09-07-2004, 20:58
Maailm kui struktuur.
Maailma vaadeldes võib jõuda järeldusele et füüsilise keskkonna hüved hakkavad tasapisi end juba ammendama. Inimene on 20. sajandi jooksul toimunud hüppelise arengu käigus jäänud liiga kauaks pidama maavarade liigkasutamisel energia saamiseks.
Liiga palju tegeletakse tänapäeva ühiskonnas materiaalsete väärtuste kokku kraapimisega ning seetõttu on muidugi vaimne pool varjusurma langenud. Inimesi kes seda vaimsust veel taga ajavad, aga naerdakse välja ning tembeldatakse naiivseteks romantikuteks.
Kogu meie maailm koosneb energiast. Teadupärast on meie maailma füüsilised objektid mitte midagi muud kui kogumik imepisikesi aatomeid millede ümber tiirlevad elektronid.
Mis siis kui me suudaksime neid aatomeid kokku pressida, elektrone eemaldada...
Mis siis kui me ei peaks seda tegema valikuliselt kuskil elektronmikroskoobi all vaid suudaksime seda objektis tervikuna vaid mõttejõul?
Ma usun et inimeste maailmapilt muutuks päevapealt.
Kogu meie elu... kaasa-arvatud meie endi füüsilised kehad on ju aatomid mis on omavahel seoses. Kuidagi tuleb õppida oma keskkonda muutma. Läheb selleks siis sadu või miljoneid aastaid...
Kuna energia polegi miskit muut kui nende aatomite kiire liikumine siis peaks olema ka mingi võimalus neid liikumisi tajuda. Või ka näha... (Energeetiline nägemine).
Maailm on meie nägu. Ma olen kindel et kui me koos suudaksime aksepteerida fakti et osake sellest energiast oleme meie ning ei vaatleks enam asju füüsilisel tasandil, oleks ka telekinees ning muud sarnased, hetkel veel meie jaoks müstilised, oskused igapäevane asi.
Maailm on tõesti milliseks me teda loome. Oma füüsilise elu hõlbustamiseks oleme loonud illusioonid vajadustest mis tegelikult pole meie jaoks olulised.
Aja määramine on suuresti jäetud Kellade peale.
Kõik teavad et kell on see ja teine. Aga mis juhtuks kui kõik kellad ühel hetkel seiskuvad? Inimesi tabaks paanika.
Väikeseid põhjuseid uurides võib jõuda suurtele järeldustele. Kogu infrastruktuur langeks. Piltlikult võiks öelda et aeg peatub inimeste jaoks. Tekib paigalseis.
Kui juba sellisel pisikesel, inimeste endi poolt loodud süsteemil, on seiskumisel katastrofaalsed tagajärjed siis mis juhtub kui kütus otsa saab? Mis juhtub kui mõni muu meie jaoks tavaline, ent hetke olus tähtis tegur välja arvestada?
Inimesed on liiga kauaks jäänud pidama füüsilisse maailma. Tuleb rebida oma silmadelt kate ning vaadata milline on maailm tegelikult.
Maailma loomine - illusioon
Olles küsinud mõne uskliku käest igivana küsimuse "kuidas maailm tekkis" saan ikka ja jälle vastuse mis on mulle juba pähe kulunud: "vaata seda maja. see on ilus. vaata meie universumi ja meie maailma. see on samuti ilus. ning vaata... majal on arhidekt, majal on ehitaja. samamoodi on ka universumil oma looja."
Millegipärast vaevlevad inimesed vaimupimeduses. Nende usu alust, jumalat, seostatakse ka maailma loomisega.
Ju see sõltub inimeste piiratud mõtlemisest - nad juba aksepteerivad endast kõrgemat jõudu, kuid veel mõni sarnane oleks juba liiast.
Palju on arutatud elu tekkimise üle maal. Tänapäeva teadlased on enamuses ühel nõul et elu eksisteerib maal ja ainult maal. Kuidas?
Kui on teada et maailmaruumis leidub miljardeid tähti, siis miks ei võiks olla ka miljardeid planeete. Keegi ju täpselt ei tea kui suur on ilmaruum.
Filosoofid ja muidu mõtlejad on juba aastasadu juurelnud probleemide üle kuidas see kõik siiski alguse sai.
Hetke aksepteeritavaim vastus on Suure Paugu teooria mis jätab kõik lahendused ainult juhuse arvele.
Kuid neid juhuseid on liiga palju... ning pole võimalik et sellises loteriis kõik võidavad.
Maailm on hästi süstematiseeritud ning põhineb lihtsatel matemaatilistel arvutustel. Iga osake on just selline nagu ta on et süsteem töötaks. Oleks miskit teisiti... ei eksisteeriks ka sellist maailmapilti nagu me oleme harjunud nägema.
Maailm on kellegi loometöö. Kellegi kes seda kõike juhib. Loojad. Neid oli mitu. Tegelikult oleme me kõik oma maailma loojad.
Räägiksin sellest veidi lähemalt... Teadupärast on igal inimesel vaim. Vaim aga omakorda on osake Kõrgemast Minast. Kõrgem Mina on lakkamatu energiaallikaga vaimne kogum... mis hoiab endas meie õpitud tarkusi.
Ta on ühenduses Kõiksusega. Kõiksus on algallikas... puhtaim energiaväli mis eales eksisteerinud. Kõrgem Mina on sellega ühenduses. Tema eesmärgiks on kunagi ühineda Kõiksusega... kuid selleks peab ta olema piisavalt puhastunud... piisavalt arenenud. Kui Kõrgemad Minad loodi... siis olid nad täiesti tavalised energiakogumikud, kuid neid eristas vaimsus. Neis oli osake mis oskas õppida. Just tänu sellele on nad suutnud areneda piisavalt et astuda ühendusse Kõiksusega.
Kuidas õppida? Õppimine on uute oskuste avastamine... oma potensiaali kasutamine sajaprotsendiliselt. Sellega kaasneb omavälja, ehk Kõrgema Mina energia puhastumine. See on vajalik Kõiksusega liitumiseks. Aga et midagi õppida selleks on vaja kogemusi.
Et materiaalsuse künnisest (õppimise esimene faas) üle saada oli vaja luua maailm kus areneda.
Kõrgem Mina lõi enda jaoks maailma, mida ta enda jaoks pidas ideaalseks keskkonnaks ning asus seal tegutsema. Ülejäänud lõid omad maailmad... samamoodi... kuid nad olid Kõiksusega ühendatud... seega jagasid samat informatsiooni.
Nii loodigi maailm kus hakati arenema mikroskoopilistest elukatest alates. Mida edasi läks areng seda keerulisemaks läks maailmaga sobitumine... seega sobitati maailm hoopis eluga. Elu maal pole enam see mis ta oli miljardeid aastaid tagasi.
Nii et meie maailm polegi miskit muud kui vaid meie Kõrgema Mina illusioon. Meie vaim on vaid osake Kõrgemast Minast, mis on võimeline õppima.
Vaim ja hing
Inimene sünnib siia ilma puhtana... alustades nullist. Tabula rasa... nii vähemalt armastatakse mõelda. Värske hing on maailma sisenenud.
Mida siis see hing enesest kujutab?
See on osake suurest energiast... energiakehast, mida mina tajun kui hiiglaslikku eredat kera, millest voogab välja hingeenergiat. Inimese sündides eraldatakse kehale hingejupike, mille ülesandeks on kogemuste kogumine ning teaduste ammutamine. Lisaks sellele on hing emotsioonide tekitaja... hing peab õppima armastama.
Hing suudab armastada kuna füüsilisel tasandil on see inimeste jaoks tähtsaim emotsioon, ilma armastuseta toimuks paratamatu taandareng primitiiviks.
Hingega tihedalt seotud on vaim. Vaim on surematu. Vaimul on ette nähtud otsene side Loojatega ent ta peab arenema teatud tasemele et see side luua. Seetõttu peabki vaim omandama teadmisi ja kogemusi ning nende läbi arenema. Seda teeb ta aga läbi hinge. Kui hing on iga kord erinev ning ei tea eelnevatest eludest midagi siis vaim see-eest on teadlik kõigest mis seni õpitud, ent uute andmete adekvaatsuse mõttes ei sekku esialgu hinge töösse. Vaim on meie tuum, mis ei sure kunagi.
Erinevate elude vahel on nn. jõudeaeg. Aeg kus vaim toitub infost mis talle loovutatakse ning loob otseseid seoseid erinevate teadmiste vahel. Omandatud teadmiste hulk lubab vaimul valida kus järgmisena kehastuda. Ning millal.
Kui vaim on saavutanud teatud valgustatuse taseme siis suudab ta luua otsesemaid suhteid hingega, alustada nö. sümbioosi. Sel juhul oskab vaim suunata inimest otsima õigeid teadmisi. Sellega kaasneb ka üks suur etappi läbimine vaimu arengus: võime kogeda armastust.
Teadlased suhtuvad hinge teemasse skeptiliselt. On tehtud mõõtmisi kus on selgunud et inimese surma hetkel kergeneb füüsiline keha 21 grammi.
Kuna kaal on puhtalt füüsiline tegur siis peab ka hing olema füüsiline nähtus. Tekib küsimus kas energia suudab omastada kaalu? Ja üleüldse... mis on kaal? Füüsikatundidest tuleb meelde et kaal on jõud millega maa gravitatsiooniväli mõjutab keha.
Ning kuna hing on energia üks liikidest, mis koosneb samuti aatomitest, siis pole ju ime et need aatomid on sõltuvuses maa gravitatsioonist. Vähemasti senikaua kuni nad asetsevad füüsilises kehas, füüsilises keskkonnas.
Miks me ei näe hinge? Hinge võnkesagedus on teine. Inimene näeb oma silmadega vaid teatud kindlat sagedust, kõik mis jääb sellest väljaspoole on meie silmadele nähtamatu.
Kui inimese vaim on piisavalt arenenud ning otseses ühenduses hingega siis võib juhtuda et me suudame tunnetada hingede lähedalolu. Mõnel inimesel on tunnetus nii tugev et ta suudab alateadlikult ette kujutada teatud piirjooni, energeetilise kogumi tuumikut. Ehk siis hinge keset.
