04-01-2013, 15:58
Pealkirjas on ära öeldud milleks see teema tehtud. Tänapäeva maailma korralduse jures on "tasuta" asi müstifikatsioon - ikka keegi kuskil maksab selle asja kinni mingil moel. Sama ka Tallinna ühistransport. Siiani käis asi nii, et enamus rahast tuli linna eelarvest ehk maksudest ja pileti müügist saadi "tulu" - seda avalikku saladust isegi hõigati aeg ajalt meedia kaudu välja. Nüüd siis võeti see pileti raha võrrandist välja ja kuna tausta asju ei ole siis peamiselt Tallinna aga ka Harjumaa elanikud maksvad selle kinni - nagu vanasti. Aga mitte sellest ei ole see jutt ega teema - jätkame siis kontrolli teemade.
Senini kehtisid piletid mida sai osta paberkandjal ja ka elektrooniliselt ID-kaardi abil. Selline süteemi oli/on suhteliselt lihtne ja lollikindel kuni selle hetkeni kui kõik ostavad ausalt pileteid ja ka neid markeerivad või siis kui kõik sõitjad ausalt ostavad ID-pileti. Selge on see, et "armas" nõukogude pärand jättis eestlastele sellise "keerutamise" (kui nunnult öelda) kombe. Praeguse valitsuse tegevus (mitte, et eelmised paremad oleksid olnud) ei ole ka jätnud just rahvale head muljet ja kui rahvas ei usalda valitsejat ja tunneb ebaõiglust siis ta "keerutab" ehk labasemalt ja otse - petab ja valetab.
Tänases infotehnoloogises riigi-ruumis aga selline asi ei lähe mitte kohe - ei läinud ta ka varem aga tollal oli vähem võimalusi kontrollimiseks. Nüüdseks on siis asi paranenud ja nagu ka varem on Eesti ja eestlased gobaalse kontrolli vandenõu katsejänesteks. Oli ja on ju ka see ID kaart samm totaalsele kontrollile lähemal. Paljud välismaised "juht organid" on kilganud kui nunnu see on ja kui kasulik. Mitte, et see oleks midagi erilist aga selle kaardiga oli Eesti siiski teatud mõttes esirinnas.
Nii palju siis sissejuhstuseks - proovime nüüd vaadelda selle tasuta süsteemi aspekte ja mida sellega teha saab. Ei arvagi, et mina mingi geenius olen kellele ainukesena see asi on pähe tulnud - süsteem ju töötab - seega on mõte juba töös ja väljagi öeldud - mitte ehk nii otse ja komplekselt.
Punkt Üks. Elanike kontroll.
Ei ole saladuseks, et hetkel puudub täpsem kontroll selle üle kes kus elab. Nii mõnedki on "kirjas" maal aga tööl käivad ja isegi elavad Tallinnas. Statistiliselt on see välja arvutatav, kuid teatud vea protsendiga - järelikult on vaja lisa andmeid ja neid antud süsteem pakubki.
Viimaste aastate kampaaiad Tallinna elanike suurendamiseks ei andnud erilisi tulemusi. Hiljuti jooksis aga läbi uudis mis rääkis,et "ootamatult" oli enne aasta vahetust Tallinna elanike arv "hüppeliselt" kasvanud. Ei pea olema geenius, et aru saada, et üheks "kommiks" oli see tasuta sõit - eeldab see ju isiku registreerimist Tallinna elanikuks. Kes ikka Tallinnas elab ja töötab aga hingekirjas on kuskil mujal on saanud selle lükkega pea super pakkumise - tasuta sõidu - kes suudaks sellisest diilist keelduda.
Punkt Kaks. Laste kontroll
Tean ise paari peret kus lapsed on kirjas "eliit" kooli piirkonnas aga reaalselt elavad (näiteks) Mustamäe taga lõpus või siis Lasnamäe taga lõpus. Vanaema, vanaisa on pakkunud lapsukesele võimaluse elada nende juures ja "tasuks" käia "heas" koolis. Siililegi selge, et reaalselt elab laps ikka oma vanemate juures ja koolitee on vaesekesel tihti pikk ja keeruline - ei ole ju lihtne tulla Mustamäelt kuskilt Keskuse peatuse juurest näiteks Tallinna Prantsuse Lütseumi. Kui vanade piletite puhul ei saanud see, kuidagi selgeks kus laps tegelikult elas siis uudne "validaator" märgib kellajaliselt ja peatuse täpsusega ära, et laps ei käi koolis mitte Narva mnt 1 juurest kus elab vanaema aga Mustamäelt Keskuse trollipeatusest ja nii iga koolipäev.
Kui "julmalt" selle süsteemiga lõpuks lastele "ära tehakse" saame veel näha.
Kolmas Punkt. Äriprojekt.
Siin on aga juba kaks erinevat võimalust.
