[Q11]

Isegi kui selline teooria Hetke muutumisest oleks mõeldav. Ma ei kujutagi seda ette praegu, siis seda ei saaks ka Hetk Ise teada. Kuna Ta sumbuks koheselt Iseenda muutumisse.
Niiet tulemus oleks ikka sama - Mina algloomus (Jumal) ei muutu.

[pimedus]

Sai ju öeldud et see Alghetke struktuur pole mitte vaid mõeldav vaid on ka muud moodi kogemuslikult tõeline

[Q11]

"Kogemuslik" pole vist päris õige väljend. Ei oot...Mina kogeb Sügavat Und...aga Sügav Uni ei asu kuskil eemal Temast. Siis ka kogemine on Mina?

[pimedus]

Nõus. Kogemine ongi Mina. Ja "kogemises tõeline" on korrektne väljend.

Kusjuures vaatasin üle et Algmina struktuuris tekib kokku hoopis 120 eriaspekti... 12 vaateakent korrutatud 10 jõuolemust

[Q11]

Siin vist läksime teemast välja. Kui kogemine ongi Mina, siis kus seal asetseks Vaba tahe? Kuidas Sa Pimedus seda seletaksid? Vabandust muidugi kui juba kuskil seletasid ja ma ei märganud.

[pimedus]

Minu meelest on küsimus absoluutsest vabast tahtest, kus justkui mitte millestki ei sõltuta, üsna mõttetu ja jabur. Kui aga taandada see küsimusele - kas ja kui vabad oleme oma harjumusi lõpetama või muutma - võtaks selle üldiselt kokku järgmiselt. Mida puhtam kontakt Algallikaga, seda rohkem, ja mida tuhmim kontakt, seda vähem vaba ollakse.

[Q11]

Jah...esimese osaga ma poleks nagu nõus(võibolla lauselise sõnastuse pärast) aga viimasega küll...

[pimedus]

Nojah, paljude filosoofide jaoks on see ikkagi oluline teema. See absoluutselt sõltumatu vabadus näib pigem selline imemõtteline konstruktsioon olevat, mida mitte kunagi pole võimalik mitte kuidagi reaalselt tõendada

[Q11]

Siin Sa Äikesepoiss tõstatad uuesti küsimuse "Kellel toimub harjumuste muutmine?". Kas "vihmal" võiks olla harjumus rohkem sadada? Mis/kes on vihm?

[pimedus]

Harjumuste muutmise võimekus on vabaduse mõõdupuu seega?

Kogu vabaduse mõõdupuu on vast veidi liiga julgelt öeldud, aga ühe aspektina võib seda nii vaadata minu meelest küll. Näiteks hingama peame me kõik kui elada tahame, aga millisel viisil täpsemalt hingame on juba harjumuse küsimus, mida saab muuta.

[Q11]

Hingamist saab muidugi muuta, teatud piirini. Aga... seda kes tahab muuta hingamist, pole (olemas).
Tahe on paratamatu jõud, mis tekkib ümbrusest tulenevalt. Ümbruse all pean silmas ka keha/meelt.
Näitena:
„Mina nüüd muudan oma hingamist“
Kust tekkis selline mõte?
„Lugesin pimeduse kommentaari“
Kas muutsid oma hingamist sellest lähtuvalt?
Variant A“ Jah muutsin“
Variant B“ Ei muutnud“
Kas A ja B saaksid esineda samalajal?
Ei saa kuna kahte Hetke pole .
Sellest tulenevalt objektil (keha/meel, mõtted) pole Vaba Tahet.
Aga ükskõik kumb variant paratamatult tekkis andis Hetk sellele Elu.
Kas A ja B saaksid esineda ilma Hetketa?
See oleks samasugune küsimus kas veelaine saaks esineda ilma veeta?

