[Anonymous]

see on huvitav raamat neile kes on arvamusel ,et meid on külastanud tegelased kelle huvides on olnud inimeste areng kuid mõnede huvi orbiidis on olnud hoopi häving,samas sobib see raamat ka neile kes usuvad ,et nii nimetatud iidsed jumalad olid JUMALAD.http://www.daniken.com/

[Muudetud: 25-1-2005 herr der dunkelheit]

[Celtic]

ning samas on see raamat ka liiga ühekülgselt kirjutatud et sellest täit õigust otsida.
däniken võiks hetkeks asja rahulikumalt võtta.

[Anonymous]

seda nüüd küll kuid samas on tema versioon iidsetest jumalaist loogiline,aga mitte mingi üle-liialdatud muinasjutt.

[Päikeseinsener]

Õnneks on Däniken selline lobamokk, et ta pole piirdunud
ainult raamatutega. Filme kus mees jahvatab, on nett
täis. Vene-, saksa-, inglise keeles. Minu arust ongi filme
lahedam vaadata, kuna seal on ka pilt olemas.
Inglis k. peaks ka kõik tema raamatud netist vabalt saadaval
olema.

[Päikeseinsener]

No näed siis, omal raamat arvutis olemaski.
Panen mõned read sealt siia kirja, et need kes pole raamatut veel lugenud, saaksid aimu millega tegu.


Küsimus elust Universumis on niisama vana kui inimese intelligents. Sellega on tegelenud iidsete aegade mõtlejad, antiikfilosoofid, keskaja astronoomid ja meie
päevade teadlased. Aegadest, kui inimene õppis üldse midagi tähele panema, on ta silmitsenud enese üle kaarduvat imepärast kogumit miljarditest salapärastest valgustäppidest, heleduselt erinevatest kaugetest tulukestest-valgussähvatustest ja langevatest tähtedest öisel horisondil.
See suursugune, vaikivalt särav ilu vallandab unistusi ja sunnib samas mõtisklema. Kuigi taevalaotuse jälgimine ei ole teaduste kõige iidsem valdkond (günekoloogia on vanem), on just see läbi aegade osutunud kindla peale kõige
järjekindlamaks.
Inimese fantaasia ja nupukus on meile kinkinud moodsa tehnika: peegelteleskoobid, raadioastronoomia, elektronarvutid, satelliidid. Meie pea kohal kummuvast tähistaevast teame nüüd hoopis rohkem kui esivanemad. Ja ometi on küsimus maavälise elu kohta jäänud tänaseni vähegi ammendava vastuseta.

Veel pole ühtki mõnelt kaugelt tähelt saabunud homunkulust (tehisinimest, ka keskaja alkeemikute fantaasiatoodet) prepareeriruna mõnes maavälise elu probleemistikule pühendatud muuseumis välja pandud. Veel pole ufode meeskonnad Washingtoni Valge Maja ümbrusse või siis Moskva
Punasele väljakule maandunud ega Siiriuselt, Aldebaranilt nagu ka Kentauri Alfalt toodud kingitusi sealsele tundmatu sõduri hauale asetanud. Veel pole suudetud tabada maaväliste elu vormide lähetatud raadiosõnumeid, kuigi
meie raadioastronoomid näevad tublijagu vaeva, et oma tundlikke elektronkõrvu just nende poole kikitada.
Kõigest hoolimata on valdav osa teadlasi ühel meelel, et maaväline elu ja usutavasti ka selle intelligentsed vormid peavad olemas olema. Kuidas saaksime sellest vasturääkivusest üle?

Viimastel aastatel on tänu raadioastronoomiale avastatud Universumis küllaga mitmesuguseid molekule ja nende hulgas ka orgaanilisi ühendeid. Kuidas siis nii? Kas kosmos polegi steriilne ja tühi?

Tähtedevahelise ruumi kuupsentimeetris leidub umbes 0,1 kuni 1000 aatomit. Molekulide moodustamiseks peavad need teatavasti liituma. See juhtub näiteks siis, kui neid tabab mõne tähe niinimetatud päikesetuul (korpuskulaarkiirgus, mis koosneb peamiselt prootonitest ja elektronidest).

Molekulide moodustumisel kujuneb kõrgem energianivoo ja sellega kaasneb täiesti kindla lainepikkusega kiirgus. Nii on igal molekulil eriomane lainepikkus, mida saame kõrg tundlike raadioteleskoopidega tuvastada.
Nende molekulide olemasolu tõestab, et maailmakõiksuse pimeduses leidub vähemalt algseid eluks tarvilikke "ehituskive".
Muidugi eraldab molekuli ja lihtsaimat rakku veel väga pikk vahemaa, kuid see arengujärk peab ka väljaspool Maad olema juba läbitud, sest aastamiljardite eest on kosmosest siia jõudnud mikroorganisme. Need avastas GieReni ülikooli geoloogiaprofessor dr. Hans-Dietrich Pflug.
http://cosmology.net/Meteors.html

Ta uuris koos kaastöölistega Maa vanimaid setteid, nimelt Gröönimaa edelaosa nn. Isua kivimeid. Need kihtkivimid osutuvad oma ligilähedaselt 3,8 miljardi aastaga vanemaks kõigest, mida maapealsetest kivimilademetest on üldse eales mikropaleontoloogiliselt lahatud.
http://www.tlu.ee/~toenu/varaevo/kysi.htm

