Eba6nn

Asi on selles, et koguaeg üksk6ik, kuhu lähen ja mida teen, juhtub, et koperdan kuskile otsa v6i ajan midagi maha. Absoluutselt koguaeg, lihtsalt tavaliselt tänaval k6ndides koperdan kuskile jms. Isegi mu s6brad on täheldanud, et see on veider ja vahel ajab närvi, kui nad poodides mulle ütlevad, et ära seda puuduta vms. Ma ei saa normaalselt kuskil olla, ilma et midagi juhtuks minuga.
See pole mingi alateadvuse kinnisidee ega ettekujutus. See on igalpool mul kaasas, alguses see tundus kohati naljakas, nüüd ajab igati närvi.
Oskate aidata, kuidas sellest lahti saada?

Kui on käes teismelise iga, on see küllaltki levinud nähtus,
nn. "kasvuraskused". Küll läheb üle ja tuleb ka tasakaalukus.
Seniks lihtsat ettevaatust, et enesele suuremat viga ei teeks.

Ma arvasingi, et midagi teismelise iga jutu sarnast räägitakse. Kui kohtuksid minuga, siis nii ei arvaks, sest see pole see "markitäistegemise ja naermise asi", nagu väga paljudel teismelistel on. Kas sa usud, et teismelise iga väljendub vanuses v6i m6istuses ?

Tsitaat:Algselt postitas Jessica
... Kui kohtuksid minuga, siis nii ei arvaks, ...

Ma kirjutasingi, et "Kui ...", sest seda on küll ja küll nähtud,
samuti ka endal läbi elatud. Palju kordi olen ennast näiteks
tinutuskolviga (kui raadiohuvi tekkis) ära kõrvetanud või
siis noaga endale väga sageli sõrme lõiganud. Nüüd enam
"ei oska". See vanuseperiood võib vägagi individuaalne ja
erinev olla, aga eks ta ikka kasvuaega jääb. Kui see iga on
ammu möödas, võivad muidugi teistsugused põhjused olla,
sel juhul tuleks pöörduda asjatundjate poole.

See ei pruugi olla "teismeliste kasvuraskused". Samahästi võib olla see, et osa inimesi ongi oma olemuselt kohmakamad või halvema koordinatsiooniga. Või oled Sa lihtsalt suht tihti nii omas mullis, et lihtsalt ei pööra ümbrusele tähelepanu...
Variante on erinevaid.
Ka mina olen see, kel alatihti põlved või mokk katki ja kulm rullis ning toas peaksid kasvama hundinuiad (vedelike ümber ajamisest) ning poeriiulitel paiknevatest kergestipurunevatest asjadest hoian parem heaga eemale. Ja teismeliseks olekust on asi kaugel.. Teine noorus ehk
Aga teadlikult käitudes ja ennast kontrollides annab seda olukorda pisut parandada. Lihtsalt kõniteel pöörad pisut rohkem tähelepanu maastiku iseärasusetele ning sätid kergesti purunevad või ümberminemisele kalduvad anumad kindlamale pinnale jne. Ja aja jooksul harjutad ennast alateadliku olukorra kontrolliga ja ei pea enam nii palju jalge ette vahtima ja sättima....

Mul on sama probleem ehk siis kohutav ebaõnn. Ma ei mõtle selle all koperdamist või asjade käest pillamist, mitte, et seda ei juhtuks. Ma mõtlen hoopis kõike muud eluga seonduvat, kui midagi halvasti võib minna, siis ka läheb. Kõige hullem on see, et see mõjub isegi teistele, kes minuga koos on. Noh näiteks kõik, kes minuga koos on jäävad alati hiljaks ja mitte seepärast, et me liiga hilja liikuma hakkame, vaid ikka midagi tuleb vahele, näiteks läheb troll katki või juhtub midagi muud tobedat...Isegi lennukiga ma ei jõua kunagi õigel ajal kohale, viimati oli lumetorm, mis segas. Osad inimesed isegi tahtlikult väldivad mind, sest nad kardavad, et nad satuvad ka mingi jama otsa, mis on vist isegi tark tegu. Kui ma lähedal olen lähevad tihti elektriseadmed katki, iseenesest, mul on nii juba 2 digifotoaparaati katki läinud jne ...Põhimõtteliselt, kui on olemas selline asi nagu ebaõnn, siis see kindlasti on mul, aga ma tahaks teada, kuidas sellest lahti saada?

Kindlasti ei ole olemas ebaõnne ilma õnne. Oodake natuke ja vaadake mis juhtuma hakkab . Küll see "ebaõnn" üle läheb .

Olen samuti kogenud seda, mida eelnevalt kirjeldasite. Siis soovitas mul tuttav minna kontrollima kas mitte needust või muud biovampiirlust mängus pole. Ja oh imet, oligi. Siis ütles ka sensitiiv, et kui paned tähele, et järjepidevalt juhtuvad sinuga ebatavalised asjad, mida enne ei täheldanud - näiteks lõhud nädalas mitmeid nõusid või kukud,komistad mitmeid kordi lühikese aja jooksul vms.- siis on kartust muretsemiseks. (Mina näiteks lõhkusin ülepäeviti nõusid.) Ütles, et võõras energia paneb niiviisi toimima. Soovitas jälgida märke. Elu muutus mul kardinaalselt peale needuse mahavõtmist. See oli küll 10 aastat tagasi. Nüüd kui tunnen vähegi, et asjad pole nii nagu peaks, siis uurin järgi. Biovampiirlusega oli mul hiljutigi tegemist, aga needusega enam mitte. Ei saa öelda, et olen sõltuvuses sensitiividest, aga pea iga kolme-nelja aasta tagant olen sattunud küll "kontrolli".
Soovitan lugeda raamatut biovampiirlusest. Seal on kirjeldatud täpselt kuidas mis toimub.
Muidugi ei pruugi teil midagi sellist olla, aga see oleks üks versioonidest.

Riegel, aga kas sa tead ka kuidas needust ise maha võtta, kui see mul on ? Samas ma ei kujuta ette, et keegi nii hästi minu tuttavatest oskaks nõiakunsti, et panna mulle needus peale..Ma pole biovampiirluse kohta enne midagi kuulnud, mida see endast kujutab ?

Biovampiirlusest saad lugeda ka siit:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=630
Ise needust maha võtta ei saa. Sinu tutvusringkonnas ei pruugi olla kedagi, kes võiks panna. Minule näiteks pani needuse peale mulle täiesti võõras inimene, naine, kes oli minu eks-mehe alluv ja kes tahtis minu meest endale saada.
Mul võttis selle maha Veeliks Jalakas. Kui talle helistada ja küsida kas üldse on sul sellist midagi, siis ta ka vastab, ilma, et peaksid kohale minema. Kui muidugi needusega tegemist, siis pead kindlasti temaga kokku saama. Võid valida ka kedagi teist, aga mina ei oska ise kedagi muud soovitada. Olen Veeliksiga väga rahul.

Tuleb ennast rohkem kontrollida, muud midagi. Pole siin mingeid needusi, pahasi vaime vms.

Kui midagi maha pillad, siis kaotatki valvsuse - unustad ennast... füs tegevus vs mõttetöö. Ja see on täiesti tavaline etapp inimeseks olemise juures.

Tõmbad kõige rohkem ligi seda, mida kõige enam kardad äkki?..