Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Optilised illusioonid
#1
Ega siin suurt midagi arutada ei olegi. Lihtsalt üli põnev on jälgida, kuidas aju sõna otseses mõttes ragiseb ja proovib meeleheitlikult mingeid seoseid leida. Ja illusioon tekib siis, kui läbi mingi kavala nipi suudetakse aju oma sisseharjutatud radadest kõrvale juhtida.

Siia vast võikski postitada parimaid pärleid wink

Mõned põnevad näited:
http://www.moillusions.com/2007/06/spinn...usion.html
http://youtube.com/watch?v=zIZcl8q0u4Q
http://photos1.blogger.com/blogger/5639/...agon.0.jpg
http://www.moillusions.com/



Ja löögu mind välk, kui selline teema juba olemas on.... Laugh

Edit: natuke vist kõrvetab....


Muudetud: 12-10-07 kell 14:41:17 Tom
Vasta
#2
Ei teagi nüüd, mida välk sinuga tegema peaks, küll on aga sul kõige parem pealkiri. Varem on selliseid asju lahatud näiteks teemades Nägemise olemus ja Huvitav illusioon
Vasta
#3
no ma ugatahes polnud neid enne näidud ja oli päris lahe!!
Vasta
#4
Siin asub üks pöörlev tütarlaps. Pöörleb ümber oma telje. Küsimus on selles, et kumbat pidi ta siis ikkagi pöörleb, kas päripäeva või vastupäeva. Pildi kõrval on natuke juttu ajupoolkeradest ja muust sellisest.
Kui pilt väga ühtlaselt pöörlema hakkab siis mõelge millegi muu peale, ja vaadake aegajalt pilti.
Kui palju on näiteks ruutjuur neljateistkümnest ?
Mis värvi on armastus ?
Kas külmkapis on juustu ?
Keeruta ühe käe sõrmede vahel pastakat ja jälgi oma kätt ja siis pilti. Jäta meelde kas päripäeva või vastupäeva. Siis sama teise käega.

Edu katsetamisel !
Vasta
#5
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Siin asub üks pöörlev tütarlaps. Pöörleb ümber oma telje. Küsimus on selles, et kumbat pidi ta siis ikkagi pöörleb, kas päripäeva või vastupäeva.

Edu katsetamisel !
Mina ei suutnudki näha et ta pöörleks vastupäeva...ainul päripäeva suunas pöörles...
Vasta
#6
Tegin gogles väikese otsingu ja leidsin ka natuke midagi. http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia30_1.html
http://www.fitness.ee/lehed/pilt/spaw_pi.../001_3.jpg
Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas: katz
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Siin asub üks pöörlev tütarlaps. Pöörleb ümber oma telje. Küsimus on selles, et kumbat pidi ta siis ikkagi pöörleb, kas päripäeva või vastupäeva.

Edu katsetamisel !
Mina ei suutnudki näha et ta pöörleks vastupäeva...ainul päripäeva suunas pöörles...

Huvitav, niipalju kui mina näinud olen, siis naisterahvastel on selle teistpidi pöörlema saamisega palju vähem probleeme kui meestel.

Veel üks tähelepanek on see, et lühinägelikud näevad seda pigem päripäeva liikumas. Ju siis on neil rohkem fantaasiat vaja uduse pildi kokkupanemiseks.
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Siin asub üks pöörlev tütarlaps. Pöörleb ümber oma telje. Küsimus on selles, et kumbat pidi ta siis ikkagi pöörleb, kas päripäeva või vastupäeva. Pildi kõrval on natuke juttu ajupoolkeradest ja muust sellisest.
Kui pilt väga ühtlaselt pöörlema hakkab siis mõelge millegi muu peale, ja vaadake aegajalt pilti.
Kui palju on näiteks ruutjuur neljateistkümnest ?
Mis värvi on armastus ?
Kas külmkapis on juustu ?
Keeruta ühe käe sõrmede vahel pastakat ja jälgi oma kätt ja siis pilti. Jäta meelde kas päripäeva või vastupäeva. Siis sama teise käega.