Spetsialistid teavad, et nooremad kivistised sisaldavad ka orgaanilise päritoluga süsinikku; seda saab isotoopanalüüsiga kindlaks määrata. Siiski ei tohiks niisugune materjal nagu Isua kivimid sisaldada orgaaniliste ainete jälgi:
see sündis ajal, kui Maal lihtsalt ei saanud keerukaid elusorganisme veel leiduda. Ometi juhtus midagi päris ootamatut. Kuni 3 protsenti Isua kvartsiidide massist koosneb orgaanilise päritoluga süsinikust! Selle kohta märkis professor
dr. Pflug:

"Järelikult pidi juba 3,8 miljardi aasta eest Maal elu õilmitsema. Kuid ainult piisava fotosünteesivõimega organismid suudavad toota sellist kogust biomassi."

Kust on see biomass pärit?

Professor dr. Pflug ja tema meeskond uurisid meteoriite, mis on Gröönimaa Isua kivimitest veel vanemad. Vaatluse all oli ka Austraaliasse kukkunud Murchisoni meteoriit, mille vanust hinnatakse umbes 4,6 miljardile aastale.
http://luup.postimees.ee/luup/97/19/teadus1.htm
http://teadus.err.ee/artikkel?id=3825&cat=1

Teadlaste hämmelduseks avastati selle meteoriidi massis neidsamu Gröönimaalt leitud rakustruktuure. Kuivõrd Austraalia meteoriit on Isua kivimist kaheksasada miljonit aastat vanem ja langes Maale alles veerandsaja aasta eest, peab selle orgaaniline materjal olema maisest elust eakam.
Kõige tagatipuks näitab enamik ühtekokku seitsmeteistkümnest Murchisoni meteoriidis leiduvast aminohappest parempööret, mida Maal vaevalt kohtab. Maised aminohapped on nimelt vasakspiraalid.
http://www.aquaplant.ee/blog/index.php/-...-commented

Niiviisi võibki nende orgaaniliste ainete päritolu pidada maaväliseks.
Elule kosmoses ei viita mitte ainult seal avastatud makromolekulid ja Maalt leitud mikroorganismid. Ka statistika ja filosoofia on jõudnud samalaadse tulemuseni. Hindamisi kuulub ainult meie Galaktikasse 200 miljardit kinnistähte.
Optimistidena võiksime eeldada, et iga niisuguse päikese juurde kuuluvad ka planeedid. Sellegipoolest kavatsen jääda pessimistiks ja loovutan ainult igale kümnendale kinnistähele kõigest üheainsa planeedi. Seega leiduks meie Linnuteel 20 miljardit planeeti.
Tekib küsimus, kui palju nendest tiirleb oma ematähe ümber ökosfääris, niisiis
elutegevuseks sobivas piirkonnas. Kas ainult üks kümne hulgast?
Sellelgi juhul jääks niisuguseid planeete arvesse kaks miljardit.

Kui mitmel nendest arenes elutegevust võimaldav atmosfäär?

Oletame taas, et vaid igal kümnendal. Niisiis jääb seejärel meie sõelale püsima ikkagi veel 200 miljonit planeeti.
Kui paljud nendest eluvormidest võiksid jõuda tehnilise intelligentsi tasemele? Kas taas iga kümnes?

Nüüd jääks järele 20 miljonit. Kas seda on liiga palju?
Teeme uue möönduse ja võtame iseenese rahustamiseks nendest ainult iga sajanda. Kuid ka sellest tulenev kaks miljonit on igati aukartustäratav arv.
Kes nendest tehnilistest tsivilisatsioonidest võis tegelda
kosmoselendudega? Iga kümnes? Iga sajas?
Siit tuletaksime 200 000 või vähemalt 20 000 mööda kosmost uitavat tsivilisatsiooni. Samas ei saa niisugust vaos hoitud arvutust üldse ülemääraselt optimistlikuks pidada.

Nüüdisaja astronoomid ei taha nimelt planeete omistada mitte igale kümnendale, vaid pigem igale teisele päikesele.
Selle arvudega zongleerimise lähtepunktiks võtsin meie Galaktikas asuvad 200 miljardit tähte. Kummatigi leidub maailmakõiksuses veel teisi galaktikaid - ja eks neidki on miljardeid ...

Murehisoni meteoriidis leitud aminohapped ja fossiilsed jäänused on ilmselgelt vanemad kui mis tahes maine elu. Järelikult pidi elu kusagil hoopis teisal tärkama aastamiljardeid varem kui maakeral. Nendele muu kujuga
eluvormidele jäi evolutsiooniks hoopis rohkem aega. Pole mingeid veenvaid argumente, mis suudaksid kõnelda maavälise intelligentse elu olemasolu võimaluse vastu. Võib-olla on maavälised olendid jõudnud juba varem meie
pika arengulooga emakest Maad külastada?