Hing langeb tihti rünnakute ohvriks. On olemas jõude mis ei soovi vaimu arengut. Nende eesmärgiks on hingeenergia ammutamine iseendale. Võib juhtuda et teatud hingeosakesed varastatakse ära. Sel juhul ei suuda hing surres kogu informatsiooni vaimule edastada ning vaimu arengusse tekivad augud, puudujäägid.
Sel juhul on vaimu areng pärsitud ning piisaval arengutasemel olles peab vaim hakkama vanu võlgu tagasi nõudma.
Vaimsuse Arendamine
Nagu juba antiikajal öeldi: terves kehas terve vaim... ja tõsi ta ju on. Kuna meie keha on kõige otsesem vaimu väljund, siis mida tervem on meie keha seda tervem on meie vaim ning seda vastuvõtlikum on inimese teadvus ehk hing uutele teadmistele.
Inimesena kehastudes suudab vaim õppida teadmisi alles peale illusiooni purunemist ehk surma. Vaim saab teadmisi ning valmistub järgmiseks kehastumiseks.
Nagu ma juba varem ütlesin... on inimeseks olemise suurim õppetund armastuse leidmine. Oskus armastada teeb meist inimesed. Armastusega kaasnevad hoolivus, kaastunne. Inimesed kes on selle oskuse kaotanud või pole veel seda leidnud (kurjategijad jne.) taandarendavad sellega ka oma vaimu. Vaim kehastub järgmises elus idioodina. See on nagu karistus möödunud, raisatud elu eest.
Teatud arengutasemel vaim avastab mooduse vahetult suhelda hingega. Inimesed jagunevad kolme suuremasse gruppi oma vaimse arengu põhjal: primitiivid, soojaverelised, valgustatud. On ka muidugi veel paar kõrgemat gruppi kuid neid inimesi kes sinna kuuluvad on väga vähe.
Primitiivid on inimesed, kellel puudub oma tahe. Tavaliselt on nad kellegi või millegi orjad. Neil puudub võime armastada.
Soojaverelised on aga vastupidised oma arengult: täis armastust ja kirge. Soojaverelised on just õppinud armastama ning nende vaim on uudseid teadmisi kaasa andnud hingele. Need on romantikud, kes tihtipeale hindavad asju üle või seostavad kõike liialt armastuse jõuga.
Kolmas tase on siis valgustatuse tase, või nagu osades ringkondades armastatakse öelda: haldja tase. Haldja tasemel inimesed suudavad kasutada armastuse jõudu ning neid teadmisi k´mis selle teadmisega kaasnevad.
Kui vaim on jõudnud oma kehastumistel haldja tasemele siis on ta juba õppinud ära vahetu suhtlemise enda ja hinge vahel. Mida rohkem kehastusi seda rohkem hakkab vaim otseselt inimese ellu sekkuma.
Ühel hetkel tekib nö. küllastumisehetk. Vaim jagab oma miljonite kehastumistega kogutud teadmisi hingeteadvusele, saamata sellest kehastumisest miskit vastu. Sel hetkel on inimkehastus astumas uuele tasemele.
Inimene saab üheks oma Kõrgema Minaga, sest inimese vaim on osa sellest Kõrgemast Minast. Õppimiseks ei piisa enam illusioonist mille Kõrgem Mina on loonud. Teadmisi hakatakse otsima teistelt tasanditelt, teistest maailmadest. See on tõeline valgustatuse ehk ingli tase.
Ei. Ingel ei ole mitte valgust kiirgav ega tiibadega jumalik olend. Sellise väärarusaama on meile sisendanud tänapäeva maailm, mis funktsioneerib kristluse mõju all.
Ingel on hoopis inimene kellel on olemas otsene side oma Kõrgema Mina ja hinge, ehk teadvuse vahel. See on inimene kelle ülesandeks on valgustada teisi sest temal endal on need õppetükid juba läbitud. Ingel rändab ringi teistes maailmades ning tema eesmärgiks on ka oma vaimsust arendama hakata lähtuvalt teistest maailmadest. Side on loodud. Nüüd tuleb seda kasutama hakata.
Kui vaim on inglistaatuse kehastused läbinud siis antakse talle valida tee, mida mööda ta astuma hakkab. Eesmärk on üks - saada üheks Kõiksusega. Tee sinna on aga erinev... ning sellest sõltub milliseid funktsioone hakkab meie Kõrgem Mina tulevikus täide viima.
Ühiskonna orjad.
Inimesed on ühiskonna orjad. Juba aegade algusest peale on kehtestatud reeglid millede järgi elada. Reeglid millede vastu eksimine toob kaasa ülejäänud inimeste pahameele ja negatiivse kriitika.
Inimene on kogukondlik olevus ning teiste arvamus on see millest lähtutakse paljude otsuste tegemisel.
Me oleme kõik osake sellest süsteemist. Süsteemist, mida me pidevalt kirume ning mis seab piiranguid ning mis otseselt juhib meie elu. Aga me unustame et me oleme ise selle loonud. Ning vanadest harjumustest vabanemine on teadagi raske.
Soojaverelised hakkava tasapisi juba mõistma süsteemi olemust ent ei suuda end sellest vabaks rabeleda. Neist saavad vabadusvõitlejad, mässajad, anarhistid. Nad otasivad lahendusi sealt kust neid ei leia. Nad võitlevad välise süsteemi vastu kuigi peaks välja juurime orjuse oma südamest.
Haldjatasemel inimesed on veidi vaoshoitumad. Enamjaolt suudavad nad hoiduda otsesest orjastamisest ent päris lahti nad sellest siiski ei saa. Neil ei jätku selleks sisemist energiat. Meie loodud süsteem varustab meid teadmiste ning vähesel määral ka energiaga. Ent samas ta varastab meilt armastuse energiat. Süsteemi kõige mandunumad orjad - külmaverelised primitiivid on sellejaoks parim võimalik valik. Just nende arvelt võetakse armastuse energiat, just selle pärast on nende areng aeglane. Neil puudub oskus armastada ja olla armastatud.
Vastutasuks aga pakutakse võimu ja materiaalseid väärtusi, millel aga pikemas perspektiivis pole üldse tähtsust. Neid hoitakse eemal armastusest, sest ainult läbi armastuse saab vaim inimesena areneda. Haldjad on süsteemile vastupanuvõimelisemad. Neil on oskus armastada ja pakkuda armastuseenergiat ka teistele. Tavaliselt teistele haldjatasemel vaimudele või soojaverelistele. Sealt saavad soojaverelised vajaliku energia oma mässumeelsuse arendamiseks.
Inglitasemel inimkehastused ei vaja enam üldse süsteemi poolt pakutavat energiat. Neil on loodud ühendus vaimuga ning seeläbi ka Kõrgema Minaga. Tal on oskus ise luua armastuse energiat ning seda teistele loovutada.
Kõige selle jutu põhjal võib tekkida küsimus, kes siis ikkagi varastab meie energiat ning kes ei soovi meie arengut.
Need on negatiivse poolusega energiakogumid, mis on määratud hääbumisele. Nende saatus on hukkuda ent inimhingede poolt vaghetatavate armastuseenergiate abil suudavad nad siiski võimalikult kaua oma eksistentsi hoida.
Üheks võimsamaks nende seast on kristlik egregor.
Jehoova ja Saatan - pimedus ja valgus.
Räägiks õige ajaloost. Või siis vähemalt müütidest ja nende seostest ajalooga.
Teadupärast on kristlaste ja juutide pühaks raamatuks piibel mida usutakse rohkem kui oma ligimest ning millest lähtuvalt elatakse.
Kõik me teame et on jumal Jehoova ja tema poeg Jeesus, kes tegi imetegusi maal. Kristlaste arust oli Jeesus ise oma isa, jumala, vaimne väljund. Siit ka mõiste kolmainsus.
Teda võetakse kui issandat ning tema õpetustele on rajatud kogu kristlik ühiskonnakorraldus. Kirik mis tänapäeval valitseb maailma.
Ammustel aegadel valitses Jehoova oma rahvast.- Ta oli üks ülimaist olendeist kes aitasid maailmakõiksuse illusiooni hoida. Aga ta läks ahneks ning varastas vastutasuks paljud hinged ja ta nägi et see oli hea. Ta hoidis osa inimestest oma võimu all, mürgitades nende mõtteid valedega ning neilt energiat varastada. Nii kestis see sajandeid.
Kõiksuse loojad soovisid et Kõrgemad Minad, vaimud areneksid iseseisvalt... Kuid osa ülimaist olendeist aitasid neid siiski. Selle eest pagendati nad ja võeti nende hiilgus ja igavene energiaallikas. Nii olid nad määratud hukule.
Nende kaks juhti olid Jehoova ning Lucifer. Lucifer sai oma nime inimestelt keda ta õpetas, kelle arengut ta kiirendas (lucifer - valguse tooja.). Luciferile ei meeldinud Jehoova teguviis ning nii tekkis aastatuhandete pikkune vaen.
Vaimude arenedes hakkasid nad üha rohkem jagama armastust ning Jehoova kaotas oma allikaid. Tuli kiiresti midagi välja mõelda. Kuna ta ise oli kunagi mässaja olnud ning Loojatega vastuolu kiskunud, otsustas ta seda nüüd ära kasutada.
Mida inimesed vajasid? Armastust... ja ta andis neile seda. Andis neile armastuse usu. Usu kus kõik on rajatud armastusele ning kus headus on määratud võidutsema. Ent ei saa olla head ilma halvata. Jehoova mõtles välja saatana. Ta oli ju ise olnud kunagi saatan, mis tõlkes tähendab vastast. Jeesus ja saatan - Jehoova kaks poolust.
Jehoova oli aastatuhandeid mänginud inimestega ning peale ristiusu alustala püstitamist on ta seda veel kakstuhat aastat teinud. Ülemaailmselt ühele kõige laialdasemalt levinud orjuseliigile oli algus tehtud.
Kristlus ja selle mõjud tänapäeva ühiskonnas
Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Kaks tuhat aastat ajupesu on end nii oskuslikult söövitanud sisse inimeste mõttemaailma et paljud orjusevõtted on meie jaoks üsna tavalised ja aksepteeritavad.
Kristlus on loodud kasutades ära inimeste vajadust armastuse järgi. Armastuse energia on see mida me oleme siia tulnud õppima. Armastuse energia on see positiivse poolusega jõud mis paneb meid liikuma. Kui see meilt võtta jääb alles vaid tahteta kest...
Kuidas see siis töötab?