Edu katsetamisel !

see news.com.au tundub teiste artiklite järgi vaadates täitsa SL Õhtulehega analoogne väljaanne olevat, mis muudab ka selle artikli väärtuse kaheldavaks. nüüd võta näpust, kas tõesti saab sellega kontrollida kumb ajupoolkera parajasti rohkem töös on, või on tegu lihtsalt kõige labasema optilise illusiooniga millele on story juurde poogitud. natukene sorisin googles ka, ei leidnud ühtki arvestatavat allikat mis kinnitaks selle paikapidavust, niiet võite appi tulla otsima.
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas: Eistr
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Siin asub üks pöörlev tütarlaps.
on tegu lihtsalt kõige labasema optilise illusiooniga
Ma suuresti nõustuksin Sinuga, Eistr, ainult et ega ma seetõttu seda illusiooni veel labaseks nimeta, pigem ikka otse vastupidi. Põhjaliku ülevaate ja pika nimestiku optilistest illusioonidest annab kõigi tarkuste allikas Wikipedia. Teatud sarnasus selle "pöörleva tütarlapsega" on nn kahemõttelistel piltidel, kus ajul samuti tuleb valida kahest võrdväärsest aga teineteist välistavast võimalusest see "üks ja õige", neist tuntum ehk Rubini vaas.

PS.: Minul on tütarlast lihtne "ümber lülitada", kui ma talle mitte otse peale ei vaata, vaid ainult nii silmanurgast seiran ja siis kui tundub, et "õiges" suunas pöörleb, pilgu otse peale viin.
Vasta
#10
Sest draakonist on siin ka väike video:

http://jclahr.com/science/Illusions/3d/p...ragon.html
Vasta
#11
Tsitaat:Veel üks tähelepanek on see, et lühinägelikud näevad seda pigem päripäeva liikumas. Ju siis on neil rohkem fantaasiat vaja uduse pildi kokkupanemiseks.

See võib olla sellest põhjustatud et ma kannan lühinägelike prille(kuigi ma pole lühinägelik) see kes aru ei saa siis seletan lühidalt et kui ma neid prille ei kanna tekib mulle silmapõhja põletik ja ilusti öeldes jään ma pimedaks seni kuni prillid jälle ette panen.Laugh keeruline lugu...aga ma proovin seda trikki ilma prillideta teha eks vaatan kas mõjub.Smile

edit: quote


Muudetud: 14-10-07 kell 11:47:12 Flash

Muudetud: 14-10-07 kell 12:01:22 katz
Vasta
#12
Selle keerleva siluetiga on niimodi, et kui lahendada nt. SuDokut või teha matemaatika koduseid töid, siis vahepeal tekib tunne, justkui vahetaks igal täispöördel suunda. Natuke häiriv efekt.
Vasta
#13
Ajukärsatajatele:

http://www.damnfunnypictures.com/html/Stereograms.html


ja hädine video ka keerlevast dinosaurusest(?): http://www.metacafe.com/watch/306847/gre...nd_itself/


Huvitav, kas seda efekti ei anna nii palju arendada, et ka filmid jms kunagi kolmemõõtmeliselt meie silm ees ekraanil niiviisi on? Mõjub vist tervisele kehvasti ? Laugh



Muudetud: 7-12-07 kell 14:57:21 Tom
Vasta
#14
Andromeda filmi vaatamine jõudis esialgu sinna maani, et paari päeva pärast peaks mu postkastis olema taoline väike vidin Laugh

See küll ei ole optiline, pigem füüsikaline illusioon.

http://youtube.com/watch?v=YT2t1TovNcU&
Vasta
#15
http://www.eyetricks.com/scary_optical_illusion2.htm

Seal on neid veel. Seal allpoo on vist link tagasi või midagi. Antud juhul pole tegu optilise illusiooniga, aga mul pole aega õiget linki otsida. Võin pärast ära muuta.
Vasta
#16
See ümber oma telje keerlev tütarlaps on väga lahe. Teda saab panna väga kergesti teist pidi pöörama panna - vaadates allpool olevat varju. See on jah üsna tüütu, kui ta iga täispöörde järel ümber pööras, mul tegi ta ka nii vahepeal.Aga ma proovisin ise ka seda saavutada, et kas suudan ta koheselt iga pöörde järel teistpidi pöörama panna. Olen lühinägelik ja proovisin plikat jägida nii prillidega kui prillideta, mingisugust vahet ei olnud - pöörles alguses ikka päripäeva.
Vasta
#17
mul olenes pöörlemine sellest kummale poole ma pead kallutasin XD
Vasta
#18
Ilusioone on meie igapäeva elus piisavalt.

Mõned näited:
Sageli küsitakse, kust Päike tõuseb - läänest või lääsest. Vastus on idast.
Tegelikult ei tõuse see Päike tühjagi, Maa pöörleb ümber oma telje.

Öine taevas tundub meile tasapinnalisena, kus näeme tähtkujusid. Need tähtede asuvad üksteisest valgusaastate (miljonite kilomeetrite) kaugusel.

Kinos näeme kinolinal liikuvaid tegelasi. Tegelikult lastakse 24 kaadrit sekundis meie silme eest läbi.