Seda veetlevat mõtterajatist kunagiste kosmosest saabunud külaliste kohta on rahvasuus hakatud kutsuma preastronautikaks või ka ürgastronautikaks. Ametlik teadus, mis seisab kõige uue suhtes alatasa võrdlemisi distantseeritult, nimetab seda valdkonda "paleo-SETI".
SETI on teadusringkondades muide igati tunnustatud mõiste, lühend ingliskeelsetest sõnadest Search for Extraterrestnal lntelligence ehk maavälise intelligentsi otsingud.
Samas toimib juba aastakümneid koguni tunnustatud tavateaduste raames üks SETI projekt:
raadioastronoomid üritavad välja peilida maaväliste eluvormide lähetatud signaale. Seni on need katsed küll liiva jooksnud. Veel pole tohutud antenniliuad ja terved traadipõimepõllud suutnud kinni püüda ainsatki meie maaväliste sõprade lähetatud piiksu.(raamat on kirjutatud aastal 1993)

Mis võib olla selle ebaedu põhjuseks? Kas krutime sobimatut tüüpi raadiovastuvõtja nuppe? Kas otsime vääras piirkonnas? Kas oleme asunud tervet probleemi lahendama kuidagi nüripidiselt?

Meie, "preastronautikud", sammume hoopis teist teed kui raadioastronoomid. Muidugi ei suuda meiegi oma uurimistegevuse praeguses järgus esitada mingeid objektiivseid tõendeid maaväliste olendite olemasolu kohta, kuid siiski on meie valduses üsna mahukalt igati kontrollitavaid kaudtõendeid, mis osutuvad küllalt vettpidavaks selleks, et iga kahtleja peaks neid kuuldes oma kõrvu kikitama.
Ameerika Ühendriikide Bostoni Ülikooli astronoom professor Michael Papagiannis lõpetas Astronautikaföderatsiooni 33. rahvusvahelisel kongressil oma suurt tähelepanu äratanud ettekande järgmiste sõnadega:

"Me võime järeltulevate põlvkondade ees isegi kohtlaseks
osutuda, kui jätkame maaväliste tsivilisatsioonide otsimist
kaugetelt tähtedelt, samas kui võiksime vastuse leida
siitsamast, meie endi Päikesesüsteemist."


Nii need asjad ja lood õigupoolest ongi. Üksainus tõend kunagiste maaväliste olendite külaskäigust muudaks meie mõtlemisviisi, filosoofiat, usundeid ja koos sellega ka poliitikat rohkem, kui seda suutsid möödanikus teha teadlaste kümmetuhat arukat pead. Siis teadvustaksime enesele, et egas meie polegi mingi Universumi naba või veel vähem mingi looduse kroon. Kulutused niisugusele uurimisele tasuvad ennast ära. Vastavaid teadmisi vajame kahtlemata kõik.
Targad inimesed on esitanud tulnukate siinviibimise kohta mõjusaid vastuväiteid. Esitan loetelu kõige arukamatest mõtetest:

A. Kosmilisi vahemaid ei saa ületada.

B. Miks peaksid maavälised olendid meie juurde tulema?

C. Miks peaksid nad just nimelt meid üles otsima?
Lõppude lõpuks peitub isegi meie endi Galaktika
piirmetes valikuvõimalus 200 miljardi tähe vahel.

D. Miks pidi selletaoline külaskäik toimuma just
praegu, viimase paari aastatuhande jooksul?
Tulnukad ei saanud ju kaugelt eemalt aimata, et
Maad on õnnistatud eluga, ja veel vähem teada,
millise arenguastmeni on siinsed eluvormid jõudnud.

E. Kosmilised eluvormid ei tarvitse üldse olla
inimesetaolised. Veel absurdsem on seisukoht, et
sellised olendid võiksid mõelda ja tunnetada samal
viisil nagu inimesed.

Need esmapilgul igapidi kaalukad vastuargumendid seisavad siiski savijalgadel.

Professor dr. Harry O.Ruppe, kes on Wernher von Brauni (kuulus raketikonstruktor ja kosmonautika eriteadlane) kauaaegne kaastööline ja palju aastaid Müncheni Tehnikaülikooli ordinaarius kosmoselennundustehnoloogia
alal, käsitleb oma kaheköitelises teoses "Die grenzenlose Dimension - Raumfahrt" ("Piiritu dimensioon - kosmosereisid") tähtedevahelise ruumi läbimise mitmesuguseid võimalikke variante.

Mehitamata lennud. Masinad (robotid) teevad ekspeditsioone ja lähetavad uurimistulemid raadio kaudu baasjaama.
Juba praegu toimivad niiviisi Ameerika Ühendriikide kosmosesondid Pioneer X ja XI ning Voyager I ja II.

Põlvkondade reisid.
Teele lähetatakse terviklik inimasula, millel on oma energiaallikas (reaktor, "minipäike") ja suletud, autarktne (iseenesega toimetulev) eluringe. Sihtkohta
jõudnute rühm pole muidugi enam see, kes kunagi rännakut alustas, vaid hoopis nende järglased.