Egregoril on vaja oma elushoidmiseks energiat. Kuna ta on ära lõigatud igavesest energiaallikast siis peab ta seda saama mujalt. Seda ta aga varastabki vaimudelt. Kui vaim pole veel piisavalt arenenud et oma isiklikku energiaväravat omada (igavene energiaallikas) siis saab ta seda mujalt. Tavaliselt teistelt inimestelt. Et seda armastuseenergiat röövida märkamatult, peab egregor vastu andma midagi. Ta annab vastu tavaenergiat... mille abil inimene liigub... töötab... kuid ei suuda iseseisvalt mõelda.
Toome näiteks kiriku... inimene läheb ja palvetab seal lootes leida lahendust oma probleemidele. Mida tihti ei mõisteta on see et iga inimene suudab ise oma probleemidega toime tulla. See on tema õppetund. Kuid kui ta saab energiat oma palvete eest siis tunneb ta end parema... kindlama ja õnnelikumana. Aga ta pole õnnelik. Tema jaoks pole enam armastust.
Piibel vahetab välja pereelu. Üha enam inimesi hakkab järgima usku kui mingil kummalisel kombel on "jumal" neid aidanud. Mida nad ei mõista on see et nad ise on jumalad. Igaüks on iseenese jumal. Seda väidab satanism. Satanism ülistab inimest kui indiviidi... tugevat isiksust kes tegeleb ise oma probleemidega.
Ma arvan et te kõik teate mida aga ühiskond satanismist arvab. Ja tänu kellele?
Paljud võivad küsida et kui uskumisest saab vastu energiat siis miks mitte elada õnnes ja rahus? Aga vastus on lihtne: te ei arene. Kristlane on justkui ajupestud idioot kes naeratab hädade peale ja ütleb rõõmsalt et eks jumal seda soovis.
Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Üks esimesi riitusi mis tehakse on ristimine. Ristimine on tegelikult inimese energeetilise keha liitmine kristliku egregori võrku. Avatakse kanalid millede kaudu saab kergelt inimesele ligi. On olemas meetodeid kuidas ristimine maha võtta. Selle abil lihtsalt suletakse need kanalid uuesti või siis seatakse uuele sagedusele... vastu võtma armastuse energiat. Tunnen mitmeid inimesi kes on lasknud endalt ristimise maha võtta ning tunnevad nüüd end palju paremini sest nad on vabad.
Et õnnistatud olla ei pea ma uskuma väliseid jõude. Mina olen iseenda jumal... ja ainult minul on õigus määrata oma maailma õigsus. Sest lõppude lõpuks on tegemist ju ikkagi minu illusiooniga.
Mees- ja naisenergiad
Juba aastakümneid on naisõiguslased raiunud käredal häälel et naised on võrdsed meestega. Julgen sellele vastu väita.
Meie vaim on sootu. Tema ei oma mingit poolust. Kuid vaimu väljund siin ilmas on hing, inimese teadvus. Ning see areneb vastavalt sellele millised on füüsilised tingimused arenemiseks. Ehk siis kas on tegemist mehe või naise kehaga.
Igas inimeses on mõlemad energiapooled esindatud. Domineeriv pool määrab kindlaks hinge soo. Meestel on meesenergiat 51% ning naisenergiat 49%, naistel vastupidi.
Nii et ei saa öelda et keegi on 100% mees või naine.
Naise kehastuses vaimu ülesandeks on vastu võtta armastuse energiat ja seda jagada mehega. Mees saab seda vastu võtta ainult naiselt. Seega mehed vajavad naisi et areneda. Koos meestega arenevad ka naised kuna energiate jagamine toimub omamoodi sümbioosis. Mees ei saa kunagi anda armastuse energiat teisele mehele või naine naisele.
Sama toimub ka laste vahel. Lapsed EI saa armastuse energiat oma vanematelt vaid sünnivad juba koos sellega. Niisiis hakkab laps vastu võtma armastuse energiat alles siis kui tal tekivad lähedasemad suhted vastassugupoole esindajaga.
Kui keegi peaks näiteks naiselt varastama tema naisenergiat siis hakkab temas domineerima meesenergia. Sama on meestega. Siit tulevadki transvestiidid ning homopaarid. Viimased lihtsalt tunnetavad ära partneri pooluse ning lähtuvad sellest oma suhtes mitte aga füüsilistest omadustest.
Kes siis varastab naisenergiat? Seda varastavad nõiad kes tolle energia abil suudavad luua oma võrgustikku. Kui võtad energiat inimeselt siis on osake temast sinu käes. Järelikult energia omanik kuulub sulle. Ta ei saa kunagi edasi areneda enne kui ta pole oma energiapoolt tagasi saanud. Selle abil kontrollitakse naiste energiatasemeid.
Mehed aga vastupidi on sõltuvad naiste poolt pakutavast armastuseenergiast. Kui nõid omab naise energiapoolust siis on seeläbi ka mees tema kontrolli all. Sellistel lihtsatel meetoditel tegutsevad ka mustlasnõiad. On palju perekondi kes on nende ohvriks langenud.
Samas on mehed ka teaduste vastuvõtjad. Üks asi on energia saamine, teine asi aga selle kasutamise oskus. Seda omavad mehed. Kui nad aga ei saa oma kaaslaselt piisavalt armastust, lähevad ka need teadmised kaduma. Õigemini siirduvad nõiale kes neid energiaid kontrollib.
See on ¹arlatanide tegevusplaan.
Sooenergiate vargused toimuvad energeetilisel tasandil. See tähendab et nõid peab olema piisavalt arenenud omamaks energeetilist nägemist.
Aga mis siis ikkagi sunnib naisi otsima meesenergia kandjaid ning vastupidi? Oletame hetkeks et naine ega mees ei tea midagi oma energiate jagamisest... Selleks edasiviivaks jõuks nende puhul on seksuaalenergia. Seksuaalenergia on nagu magnet mis tõmbab kahte poolust üksteise poole.
Kui naine tunneb et ta peab jagama oma armastust mehega siis asub tema puhul tegutsema seksuaalenergia, mis aitab tal leida parimat kandidaati pakutava jaoks.
Mida kõrgemalt arenenud on naine seda kvaliteetsemat, puhtamat armastuseenergiat ta jagab. Ning mida puhtam energia seda suurema potensiaaliga meest ta otsib. Potensiaali all pean silmas uute teadmiste kogumishulka. Seetõttu võibki tänapäeva maailmas ringi vaadates näha enam jaolt kahte sorti paarikesi: ühed kes huvituvad füüsilisest kestast ning teised kes huvituvad vaimsest tegevusest. Viimased on lihtsalt tasemel kus valitsevad loodusseadused.
Seksuaalenergia töötab niisiis päästikuna, andes naisele märku paarilise otsimiseks.
Kurjuse jõud
Lisaks armastuseenergiale jagatakse maailmas ka teistsorti energiat - kurjuseenergiat. See on negatiivse poolusega jõud, mis tegelikult on olemas igas inimeses.
Kurjus ise ümbritseb meid kõikjal... see on nagu must pilv mille sisse on mähkunud meie illusioonne maailm, meie hinged ning isegi meie Kõrgemad Minad. See on justkui Kõiksuse vastand.
Kui inimene vihastab teise peale siis on selle põhjuseks anomaaliad tema energiakehas. Enamjaolt on hingeenergia positiivse poolusega ent osadel puhkudel muudab mingi protsent oma poolust, muutudes negatiivseks. Positiivne osa aga pahatihti seda omaks ei võta ning tekib tõukumine. Negatiivne energia otsib väljundit.
Selleks sobib väga hästi teine inimene või mis iganes elav olend. On ka lihtsalt niisama vihastamist. Kui inimene vihastab kellegi peale ning teine inimene hakkab vastu vaidlema siis see tähendab et teisel inimesel on samuti olemas negatiivset energiat. Soovitav ongi lasta neil vaielda kuna seeläbi nad puhastavad oma üldist energiakeha.
Väga tihti on viha mõjutanud ka loodust. Lilli, puid... loomi. Negatiivsus rikub lihtsalt tasakaalu.
Juhul kui vihaenergia ei leia endale ohvrit siis saab ta osaks Kurjusega. Ning kurjuse suurus jälle suureneb.
See ongi too hea ja kurja igavene võitlus. Üks osapool saab suureneda vaid teise arvelt.
Ka kurjust on erinevaid sorte... osad energiatasemed on seal aga inimeste jaoks liialt kõrge sagedusega ning seetõttu meile kättesaamatud. Me võime vaid tajuda selle juuresolekut.
Ega muidu ei öelda et õhus on tunda pinget. Energia ju ümbritseb meid kõikjal ning on vaid aja küsimus millal me jälle sellisesse kohta satume kus negatiivsus meie üle võimust võtab.
Teistele tasanditele
Inimene eksisteerib kolmemõõtmelises maailmas. See on maailm mille ta on iseenda jaoks loonud. Kui see teadmine et ta on iseenda maailma valitseja, talle kohale jõuab ning ta hakkab selle teadmisega elama siis suudab ta külastada ka teisi tasandeid mis on samuti tema enda loodud.
Miks peaks inimene uskuma pimesi oma maailma täiuslikkusele. On palju Vaimolendeid kes ei jaga MEIE maailma, vaid omavad hoopis teist illusiooni. Muidugi, kui nad on samal tasemel kui meie, siis on nende maailmad üpris sarnased meie omaga, ent kui nad on oma arengult kõrgemad või madalamad siis on meil nii mõndagi õppida või õpetada.
Paljud nõiad on hakanud neid tasandeid kaardistama, kuid see pole inimese jaoks kunagi täiesti võimalik. Me võime vaid oletada palju neid tasandeid on.
Kui meie Kõrgemad Minad lõpetavad inimarengu, siis antakse neile võimalus valida millisele valgustatu tasemele edasi minna.
Ka nende maailmade sees asuvad omakorda väiksed maailmad. Võtame näiteks meie endi maailma. Me oleme harjunud faktiga et me teame enamus asju oma väiksest universumist. Aga kas me oskame selgitada näiteks kust tulevad mõtted, mis on mälestused? Füüsiline maailm seletab meile et mälestuste tekitajaiks on mälurakud, neuronid ja mis iganes veel... kuid mis on see mille abil me suudame teostada mõtterännakuid. Kuidas me näiteks suudame siseneda teiste inimeste mõtetesse ning osa saada tema fantaasiatest?
