Loome ise reaalsust.

Ühesõnaga...see hommikune postitus. See tuli kuskilt hinge sügavustest ( või siis kusagilt mujalt ). Nimelt olin hommikul enne tööle minekut arvutit kinni panemas ja selle asemel, et shut down teha ...kliksti foorum lahti...nagu mingi õhkõrn pitsiline lina oleks ülevalt mind katnud ning siis klõbistasin. Siin siis postitus, millele teen korrektuure, et mitte kedagi solvata ega süüdistada aga, et tuua esile selle MÕTE.

Ärge kulutage oma energiat asjadele, mis on ebameeldivad. Mida rohkem oma mõttejõudu, energiat ja aega sellistele asjadele kulutada seda enam jõudu see ebameeldivus saab ja mida suurem inimeste hulk ( globaalne teadvus ) ühele ja samale asjale pühendab oma mõtteid ja energiat seda reaalsemaks muutub see reaalsus ka teiste jaoks kes ei suuda OMA reaalsust eraldi selle Maailma reaalsuset hoida ning peavad selle jamaga kaasas tolknema. Inimesed peavad hakkama aina rohkem aru saama, et nad teevad ISE OMA REAALSUST - oma mõtetega, energia ja tegudega. Seega on nemad ISE ALLIKAS - LOOJA.

Läksin siis netti, et midagi selle mõtte kohta leida ning leidsingi ilusa visualiseeringu:

http://icreatereality.com/

Selge on üks minu jaoks, et me oleme " beebi " kes alles avastab iseenaast ning oma võimeid ning imestab oma varvaste üle. Mei tunne oma võimeid ning kes neid juba natuke tunneb - ei tunneta seda suurt vastutust mis sellega kaasa tuleb. Iseenesele teadmata seda võimu kasutades võime tekitada suurt kahju. Seega kannatust ja esialgu peab vist piirduma teooriaga kuniks küpseks saame.

Ma pisut täiendaks, kui tohib...

Tegeleda ainult sellega, mida pead õigeks... see on pisut lihtsama vastupanu teed minek. Et maailma tajuda, tuleks tegeleda ka nende ebameeldivate asjadega kuni nende mõistmiseni - need asjad on täpselt samamoodi selle maailma osa ning kuuluvad lahutamatult siia. Esialgu.

Mida mõistetakse, seda enam ei vihata. Õige ongi... see annab lõpuks ka vabad käed endale sobiva maailma kujundamiseks.

Huvitavat lugemist nägemise teemal ka. Seal on muuhulgas lõik, mis käib minu kohta täpselt... ega mul pole põhjust ka ülejäänud tekstis kahelda.

Mulle meeldis sellel slaidil olev sõnum.
Lugesin sealt välja kaks olulist asja:
Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmine ja mõtle valgusele - ja valgus plingib Sulle vastu!

Aitäh nende mõtete eest WW.

Ma loksusin täna rongis ja veel üks huvitav mõte tuli mulle pähe. Aeg on nagu jõgi millel on palju harujõgesid. Selles ajas/jões teeme meie otsuseid oma edasise reaalsuse osas. Oma otsustega/tegudega valime ühe harujõgedest ning pöörame sinna sisse. Sealt omakorda mingisse järgmisesse harru jne. AGA see suur jõgi on ju ikka alles ning kuna tegemist on kihilise reaalsusega siis üks mina liigub samal ajal edasi mööda seda suurt jõge ning elab oma elu selles teises reaalsuses jne, jne. Meie erinevad minad loovad ka erinevaid isiklikke reaalsuseid ( mitte globaalset ). Ehhh...raske seletada...

Võta heaks.

Kui mõned meist enestest ka ujuvad vastuvoolu (üks minu lemmiktegevusist), siis lõpuks läheme ikka pärivoolu oma teed... kui aeg käes.
Kui asjad selleks korraks selged.