Elutegevuse aeglustamine. Astronautide elutegevust pärsitakse nõnda ("talveuni"), et nad lennu vältel peaaegu ei vananeks. Elu konserveerimine. Rännakule lähetatakse inkubaatorid, nagu ka seemne- ja munarakud või muud sobivad bioloogilised vormid. Inimelu tekitatakse taas alles sihtkohale
lähenemisel.
Eluaja pikendamine. Astronautide elu kestust avardatakse nii, et pikaks reisiks kulutatakse ainult väike osake elueast.
Selles hüpoteesis on tähtsai kohal küborgid (= küberneetilised organismid), niisiis inimese ja masina kombinatsioonid.
Projekt "Daida/os". See on British Interplanetary Society (Briti Planeetidevahelise Seltsi) seitsmekümnendate aastate alguses avaldatud kavand kasutada kosmoselaeva veojõu saamiseks selle sabas väikesi termonukleaarplahvatusi laseri või relativistlike elektronkiirte n.-ö. läitmisega. Nii
tekitatud veojõust peaks jätkuma 52 950-tonnise stardimassi ja 450-tonnise kasuliku koormusega tähelaeva läkitamiseks Barnardi tähele (asub meist 5,91 valgusaasta kaugusel), kulutades selleks aega umbes viiskümmend aastat.

Tuleviku energiaallikad. Mõeldakse aatomituumade lõhestamisele, vesiniku muundamisele heeliumiks. Tõsi küll, see protsess suudab energiaks muundada ainult väikest osa massist. Huvitavam oleks kasutada võimalust vabastada
energiat kui viia mateeria puutesse antimateeriaga.

Siin jäävad vaatlemata ülevalguskiiruse ja hüperruumi pühad valdused. Iga füüsik teab, et Einsteini relatiivsusteooriast tulenevalt võivad valgusest väiksema kiirusega mateeriaosakesed omandada maksimaalselt valguse kiiruse ning
valgusest kiiremad osakesed võivad osutuda ainult "peaaegu-valgusaeglasteks".

Selliste valguse kiirust ületavate osakeste tahhüonide olemasolu on matemaatiliselt tõestatud.
Isegi juhul, kui niisugused reisid saavad tehniliselt mõeldavaks, jääb nende motivatsioon ikkagi küsitavaks. Milleks üldse vajatakse selliseid tähtedevahelisi kosmosesõite?

Vastuküsimus: mida võiks üks inimkond teha siis, kui kõik argine on juba läbi uuritud? Millised uued probleemid võiksid inimese väsimatut avastajaloomust kannustada?
Küllap hakkavadki siis need meie pea kohale asetunud miljonid kaunid tulukesed, erinevas heleduses ja suuruses säravad taevatähed, inimesi peibutama. Kuid mida need salapärased valgustäpid endast ikkagi
kujutavad? Mis toimub seal ülal? Kas kosmose sügavustes leidub teisi eluvorme? Võib-olla on "nad" koguni intelligentsed ja mõtlemisvõimelised?

Just sellised peaksid nähtavasti olema mõned küsimused, millest meie, samuti mõtlemisvõimelised olendid, ei saa vastust otsimata mööda minna.
Iga intelligentsi iseloomustab pürgimus suurendada olemasolevate teadmiste kogust. See aga viitab kaljukindlalt kosmose poole. Mingis kosmilises stsenaariumis ei tähenda paar tühist maist aastatuhandekest rohkem või vähem
ilmselgelt vähimatki.

Professor dr. Papagiannis Bostonist kuulub nende auväärsete teadurite ridadesse, kes otsivad sellistele probleemidele lahendeid ega varju jäiga seina taha, millele on kirjutatud "võimatu".
Papagiannise sõnul on inimkond oma rännakutel viimase saja aastaga suurendanud ületatavaid vahemaid 10*16 korda ja reisikiirust 4000 korda:

"Seepärast tundub igati arukana eeldada, et suudame
järgmisel või ülejärgmisel aastasajal saavutada vähemalt
kümnendiku võrra enamat. See võiks luua võimaluse kiirust
neljasajakordistada, niisiis jõuda ühe kuni kolme protsendini
valguse kiirusest. Läbitava tee pikkust saaks samas
suurendada 10*15 korda. See tähendaks ühtaegu võimalust
ületada kümne valgusaasta pikkusi distantse, s. t. neid vahekaugusi,
mis lahutavad meid lähimatest tähtedest."

Professor Papagiannis jätkab:

"Kiirusel, mis küünib kahe
protsendini valguse kiirusest - mis on tuumalõhestamisel
vabaneva energia kasutamise puhul kindla peale saavutatav
-, vajaks kosmoselaev naabertähtedeni jõudmiseks tarviliku
kümne valgusaasta ületamiseks umbes 500 aastat."

Professor dr. Papagiannis võtab arvesse Albert Einsteini maksiimi ehk tarkussõna:
"Teaduses on põhiideede enamik
lihtsa olemusega ja üldjuhul saab neid ka igamehe jaoks
mõistetaval kujul väljendada."

