga üldiselt teema kohta.
Kuna v.teoreetikud on oma ühed suuremad ja ilusamad teooriad üles ehitanud just pangandusele ja rahandusele, siis on minu arvates teema absoluutselt asjakohane.

[Tutanhamon]

Jah, sain ka ise sellest paremini aru, nii et tänan küsimuse eest! Igasugused nüansid tegelikult täpsustavad arusaamist.

Aga jah, mõeldes selle konkreetse näite üle, siis oletame, et perioodil t-2 oli netovarade maht X, millest alusel jälgitakse reserve. Kui perioodil t on netovarade maht X*0,8, siis laene saab väljastada rohkem kui tegelikult varad seda lubavad. Samas perioodil t+2 tuleb suurendada varade mahtu, et reservide nõue oleks täidetud, seega ajutiselt saab jah pank anda rohkem laenu, aga lõikab lõivu tulevikust. Kiiresti kasvavatel pankadel võimaldab aga laenata kiiremini kui reservid tekivad.

[Joosep6]

Head inimesed. Miks keegi ei vasta selgelt, KAS LAENUD ON KUSTUTATUD?
Teiseks, Mis ikkagi toimus Islandil? Kas laenud kustutati ja kuidas? Lisage dokument! Samuti pange siia konkreetne viide ja tõlge UCC 2012114776 kohta. Muudkui keerutate mingi mitteolulise ümber! Asugem asja juurde!

[Tutanhamon]

Head inimesed. Miks keegi ei vasta selgelt, KAS LAENUD ON KUSTUTATUD?
Teiseks, Mis ikkagi toimus Islandil? Kas laenud kustutati ja kuidas? Lisage dokument! Samuti pange siia konkreetne viide ja tõlge UCC 2012114776 kohta. Muudkui keerutate mingi mitteolulise ümber! Asugem asja juurde!

Laenud EI ole kustutatud. See Argo UCC dokumendi tõlgendus oli liiga meelevaldne (stiilis kui kunagi tunnistati üks pankade pank õigusetuks, siis oleme täna kõik võlavabad). Konkreetne viide UCC dokumendi juurde http://i-uv.com/oppt-absolute/original-o...cc-filing/

Dokumendi sisuks on Bank of International Settlements õiguste kadumine (nagu juba eelnevas postis on välja toodud). Põhjuseks seotus natsiaegse Saksamaaga. Õigused taastati peale maailmasõda ja nüüd on pank teise (järelevalve) funktsiooniga.

Mis toimus Islandil? Kas mõtled laene Islandile või deposiite Islandi pankades? Ühtlasi, mis pabereid soovid viitena, otsin-vastan hea meelega.

[Joosep6]

Tänan kiire vastuse eest! Mina sooviksin selle Islandi laenude tühistamise paberit näha. Muidugi ka tõlgituna. Kuidas siis televisioon viskab kondi koerale ja ei selgita. Samuti tolle UCC tõlget sooviks ka.
Tänud, Joosep

[Tutanhamon]

Tänan kiire vastuse eest! Mina sooviksin selle Islandi laenude tühistamise paberit näha. Muidugi ka tõlgituna. Kuidas siis televisioon viskab kondi koerale ja ei selgita. Samuti tolle UCC tõlget sooviks ka.
Tänud, Joosep

Islandil tegelikult laene ei tühistatud. Islandil oli probleeme seoses välismaalaste hoiustega Islandi pankades. Islandi rahvas nõudis, et Island ei maksaks välismaalaste hoiuseid tagasi (Euroopa Liidus on hoiused garanteeritud 100 000 euro ulatuses). Islandil vastava garantii jaoks loodud fond sai mõne päevaga peale kolme suurpanga pankrotistumist tühjaks. Nüüd on rahvusvaheliste kokkulepete tulemusena jõutud sinnamaani, et nõue pole enam Islandi vastu vaid Landsbankki vastu, mis on osaliselt antud nõude (kogusummas ca 4 mlrd EUR) tagasi maksnud ning loodab ülejäänu maksta tagasi 2017-ndaks aastaks. Nõue on üleval eelkõige Hollandi ja UK hoiustajate poolt. Dokumentide tõlkimise osas jään paraku ajahätta, aga usun, et need, kes väidavad antud dokumentides midagi muud sisalduvat, kui seal tegelikult on, on meelsasti nõus ka teistele seda tõlkena tõestama.