Kui inimene mõtleb millelegi siis selleks hetkeks luuakse uus tasand... tasand kus tema mõtted teoks tehakse. ehk siis nagu täiesti teine maailm. Mõtterännaku jagamine polegi miskit muud kui enda häälestamine vajalikule tasemele et näha ja tunnetada teise inimese mõtteid.
Esialgu on see raske, kuid nagu kõik siin maailmas on ka see õpitav.
Veel on üks tasand milles inimene saab seigelda - astraaltasand. Astraali minek tähendab kõige otsesemas mõttes teadvuse projekteerimine väljaspoole füüsilist keha. See tähendab et sa käid ringi, lendad, teed mida iganes ja tunned et see kõik on päris, ent tegelikult su füüsiline keha magab kuskil soojas voodis. Kui inimene näeb und siis tavaliselt ta ei tea et see on uni. Kuid astraalis olles omab hing teadmist oma olukorrast. Ta teab et tegelikult on see astraalrännak.
Ning on veel üks tase, millest sooviksin rääkida. See on aja tase. Ehk siis minevik ja tulevik. Tuleviku tajumine on märksa raskem kui mineviku oma, kuna minevikku kuuluvad ka vaimu möödunud kehastused.
Minevikus rändamist on vahel kasulik teha kui mõni su möödunud hingeosakestest on varastatud. Hing koosneb sadadest erinevatest osakestest kes igaüks salvestab kindlaid teadmisi. Kui aga peale inimese surma vaim osasi hingetükke kätte ei saa, jäävad tema arengusse lüngad sisse. Vaimsuse arnedes omandatakse võime liikuda minevikutasemele oma eelmistesse eludesse ning puuduolevad hingejupid kokku koguda.
Need on vaid mõned vaimsetest tasanditest milledes inimesed peaks olema suutelised tegutsema. Et neid tasandeid külastada peab teadvuse ja vaimu vahel olema kanal avatud. Kui see on suletud mingil põhjusel või kui inimesel on muud moodi takistatud juurdepääs oma teadmistele siis tuleb oma energeetiline väli puhastada võõrkehadest.
Juhtruum
Kui inimene mõtleb, viibib oma fantaasiamaailmas, siis loob ta endale uue tasandi millesse on võimalik oma teadvus osaliselt üle kanda. Mõtete teel on võimalik ka oma alateadvust kontrollida ning sellega suhelda.
Inimese alateadvus on üldse imelik asi... arvatakse et tegemist võiks olla omamoodi vaimse sidemega. Alateadvus suudab registreerida energeetilisi muudatusi sel ajal kui inimene ise seda ei tähelda... suudab meeles pidada asju mida mälu ei mäleta.
Kui inimeselt varastatakse energiat siis energeetilisel tasemel näeb see välja kui kaks keha keda ühendab pikk kanal. See on energiakanal, mis on loodud teise energia kantimiseks endale.
Ohvri alateadvus suudab tuvastada oma energeetilises kehas selle võõrkeha (kanali suue) ning anda sellest märku inimesele endale.
Juhtruum on omamoodi mõtterännak ühel tasandil, kus toimub kujuteldavalt inimese elutegevuse juhtimine. Iga inimene näeb seda erinevalt. Kes tahab võib seal näha arvuteid, ekraane, nuppe, pulte... Mõnel on seal jällegi ainult suvalist kila kola.
Seal juhtruumis viibides peab inimene oskama enda jaoks seostada erinevaid tähendusi erinevatele sündmustele.
Võtame näiteks selle võõrkehade teema.
Kui alateadvus registreerib enda jaoks energeetilises väljas mõne võõrkeha või kanali siis teavitab ta sellest inimest kolli näol. Miks just koll? Koll on juba lapsest saati olnud enamuste inimeste jaoks hirmutav ja eemaletõukav olend. Kollidega hirmutatakse lapsi. Olete te kunagi mõelnud miks?
Kolli mõiste kui eemaletõukavast olendist on meie alateadvusesse sööbinud... ning nüüd kui tahab alateadvus teavitada võõrkehast siis teebki ta seda kolli näol.
Mida teha kolliga? Kuna juhtruum, kus te seda kolli näete on puhtalt teie enda fantaasiatase siis võite ta hävitada ükskõik kuidas. Mõtetes selle kolli hävitamine annab alateadvusele märku selle võõrkeha mitte vajamisest ning energeetiline keha ise likvideerib selle kanali. Veel parem... kolli jälitades on võimalik jõuda ka selle omanikuni.
Niisiis pole juhtruum miskit muud kui oma alateadvusega suhtlemine oma isiklikus mõttemaailmas.
Juhruumis asub inimese teisik. Sa ei pruugi teda iseenda koopiana näha ent teda kohates valdab sind selline äratundmisrõõm et isegi udukoguna sa tead kellega on tegemist. Teisiku ülesandeks on kogu selle kaadervärgi töökorras hoidmine. See on nagu inimese sisemine mina.
Praktiliselt on juhtruumis võimalik teha mida iganes. Ammutada selle läbi teadmisi, praktiseerida oma võnkesageduse muutmist jne. Viimast olen isegi osalise eduga katsetanud.
Juhtruumis midagi muutes muudad sa oma füüsilist maailma. Saad mängida oma emotsioonide, tunnete, energiaga.
Peab vaid meeles pidama et antud juhul on tegemist siiski vaid iseendaga suhtlemisega. Kõik need võtted on vaid lihtsustamaks seda tööd.
Energeetiline nägemine - aura
Inimese silm näeb maailma füüsilist poolt. Miks? Sest silm on ise samuti füüsiline. See võiks olla lihtsaim seletus. Kuid maailm koosneb tegelikult energiast, mis ümbritseb meid kõikjal. Energia on see salapärane jõud mis paneb meie aatonid pöörlema, mis hoiab koos füüsilist maailmapilti.
Kuidas näha seda energiat?
Teatavasti on aatomi ehitus lihtne - tuum ning tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektronide tiirlemisperiood annab meile selle aatomi sageduse. Need objektid mida me oleme suutelised nägema silmadega, asuvad teatud võnkesagedusel. Kui aga osakese võnkesagedus asub väljaspool neid piire siis inimsilm seda ei näe. Seepärast ongi energia nähtamatu inimese jaoks. Küll on aga võimalik energiat tajuda. See on üks lihtsamatest võtetest. Seda tehakse nn. kolmanda silma abil, mis on tegelikult üks lisameeltest mida inimesed pole õppinud kasutama.
Inimese füüsiline osa on nagu kest, mille sees asub energeetiline keha. Kuna füüsilise keha moodustavad aatomid pole 100% täidetud, siis see energia kumab aatomituumade ning elektronide rägastikust läbi. Kellel on tugevam energia sellel rohkem, kellel nõrgem, sellel vähem. Seda väljaspool keha asetsevat kuma nimetatakse auraks.
Aura on tegelikult inimese energia väliskiht.
Palju on räägitud aura värvidest. Tegelikult on energia värvitu, kuid kõik sõltub tajumise astest. Erinevad värvitoonid kujutavad vaataja tajule energiaosade puhtusetaset.
Negatiivne energia on tume, vahel isegi must. Need on näiteks vihakolded, tavaliselt kaenla all.
Energeetiline nägemine tänapäeval käibki tavaliselt läbi tajumise. Taju nagu kõik muudki meie juures on aga õpitav. Niiviisi peaks põhimõtteliselt kõik inimesed olema suutelised energiataset tajuma.
Iseasi kas seda välised mõjutajad ka lubavad.
Teine ning palju arenenum meetod on aga enese viimine samale tasemele, kus energia võngub. See tähendab kogu oma kehastruktuuri aatomite sageduse tõstmist. Energia on tihedam kui füüsiline maailm.
Inimene, muutes oma võnkesagedust peab olema täielikult keskendunud oma eesmärgile, kuna tema võime lubab tal oma üldist struktuuri hoida ka energia tasemel. St. kõrgematel tasemetel ei suuda ta enam oma keha koos hoida. Jääb alles vaid tema teadvus ehk hing. See oleks üheotsapilet, kui nad ei oskaks oma endist kuju tagasi võtta.
Peale esialgset sageduse muutmist eemalduvad füüsilise keha aatomid teineteisest... inimene moodustab nn. astraalkeha. Tagasi füüsilisse maailma tulekul muudetakse KOGU endise keha juurde kuuluva süsteemi võnkesagedust.
Oma füüsilisest kehast täielikult loobumine on inimese eksistentsi lõppemine ning uude arenguastmesse astumine.
Tulevikuvisioonid
Maailm liigub pidevalt. Inimesed liiguvad kaasa maailmaga, kuid ei mõista et tegelikult peaks maailm liikuma kaasa nendega. Tähtis ei ole üldsus, tähtis ei ole usk. Tähtis on üksikindiviid ning tema vajadused. Vajadus teadmiste järgi ning vajadus omandada maailmapilt, mis esmapilgul tundub väga võõrastavana. Kuid mingi aja möödudes muutub sama koduseks kui paljudel hetke olukord.
Tulevik on meie päralt. Alustades enda treenimist väikestest asjadest võime jõuda suure tõeni. Iga järgnev uks avab uued teed ning uued maad.
Et inimene areneks on vaja lõhkuda senine süsteem, mille eesmärgiks on meie arengut takistada.
Mis juhtub kui me saavutame oma arengus punkti, kust edasi saab vaid Kõiksusesse... terve meie eksistentsi eesmärgiks on vaid see üks siht. Kuid miks?
Miks on meil vaja seda? Kas mitte selleks ajaks kui oleme piisavalt arenenud et liituda Kõiksusega, mis tegelikult on ju tõe allikas, ei oma me ise tõde? Kas me võidaksime midagi sellega kui me otsustaksime omaette hoida?
Muidugi lõigatakse meid ära oma senisest energiaallikast... Kõiksusest endast. Ent kui oleme oma arengus samal tasemel siis on meil võimalus ise energiat luua... ja ka meist saavad võitlejad. Saatanad? Sest tähendab ju saatan vastast...
Ja tsükkel algab taaskord otsast peale... õpetades uusi vaimolendeid ning mässates süsteemi vastu.
Elu on ring... eksistents on ring. Kas meil on võimalus sellest ka välja murda?