Nii hakkaski Bostoni astronoom professor Papagiannis arutama ja arvutama järgmisel viisil:

"Vähem kui neljasaja aastaga võis Ameerikas härjavankrilt
kuuraketile "ümber istuda". Seepärast on põhjust oletada,
et ka mingi kosmoserändurite koloonia võiks mõnel
temale täiesti võõral planeedil näiteks viiesaja aasta jooksul
sellesamaga toime tulla. Pealegi on astronautide kasutada
põhjapanevad tehnilised teadmised. Kord võõral planeedil
X maandununa on nende meeskonnast võtta pädevaid
spetsialiste toorme, metallurgia, aatomienergeetika, kütteainete
ja veomootorite jaoks. Lisaks sellele on muidugi
varuks juba varem ettevalmistatud plaanid põlvkondade
kosmoselaevade ehitamiseks. Mingi kosmosekoloonia
rajamiseks ei vajatagi Maaga sarnanevat planeeti. Mitmesugused
kuud, asteroidid, samuti surnud planeedid
osutuvad suurepärasteks ja ammendamatuteks toormemaardlateks.
Kui kosmosekolooniad oleksid teel viissada aastat ja
püsiksid järgmises päikesesüsteemis samuti viissada aastat,
et mõnd sealset planeeti industrialiseerida, ja väike
rühm saabunutest jätkab samal ajal rännakut - ükskõik,
kas oma vana või vahepeal täiustatud kosmoselaevaga -,
peaks see tähendama, et kolonisatsioonilaine levib mööda
Galaktikat kiirusega umbes kümme valgusaastat iga tuhande
(maise) aasta kohta: 500 aastat tegelikuks rännakuks ja
500 aastat arenguks kohapeal. Muidugi moodustaks see
kõigest üheainsa valgusaasta sajandi kohta."

Nii vähemalt väidab professor Papagiannis. Sellise lihtsa kavandi kohaselt oleks terve meie Linnutee asustatud kümne miljoni aastaga.
Pole põhjust kahelda, et maavälised tulnukad võisid juba iidsetel aegadel toimida just tollesama lihtsa mudeli kohaselt. Võimalik, et nad pidasid siis silmas mingit intelligentsiga koloniseerimist. Pealegi omaenese huvides, sest ainuüksi
intelligentsi paljundamine-levitamine maailmaruumis ja ajas loob võimaluse suurendada suhtlemist ja ühtlasi teadmiste mahtu.
Loomulikult saab igamees enda jaoks välja nuputada ka teistsuguseid põhjusi seletamaks, miks mingi intelligentne eluvorm tegeleb kosmoselennundusega. Sellekohaseid näiteid:

-kosmose uurimine;

-kosmose alistamine mõne intelligentsete olendite
liigi poolt;

-pagemine kosmiliste katastroofide eest (omaenese
tsentraalse päikese plahvatamine,
gravitatsioonikollaps - must auk, koduplaneedi
hukkumine);

-lahkhelid koduplaneedil, mis sunnivad omavahelises
võitluses allajäänud rühma kosmosesse emigreeruma;

-usundid ja filosoofia (Jumala, kõige alguse ja
maailma loomise otsingud);

-haruldase toorme hankimine (materiaalsed
väärtused, väärismetallid);

-meelelahutus ja igavuse peletamine.


Nb! Lingid on enda lisatud.

[insener Tünn]

No on sul hea arvuti ikka

Jälgi on jah kõik kohad täis, aga....see sõna...tulnukate...põle nigu teine suuremat sorti asi...

[Müstik]

Tänuväärt töö Päikeseinseneri poolt.
Kes aga terve selle raamatu läbi tahab lugeda, siis üks meie foorumlane on selle ka internetti pannud. Algab küll alles 2.peatükist:
http://www.mysteriousman.net/andres/Para...niken3.pdf

Raamatu "Jäljed kosmosest" on koostanud ka Däniken, aga seal on ka teiste autorite artikleid:
http://www.mysteriousman.net/andres/Para...niken1.pdf

[Wolf SS]

Erich on tubli, hästi müüb!

[Müstik]

Noorem põlvkond ei ole ehk seni midagi kuulnud Dänikeni Šveitsis asuvast müsteeriumide pargist.
Däniken arvab, et UFO-d tulevad dimensioonist, mille olemust me veel ei mõista. «Füüsikaliselt ei saa me neid määratleda, kuid neid ilminguid ei saa ka eitada,» räägib ta. Mõned aastad tagasi viibis Däniken Ameerikas kaljusse rajatud keskuses Space Command, mis tegeleb maalähedase ilmaruumi uurimisega. Seal teatakse kõikide ümber Maa tiirlevate satelliitide asukohti meetrise täpsusega. «Küsisin, kas nad UFO-sid on näinud. Nad vastasid, et natürlich. Need nõndanimetatud UFO-d teevad võimatuid manöövreid, mida ükski maine materjal ega inimkeha välja ei kannata. Näiteks täisnurksed pöörded.

Me teame, et sellised asjad eksisteerivad, kuid pole võimelised kindlaks tegema, mis need on.»

Kes siin eile taas kahtles tulnukates ja inimeste ära viimises nende poolt?
Röövitutelt on ju leitud implantaate. Kuskil meil ka teema selle kohta.

"Däniken tutvus Harvardi ülikooli professori doktor John Mackiga, kes on kogunud hulgaliselt «äraviimisjuhtudega» seotud materjale ning jõudnud järeldusele, et neid inimesi on tõepoolest kusagile viidud. «Objektiivseks tõestuseks on inimeste kehadest leitud väikesed fiiberklaasist implantaadid. Need asjad opereeriti välja ja ma olen paari näinud,» räägib Däniken, kuid tunnistab, et paljud, kes väidavad end olevat maavälistega kontaktis olnud, on üldjuhul hullud või lihtsalt pladisejad."

Dänikeni müsteeriumide pargis on esindatud Egiptuse ja Chichen-Itza püramiidid, India templid, iidsed Nazca lennuväljad, maajade maailm jne.