Just. Ja veel...kui piisavalt keskenduda siis võib tegelikult tunnetada mida teised minad mujal reaalsustes kogevad. Eriti kui midagi intensiivsemat on toimumas. Tihti kogeme ju mingit nimetut ärevust...emotsioone....mis tulevad lambist ja olen isegi kogenud nagu oleks keegi mulle noa selga löönud ( arvan, et see ei olnud füüsilise keha närvivalu ), isemoodi varjundiga oli see löök, hinge võttis küll korraks kinni....

Ühel hetkel pole enam keskenduda vaja...

Kaob ära barjäär reaalsuste vahel? Siis ei saa olla enam füüsilisi reaalsuseid jäävad ainult vaimsed?
Tegelt siis on juba next level...

Ausalt ütelda ma pole selle mõtelnud. Ma lihtsalt võtan maailma nagu ma seda tajun. Pigem jääb esialgu füüsiline (mõtlen seda eksisteerivat), vaimseid (vist) enam pole... või jääb oluliselt vähemaks. Selles on väga kerge eksida.

Eks see üks isemoodi maailm muidugi ole. Ilma millegita seejuures.

Pole viga, varsti vajutame gaasi ka ja vaatame, mis kiirus- ja koormuskatsetel juhtub.

[Muudetud: 5-3-2010 WhiteWolf]

Kui ma õieti mäletan siis James Redfieldi raamatu ( http://www.para-web.org/viewthread.php?t...1#pid21508 ) lõpus need kes sellest reaalsusest olid sotti saanud astusid edasi järgmisesse aga siit reaalsuset oli ikka nende füüsiline keha kadunud...vist oli nii...aga noh see oli Redfieldi nägemus asjast.

Pole lugenud, kuid elu eest põgenemine pole tark tegu. Elu saab su kätte ikka... varem või hiljem.

Samas kui programm lõpetatud, siis sisuliselt nii ongi. Tegin Müstiku pealekäimisel kunagi selle infovälja teema...

Esimesed varbakesed on avastatud

http://www.epl.ee/artikkel/580925

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Ma pisut täiendaks, kui tohib...

Tegeleda ainult sellega, mida pead õigeks... see on pisut lihtsama vastupanu teed minek. Et maailma tajuda, tuleks tegeleda ka nende ebameeldivate asjadega kuni nende mõistmiseni - need asjad on täpselt samamoodi selle maailma osa ning kuuluvad lahutamatult siia. Esialgu.

Mida mõistetakse, seda enam ei vihata. Õige ongi... see annab lõpuks ka vabad käed endale sobiva maailma kujundamiseks.

Huvitavat lugemist nägemise teemal ka. Seal on muuhulgas lõik, mis käib minu kohta täpselt... ega mul pole põhjust ka ülejäänud tekstis kahelda.

Hmm, ma vist olen ikka veidrik Sest see, mis seal lühinägelikkuse kohta kirjutatakse...
"Kui seltskonnas räägitakse jutte selgeltnägemisest, üleloomulikest jõududest, jumalast või imedest, püüab selline inimene ennast isoleerida, teiste juttu jamaks tituleerida või ruumist lahkuda". Eemmm.....ei ole nõus!
Midagi oli seal kirjas niiskete silmade kohta. Kas Säde arvates on kuivad silmad täpselt vastupidine või on tal sellele mingi muu põhjendus?
Teooriad on põnevad, olgugi, et Säde ei ole mu jaoks just autoriteet

Säde lühinägelikkuse kohta: "Kui seltskonnas räägitakse jutte selgeltnägemisest, üleloomulikest jõududest, jumalast või imedest, püüab selline inimene ennast isoleerida, teiste juttu jamaks tituleerida või ruumist lahkuda".

Samuti vaidlen vastu. Üldse, kirja pandud tal on palju asju, millega mitte nõus ei ole. Kui ta aga kuulajate ees RÄÄGIB, siis tundub et ta haarab JUST seda, mida kuulaja kuulda tahab ja räägib selle kõva häälega oma mõtte pähe välja. Talvisel kohtumisel Hagudi lähedal oli märgata. Aga otse PÄHE ta ka ei roninud. Pigem mingeid muid teid pidi ta samu vastuseid sai.