[Muudetud: 5.12.09 Celtic]
Maailma vaadeldes võib jõuda järeldusele et füüsilise keskkonna hüved hakkavad tasapisi end juba ammendama. Inimene on 20. sajandi jooksul toimunud hüppelise arengu käigus jäänud liiga kauaks pidama maavarade liigkasutamisel energia saamiseks.
Liiga palju tegeletakse tänapäeva ühiskonnas materiaalsete väärtuste kokku kraapimisega ning seetõttu on muidugi vaimne pool varjusurma langenud. Inimesi kes seda vaimsust veel taga ajavad, aga naerdakse välja ning tembeldatakse naiivseteks romantikuteks.
Kogu meie maailm koosneb energiast. Teadupärast on meie maailma füüsilised objektid mitte midagi muud kui kogumik imepisikesi aatomeid millede ümber tiirlevad elektronid.
Mis siis kui me suudaksime neid aatomeid kokku pressida, elektrone eemaldada...
Mis siis kui me ei peaks seda tegema valikuliselt kuskil elektronmikroskoobi all vaid suudaksime seda objektis tervikuna vaid mõttejõul?
Ma usun et inimeste maailmapilt muutuks päevapealt.
Kogu meie elu... kaasa-arvatud meie endi füüsilised kehad on ju aatomid mis on omavahel seoses. Kuidagi tuleb õppida oma keskkonda muutma. Läheb selleks siis sadu või miljoneid aastaid...
Kuna energia polegi miskit muut kui nende aatomite kiire liikumine siis peaks olema ka mingi võimalus neid liikumisi tajuda. Või ka näha... (Energeetiline nägemine).
Maailm on meie nägu. Ma olen kindel et kui me koos suudaksime aksepteerida fakti et osake sellest energiast oleme meie ning ei vaatleks enam asju füüsilisel tasandil, oleks ka telekinees ning muud sarnased, hetkel veel meie jaoks müstilised, oskused igapäevane asi.
Maailm on tõesti milliseks me teda loome. Oma füüsilise elu hõlbustamiseks oleme loonud illusioonid vajadustest mis tegelikult pole meie jaoks olulised.
Aja määramine on suuresti jäetud Kellade peale.
Kõik teavad et kell on see ja teine. Aga mis juhtuks kui kõik kellad ühel hetkel seiskuvad? Inimesi tabaks paanika.
Väikeseid põhjuseid uurides võib jõuda suurtele järeldustele. Kogu infrastruktuur langeks. Piltlikult võiks öelda et aeg peatub inimeste jaoks. Tekib paigalseis.
Kui juba sellisel pisikesel, inimeste endi poolt loodud süsteemil, on seiskumisel katastrofaalsed tagajärjed siis mis juhtub kui kütus otsa saab? Mis juhtub kui mõni muu meie jaoks tavaline, ent hetke olus tähtis tegur välja arvestada?
Inimesed on liiga kauaks jäänud pidama füüsilisse maailma. Tuleb rebida oma silmadelt kate ning vaadata milline on maailm tegelikult.
Maailma loomine - illusioon
Olles küsinud mõne uskliku käest igivana küsimuse "kuidas maailm tekkis" saan ikka ja jälle vastuse mis on mulle juba pähe kulunud: "vaata seda maja. see on ilus. vaata meie universumi ja meie maailma. see on samuti ilus. ning vaata... majal on arhidekt, majal on ehitaja. samamoodi on ka universumil oma looja."
Millegipärast vaevlevad inimesed vaimupimeduses. Nende usu alust, jumalat, seostatakse ka maailma loomisega.
Ju see sõltub inimeste piiratud mõtlemisest - nad juba aksepteerivad endast kõrgemat jõudu, kuid veel mõni sarnane oleks juba liiast.
Palju on arutatud elu tekkimise üle maal. Tänapäeva teadlased on enamuses ühel nõul et elu eksisteerib maal ja ainult maal. Kuidas?
Kui on teada et maailmaruumis leidub miljardeid tähti, siis miks ei võiks olla ka miljardeid planeete. Keegi ju täpselt ei tea kui suur on ilmaruum.
Filosoofid ja muidu mõtlejad on juba aastasadu juurelnud probleemide üle kuidas see kõik siiski alguse sai.
Hetke aksepteeritavaim vastus on Suure Paugu teooria mis jätab kõik lahendused ainult juhuse arvele.
Kuid neid juhuseid on liiga palju... ning pole võimalik et sellises loteriis kõik võidavad.
Maailm on hästi süstematiseeritud ning põhineb lihtsatel matemaatilistel arvutustel. Iga osake on just selline nagu ta on et süsteem töötaks. Oleks miskit teisiti... ei eksisteeriks ka sellist maailmapilti nagu me oleme harjunud nägema.
Maailm on kellegi loometöö. Kellegi kes seda kõike juhib. Loojad. Neid oli mitu. Tegelikult oleme me kõik oma maailma loojad.
Räägiksin sellest veidi lähemalt... Teadupärast on igal inimesel vaim. Vaim aga omakorda on osake Kõrgemast Minast. Kõrgem Mina on lakkamatu energiaallikaga vaimne kogum... mis hoiab endas meie õpitud tarkusi.
Ta on ühenduses Kõiksusega. Kõiksus on algallikas... puhtaim energiaväli mis eales eksisteerinud. Kõrgem Mina on sellega ühenduses. Tema eesmärgiks on kunagi ühineda Kõiksusega... kuid selleks peab ta olema piisavalt puhastunud... piisavalt arenenud. Kui Kõrgemad Minad loodi... siis olid nad täiesti tavalised energiakogumikud, kuid neid eristas vaimsus. Neis oli osake mis oskas õppida. Just tänu sellele on nad suutnud areneda piisavalt et astuda ühendusse Kõiksusega.
Kuidas õppida? Õppimine on uute oskuste avastamine... oma potensiaali kasutamine sajaprotsendiliselt. Sellega kaasneb omavälja, ehk Kõrgema Mina energia puhastumine. See on vajalik Kõiksusega liitumiseks. Aga et midagi õppida selleks on vaja kogemusi.
Et materiaalsuse künnisest (õppimise esimene faas) üle saada oli vaja luua maailm kus areneda.
Kõrgem Mina lõi enda jaoks maailma, mida ta enda jaoks pidas ideaalseks keskkonnaks ning asus seal tegutsema. Ülejäänud lõid omad maailmad... samamoodi... kuid nad olid Kõiksusega ühendatud... seega jagasid samat informatsiooni.
Nii loodigi maailm kus hakati arenema mikroskoopilistest elukatest alates. Mida edasi läks areng seda keerulisemaks läks maailmaga sobitumine... seega sobitati maailm hoopis eluga. Elu maal pole enam see mis ta oli miljardeid aastaid tagasi.
Nii et meie maailm polegi miskit muud kui vaid meie Kõrgema Mina illusioon. Meie vaim on vaid osake Kõrgemast Minast, mis on võimeline õppima.
Vaim ja hing
Inimene sünnib siia ilma puhtana... alustades nullist. Tabula rasa... nii vähemalt armastatakse mõelda. Värske hing on maailma sisenenud.
Mida siis see hing enesest kujutab?
See on osake suurest energiast... energiakehast, mida mina tajun kui hiiglaslikku eredat kera, millest voogab välja hingeenergiat. Inimese sündides eraldatakse kehale hingejupike, mille ülesandeks on kogemuste kogumine ning teaduste ammutamine. Lisaks sellele on hing emotsioonide tekitaja... hing peab õppima armastama.
Hing suudab armastada kuna füüsilisel tasandil on see inimeste jaoks tähtsaim emotsioon, ilma armastuseta toimuks paratamatu taandareng primitiiviks.
Hingega tihedalt seotud on vaim. Vaim on surematu. Vaimul on ette nähtud otsene side Loojatega ent ta peab arenema teatud tasemele et see side luua. Seetõttu peabki vaim omandama teadmisi ja kogemusi ning nende läbi arenema. Seda teeb ta aga läbi hinge. Kui hing on iga kord erinev ning ei tea eelnevatest eludest midagi siis vaim see-eest on teadlik kõigest mis seni õpitud, ent uute andmete adekvaatsuse mõttes ei sekku esialgu hinge töösse. Vaim on meie tuum, mis ei sure kunagi.
Erinevate elude vahel on nn. jõudeaeg. Aeg kus vaim toitub infost mis talle loovutatakse ning loob otseseid seoseid erinevate teadmiste vahel. Omandatud teadmiste hulk lubab vaimul valida kus järgmisena kehastuda. Ning millal.
Kui vaim on saavutanud teatud valgustatuse taseme siis suudab ta luua otsesemaid suhteid hingega, alustada nö. sümbioosi. Sel juhul oskab vaim suunata inimest otsima õigeid teadmisi. Sellega kaasneb ka üks suur etappi läbimine vaimu arengus: võime kogeda armastust.
Teadlased suhtuvad hinge teemasse skeptiliselt. On tehtud mõõtmisi kus on selgunud et inimese surma hetkel kergeneb füüsiline keha 21 grammi.
Kuna kaal on puhtalt füüsiline tegur siis peab ka hing olema füüsiline nähtus. Tekib küsimus kas energia suudab omastada kaalu? Ja üleüldse... mis on kaal? Füüsikatundidest tuleb meelde et kaal on jõud millega maa gravitatsiooniväli mõjutab keha.
Ning kuna hing on energia üks liikidest, mis koosneb samuti aatomitest, siis pole ju ime et need aatomid on sõltuvuses maa gravitatsioonist. Vähemasti senikaua kuni nad asetsevad füüsilises kehas, füüsilises keskkonnas.
Miks me ei näe hinge? Hinge võnkesagedus on teine. Inimene näeb oma silmadega vaid teatud kindlat sagedust, kõik mis jääb sellest väljaspoole on meie silmadele nähtamatu.
Kui inimese vaim on piisavalt arenenud ning otseses ühenduses hingega siis võib juhtuda et me suudame tunnetada hingede lähedalolu. Mõnel inimesel on tunnetus nii tugev et ta suudab alateadlikult ette kujutada teatud piirjooni, energeetilise kogumi tuumikut. Ehk siis hinge keset.
Hing langeb tihti rünnakute ohvriks. On olemas jõude mis ei soovi vaimu arengut. Nende eesmärgiks on hingeenergia ammutamine iseendale. Võib juhtuda et teatud hingeosakesed varastatakse ära. Sel juhul ei suuda hing surres kogu informatsiooni vaimule edastada ning vaimu arengusse tekivad augud, puudujäägid.