Allikas: http://luup.postimees.ee/luup/99/24/elu1.shtm
On keegi paraveebudest seda juba külastanud?

Dänikeni pargi kodulehekülg:
http://www.jungfraupark.ch/
Saksakeelne pargi lehekülg wikis:
http://de.wikipedia.org/wiki/Jungfraupark

[Müstik]

Kuna vaidlused käivad Dänikeni ümber parasjagu, siis siin on võimalik kirjutada, mida Däniken valetas.
Imestasin, kui leidsin, et P.I ise on kõige pikema jutu siia kribanud.
Ise olen siiani suhtunud Dänikeni kui paleoufoloogi, kes tähelepanu juhtinud maailma iidsetele ehitistele.
Tema järgijaid on sadu. Iga päevaga leiab aina huvitavamat teavet maailmas asuvate iidsete ehitiste kohta.

[Chaos]

Kuna vaidlused käivad Dänikeni ümber parasjagu, siis siin on võimalik kirjutada, mida Däniken valetas.

Näiteks nende Dropade kohta, kas peab otsast peale hakkama.

[Müstik]

Eks ta ole.
Aga seoses sellega, et Däniken olevat midagi lausa konkreetselt valetanud ja ise seda tunnistanud, siis selle asja tahaks küll selgeks saada.
Kas see käis mõne indiaani püramiidi kohta, mõne Aasia püramiidi või mõne muu iidse ehitise kohta? Mul ainult üks Dänikeni väike raamatuke, teise tema nimelisse kogumikku on kogutud peamiselt teiste huvitavate iidseid mõistatusi uurijate artiklid. Dänikeni enda arikkel on ainult Puma Punkut käsitlev ja üks artikkel kahasse Andrew Thomas´iga. Kõikide artiklite järgi on kenasti lisatud ka allikad.
Kuna Kivika poste ei loe (ei paku huvi), korra vaatasin, mida kirjutab (seal oli Celtic ta paika pannud), siis ikkagi mis see Däniken kogu aeg jalgu jääb mõnedele siinsetele foorumlastele?
Jääb küll mulje, et see on ainuke paleoufoloog, kelle nimi kunagi meelde jäänud.
Samas usun, et Däniken latras omal ajal ka mõne niisuguse saladuse välja, mida ei tohtinud.
Muuseas, näiteks Felix R. Paturi raamatus "Muinasaja suured mõistatused" kirjutatu klapib Dänikeni teabega.
Seal on samad asjad, aga ilma UFO-deta. Kas need iidsed ehitised püstitasid tulnukad või iidsed tsivilisatsioonid - ehitised on ju olemas. Toodud ära Ameerika vanimad püramiidid, Hiina püramiidid, Yonaguni, Malta mõistatuslikud monumendid jne. Ja neid raamatuid on ilmunud ju palju, mis samu asju käsitlevad kui Dänikeni raamatud. Siis oli kõik veel uudiseks ja ei tahetud uskuda, nüüd ei kahtle kõiges selles enam keegi.
Enamus Dänikeni jutust on mitmesugused hüpoteesid ja peamiselt teiste inimeste toodud.
Katkend raamatust "Tulnukate jäljed":
"Professor dr. Harry O.Ruppe, kes on Wernher von Brauni (kuulus raketikonstruktor ja kosmonautika eriteadlane) kauaaegne kaastööline, käsitleb oma teoses "Piiritu dimensioon" tähtedevahelise ruumi läbimise mitmesuguseid võimalikke variante.
Kellel see väike brošüürike kodus olemas, saab sealt edasi lugeda neid variante.
Däniken küsib raamatus ka järgmist: Mõelgem: miks küll jumaldasid terved rahvahulgad lendavat madu või tuldsülitavat lohet, seega midagi niisugust, mis pole iialgi ja mitte kusagil olemas olnud? Milline võis olla "elupuu võras ronivate lendavate geeniuste" funktsioon? Ja millise elupuuga võis siin üldse tegemist olla?
Moodne tõlgendus pakub siia vähemalt sellise mõtte: olendid, kes suutsid lennata, tegelesid geneetilise koodi muutmisega"
Esmatutvumiseks iidsete ehitiste ja iidsete tulnukatega sobivad Dänikeni kerged ja arusaadavad populaarteaduslikud raamatud väga hästi.

[Chaos]

Palun loe neid Dropade teemasid ja vaata mis sa sinna kirjutnud oled ja siis vaata mida Däniken tegelikult öelnud on ja kust ta oma jutu võttis. Ei ole ju raske aru saada, et ta teadis algusest peale, et ta kirjutab ulmet, valeab allikate kohta jne.....

[Päikeseinsener]

The Space Gods Revealed

Raamat lugemiseks - inglis k.