[kage]

Mina sooviksin selle Islandi laenude tühistamise paberit näha. Muidugi ka tõlgituna. Kuidas siis televisioon viskab kondi koerale ja ei selgita. Samuti tolle UCC tõlget sooviks ka.

Nende UCC dokumentide puhul peaks silmas pidama, et need on "UCC Financing Statement Amendment" (Finantseerimise avalduse muudatus?) vormid mida ühed isikud täidavad, saadavad UCC'le ja ootavad selle vormi sisse kirjutatud teksti kohta vastuväiteid UCC'lt. Kuna neid ei tule, siis arvavad nad, et nende saadetud vormid omandavad seadusliku mõju mis on ülim ja kehtib kogu maailma kohta.

Niimoodi sain mina aru nende kodulehelt.

Kasutades mitmeid õiguslikke meetmeid ja UCC registreeringuid usaldusisikud saatsid teateid pankadele ja ettevõtete juhatustele milles väideti, et kõik juhtide, esindajate ja toetajate ebaseaduslikud nõuded omandiõigusele ja ja sarnane tegevus juhtimisel on seaduslikult ja õiguslikult nõuetekohaselt tühistatud ja suletud peale nende endi vabal valikul mitte heastada kahju, mida nad on põhjustanud.

Dokumendid määratlevad täpsemalt, et need isikud ei omanud absoluutselt mingit juriidilist jõudu või õigust olla isikute ja nende Looja vahel. Ühtegi vormide kaudu edastatud kirjutistest pole ümber lükatud, kuna seda tehes oleks avaldatud nende kavatsused ja pettus.
---
Using a series of legal actions and Uniform Commercial Code registrations the trustees served notices on the banks and corporate governments stating all unlawful and illegal claims of ownership and actions of management and control by their principals, agents and beneficiaries were lawfully and legally duly cancelled and foreclosed upon by their own free will choice not to remedy the damage they had caused.

The documents further determined that these entities had absolutely no legal standing or authority between individuals and their Creator. None of the filings have been rebutted, as doing so would have revealed the intent and deceptions by these ex-entities.

[Tutanhamon]

Mina sooviksin selle Islandi laenude tühistamise paberit näha. Muidugi ka tõlgituna. Kuidas siis televisioon viskab kondi koerale ja ei selgita. Samuti tolle UCC tõlget sooviks ka.

Nende UCC dokumentide puhul peaks silmas pidama, et need on "UCC Financing Statement Amendment" (Finantseerimise avalduse muudatus?) vormid mida ühed isikud täidavad, saadavad UCC'le ja ootavad selle vormi sisse kirjutatud teksti kohta vastuväiteid UCC'lt. Kuna neid ei tule, siis arvavad nad, et nende saadetud vormid omandavad seadusliku mõju mis on ülim ja kehtib kogu maailma kohta.

Niimoodi sain mina aru nende kodulehelt.

Kasutades mitmeid õiguslikke meetmeid ja UCC registreeringuid usaldusisikud saatsid teateid pankadele ja ettevõtete juhatustele milles väideti, et kõik juhtide, esindajate ja toetajate ebaseaduslikud nõuded omandiõigusele ja ja sarnane tegevus juhtimisel on seaduslikult ja õiguslikult nõuetekohaselt tühistatud ja suletud peale nende endi vabal valikul mitte heastada kahju, mida nad on põhjustanud.

Dokumendid määratlevad täpsemalt, et need isikud ei omanud absoluutselt mingit juriidilist jõudu või õigust olla isikute ja nende Looja vahel. Ühtegi vormide kaudu edastatud kirjutistest pole ümber lükatud, kuna seda tehes oleks avaldatud nende kavatsused ja pettus.
---
Using a series of legal actions and Uniform Commercial Code registrations the trustees served notices on the banks and corporate governments stating all unlawful and illegal claims of ownership and actions of management and control by their principals, agents and beneficiaries were lawfully and legally duly cancelled and foreclosed upon by their own free will choice not to remedy the damage they had caused.