[Lorenz]

Lümfotsüüt kõnnib tänaval ja näeb pluripotentset tüvirakku. "Hei sina, peatu!", hüüab lümfotsüüt, "Identifitseeri ennast, kes sa oled. Ma ei tunne sind ära. Oled sa maksarakk või naharakk, oled sa lihasrakk või neuron?"
Tüvirakk mõtleb natukene ja vastab: "Jah"


Q11 muidu ütles hästi, et kaks vastandlikku asja ei saa samal ajal esineda. Aga kaks vastandlikku asja võivad eksisteerida potentsiaalidena. Näiteks maksarakk ei ole neuron, muidu poleks ta maksarakk, aga mõlemad saavad olla potentsiaalid ühes diferentseerumata rakus. Ning kui üks neist potentsiaalidest esineb, kui tüvirakk diferentseerub, siis teised potentsiaalid hajuvad.


Mulle tundub see väga kasuliku mõttetööriistana, ehk veel kellelegi

[pimedus]

Nõus et pole olemas lainetust ilma veeta, aga see kehtib ka vastupidi, et pole olemas vett ilma vähimagi lainetuseta (liikumiseta). Seega pole ka täiesti elulainetuse välist Hetke, vaid see on elu sisene (immanentne).

Nõus et ei saa olla kahte totaalselt erinevat Alghetke kogemist (kaht erinevat veemolekuli struktuuri H2O), kuid veemolekulide aatomid ei ole kunagi täpselt ühesugused, seega pole ka täpselt ühesugust veemolekuli. Niisiis, võib olla pole ka totaalselt ühesugust Alghetke kogemist, see võib olla pidevas "mikromuutumises"?!

Kas A ja B, "jah" ja "ei" saavad esineda samal ajal, no miks ei saa? Samamoodi nagu ookeanil saavad kaks, kolm, neli jne. lainetust ristuda või ühinefa, millest tekib omakorda mingi koondlainetus. Näiteks muutsin hingamist kuna, pimedus esitas küsimuse, meenus et olin kunagi juba "õigest" hingamisest lugenud, mida sai isegi natuke koos mediteerimisega praktiseeritud, olin juba mõnda aega mõelnud et peaks uuesti mediteerimist proovima, juhuslikult oli natuke vaba aega ja katsetasingi seda teadlikult 5 minutit. Seega oligi väga tõenäoliselt lisaks pimeduse kommentaarile veel mitmeid samaaegseid Hetke-aspekte, miks oma hingamist otsustasin just nüüd muuta-korrigeerida.

Seega selgub et tahe ei ole tingimata jõud, mis tekib alati otseselt vaid välisest ümrusest, vaid see võib tekkida ka sisemistest meenutustest, tulevikku suunatud soovidest ja olevikus tajutud võimalustest.

Niisiis tekib küsimus, millise immanentselt elus oleva Alghetke "veemolekulide kogum" tundis et hapniku aatomid on kuidagi tuhmid ja selle parandamiseks võiks see inimeseloom näiteks "õiget" hingamist teadlikult praktiseerida?

[Q11]

"Nõus et pole olemas lainetust ilma veeta, aga see kehtib ka vastupidi, et pole olemas vett ilma vähimagi lainetuseta (liikumiseta)"
Selline arusaam tuleneb ju Laine seisukohast, et kui pole olemas liikumist, siis pole Lainet, järelikult siis pole midagi. Arusaamata, et Laine Pärisolemus on Vesi, mis võib olla ka täielikus Liikumatuses.

[Lorenz]

Selline arusaam tuleneb ju Laine seisukohast, et kui pole olemas liikumist, siis pole Lainet, järelikult siis pole midagi. Arusaamata, et Laine Pärisolemus on Vesi, mis võib olla ka täielikus Liikumatuses.

Ka laine võib olla täielikus liikumatuses. Juhul kui eksisteerib mingi väli, kuhu liikumise energia saab salvestuda.