[Müstik]

Esiteks: Millise Dänikeni raamatu sa läbi lugenud oled?
Teiseks millises raamatus ta ulmet kirjutab? Ta ju tsiteerib tuntud inimeste arvamusi ja toob näidiseks päriselt eksisteerivaid iidseid ehitisi.
Need inimesed, keda ta tsiteerib, on olemas ja need ehitised on samuti olemas. Ta on väheseid inimesi maakeral, kes neid kõiki ise vaatamas käinud. Seega - ei mingit ulmet. Või arvad sa, et Puma Punkut ei olegi olemas?
Küll on Dänikenil huvitavaid hüpoteese ja sealjuures ka tulnukate hüpotees.
Jutt dropade kohta on Dänikeni kogumikus Peter Krassalt. Dropadest on kirjutanud ja ise koha peal kettaid otsimas käinud Hausdorf. Däniken siia üldse ei puutu.
Soovitan vähemalt P.I siia teemasse lisatud teksti raamatust "Tulnukate jäljed" läbi lugeda. Just praegu leidsin, et ta on ka teose "Piiritu dimensiooni" tähtedevahelise ruumi läbimise mitmesugused võimalikud variandid raamatust ära toonud, millele eespool viitasin.

[Chaos]

Kas sa saad aru me räägime dropadest. Kui ta annab allikana inimese. Kes ise väidab, et ta pole sellest Dänikenine rääkinud.
Ta jutus pole ühtegi kontrollitavad asja pole olemas sellist kooli, selliseid teadlasi, sellist uurimust jne... Kuidas saab üks terve mõistusega inimene seda tõepähe võtta?

PS: Ja Ta on ise seda väitnud oma sõnadage, oma raamatus, et info sai ta aastal 1968
"My helpful friend Alexander Kassanzev was waiting for me in his old car. He had been talking to
the students. The Institute is like home to him. Now he wanted to take me to the Pushkin Museum,
which houses magnificent collections of Assyrian, Persian, Greek and Roman art. En route we
spoke about a fascinating piece of Chinese research which would have made a great impression on
our archaeologists. As we drove along Prouzenskaya Quay, Kassanzev told me many details of the
latest conclusions Chinese scholars had reached and I spoke the key-words into my portable taperecorder.
When we stopped at traffic-lights as we did at Zoubovski Boulevard, I spelt out names
and places clearly. The story I took home on tape was so exciting that it richly repaid the expense
and efforts of the journey"

Ta väidab, et tal on lindistus 1968a. Palun avaldagu see, siis ma usun, et ta vähemalt seda ei valetanud.

[Müstik]

Lahenda see enda probleem von Dänikeniga! Mind see ei huvita.
See on raamatu "Tulnukate jäljed" teema.
Saad Dänikeni aadressi tema kodulehelt. Kui tead selle artikli autorit, siis võid ka temaga asja edasi arutleda...
Üldse ei saa aru, millest sa räägid? Mis koolist? Eespool kirjutasin Dänikeni Šveitsis asuvast müsteeriumide pargist - ja see on igatahes olemas!

[Chaos]

1.Sa küsisid mida Däniken on valetanud. Mina vastasin.

2.Sina tulid selle küsimusega teemasse.

3.Kas "Dropad" pole jälg tulnukatest?

4.Dropadest räägin.

[Päikeseinsener]

Wiki - E.V.Däniken

Paar lihtsamat näidet:


Playboy's 1974 von Däniken Interview (Part 4): Admitting Fraud
Playboy's 1974 von Däniken Interview (Part 5): More Fake Evidence
Playboy's 1974 von Däniken Interview (Part 6): The War on Truth

Erich von Daniken: Fraud, Lies and Bananas

Erich von Daniken's "Chariots of the Gods?":
Science or Charlatanism?

[Jõhvikas]

Mõõdukalt skeptiline peaks meist igaüks olema. Ei saa uskuda kõike ja kõiki ja seepärast ongi hea esitada küsimusi. Asi läheb aga käest ära siis, kui inimene langeb äärmustesse. Ka meil on siin foorumis liikmeid, kes on langenud äärmustesse. Nad on pea kõiges ja kõigis äärmiselt umbusklikud, et mitte ütelda tugevas opositsioonis. Äärmus-skeptikute soov on oma vastane vaikima panna ja selleks sobivad igasugused "faktid" ja "allikad", peaasi, et need kinnitaks äärmuslase vaateid. Äärmus-skeptik on nii õhinas "faktide" otsimisel, et ta "unustab" suures tuhinas kontrollida oma allika tõsiseltvõetavust. Äärmus-skeptiku jaoks on tema allikad alati need kõige õigemad... Kas ikka on nii? Mõelgem vahel selle peale.

Kainet meelt!

P.S. Miks ei kahelda näiteks selles, et väga lihtne on inimest kompromiteerida, tekitades internetis mõned saidid, mis siis desinformatsiooni hakkavad levitama. Miks ei suuna skeptik siin oma tähelepanu ja tarkuse selle informatsiooni tõe väljaselgitamiseks? Miks haaratakse sellest infost kinni nagu õlekõrrest? Õlekõrrest, mis taaskord aitab skeptikul välja tulla tegelikust maailmast ja elada õnnelikult illusioonide keskel. Nii on ju hea turvaline...