Telefonis kuuleme vestluskaaslase häält. Tegelikult ... jne.wink








Muudetud: 6-5-08 kell 22:15:21 kulfing
Vasta
#19
Tegelikult on juba nägemine üks suurim illusioon. Nimelt, meie ei näe, me tajume signaale, mis saabuvad (väidetavalt) meie ajusse.
Kõik mis me näeme, tajume ja haistame, on sisestatud meisse meie oma keha poolt (seda juhul kui see eksisteerib üldse).
Vasta
#20
... kuidas pildid ellu ärkavad:

http://www.youtube.com/watch?v=aD0BvJK9hMU
Vasta
#21
Tsitaat:Algselt postitas: Tom
... kuidas pildid ellu ärkavad:
Vahvad! Ja enam-vähem "koduste vahenditega" teostatavad. Sama idee edasiarendus on nn lentikulaartrükk (teate, need postkaardid, mis eri nurga alt vaadates eri pilti näitavad - neid ei tule mitte hologrammidega segi ajada), selle puhul pole vaja pildi suhtes liigutada ribatrafaretti, vaid muuta vaatesuunda - ülejäänu teevad ära pildi pinda katavad tillukesed silindrilised lentikulaarläätsed.
Vasta
#22
Paar klipikest, mis on silma jäänud:

http://youtube.com/watch?v=DsYwUhniDDY

http://youtube.com/watch?v=URLRdcnU6Hk - kunagi maja saan, siis panen samasuguse draakoni hoovi Smile
Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas: Tom
... kuidas pildid ellu ärkavad:

http://www.youtube.com/watch?v=aD0BvJK9hMU

mjaa...
lihtsalt tekkis mõte ja küsimus. et millal see effekt avastati / kasutusele võeti...

Oskad sa, Tom vastata?

Seoses IT ja arvutite võidukäiguga ollakse tihti uhked selle üle kui kaugele me tehnoloogia ja inimkonna arenguga jõudnud oleme... , et mida kõike nüüd saab teha, mis varem polnud võimalik...
Näiteks filmitööstus ja 3d visualiseerimine... aga tegelikult ju ... pole üldse arvutit vajagi ... - selleks et teha 3d videot , tundub et on vaja ainult vana head paberit ja pliiatsit + mõistust, mis tunneks kujutavat geomeetriat, matemaatikat ja oleks loominguline...

Tarkasid ja leidlike inimesi on maapeal olnud igal ajastul... Kirjavahendeid oleme ka tundnud õige pikka aega...

Kas on võimalik et näiteks Sumerid või Egiptlased, juba mitu tuhat aastat tagasi istusid õhtuti savitahvlite või papüüruserullide ette et vaadata seiklus-seriaali Gilgame¹ uut osa või vaadata Re uusaasta(/uus-üleujutuse)-kõnet ...
Vasta
#24
Kui jutt juba sellele läks, siis siin viide veel ühele "antiiksele 3d tehnikale" (ei mäleta, ehk olen siin kusagil ka juba varem viidanud). Antiiksele selles mõttes, et pole oluliselt vaja muud kui poleeritud metallplaati ja sirklit - neid asju on inimkond juba päris ammu tundnud, ma ei tea küll, kas seda võtet ka tegelikult antiikajal kasutati. Tänapäeval on metallplaadi asemel lihtsam mõnda siledapinnalist plastplaati kasutada - katsetasin seda ise kunagi suht edukalt. Üks nõuanne veel - sirkli teise teraviku ots võiks olla suht ümar, niiet te pinda mitte ei kriibi vaid pigem muljute - et ta ikka peegeldavaks jääks.
Vasta
#25
Tõsi küll, mitte väga kauget, nii umbes 1/10 sekundi kaugust. Nimelt kulub umbes selline aeg selleks, et mingisugune väline valgusärrutus jõuaks silma võrkkestalt nägemisnärvi pidi aju nägemiskeskusesse. Kiiresti liikuvate asjade korral võib selle ajaga olla välisilmas mõndagi muutunud. Rensselaeri Polütehnilise Instituude (New York) uurija Mark Changizi väidab, et selleks, et toimuvale õieti reageerida, oskab aju konstrueerida ennetava kujutluspildi, mis kompenseerib viivise närvides. Seda polegi vast nii keeruline teha, kuna sellise ajavahemiku jooksul saab enamust olulisi liikumisi käsitleda ühtlase ja sirgjoonelisena. Ta väidab ka, et selline mehhansim annab seletuse paljudele optilistele illusioonidele: interpreteerides teatud situatsiooni liikumisena (mis seda tegelikult ei ole), teeb aju valekompensatsiooni, mida tegelikult vaja pole ja seetõttu ei vasta tulemus tegelikkusele. LiveScience teadusuudis.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat