[InDemand]

Vaid 1,2 meetrit pikk ja karvane Etioopiast pärit Ardi võib kukutada senised arusaamad ajast, kust inimene pärines. Ardi vanuseks määrati hämmastavad 4,4 miljonit aastat.

Ardi elas ajastul, mil šimpansid ja inimesed alustasid teed evolutsioonis. Praeguseks on Ardi vanim teadaolev inimeste sugupuust pärinev lühike, tiheda karvakatte ja pikkade kätega liige, kes 4,4 miljonit aastat tagasi Aafrika metsades elas, kirjutab Sciencemag.org.

Harvardi ülikooli paleoantropoloog David Pilbeam leiab, et tegu on inimkonna evolutsiooni ühe huvitavaima leiuga.

Ardi elas million aastat varem kui eelmine vanim esivanem Lucy, kes 1974. aastal kaevandamiste käigus leiti. Eksperdid usuvad, et Ardi on "kadunud vahelüli" inimeste ja šimpansite vahel, kes elasid viis kuni seitse miljonit aastat tagasi.

Inimevolutsiooni uurimiskeskuse professor Tim White lisab, et tegu pole otseselt ühise esivanemaga, kuid on lähim, milleni seni jõutud on.

Ardi jäänused leiti 1992. aastal Etioopia Afari astangult ning nende ühendamiseks ja kirjeldamiseks kulus 47 rahvusvahelisel teadlasel 17 aastat. Kokku leiti 125 luukildu, mille hulgas oli suurem osa koljust, jala- ja käelabad, käsivarred, sääreluud ja vaagnaluu. Fragmentide vanus määrati vulkaaniliste kihtide järgi, mis leiu all ja peal asetsesid.

Varem on teadlased arvanud, et meie ühised esivanemad sarnanesid šimpansitele ning Ardi-sugustel on nendega palju ühist. Siiski ilmnes, et Ardi luustik ei olnud kohanenud puude otsas ronimiseks. See omakorda juhib tähelepanu sellele, et šimpansid ja gorillad arendasid selle omaduse pärast inimestest n-ö lahkulöömist - tekitades võimaluse, et ahvid on lihtsalt inimeste vähemarenenud versioon.

Teooriad tekitab tõik, et Ardi jalad olid piisavalt jäigad, et püsti kõndida, kuigi tal oli olemas suur varvas, et paremini puude otsa ronida. Ardi hambumus sarnanes tänapäeval elavatele inimestele ning hambaemaili analüüsides selgus, et Ardi sõi nii puuvilja, pähkleid kui puulehti.

Teadlased usuvad, et Ardi oli emane, kuna tema kolju oli väike ja kerge ning hambad väiksemad kui teistel temasarnastel, kes hiljem Ardi luustiku lähedalt leiti. Alates avastusest on teadlased piirkonnas leidnud Ardi-sarnaseid ardipithecuse sugukonda kuuluvaid 35.

1. Daily Mail
2. Sciencemag

[mulk2003]

Varem oli tees, et inimene on ahvi arenenum vorm aga tänaseks on selgunud, et ahv on hoopis inimese vähem arenenum vorm. Võimalik, et mingi aeg leiab tõestust, et vahepeal käisime arengus puu otasa ära ja siis tulime alla tagasi ja lõplikult
Loodetavasti leiab veel tõendusmaterjali varaseimatest perioodidest. Pilt aga meenutab kahtlaselt mu naabrimeest.

[excubitoris]

Mingil hetkel seal vahel käisime ära ka vees - http://para-web.org/viewthread.php?tid=5303

[alter]

Ardi nimetati 2009. aasta teadusläbimurdeks

Teadusajakiri Science nimetas selle aasta teadusläbimurdeks inimese väga varajase eellase Ardi (Ardipithecus ramidus) leidmise.

Ardi oli umbes 120-sentimeetrine ja 44 kilogrammi kaalunud emane, kes elas Aafrika metsades 4,4 miljonit aastat tagasi, kirjutab The Telegraph.