Variant A - reklaamid. Tänapäevane reklaami äri on "bisnis" mis jätab varju tihti oma käibelt ja mahult tootva tööstuse - mis on oma olemuselt absurd aga siiski kurb reaalsus. Kuna enamus kaarte on isikustatud siis on andmete koguja ideaalne võimalus paika panna kus inimene elab (teatud rajoonid on ju sutsu "rikkamad"), kus piirkonnas tööl käib ja kus ta oma ostuhimu rahuldab. See kolmnurk annab aga võimaluse sooritada hästi juhitud reklaamikampaaniaid. Näiteks ei ole ju tegelikult mõtet bussis nr 60 (Kesklinn - Lasnamäe) reklaame mis kutsuvad ostlema Rock Al Mare keskusesse - kasutegur on väike. Samas aga trollis nr 6 (Kesklinn Õismäe) oleksid need reklaamid ülimalt asjakohased. Seega teenib linn oma saamata jäänud piletiraha tagasi kaudselt reklaami tuludest. Ekraanid on juba ühistranpordis üleval - väike nõks tehnoloogiat kohe-kohe turule saabuv ülikiire 4G ühendus võimaldab serverist saata just sulle Mihkel Tallinlane mõeldud reklaami kuna sinu viimasest kinga ostust on möödunud juba aasta ja koduteel avastad, et sulle näkkuvahtiv ja sinu nime hõikav reklaam kutsub sind ostlema just saabunud kingapartiid mis on identne sul juba jalas olevate kingadega - mehed on kingade osas tipa "tagurlikud"
Variant B - süsteemi hooldus.
Kuna kehtinud süsteemi oleks saanud ilma igasugsute lisa muudatusteta tea lihtsalt ümber (ideaal variandist lõpus) tasuta süsteemiks siis tekib küsimus, et mis alustel valiti need firmad kes paigaldavad need validaatorid, trükivad kaardid, hooldavad neid ja haldavad andmeid. Samuti kes on need firmad kes neid süsteeme töökorras hoiavad ja hooldavad? Võib öelda, et ka see on "miljoni bisnis" ja seda meie taskust. Kui enne oli pileti raha opereerimiseks siis nüüd tuleb kõik meie taskust. Ei arva, et "Linn" lastakse lobipoti juurde - tema ikka maksab.
*
Lõpetuseks aga väike vihje kuidas peaks välja nägema reaalne tasuta süsteem:
Inimene sõidab trandpordis ja juurde astub MUPO, isik pakub oma ID kaardi mille järgi ta elab Tallinas - MUPO kontrollib, veendub, et kõik on OK ja lahkub naeratades järgmise kliendi juurde. Kui isik ei ole tallinlane on tal võimalus osta ID pilet võipilet paberkandjal. See kehtiv süsteem EI vajanud tegelikult mingeid lisa kaarte ega validaatoreid mis minu meelest näitab SELGELT, et kogu selle jama taga on lihtlabane totaalse kontrolli kaela määrimine kodanikele.
Või mida Teie arvate?
Senini kehtisid piletid mida sai osta paberkandjal ja ka elektrooniliselt ID-kaardi abil. Selline süteemi oli/on suhteliselt lihtne ja lollikindel kuni selle hetkeni kui kõik ostavad ausalt pileteid ja ka neid markeerivad või siis kui kõik sõitjad ausalt ostavad ID-pileti. Selge on see, et "armas" nõukogude pärand jättis eestlastele sellise "keerutamise" (kui nunnult öelda) kombe. Praeguse valitsuse tegevus (mitte, et eelmised paremad oleksid olnud) ei ole ka jätnud just rahvale head muljet ja kui rahvas ei usalda valitsejat ja tunneb ebaõiglust siis ta "keerutab" ehk labasemalt ja otse - petab ja valetab.
Tänases infotehnoloogises riigi-ruumis aga selline asi ei lähe mitte kohe - ei läinud ta ka varem aga tollal oli vähem võimalusi kontrollimiseks. Nüüdseks on siis asi paranenud ja nagu ka varem on Eesti ja eestlased gobaalse kontrolli vandenõu katsejänesteks. Oli ja on ju ka see ID kaart samm totaalsele kontrollile lähemal. Paljud välismaised "juht organid" on kilganud kui nunnu see on ja kui kasulik. Mitte, et see oleks midagi erilist aga selle kaardiga oli Eesti siiski teatud mõttes esirinnas.
Nii palju siis sissejuhstuseks - proovime nüüd vaadelda selle tasuta süsteemi aspekte ja mida sellega teha saab. Ei arvagi, et mina mingi geenius olen kellele ainukesena see asi on pähe tulnud - süsteem ju töötab - seega on mõte juba töös ja väljagi öeldud - mitte ehk nii otse ja komplekselt.
Punkt Üks. Elanike kontroll.
Ei ole saladuseks, et hetkel puudub täpsem kontroll selle üle kes kus elab. Nii mõnedki on "kirjas" maal aga tööl käivad ja isegi elavad Tallinnas. Statistiliselt on see välja arvutatav, kuid teatud vea protsendiga - järelikult on vaja lisa andmeid ja neid antud süsteem pakubki.