The documents further determined that these entities had absolutely no legal standing or authority between individuals and their Creator. None of the filings have been rebutted, as doing so would have revealed the intent and deceptions by these ex-entities.

Siinkohal on vist asjakohane märkida, et UCC tähenab Uniform Commercial Code. UCC on erasektori ettevõtete poolt kokku pandud koodeks, mis annab soovitusi seadusandluse harmoniseerimiseks (ehk tegemist pole seadusandlikku jõudu omava regulatsiooniga). Nagu ma aru saan, siis koodeksit koordineerib American Law Institute http://www.ali.org/index.cfm?fuseaction=about.overview

Jääb segaseks, millele The One People’s Public Trust apelleerib.

[Ken]

Kui juba küsimiseks läks ja lahkelt vastatakse, siis küsiks nõnda.
Mis juhtuks majandusega, kui laenude tühistamine saaks ametliku kinnituse?

[Tutanhamon]

Kaasaegne majandus kui selline lakkaks olemast. Kogu kaasegne rahasüsteem kukuks kokku ja inimesed vahetaksid kaupa kauba vastu (bartermajandus). Lakkaksid olemast ettevõtted, palk kui selline. Poleks ühtegi poodi ega muud teenindusasutust (alates kommunaalteenustest). Raske on spekuleerida, kuhu see edasi võiks jõuda, aga tõenäoliselt leiaksime end majanduslikus mõttes kiviajas.

[Tutanhamon]

Kui üle maailma kodusõjad (näiteks toidu pärast) puhkeks ja inimesi nälga sureks, siis ikka saaks küll olukord halvemaks muutuda. Mis puudutab laenuorjust, siis eks siin inimese enda valikutega ka natuke ikka tegemist. Keegi ei sunni ju kedagi laenu võtma. See on veidi sarnane sellega, kui süüdistada relvade tootjaid mõrvades. Kui inimesed praegu virisevad olukorra üle, siis kaasaegse majanduse hävinedes oleks järgmine laenumakse viimane mure (pigem domineeriks küsimus, kust süüa saada).

[corporis]

http://www.tavid.ee/index.php?main=11&newsID=746
Natuke ajalugu.

[kage]

Kulla Tutanhamon, see on väga õel ainuüksi lihtinimesi süüdistada rumaluses ja laenude võtmises.

Kas sa oskad teha vahet vajaduspõhisel ja mõistlikul laenamisel ning üle jõu laenamisel? Ja kes otsustab selle üle palju laenata? Pank või inimene?

Ja mina ei näe selles küll mingit õelust kui öelda, et "siin inimese enda valikutega ka natuke ikka tegemist", sest see on ju tõsi. Natuke on isegi allhinnatud, sest tegelikult teevad inimesed oma valikud ju ise oma prioriteetidest lähtuvalt.

[kage]

Ütlesin, et AINUÜKSI ei saa inimesi süüdistada.

Ja Tutanhamon ütles NATUKE mitte ei süüdistanud ainuüksi laenajaid.

PS! Seda, et süsteem alati ja kõiges süüdi on teavad niikuinii kõik, aga inimestel endal on ka lõpuks vaja vastutust võtma hakata mitte ainult süsteemi poole näpuga näitama ja hädaldama jääda seega jah, inimesed on ise süüdi. Ja mitte ainult natuke.

[Tutanhamon]

Kulla Tutanhamon, see on väga õel ainuüksi lihtinimesi süüdistada rumaluses ja laenude võtmises. Selle taga on rikas, ahne ja kaval süsteem, hunnik juriste ja advokaate, kes teevad sellised lepingud, millest isegi majandusharidusega inimene alati aru ei saa. Inimesed ei saanud isegi kõrgkooli astuda ilma laenu võtmata, rääkimata eluaseme soetamisest, kui peret taheti luua jne Kas siis keskmisest palgast, mis on tavainimestel 600 brutto (mitte 900, nagu lehes kuulutatakse) jätkub elamiseks, laste koolitamiseks ja ka enesearenduseks? Reisimisest jms luksusest rääkimata. Või nad polegi seda väärt?