Näiteks kui mässlev meri hetkega jäätuks, siis lained selles meres peatuksid. Liikumine lakkaks, aga lained ei kaoks. Nad esineksid siis tardunud orgudena ning küngastena. Kui vesi uuesti hetkega sulaks, siis lainetus jätkuks.
Vee liikumise energia salvestus selle näite puhul vahepeal gravitatsiooniliseks potentsiaalseks energiaks. Liikumise lakkamine ei tähendanud sel juhul energia kadumist.

Selles mõttes ei saa öelda, et kui pole kineetilist energiat, siis pole midagi. Aga kui lisaks ühtki potentsiaalset energiat ka pole, siis vist küll pole midagi. Sest ega vesi on ka kõigest üks energia avaldumise vormidest. Energia on seal salvestunud osakeste väljadesse. Kui üheski väljas poleks energiat, siis poleks osakesi, ei vett ega lainetust. Sest kõik olemasolev taandub mingit pidi energiale. Kas liikumisele, või mingist väljast tulenevale potentsiaalile. Vähemalt ma pole küll kohanud midagi, mis lubaks teisiti arvata.

---

Ahjaa, energia võib mingit pidi taanduda informatsioonile, aga ma nii sügavuti seda asja ei mõista, et julgeks pikemalt kirjutada. Energiaga on lihtsam vähe

[xcad]

Püstitaks küsimuse vabast tahtest hoopis meie valitsuse vaatenurgast. Ratas kui hoidis vihmavarje kas vabast tahtest või kästi hoida? Kui käis bilderbergis kas vabast tahtest või sunniti minema? Kui loobus peataministri toolist (millest ta enne kümne küünega kinni hoidis!) kas sunniti või vabast tahtest? Eks tavakodanikega ole ka samuti: on kõht tühi sööd, tekib häda käid WC-s, kas vabast tahtest või sundus? On valus, oigad, on hea tuju naerad, kas vabast tahtest või lihtsalt nii peab olema?
Mis siin lainetest ja filosoofiast rääkida kui isegi need lihtsad asjad ei oma ühest vastust.

[Q11]

No esiteks see Lõputu Ookeani näide oli lihtsalt piltlikustamine Teadvuse olemusest.
Selles näites peale Vee (Mina) ja Lainete (mina) midagi muud ei eksisteerinud. Mitte mingit muud välja.
Aga muidugi võiks ju küsida „Millest need lained siis tekkisid? Seal siis puhub Tuul või?“
Sest miks Teadvus ei võiks oleleda täielikult Iseendas? Miks ma näen laual olevat kruusi?
Kui toome sisse Tuule mõiste, siis tekkivad järgmised arutlused:
1) Tuul küll ei mõjuta kuidagi Vee (teadvuse) olemust aga tekitab „pinnale“ Lainetuse. Ehk siis loob nähtava maailma.
2) Kui Vesi on lõputu muutumatu Teadvus(Jumal), siis kuidas me nimetaksime Tuult?
Jumala Jõnksutajaks või?
3) Kumb oleks sellisel juhul Päris Jumal? Kas Lõputu Ookean (Vesi)...kuid Ilma Tuuleta ei tekkiks Laineid (maailma). Või on tegemist sümbioosiga? Vesi saab eksisteerida peegelsiledana ka ilma Tuuleta. Tuul ilma Veeta...hmm...Sellisel juhul puuduks nii Teadvus kui ka Lained (maailm). Niiet Tuul oleks ikkagi sekundaarne kuid maailma loomisel paratamatult vajalik.

[Lorenz]

Tegelt ma midagi sellist sihtisingi, et see nö tuul ja vesi peaks olema sama asi, mis esineb mitut moodi. A'la energia.
Energia võib avalduda (kineetiliselt) liikumisena, või siis (potentsiaalina) välja energiana. Analoogia - tuul ja vesi.