Teadlaste sõnul on ta inimese sugupuu vanim liige, edestades varasemat vanimat liiget, Australopitechus Lucyt miljoni aastaga.

«Ardi jäänuste avastamine heitis valgust ajastule, mil inimese eellased alles hakkasid maapinnal kahel jalal kõndima,» sõnasid uurijad.

Kui varem arvati, et inimesed arenesid šimpansidest, siis uus leid kinnitas hoopis teooriat, mille kohaselt inimestel ja šimpansidel oli kunagi ühine eellane.

«Ardi ei ole tavapärane fossiil. Ta ei ole šimpans ja ta ei ole ka inimene. Ta räägib meile hoopis millestki uuest,» selgitas California ülikooli professor Tim White.

White´i kinnitusel kõndis Ardi kahel jalal. Teadlaste sõnul on Ardi vaagnaluu ehitus selline, mis võimaldas kahel jalal püstiselt edasi liikuda.

Nimi Ardi on teadusliku nimetuse Ardipithecus ramidus`e (maapinna ahvi esivanem) lühend.

http://www.postimees.ee/?id=202622

[kordo]

Ajalugu on midagi muud, mida me oleme õppinud ajalooks kutsuma.
http://en.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Ale...ch_Morozov
Tema töö oli aluseks Fomenko "New Chronology" tööle, mida teadlased ei tunnusta.

Samas, kes ajalugu vähegi tõsisemalt uurinud on, näeb Fomenko poolt viidatud sarnasusi nii erinevais kroonikais kui arusaamatusi, mis miskipärast on moodsasse ajalukku murdnud. Näited on Fomenko töös. Kui oled kord Fomenko alustega tutvunud, siis tasub üle lugeda kasvõi Gibboni "The History of the Decline and Fall of the Roman Empire".

Ainsaks tõsiseks ajalooks võib pidada "müüte", aga kuna aeg on tsükliline, siis muutuvad "müüdid" ajaloo asemel prohvetlikeks teosteks.

[Müstik]

Ardi elas miljon aastat varem kui eelmine vanim esivanem Lucy, kes 1974. aastal kaevandamiste käigus leiti. Eksperdid usuvad, et Ardi on "kadunud vahelüli" inimeste ja šimpansite vahel, kes elasid viis kuni seitse miljonit aastat tagasi.

Inimevolutsiooni uurimiskeskuse professor Tim White lisab, et tegu pole otseselt ühise esivanemaga, kuid on lähim, milleni seni jõutud on.

Ardi jäänused leiti 1992. aastal Etioopia Afari astangult ning nende ühendamiseks ja kirjeldamiseks kulus 47 rahvusvahelisel teadlasel 17 aastat. Kokku leiti 125 luukildu, mille hulgas oli suurem osa koljust, jala- ja käelabad, käsivarred, sääreluud ja vaagnaluu. Fragmentide vanus määrati vulkaaniliste kihtide järgi, mis leiu all ja peal asetsesid.

Mõne aasta eest Etioopias päevavalgele tulnud enam kui kolme miljoni aasta vanuste hammaste ja lõualuu põhjalik analüüs viitab, et Ida-Aafrikas elas lisaks kuulsale Lucyle ja tema sugulastele toona veel üks rühm inimlasi. Leiu mõjul peavad antropoloogid nüüdisinimeste otseseid eellasi otsides kaaluma erinevaid võimalusi hoolikamalt kui kunagi varem.

Woranso-Mille'na tuntud Ida-Aafrika riftivööndi südames asuv leiupaik asub vaid paarikümne kilomeetri kaugusel Hadarist, kust on tänaseks päevavalgele tulnud sadu liiki Australopitecus afarensis kuuluvate olendite jäänuseid: kolpi, luid ja hambaid.

Pilt ka päevavalgele tulnud Australopithecus deyiremeda lõualuust.
http://novaator.err.ee/v/yhiskond/646a0b...d76655a0dd