03-04-2012, 16:51
Tere..
Mul juhtus eile selline väga kohutav kogemus.. mu ema suri ära.. vist infarkti. Ma räägin nüüd loo, kuidas kõik oli..
Mu ema oli joodik.. raske kehakaaluga ja vererõhuga olid probleemid. Ta oli 51. Eile siis, kui koju tulin koolist, emps hingeldas raskelt.. õhtul oli juba palju hullem.. ma olin pesus ja tulin pesust välja.. paps oli tema toas.. emps ei saanud liigutada.. ainult hingeldas raskelt.. ta ei tundnud kätt ja ma juba teadsin, et see ei tõota head. Paps helistas kiirabisse ja ma läksin välja dressipüksid jalas,sokke polnud jalas, ja jope seljas.. t-särk all. eniveis, lund sadas ja ma ootasin üle kümne minuti väljas külma käes kiirabi.. siis kiirabi tuli, paps tuli vastu ja ütles: emme suri ära.. PAUK! ma hakkasin koheselt nutma ja ma olin nii masenduses.. Ma läksin ruttu tuppa. ta lamas minu toas pikali.. käsi välja sirutatult.. ma läksin tema juurde, nutsin ja üritasin pulssi leida.. ma ei leidnud.. järgmine aeg on mul mäluauk, siis tuli kiirabi.. nad tegid talle maoloputust ja igast muid asju.. ma ei vaadanud pealt. ma olin suures toas. nutsin.. siis helistasin sõbrannale ja ütlesin: ''Tsau..(nutan).. emme suri ära..(veel rohkem numist).'' Nii, läksin välja.. olin maja nurga peal ja see kiirabi üks tädidest tuli minu juurde, küsis mu vanust ja lohutas mind. ma ütlesin, et ma oma sõbranna juurde.. ja andsin talle oma telefoni, et ta viiks selle mu papsile. siis tuli mu sõbranna ja me kallistasime ja nutsime nagu hullud.. Läksime tema poole, siis tuli tema emps ja jälle kallistamine ja nutmine.. mulle ei jõudnud midagi kohale. Öösel oli võimatu magama jääda.. ma nutsin end magama.. Täna on natuke parem.. aga ma tahaksin abi.. kas mu ema võib kummitama jääda? ta ju nii noorelt suri ja nii piinarikkalt.. see kripeldab:S.. tegelikult ma tahaksin oma emaga rääkida kellegi rohkem teadva juures, kes räägib nende vaimude ja ma ei tea mida veel.. ma tahaksin talle headaega õelda.. aga see nii kallis see värk ju:S.. Ma nii igatsen teda..
Mul juhtus eile selline väga kohutav kogemus.. mu ema suri ära.. vist infarkti. Ma räägin nüüd loo, kuidas kõik oli..
Mu ema oli joodik.. raske kehakaaluga ja vererõhuga olid probleemid. Ta oli 51. Eile siis, kui koju tulin koolist, emps hingeldas raskelt.. õhtul oli juba palju hullem.. ma olin pesus ja tulin pesust välja.. paps oli tema toas.. emps ei saanud liigutada.. ainult hingeldas raskelt.. ta ei tundnud kätt ja ma juba teadsin, et see ei tõota head. Paps helistas kiirabisse ja ma läksin välja dressipüksid jalas,sokke polnud jalas, ja jope seljas.. t-särk all. eniveis, lund sadas ja ma ootasin üle kümne minuti väljas külma käes kiirabi.. siis kiirabi tuli, paps tuli vastu ja ütles: emme suri ära.. PAUK! ma hakkasin koheselt nutma ja ma olin nii masenduses.. Ma läksin ruttu tuppa. ta lamas minu toas pikali.. käsi välja sirutatult.. ma läksin tema juurde, nutsin ja üritasin pulssi leida.. ma ei leidnud.. järgmine aeg on mul mäluauk, siis tuli kiirabi.. nad tegid talle maoloputust ja igast muid asju.. ma ei vaadanud pealt. ma olin suures toas. nutsin.. siis helistasin sõbrannale ja ütlesin: ''Tsau..(nutan).. emme suri ära..(veel rohkem numist).'' Nii, läksin välja.. olin maja nurga peal ja see kiirabi üks tädidest tuli minu juurde, küsis mu vanust ja lohutas mind. ma ütlesin, et ma oma sõbranna juurde.. ja andsin talle oma telefoni, et ta viiks selle mu papsile. siis tuli mu sõbranna ja me kallistasime ja nutsime nagu hullud.. Läksime tema poole, siis tuli tema emps ja jälle kallistamine ja nutmine.. mulle ei jõudnud midagi kohale. Öösel oli võimatu magama jääda.. ma nutsin end magama.. Täna on natuke parem.. aga ma tahaksin abi.. kas mu ema võib kummitama jääda? ta ju nii noorelt suri ja nii piinarikkalt.. see kripeldab:S.. tegelikult ma tahaksin oma emaga rääkida kellegi rohkem teadva juures, kes räägib nende vaimude ja ma ei tea mida veel.. ma tahaksin talle headaega õelda.. aga see nii kallis see värk ju:S.. Ma nii igatsen teda..
Hulla-hulla , Leidsin kulla 
aga seda igalpool ei ole hea avalikustada ja kommenteerimine ka veel juurde panna, näiteks nagu pihtimuste lehel.