Sel juhul on vaimu areng pärsitud ning piisaval arengutasemel olles peab vaim hakkama vanu võlgu tagasi nõudma.
Vaimsuse Arendamine
Nagu juba antiikajal öeldi: terves kehas terve vaim... ja tõsi ta ju on. Kuna meie keha on kõige otsesem vaimu väljund, siis mida tervem on meie keha seda tervem on meie vaim ning seda vastuvõtlikum on inimese teadvus ehk hing uutele teadmistele.
Inimesena kehastudes suudab vaim õppida teadmisi alles peale illusiooni purunemist ehk surma. Vaim saab teadmisi ning valmistub järgmiseks kehastumiseks.
Nagu ma juba varem ütlesin... on inimeseks olemise suurim õppetund armastuse leidmine. Oskus armastada teeb meist inimesed. Armastusega kaasnevad hoolivus, kaastunne. Inimesed kes on selle oskuse kaotanud või pole veel seda leidnud (kurjategijad jne.) taandarendavad sellega ka oma vaimu. Vaim kehastub järgmises elus idioodina. See on nagu karistus möödunud, raisatud elu eest.
Teatud arengutasemel vaim avastab mooduse vahetult suhelda hingega. Inimesed jagunevad kolme suuremasse gruppi oma vaimse arengu põhjal: primitiivid, soojaverelised, valgustatud. On ka muidugi veel paar kõrgemat gruppi kuid neid inimesi kes sinna kuuluvad on väga vähe.
Primitiivid on inimesed, kellel puudub oma tahe. Tavaliselt on nad kellegi või millegi orjad. Neil puudub võime armastada.
Soojaverelised on aga vastupidised oma arengult: täis armastust ja kirge. Soojaverelised on just õppinud armastama ning nende vaim on uudseid teadmisi kaasa andnud hingele. Need on romantikud, kes tihtipeale hindavad asju üle või seostavad kõike liialt armastuse jõuga.
Kolmas tase on siis valgustatuse tase, või nagu osades ringkondades armastatakse öelda: haldja tase. Haldja tasemel inimesed suudavad kasutada armastuse jõudu ning neid teadmisi k´mis selle teadmisega kaasnevad.
Kui vaim on jõudnud oma kehastumistel haldja tasemele siis on ta juba õppinud ära vahetu suhtlemise enda ja hinge vahel. Mida rohkem kehastusi seda rohkem hakkab vaim otseselt inimese ellu sekkuma.
Ühel hetkel tekib nö. küllastumisehetk. Vaim jagab oma miljonite kehastumistega kogutud teadmisi hingeteadvusele, saamata sellest kehastumisest miskit vastu. Sel hetkel on inimkehastus astumas uuele tasemele.
Inimene saab üheks oma Kõrgema Minaga, sest inimese vaim on osa sellest Kõrgemast Minast. Õppimiseks ei piisa enam illusioonist mille Kõrgem Mina on loonud. Teadmisi hakatakse otsima teistelt tasanditelt, teistest maailmadest. See on tõeline valgustatuse ehk ingli tase.
Ei. Ingel ei ole mitte valgust kiirgav ega tiibadega jumalik olend. Sellise väärarusaama on meile sisendanud tänapäeva maailm, mis funktsioneerib kristluse mõju all.
Ingel on hoopis inimene kellel on olemas otsene side oma Kõrgema Mina ja hinge, ehk teadvuse vahel. See on inimene kelle ülesandeks on valgustada teisi sest temal endal on need õppetükid juba läbitud. Ingel rändab ringi teistes maailmades ning tema eesmärgiks on ka oma vaimsust arendama hakata lähtuvalt teistest maailmadest. Side on loodud. Nüüd tuleb seda kasutama hakata.
Kui vaim on inglistaatuse kehastused läbinud siis antakse talle valida tee, mida mööda ta astuma hakkab. Eesmärk on üks - saada üheks Kõiksusega. Tee sinna on aga erinev... ning sellest sõltub milliseid funktsioone hakkab meie Kõrgem Mina tulevikus täide viima.
Ühiskonna orjad.
Inimesed on ühiskonna orjad. Juba aegade algusest peale on kehtestatud reeglid millede järgi elada. Reeglid millede vastu eksimine toob kaasa ülejäänud inimeste pahameele ja negatiivse kriitika.
Inimene on kogukondlik olevus ning teiste arvamus on see millest lähtutakse paljude otsuste tegemisel.
Me oleme kõik osake sellest süsteemist. Süsteemist, mida me pidevalt kirume ning mis seab piiranguid ning mis otseselt juhib meie elu. Aga me unustame et me oleme ise selle loonud. Ning vanadest harjumustest vabanemine on teadagi raske.
Soojaverelised hakkava tasapisi juba mõistma süsteemi olemust ent ei suuda end sellest vabaks rabeleda. Neist saavad vabadusvõitlejad, mässajad, anarhistid. Nad otasivad lahendusi sealt kust neid ei leia. Nad võitlevad välise süsteemi vastu kuigi peaks välja juurime orjuse oma südamest.
Haldjatasemel inimesed on veidi vaoshoitumad. Enamjaolt suudavad nad hoiduda otsesest orjastamisest ent päris lahti nad sellest siiski ei saa. Neil ei jätku selleks sisemist energiat. Meie loodud süsteem varustab meid teadmiste ning vähesel määral ka energiaga. Ent samas ta varastab meilt armastuse energiat. Süsteemi kõige mandunumad orjad - külmaverelised primitiivid on sellejaoks parim võimalik valik. Just nende arvelt võetakse armastuse energiat, just selle pärast on nende areng aeglane. Neil puudub oskus armastada ja olla armastatud.
Vastutasuks aga pakutakse võimu ja materiaalseid väärtusi, millel aga pikemas perspektiivis pole üldse tähtsust. Neid hoitakse eemal armastusest, sest ainult läbi armastuse saab vaim inimesena areneda. Haldjad on süsteemile vastupanuvõimelisemad. Neil on oskus armastada ja pakkuda armastuseenergiat ka teistele. Tavaliselt teistele haldjatasemel vaimudele või soojaverelistele. Sealt saavad soojaverelised vajaliku energia oma mässumeelsuse arendamiseks.
Inglitasemel inimkehastused ei vaja enam üldse süsteemi poolt pakutavat energiat. Neil on loodud ühendus vaimuga ning seeläbi ka Kõrgema Minaga. Tal on oskus ise luua armastuse energiat ning seda teistele loovutada.
Kõige selle jutu põhjal võib tekkida küsimus, kes siis ikkagi varastab meie energiat ning kes ei soovi meie arengut.
Need on negatiivse poolusega energiakogumid, mis on määratud hääbumisele. Nende saatus on hukkuda ent inimhingede poolt vaghetatavate armastuseenergiate abil suudavad nad siiski võimalikult kaua oma eksistentsi hoida.
Üheks võimsamaks nende seast on kristlik egregor.
Jehoova ja Saatan - pimedus ja valgus.
Räägiks õige ajaloost. Või siis vähemalt müütidest ja nende seostest ajalooga.
Teadupärast on kristlaste ja juutide pühaks raamatuks piibel mida usutakse rohkem kui oma ligimest ning millest lähtuvalt elatakse.
Kõik me teame et on jumal Jehoova ja tema poeg Jeesus, kes tegi imetegusi maal. Kristlaste arust oli Jeesus ise oma isa, jumala, vaimne väljund. Siit ka mõiste kolmainsus.
Teda võetakse kui issandat ning tema õpetustele on rajatud kogu kristlik ühiskonnakorraldus. Kirik mis tänapäeval valitseb maailma.
Ammustel aegadel valitses Jehoova oma rahvast.- Ta oli üks ülimaist olendeist kes aitasid maailmakõiksuse illusiooni hoida. Aga ta läks ahneks ning varastas vastutasuks paljud hinged ja ta nägi et see oli hea. Ta hoidis osa inimestest oma võimu all, mürgitades nende mõtteid valedega ning neilt energiat varastada. Nii kestis see sajandeid.
Kõiksuse loojad soovisid et Kõrgemad Minad, vaimud areneksid iseseisvalt... Kuid osa ülimaist olendeist aitasid neid siiski. Selle eest pagendati nad ja võeti nende hiilgus ja igavene energiaallikas. Nii olid nad määratud hukule.
Nende kaks juhti olid Jehoova ning Lucifer. Lucifer sai oma nime inimestelt keda ta õpetas, kelle arengut ta kiirendas (lucifer - valguse tooja.). Luciferile ei meeldinud Jehoova teguviis ning nii tekkis aastatuhandete pikkune vaen.
Vaimude arenedes hakkasid nad üha rohkem jagama armastust ning Jehoova kaotas oma allikaid. Tuli kiiresti midagi välja mõelda. Kuna ta ise oli kunagi mässaja olnud ning Loojatega vastuolu kiskunud, otsustas ta seda nüüd ära kasutada.
Mida inimesed vajasid? Armastust... ja ta andis neile seda. Andis neile armastuse usu. Usu kus kõik on rajatud armastusele ning kus headus on määratud võidutsema. Ent ei saa olla head ilma halvata. Jehoova mõtles välja saatana. Ta oli ju ise olnud kunagi saatan, mis tõlkes tähendab vastast. Jeesus ja saatan - Jehoova kaks poolust.
Jehoova oli aastatuhandeid mänginud inimestega ning peale ristiusu alustala püstitamist on ta seda veel kakstuhat aastat teinud. Ülemaailmselt ühele kõige laialdasemalt levinud orjuseliigile oli algus tehtud.
Kristlus ja selle mõjud tänapäeva ühiskonnas
Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Kaks tuhat aastat ajupesu on end nii oskuslikult söövitanud sisse inimeste mõttemaailma et paljud orjusevõtted on meie jaoks üsna tavalised ja aksepteeritavad.
Kristlus on loodud kasutades ära inimeste vajadust armastuse järgi. Armastuse energia on see mida me oleme siia tulnud õppima. Armastuse energia on see positiivse poolusega jõud mis paneb meid liikuma. Kui see meilt võtta jääb alles vaid tahteta kest...
Kuidas see siis töötab?