Viimaste aastate kampaaiad Tallinna elanike suurendamiseks ei andnud erilisi tulemusi. Hiljuti jooksis aga läbi uudis mis rääkis,et "ootamatult" oli enne aasta vahetust Tallinna elanike arv "hüppeliselt" kasvanud. Ei pea olema geenius, et aru saada, et üheks "kommiks" oli see tasuta sõit - eeldab see ju isiku registreerimist Tallinna elanikuks. Kes ikka Tallinnas elab ja töötab aga hingekirjas on kuskil mujal on saanud selle lükkega pea super pakkumise - tasuta sõidu - kes suudaks sellisest diilist keelduda.
Punkt Kaks. Laste kontroll
Tean ise paari peret kus lapsed on kirjas "eliit" kooli piirkonnas aga reaalselt elavad (näiteks) Mustamäe taga lõpus või siis Lasnamäe taga lõpus. Vanaema, vanaisa on pakkunud lapsukesele võimaluse elada nende juures ja "tasuks" käia "heas" koolis. Siililegi selge, et reaalselt elab laps ikka oma vanemate juures ja koolitee on vaesekesel tihti pikk ja keeruline - ei ole ju lihtne tulla Mustamäelt kuskilt Keskuse peatuse juurest näiteks Tallinna Prantsuse Lütseumi. Kui vanade piletite puhul ei saanud see, kuidagi selgeks kus laps tegelikult elas siis uudne "validaator" märgib kellajaliselt ja peatuse täpsusega ära, et laps ei käi koolis mitte Narva mnt 1 juurest kus elab vanaema aga Mustamäelt Keskuse trollipeatusest ja nii iga koolipäev.
Kui "julmalt" selle süsteemiga lõpuks lastele "ära tehakse" saame veel näha.
Kolmas Punkt. Äriprojekt.
Siin on aga juba kaks erinevat võimalust.
Variant A - reklaamid. Tänapäevane reklaami äri on "bisnis" mis jätab varju tihti oma käibelt ja mahult tootva tööstuse - mis on oma olemuselt absurd aga siiski kurb reaalsus. Kuna enamus kaarte on isikustatud siis on andmete koguja ideaalne võimalus paika panna kus inimene elab (teatud rajoonid on ju sutsu "rikkamad"), kus piirkonnas tööl käib ja kus ta oma ostuhimu rahuldab. See kolmnurk annab aga võimaluse sooritada hästi juhitud reklaamikampaaniaid. Näiteks ei ole ju tegelikult mõtet bussis nr 60 (Kesklinn - Lasnamäe) reklaame mis kutsuvad ostlema Rock Al Mare keskusesse - kasutegur on väike. Samas aga trollis nr 6 (Kesklinn Õismäe) oleksid need reklaamid ülimalt asjakohased. Seega teenib linn oma saamata jäänud piletiraha tagasi kaudselt reklaami tuludest. Ekraanid on juba ühistranpordis üleval - väike nõks tehnoloogiat kohe-kohe turule saabuv ülikiire 4G ühendus võimaldab serverist saata just sulle Mihkel Tallinlane mõeldud reklaami kuna sinu viimasest kinga ostust on möödunud juba aasta ja koduteel avastad, et sulle näkkuvahtiv ja sinu nime hõikav reklaam kutsub sind ostlema just saabunud kingapartiid mis on identne sul juba jalas olevate kingadega - mehed on kingade osas tipa "tagurlikud"
Variant B - süsteemi hooldus.
Kuna kehtinud süsteemi oleks saanud ilma igasugsute lisa muudatusteta tea lihtsalt ümber (ideaal variandist lõpus) tasuta süsteemiks siis tekib küsimus, et mis alustel valiti need firmad kes paigaldavad need validaatorid, trükivad kaardid, hooldavad neid ja haldavad andmeid. Samuti kes on need firmad kes neid süsteeme töökorras hoiavad ja hooldavad? Võib öelda, et ka see on "miljoni bisnis" ja seda meie taskust. Kui enne oli pileti raha opereerimiseks siis nüüd tuleb kõik meie taskust. Ei arva, et "Linn" lastakse lobipoti juurde - tema ikka maksab.
*
Lõpetuseks aga väike vihje kuidas peaks välja nägema reaalne tasuta süsteem:
Inimene sõidab trandpordis ja juurde astub MUPO, isik pakub oma ID kaardi mille järgi ta elab Tallinas - MUPO kontrollib, veendub, et kõik on OK ja lahkub naeratades järgmise kliendi juurde. Kui isik ei ole tallinlane on tal võimalus osta ID pilet võipilet paberkandjal. See kehtiv süsteem EI vajanud tegelikult mingeid lisa kaarte ega validaatoreid mis minu meelest näitab SELGELT, et kogu selle jama taga on lihtlabane totaalse kontrolli kaela määrimine kodanikele.
Või mida Teie arvate?