02-03-2010, 17:59
Järgmine kord kui Sa näed rotti toas ringi vudimas, siis tea, et see ei pruugigi olla lihtsalt süütu rotike. See võib olla luureagentuuri kaugjuhitav „robo-rott“.
Teadlased on treeninud rotte vastama signaalidele, mida saab saata sülearvuti põhisest baasist ligikaudu 460m kauguselt. Tänu sellele on võimalik teadlastel „juhtida“ robo-rotte kaugelt läbi takistusradade. Selliseid robo-loomi – intelligentsed, väledad ja odavad - saab kasutada spioneerimisel või ohtlikel otsi-ja-päästa missioonidel.
Kaugjuhitavad-loomad võivad nüüd asendada inimtööjõu ohtlikel või rasketel töödel nt. nagu vigastanute otsimine katastroofi piirkondades või peidetud maamiinide tuvastamine, ütles New York’i ülikooli professor Sanjiv K. Talwar. Teisteks ülesanneteks võivad olla nt. koduloomade kontroll, sõjaväeline valve ja maa-aluste piirkondade kaardistamine, ütles Talwar, kes juhtis närviteadlasi loomsetel katsetel.
Rottide eelis robotite ees on see, et robotit tuleb ka kõige lihtsama ülesande jaoks programmeerida, aga rotid on juba looduslikult võimelised sooritama lihtsamaid ülesandeid, mida on vaja näiteks otsi-ja-päästa missioonidel. Teiseks eeliseks oleks see, et rotid on odavad- orgaanilised asendajad mehaanilisele riistavarale.
Robo-rotte juhitakse läbi närvisüsteemi, mida stimuleeritakse väikeste elektri-impulssidega. Teadlased ühendasid kolm juuksekarva paksust traati roti ajuga, mis olid omakorda ühenduses väikese mikroprotsessoriga, mida rott kandis seljas kui seljakotti.
Kaks juhet andsid elektrilisi-vihjeid ja üks, mis oli ühenduses teise ajuosaga, jagas välja „auhindu“ tehtud liigutuste eest.
Talwar saab aru, et osad inimesed - kaasa-arvatud ka Ta ise – ei suhtu sellesse fakti, et loomi juhitakse läbi kaugjuhtimispuldi, eriti hästi. „See kõlab natuke jubedana“, tunnistas ta. Sellest hoolimata märkis ta, et rotid ei tunne valu, sest rotte „premeeritakse“ ainult mõnu tekitavate närvi-impulssidega, mitte valulikega. Veel nentis teadlane, et loomkatsetes ei ole midagi julma, sest ühtegi looma ei tapeta ega vigastata tahtlikult.
Allikas:
Vabamõtleja
[Muudetud: 3-3-2010 Elderm]
Teadlased on treeninud rotte vastama signaalidele, mida saab saata sülearvuti põhisest baasist ligikaudu 460m kauguselt. Tänu sellele on võimalik teadlastel „juhtida“ robo-rotte kaugelt läbi takistusradade. Selliseid robo-loomi – intelligentsed, väledad ja odavad - saab kasutada spioneerimisel või ohtlikel otsi-ja-päästa missioonidel.
Kaugjuhitavad-loomad võivad nüüd asendada inimtööjõu ohtlikel või rasketel töödel nt. nagu vigastanute otsimine katastroofi piirkondades või peidetud maamiinide tuvastamine, ütles New York’i ülikooli professor Sanjiv K. Talwar. Teisteks ülesanneteks võivad olla nt. koduloomade kontroll, sõjaväeline valve ja maa-aluste piirkondade kaardistamine, ütles Talwar, kes juhtis närviteadlasi loomsetel katsetel.
Rottide eelis robotite ees on see, et robotit tuleb ka kõige lihtsama ülesande jaoks programmeerida, aga rotid on juba looduslikult võimelised sooritama lihtsamaid ülesandeid, mida on vaja näiteks otsi-ja-päästa missioonidel. Teiseks eeliseks oleks see, et rotid on odavad- orgaanilised asendajad mehaanilisele riistavarale.
Robo-rotte juhitakse läbi närvisüsteemi, mida stimuleeritakse väikeste elektri-impulssidega. Teadlased ühendasid kolm juuksekarva paksust traati roti ajuga, mis olid omakorda ühenduses väikese mikroprotsessoriga, mida rott kandis seljas kui seljakotti.
Kaks juhet andsid elektrilisi-vihjeid ja üks, mis oli ühenduses teise ajuosaga, jagas välja „auhindu“ tehtud liigutuste eest.
Talwar saab aru, et osad inimesed - kaasa-arvatud ka Ta ise – ei suhtu sellesse fakti, et loomi juhitakse läbi kaugjuhtimispuldi, eriti hästi. „See kõlab natuke jubedana“, tunnistas ta. Sellest hoolimata märkis ta, et rotid ei tunne valu, sest rotte „premeeritakse“ ainult mõnu tekitavate närvi-impulssidega, mitte valulikega. Veel nentis teadlane, et loomkatsetes ei ole midagi julma, sest ühtegi looma ei tapeta ega vigastata tahtlikult.
Allikas:
Vabamõtleja
[Muudetud: 3-3-2010 Elderm]