Egregoril on vaja oma elushoidmiseks energiat. Kuna ta on ära lõigatud igavesest energiaallikast siis peab ta seda saama mujalt. Seda ta aga varastabki vaimudelt. Kui vaim pole veel piisavalt arenenud et oma isiklikku energiaväravat omada (igavene energiaallikas) siis saab ta seda mujalt. Tavaliselt teistelt inimestelt. Et seda armastuseenergiat röövida märkamatult, peab egregor vastu andma midagi. Ta annab vastu tavaenergiat... mille abil inimene liigub... töötab... kuid ei suuda iseseisvalt mõelda.
Toome näiteks kiriku... inimene läheb ja palvetab seal lootes leida lahendust oma probleemidele. Mida tihti ei mõisteta on see et iga inimene suudab ise oma probleemidega toime tulla. See on tema õppetund. Kuid kui ta saab energiat oma palvete eest siis tunneb ta end parema... kindlama ja õnnelikumana. Aga ta pole õnnelik. Tema jaoks pole enam armastust.
Piibel vahetab välja pereelu. Üha enam inimesi hakkab järgima usku kui mingil kummalisel kombel on "jumal" neid aidanud. Mida nad ei mõista on see et nad ise on jumalad. Igaüks on iseenese jumal. Seda väidab satanism. Satanism ülistab inimest kui indiviidi... tugevat isiksust kes tegeleb ise oma probleemidega.
Ma arvan et te kõik teate mida aga ühiskond satanismist arvab. Ja tänu kellele?
Paljud võivad küsida et kui uskumisest saab vastu energiat siis miks mitte elada õnnes ja rahus? Aga vastus on lihtne: te ei arene. Kristlane on justkui ajupestud idioot kes naeratab hädade peale ja ütleb rõõmsalt et eks jumal seda soovis.
Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Üks esimesi riitusi mis tehakse on ristimine. Ristimine on tegelikult inimese energeetilise keha liitmine kristliku egregori võrku. Avatakse kanalid millede kaudu saab kergelt inimesele ligi. On olemas meetodeid kuidas ristimine maha võtta. Selle abil lihtsalt suletakse need kanalid uuesti või siis seatakse uuele sagedusele... vastu võtma armastuse energiat. Tunnen mitmeid inimesi kes on lasknud endalt ristimise maha võtta ning tunnevad nüüd end palju paremini sest nad on vabad.
Et õnnistatud olla ei pea ma uskuma väliseid jõude. Mina olen iseenda jumal... ja ainult minul on õigus määrata oma maailma õigsus. Sest lõppude lõpuks on tegemist ju ikkagi minu illusiooniga.
Mees- ja naisenergiad
Juba aastakümneid on naisõiguslased raiunud käredal häälel et naised on võrdsed meestega. Julgen sellele vastu väita.
Meie vaim on sootu. Tema ei oma mingit poolust. Kuid vaimu väljund siin ilmas on hing, inimese teadvus. Ning see areneb vastavalt sellele millised on füüsilised tingimused arenemiseks. Ehk siis kas on tegemist mehe või naise kehaga.
Igas inimeses on mõlemad energiapooled esindatud. Domineeriv pool määrab kindlaks hinge soo. Meestel on meesenergiat 51% ning naisenergiat 49%, naistel vastupidi.
Nii et ei saa öelda et keegi on 100% mees või naine.
Naise kehastuses vaimu ülesandeks on vastu võtta armastuse energiat ja seda jagada mehega. Mees saab seda vastu võtta ainult naiselt. Seega mehed vajavad naisi et areneda. Koos meestega arenevad ka naised kuna energiate jagamine toimub omamoodi sümbioosis. Mees ei saa kunagi anda armastuse energiat teisele mehele või naine naisele.
Sama toimub ka laste vahel. Lapsed EI saa armastuse energiat oma vanematelt vaid sünnivad juba koos sellega. Niisiis hakkab laps vastu võtma armastuse energiat alles siis kui tal tekivad lähedasemad suhted vastassugupoole esindajaga.
Kui keegi peaks näiteks naiselt varastama tema naisenergiat siis hakkab temas domineerima meesenergia. Sama on meestega. Siit tulevadki transvestiidid ning homopaarid. Viimased lihtsalt tunnetavad ära partneri pooluse ning lähtuvad sellest oma suhtes mitte aga füüsilistest omadustest.
Kes siis varastab naisenergiat? Seda varastavad nõiad kes tolle energia abil suudavad luua oma võrgustikku. Kui võtad energiat inimeselt siis on osake temast sinu käes. Järelikult energia omanik kuulub sulle. Ta ei saa kunagi edasi areneda enne kui ta pole oma energiapoolt tagasi saanud. Selle abil kontrollitakse naiste energiatasemeid.
Mehed aga vastupidi on sõltuvad naiste poolt pakutavast armastuseenergiast. Kui nõid omab naise energiapoolust siis on seeläbi ka mees tema kontrolli all. Sellistel lihtsatel meetoditel tegutsevad ka mustlasnõiad. On palju perekondi kes on nende ohvriks langenud.
Samas on mehed ka teaduste vastuvõtjad. Üks asi on energia saamine, teine asi aga selle kasutamise oskus. Seda omavad mehed. Kui nad aga ei saa oma kaaslaselt piisavalt armastust, lähevad ka need teadmised kaduma. Õigemini siirduvad nõiale kes neid energiaid kontrollib.
See on ¹arlatanide tegevusplaan.
Sooenergiate vargused toimuvad energeetilisel tasandil. See tähendab et nõid peab olema piisavalt arenenud omamaks energeetilist nägemist.
Aga mis siis ikkagi sunnib naisi otsima meesenergia kandjaid ning vastupidi? Oletame hetkeks et naine ega mees ei tea midagi oma energiate jagamisest... Selleks edasiviivaks jõuks nende puhul on seksuaalenergia. Seksuaalenergia on nagu magnet mis tõmbab kahte poolust üksteise poole.
Kui naine tunneb et ta peab jagama oma armastust mehega siis asub tema puhul tegutsema seksuaalenergia, mis aitab tal leida parimat kandidaati pakutava jaoks.
Mida kõrgemalt arenenud on naine seda kvaliteetsemat, puhtamat armastuseenergiat ta jagab. Ning mida puhtam energia seda suurema potensiaaliga meest ta otsib. Potensiaali all pean silmas uute teadmiste kogumishulka. Seetõttu võibki tänapäeva maailmas ringi vaadates näha enam jaolt kahte sorti paarikesi: ühed kes huvituvad füüsilisest kestast ning teised kes huvituvad vaimsest tegevusest. Viimased on lihtsalt tasemel kus valitsevad loodusseadused.
Seksuaalenergia töötab niisiis päästikuna, andes naisele märku paarilise otsimiseks.
Kurjuse jõud
Lisaks armastuseenergiale jagatakse maailmas ka teistsorti energiat - kurjuseenergiat. See on negatiivse poolusega jõud, mis tegelikult on olemas igas inimeses.
Kurjus ise ümbritseb meid kõikjal... see on nagu must pilv mille sisse on mähkunud meie illusioonne maailm, meie hinged ning isegi meie Kõrgemad Minad. See on justkui Kõiksuse vastand.
Kui inimene vihastab teise peale siis on selle põhjuseks anomaaliad tema energiakehas. Enamjaolt on hingeenergia positiivse poolusega ent osadel puhkudel muudab mingi protsent oma poolust, muutudes negatiivseks. Positiivne osa aga pahatihti seda omaks ei võta ning tekib tõukumine. Negatiivne energia otsib väljundit.
Selleks sobib väga hästi teine inimene või mis iganes elav olend. On ka lihtsalt niisama vihastamist. Kui inimene vihastab kellegi peale ning teine inimene hakkab vastu vaidlema siis see tähendab et teisel inimesel on samuti olemas negatiivset energiat. Soovitav ongi lasta neil vaielda kuna seeläbi nad puhastavad oma üldist energiakeha.
Väga tihti on viha mõjutanud ka loodust. Lilli, puid... loomi. Negatiivsus rikub lihtsalt tasakaalu.
Juhul kui vihaenergia ei leia endale ohvrit siis saab ta osaks Kurjusega. Ning kurjuse suurus jälle suureneb.
See ongi too hea ja kurja igavene võitlus. Üks osapool saab suureneda vaid teise arvelt.
Ka kurjust on erinevaid sorte... osad energiatasemed on seal aga inimeste jaoks liialt kõrge sagedusega ning seetõttu meile kättesaamatud. Me võime vaid tajuda selle juuresolekut.
Ega muidu ei öelda et õhus on tunda pinget. Energia ju ümbritseb meid kõikjal ning on vaid aja küsimus millal me jälle sellisesse kohta satume kus negatiivsus meie üle võimust võtab.
Teistele tasanditele
Inimene eksisteerib kolmemõõtmelises maailmas. See on maailm mille ta on iseenda jaoks loonud. Kui see teadmine et ta on iseenda maailma valitseja, talle kohale jõuab ning ta hakkab selle teadmisega elama siis suudab ta külastada ka teisi tasandeid mis on samuti tema enda loodud.
Miks peaks inimene uskuma pimesi oma maailma täiuslikkusele. On palju Vaimolendeid kes ei jaga MEIE maailma, vaid omavad hoopis teist illusiooni. Muidugi, kui nad on samal tasemel kui meie, siis on nende maailmad üpris sarnased meie omaga, ent kui nad on oma arengult kõrgemad või madalamad siis on meil nii mõndagi õppida või õpetada.
Paljud nõiad on hakanud neid tasandeid kaardistama, kuid see pole inimese jaoks kunagi täiesti võimalik. Me võime vaid oletada palju neid tasandeid on.
Kui meie Kõrgemad Minad lõpetavad inimarengu, siis antakse neile võimalus valida millisele valgustatu tasemele edasi minna.
Ka nende maailmade sees asuvad omakorda väiksed maailmad. Võtame näiteks meie endi maailma. Me oleme harjunud faktiga et me teame enamus asju oma väiksest universumist. Aga kas me oskame selgitada näiteks kust tulevad mõtted, mis on mälestused? Füüsiline maailm seletab meile et mälestuste tekitajaiks on mälurakud, neuronid ja mis iganes veel... kuid mis on see mille abil me suudame teostada mõtterännakuid. Kuidas me näiteks suudame siseneda teiste inimeste mõtetesse ning osa saada tema fantaasiatest?