[Müstik]

Einojah. Kas mingi Jasoni nimelise skeptiku poolt Dänikeniga ära toodud intervjuu 1974 aastal on mingi tõestus, et Däniken on puha valetanud igas asjas? Ehk luiskas lihtsalt nalja pärast sellele ajakirjale? Sihuke lõbusa nimega ajakiri ju!
Wikisse lisatakse pea alati skeptikute arvamus, kui tegemist mõne ufoloogi või iidsete saladuste uurimisega.
Seal selles ühes artiklis näritakse lihtsalt tähte, et kas ta kirjutas sõna-sõnaliselt tõtt (kes kirjutab populaarteaduslikus raamatus sõna-sõnaliselt tõtt? - ei keegi). Ikka tehakse asjad ju lugejale põnevamaks ja huvitavamaks. Kui tõtt teada tahetakse, siis tuleb teadlaste tõid lugeda. Paraku teadlased vaikivad nii mõnestki asjast. Mul suva, kas Däniken käis seal koopas või ei käinud. Kes seda koobast teab - saab isegi aru, et sinna, kus see metallraamatukogu leiti, ei vii enam ühtegi teed mujalt kui ainult vee alt. Aga vähemalt tekitas ta selle saladusliku koopa vastu huvi - ja tänu sellele tean minagi nüüdseks, mis sealt leiti... Ja kui mõnes dokfilmis näidatakse seda koopasuud, kust viivad erinevad tunnelid edasi, siis tunnen ära ka.
Kõik sealt leitu on ammuilma ära peidetud ja loomulikult peab Däniken tunnistama nüüd, et tegelikult ta seal ei käinud.
NICAP-is avaldatud artikkel paneb aga mõtlema, et Valleél oli õigus kui ta väitis, et
NICAP-i koosseisu on kuulunud mitmed luureagendid ja järeldas sellest, et ka NICAP võis olla valitsuse psühholoogiline tööriist.
Vahest on skeptikute teabest isegi kasu - need ainult kinnitavad, et iga kord kui midagi eriti põnevat avastatakse, siis alguses püütakse kõik ümber lükata. Kas siis kellegi laimamise teel või võltsvideote lisamisega või mis iganes.
Meenutan, et ka Peter Krassa on Dänikeni kohta raamatu kirjutanud, lugege parem seda.
http://www.scribd.com/doc/34454221/Krass...erforscher

[Chaos]

Kui allikas on see sama inimene kes seda väidab, siis mis peaks veel tõsiseltvõetavam olema?

[Thorondor]

Playboy's 1974 von Däniken Interview (Part 4): Admitting Fraud
Playboy's 1974 von Däniken Interview (Part 5): More Fake Evidence
Playboy's 1974 von Däniken Interview (Part 6): The War on Truth

Erich von Daniken: Fraud, Lies and Bananas

Erich von Daniken's "Chariots of the Gods?":
Science or Charlatanism?

Toon ära selle 1974. aasta intervjuu skaneeritud kujul. http://wutwouldyoudo.proboards.com/index...thread=244

Neli esimest linki tuginevad sellele dokumendile. Üldiselt kirjutab too blogi autor sellest, kuidas tema intervjuus aru saab, ning mida Däniken tahtvat öelda ja mida sellest järeldada tuleb. Konkreetse artikli sisu on seal vähem. Lisaks on hulga väited, mida kus ja kuidas Däniken on midagi valesti öelnud. Viiteid nendele pole, aga otsides leiaks enamuse kohta, kas on tõsi või mitte. Esimese lingi taguse artikli sisu jääb natuke kahvatuks võrreldes sellega, mida uhke pealkiri lubas - "admitting fraud" (tunnistab pettust)

Seega eelistan selle playboy intervjuu ise läbi lugeda ja sealt järeldada, mitte kellegi arvamuse vahendusel (hetkel see lugemata, hiljem kommenteerin). Müstik, soovitan sinul see ka läbi lugeda. Isegi kui sa ette kindlaks tahad jääda, et Däniken on puhas poiss, siis vähemalt saad targemaks asjadest/leidudes, mille puhul ta oma eksimust tunnistab ja ise nüüd teispidi arvab.

Viienda lingi taga süüdistatakse Dänikeni nii 5-10 asjas valetamises või lugeja eksitamises. Mõne puhul pole üldse alust (Pii esinemine püramiidi mõõtmete omavahelises suhtes) või on lihtsalt kerged spekulatsioonid.
Nt suht esimene väide on, et Däniken kasutab kosmoses reisimise jutu juurde nö raketi võrrand, kus üldsegi võrdus märk puudub. Vaatasin järgi, raamatus tegelikult täitsa normaalne võrrand võrdusmärgiga.

[Päikeseinsener]

Kuna minu jaoks on Däniken nüüdseks unustatud (kunagi olin muide fänn, küll lühikest aega, aga siiski), siis teeks lühidalt - kas Däniken
on tahtlikult moonutanud fakte omakasu eesmärgil?

Vastus: jah on küll, ja seda korduvalt

Te võite siin kummi edasi venitada, minu jaoks aga on:

[excubitoris]

Däniken on vaid ÜKS paljudest. Dänikeni kirjeldatud objektid on siiski olemas.
Kui tema "ilustas" kirjasõnas mida tema arvas, et need objektid on ja tähendavad
ei muuda see neid objekte olematuks. Ega muuda see olematuks, et hetke seisuga
on enamus tema poolt kirjeldatud objekti kui mitte täis müsteeriumid siis vähemalt
keskmist sorti mõistatused küll.

Kui sa arvad, et võid panna suure pildi "Case Closed" siis jäägu see sinu
südametunnistusele. Vaadates neid sinu poolt välja paisatud "Case Close"sid
siis varsti peaksid sa kuhugi rahulikku vanadekodusse kolima - ilma netita