Ning mis on lainetus ... see on viis, kuidas liikumine vees hajub. Vist midagi sellist võiks öelda. Kivikese vette viskamise puhul on lihtsam hajumisest rääkida, laine on siis ju justkui hääbuv mineviku kaja. Hääbuv sellepärast, et mida kaugemale see levib, seda suurema ala peale on see jaotunud, ning lõpuks pole see enam eristatav muust pinnavirvendusest.

Tuul puhub üle vee, ning viis kuidas tulenev hõõrdumine hajub, avaldub lainetena. Lainetena, mis tegelikult on hajuv mälestus sellest, kuidas tuul puudutas vett. Mälestus millest? Mälestus ajast, mis on möödunud. Mälestus või ... kaja.
Kajana ju minevik eksisteeribki, lainetena oleviku pinnal. Suundudes kuhugi tulevikku, saades jõudu vaid tuulest.

[Tyto Alba]

Vaba tahe on mõeldud tarkadele - "delfinaatorliku" arunatukesega isikul ei saagi kunagi olema VABA TAHET.

[xcad]

Vaba tahe on mõeldud tarkadele - "delfinaatorliku" arunatukesega isikul ei saagi kunagi olema VABA TAHET.

Kahjuks see on enamusel nii. Olukord tingib reaktsiooni,sügeleb siis sügab Ja siin vabast tahtest rääkida on sama kui vihmaussi vaba tahe.

[Q11]

"Kajana ju minevik eksisteeribki, lainetena oleviku pinnal. Suundudes kuhugi tulevikku, saades jõudu vaid tuulest."
Jah aga seda minevikku „näeb“ ainult Laine mitte Vesi, sest viimane on koguaeg ühesugune.
Ehk siis Hetkel pole minevikku. Kui Hetk(Mina) ennast tunnetab „näeb“ Ta Laineid Veena ehk Iseendana. Kaob ära kahesus (Valgustumine).

[Lorenz]

Tuul vaid teab

Tema neid laineid puhub

[akkillus]

Need kes magavad 8 tundi päevas, nendel peaks vaba tahe olema. Sest und ei sega miski. Need kes magavad rohkem või vähem, neil kindlalt vabat tahet ei ole ja peaksid ennast ravima.

[xcad]

Need kes magavad 8 tundi päevas, nendel peaks vaba tahe olema. Sest und ei sega miski. Need kes magavad rohkem või vähem, neil kindlalt vabat tahet ei ole ja peaksid ennast ravima.

Inimesed on erinevad ja une vajadus erinev. 8h on keskmine, osadele piisab 5-6h, osadele aga isegi 10h. Uni küll vaba tahtega ei saa seotud olla, unes tegutsemine aga küll. On energiat saad unes konnata ja unenägusid suunata vastavalt oma tahtele.

[akkillus]

Und saab peale tegutsemise, kondamise ja oma tahtele suunamise kasutada kõikideks samadeks asjadeks, mis ärkvel tehakse. Unes on kõik võimalik mis ärkvel + veel mingid asjad, mis ärkvel pole võimalik. Kui kasutatakse üksnes tegutsemiseks, kondamiseks ja tahtele suunamiseks siis see näitab, et ei olda päriselt unes sees ja ei olda piisavalt sügaval. Aga selleks, et minna piisavalt sügavale on vajalik 8 tundi. 8 tähendab numberoloogias samuti sügavust või süvitsi minekut. Kui magada vähem, siis ei jõuta kunagi päriselt sügavale. See on sama nagu sukeldumine. Et sukelduda piisavalt sügavale on vajalik aeg ja aega on vajalik energia genereerimiseks. Muidugi on võimalik kasutada meelemürke, mis on sama nagu sukelduda koos raskusega ja siis võib momentaalselt sattuda teisele poole. Ilma meelemürkideta on vajalik 8 tundi, saavutada vajalik energia.

---

Vaba tahe on seotud ressurssidega. Kui ressurssidele on ligipääs ja kui on aega, siis ongi tahe vaba.