Kui inimene mõtleb millelegi siis selleks hetkeks luuakse uus tasand... tasand kus tema mõtted teoks tehakse. ehk siis nagu täiesti teine maailm. Mõtterännaku jagamine polegi miskit muud kui enda häälestamine vajalikule tasemele et näha ja tunnetada teise inimese mõtteid.
Esialgu on see raske, kuid nagu kõik siin maailmas on ka see õpitav.
Veel on üks tasand milles inimene saab seigelda - astraaltasand. Astraali minek tähendab kõige otsesemas mõttes teadvuse projekteerimine väljaspoole füüsilist keha. See tähendab et sa käid ringi, lendad, teed mida iganes ja tunned et see kõik on päris, ent tegelikult su füüsiline keha magab kuskil soojas voodis. Kui inimene näeb und siis tavaliselt ta ei tea et see on uni. Kuid astraalis olles omab hing teadmist oma olukorrast. Ta teab et tegelikult on see astraalrännak.
Ning on veel üks tase, millest sooviksin rääkida. See on aja tase. Ehk siis minevik ja tulevik. Tuleviku tajumine on märksa raskem kui mineviku oma, kuna minevikku kuuluvad ka vaimu möödunud kehastused.
Minevikus rändamist on vahel kasulik teha kui mõni su möödunud hingeosakestest on varastatud. Hing koosneb sadadest erinevatest osakestest kes igaüks salvestab kindlaid teadmisi. Kui aga peale inimese surma vaim osasi hingetükke kätte ei saa, jäävad tema arengusse lüngad sisse. Vaimsuse arnedes omandatakse võime liikuda minevikutasemele oma eelmistesse eludesse ning puuduolevad hingejupid kokku koguda.
Need on vaid mõned vaimsetest tasanditest milledes inimesed peaks olema suutelised tegutsema. Et neid tasandeid külastada peab teadvuse ja vaimu vahel olema kanal avatud. Kui see on suletud mingil põhjusel või kui inimesel on muud moodi takistatud juurdepääs oma teadmistele siis tuleb oma energeetiline väli puhastada võõrkehadest.
Juhtruum
Kui inimene mõtleb, viibib oma fantaasiamaailmas, siis loob ta endale uue tasandi millesse on võimalik oma teadvus osaliselt üle kanda. Mõtete teel on võimalik ka oma alateadvust kontrollida ning sellega suhelda.
Inimese alateadvus on üldse imelik asi... arvatakse et tegemist võiks olla omamoodi vaimse sidemega. Alateadvus suudab registreerida energeetilisi muudatusi sel ajal kui inimene ise seda ei tähelda... suudab meeles pidada asju mida mälu ei mäleta.
Kui inimeselt varastatakse energiat siis energeetilisel tasemel näeb see välja kui kaks keha keda ühendab pikk kanal. See on energiakanal, mis on loodud teise energia kantimiseks endale.
Ohvri alateadvus suudab tuvastada oma energeetilises kehas selle võõrkeha (kanali suue) ning anda sellest märku inimesele endale.
Juhtruum on omamoodi mõtterännak ühel tasandil, kus toimub kujuteldavalt inimese elutegevuse juhtimine. Iga inimene näeb seda erinevalt. Kes tahab võib seal näha arvuteid, ekraane, nuppe, pulte... Mõnel on seal jällegi ainult suvalist kila kola.
Seal juhtruumis viibides peab inimene oskama enda jaoks seostada erinevaid tähendusi erinevatele sündmustele.
Võtame näiteks selle võõrkehade teema.
Kui alateadvus registreerib enda jaoks energeetilises väljas mõne võõrkeha või kanali siis teavitab ta sellest inimest kolli näol. Miks just koll? Koll on juba lapsest saati olnud enamuste inimeste jaoks hirmutav ja eemaletõukav olend. Kollidega hirmutatakse lapsi. Olete te kunagi mõelnud miks?
Kolli mõiste kui eemaletõukavast olendist on meie alateadvusesse sööbinud... ning nüüd kui tahab alateadvus teavitada võõrkehast siis teebki ta seda kolli näol.
Mida teha kolliga? Kuna juhtruum, kus te seda kolli näete on puhtalt teie enda fantaasiatase siis võite ta hävitada ükskõik kuidas. Mõtetes selle kolli hävitamine annab alateadvusele märku selle võõrkeha mitte vajamisest ning energeetiline keha ise likvideerib selle kanali. Veel parem... kolli jälitades on võimalik jõuda ka selle omanikuni.
Niisiis pole juhtruum miskit muud kui oma alateadvusega suhtlemine oma isiklikus mõttemaailmas.
Juhruumis asub inimese teisik. Sa ei pruugi teda iseenda koopiana näha ent teda kohates valdab sind selline äratundmisrõõm et isegi udukoguna sa tead kellega on tegemist. Teisiku ülesandeks on kogu selle kaadervärgi töökorras hoidmine. See on nagu inimese sisemine mina.
Praktiliselt on juhtruumis võimalik teha mida iganes. Ammutada selle läbi teadmisi, praktiseerida oma võnkesageduse muutmist jne. Viimast olen isegi osalise eduga katsetanud.
Juhtruumis midagi muutes muudad sa oma füüsilist maailma. Saad mängida oma emotsioonide, tunnete, energiaga.
Peab vaid meeles pidama et antud juhul on tegemist siiski vaid iseendaga suhtlemisega. Kõik need võtted on vaid lihtsustamaks seda tööd.
Energeetiline nägemine - aura
Inimese silm näeb maailma füüsilist poolt. Miks? Sest silm on ise samuti füüsiline. See võiks olla lihtsaim seletus. Kuid maailm koosneb tegelikult energiast, mis ümbritseb meid kõikjal. Energia on see salapärane jõud mis paneb meie aatonid pöörlema, mis hoiab koos füüsilist maailmapilti.
Kuidas näha seda energiat?
Teatavasti on aatomi ehitus lihtne - tuum ning tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektronide tiirlemisperiood annab meile selle aatomi sageduse. Need objektid mida me oleme suutelised nägema silmadega, asuvad teatud võnkesagedusel. Kui aga osakese võnkesagedus asub väljaspool neid piire siis inimsilm seda ei näe. Seepärast ongi energia nähtamatu inimese jaoks. Küll on aga võimalik energiat tajuda. See on üks lihtsamatest võtetest. Seda tehakse nn. kolmanda silma abil, mis on tegelikult üks lisameeltest mida inimesed pole õppinud kasutama.
Inimese füüsiline osa on nagu kest, mille sees asub energeetiline keha. Kuna füüsilise keha moodustavad aatomid pole 100% täidetud, siis see energia kumab aatomituumade ning elektronide rägastikust läbi. Kellel on tugevam energia sellel rohkem, kellel nõrgem, sellel vähem. Seda väljaspool keha asetsevat kuma nimetatakse auraks.
Aura on tegelikult inimese energia väliskiht.
Palju on räägitud aura värvidest. Tegelikult on energia värvitu, kuid kõik sõltub tajumise astest. Erinevad värvitoonid kujutavad vaataja tajule energiaosade puhtusetaset.
Negatiivne energia on tume, vahel isegi must. Need on näiteks vihakolded, tavaliselt kaenla all.
Energeetiline nägemine tänapäeval käibki tavaliselt läbi tajumise. Taju nagu kõik muudki meie juures on aga õpitav. Niiviisi peaks põhimõtteliselt kõik inimesed olema suutelised energiataset tajuma.
Iseasi kas seda välised mõjutajad ka lubavad.
Teine ning palju arenenum meetod on aga enese viimine samale tasemele, kus energia võngub. See tähendab kogu oma kehastruktuuri aatomite sageduse tõstmist. Energia on tihedam kui füüsiline maailm.
Inimene, muutes oma võnkesagedust peab olema täielikult keskendunud oma eesmärgile, kuna tema võime lubab tal oma üldist struktuuri hoida ka energia tasemel. St. kõrgematel tasemetel ei suuda ta enam oma keha koos hoida. Jääb alles vaid tema teadvus ehk hing. See oleks üheotsapilet, kui nad ei oskaks oma endist kuju tagasi võtta.
Peale esialgset sageduse muutmist eemalduvad füüsilise keha aatomid teineteisest... inimene moodustab nn. astraalkeha. Tagasi füüsilisse maailma tulekul muudetakse KOGU endise keha juurde kuuluva süsteemi võnkesagedust.
Oma füüsilisest kehast täielikult loobumine on inimese eksistentsi lõppemine ning uude arenguastmesse astumine.
Tulevikuvisioonid
Maailm liigub pidevalt. Inimesed liiguvad kaasa maailmaga, kuid ei mõista et tegelikult peaks maailm liikuma kaasa nendega. Tähtis ei ole üldsus, tähtis ei ole usk. Tähtis on üksikindiviid ning tema vajadused. Vajadus teadmiste järgi ning vajadus omandada maailmapilt, mis esmapilgul tundub väga võõrastavana. Kuid mingi aja möödudes muutub sama koduseks kui paljudel hetke olukord.
Tulevik on meie päralt. Alustades enda treenimist väikestest asjadest võime jõuda suure tõeni. Iga järgnev uks avab uued teed ning uued maad.
Et inimene areneks on vaja lõhkuda senine süsteem, mille eesmärgiks on meie arengut takistada.
Mis juhtub kui me saavutame oma arengus punkti, kust edasi saab vaid Kõiksusesse... terve meie eksistentsi eesmärgiks on vaid see üks siht. Kuid miks?
Miks on meil vaja seda? Kas mitte selleks ajaks kui oleme piisavalt arenenud et liituda Kõiksusega, mis tegelikult on ju tõe allikas, ei oma me ise tõde? Kas me võidaksime midagi sellega kui me otsustaksime omaette hoida?
Muidugi lõigatakse meid ära oma senisest energiaallikast... Kõiksusest endast. Ent kui oleme oma arengus samal tasemel siis on meil võimalus ise energiat luua... ja ka meist saavad võitlejad. Saatanad? Sest tähendab ju saatan vastast...
Ja tsükkel algab taaskord otsast peale... õpetades uusi vaimolendeid ning mässates süsteemi vastu.
Elu on ring... eksistents on ring. Kas meil on võimalus sellest ka välja murda?
[Muudetud: 5.12.09 Celtic]
.. midagi algas täiesti juhuslikult..