Olgem ausad, pank on üks suur liigkasuvõtja, kellele on tähtis IGA HINNA EEST kasumit teenida ja oma haaret laiendada. Ja selleks hinnaks on tihti inimeste säästud, tervis, elukoht ja vahel ka elud.
Kuulasin mõni aeg tagasi ühe vene majandusteadlase arvamusi pangandusest. Nime ei mäleta, aga tundus, et jagab neid süsteeme hästi. Ta selgitas põhjalikult, et ettevõtlus saab omadega hakkama siis, kui oleks pangalt võimalik saada max 3-protsendilist laenu. Ja ka pank saaks sellega hakkama võrdväärselt ettevõtluse õitsenguga....ja isegi pisut paremini.
Aga ei, panka ei huvita, et (väike) ettevõtjad tugevad oleksid. Seetõttu püütakse ka Ameerika keskklassi praegu hävitada. Aga miks?

Ja siit edasi mõeldes - kui kõik inimesed nüüd laenuvabad oleksid, kas on mingi põhjus, miks kõik peaks äkki kaks korda odavam olema? Et nüüd edaspidi saame me ilma panganduseta hakkama.. Pigem (nagu endiselt kirjeldasin) viiks laenude kadumine panganduse kokkukukkumiseni (nüüd pole enam varasid ja raha "tagatist"), mis viiks omakorda majanduse kokkukukkumiseni. See aga tähendaks seda, et asjad oleks kordades kallimad.

Mis puudutab laenude võtmist ülikooli ja elamu jaoks - jah, ülikooli minekuks antakse õppelaenu. Ühe aasta kohta on laenusumma ca 1800 EUR, kolme aasta kohta seega 5400 EUR. See tähendab ülikoolile järgnenud aasta järel ca 100-eurost kuumakset. Hariduse osas - kuidas keegi väärtustab.

Mis puudutab tavainimesi ja nende palgataset, siis selline termin nagu "mediaanpalk" iseloomustab olukorda üsna tabavalt. Kui järjestame kõik palka saavad inimesed üles ja võtame kõige kõige keskmise inimese (kellest on täpselt sama palju kõrgemat kui madalamat palka teenivaid inimesi), siis mediaanpalk (kätte saadav tasu) on Maksuameti andmetel 705 eurot (käesoleva aasta II kvartal). http://www.aripaev.ee/article/2013-08-30..._kvartalis
See on 890-eurone brutopalk. Eestis on 640 tuhat tööealist inimest (vt hõivatud tegevusala järgi http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/...istika.asp), kellest järelikult vähemalt 320 tuhat saab sellest kõrgemat töötasu.

Mis puudutab seda, kes on kui palju väärt, siis iga inimene defineerib oma väärtuse ise. Ja kui keegi on tegev valdkonnas, mis ei ole majanduslikult võib-olla kõige tasuvam (selliseid valdkondi on paraku), kuid samas soovib tarbida üle oma võimaluste, siis süüdistada laenu kui instrumenti ja viidata sellele kui "orjusele" on ka veidi ülekohtune.

Mis puudutab ettevõtluse hakkama saamisesse, siis 2013. aasta III kvartali ca 58,5 tuhat ettevõtet teenisid kokku selles kvartalis kasumit 933 miljonit eurot, mis on ca 16 tuhat eurot ettevõtte kohta, kolme kuu jooksul. Minu arvates võib seda nimetada hakkama saamiseks.

[Ken]

Nii palju, kui minu mõned tuttavad ja ise kaasaarvatud jooksime pankadesse majandustõusu ajal kodulaenu võtma tuli neilt, kui ühest suust üks kindel lause. Viimane asi, mis me teeme on kodu käestvõtmine. Enne seda saab olema mitmeid muid lahendusi: laenupuhkus, aja pikendamine ja midagi oli nagu veel aga ei meenu praegu. Ja ega siis ei olnud see üldse olulinegi, sest meil tublisti arenev Eesti Vabariik ja miks me peaks kahtlema milleski. Mis oli aga tegelikkus! Noorte unistused tehti pihuks ja põrmuks. Palju kodusi on praegugi veel näha niiöelda varemetes. Mõni elab siiamaani haagiselamus.